Kriminaalasi nr.1-08-13964 Ärakiri
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kohtuasja number
1-08-13964
Kohtukoosseis
Kohtunik Loretta Pikma
Kohtuistungi sekretär
Piret Juuse juuresolekul
Tõlk
Leonora Nõmmik
Prokurör
Sergei Travnikov
Asja läbivaatamise kuupäev
29.08.2011 avalikul kohtuistungil
Kohtuasi
Viru Vangla esitatud materjalidE.K tähtaega vangistusest vabastamiseks.
Süüdimõistetu
E.K, isikukood xxx
Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384, kohus
́i tingimisi enne
Jätta E.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruse ärakiri edastada E.K-le ja Viru Vanglale. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 09.06.2011 Viru Maakohtule materjalid menetlemiseks kinnipeetava E.K tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. E.K on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 17.04.2009 kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus 21.08.2008 ja lõpp 20.08.2012.
Kinnipidamisasutuses E.K kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et teda on 30 korda karistatud distsiplinaarkorras, millest 26-l korral on määratud ta karistust kandma kartserisse. Vabanemisel läheb elama isa korterisse aadressil xxx. Kinnipeetaval on põhiharidus. Eriala puudub. Tingimisi vabanemise järel katseajal töötas ametlikult xxx Seejärel töötas mitteametlikult ehitusel. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Vanglas töötab alates 02.05.2011 köögitöölisena. Isik on motiveeritud töötama, et majanduslikest raskustest üle saada. Enne vangistust esines probleeme narkootikumide tarvitamisega (oli karistatud ka Alkoholiseaduse alusel). Vangistuse ajal osales kahel korral psühhologi vestluses. Viru Vangla toetab E.K tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametnik ettekande kohaselt E.K käitumist vabaduses võivad mõjutada sõbrad, töökoha puudumine ning varasem kuritegelik käitumine. Prokurör ei toeta kinnipeetava vabastamist ennetähtaegselt vangistusest. E.K taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vabastamist Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et E.K tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik E.K isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. E.K on vangistuse jooksul 30 kord karistatud distsiplinaarkorras, mis kajastab tema suhtumist kehtestatud korda ja mittesoovi muuta oma käitumist paranemise suunas. E.K on varem 3 korda kriminaalkorras karistatud. Varasemalt on E.K karistatud valdavalt varavastaste kuritegude eest. Vaatamata varasemastele karistustele paranemise teele ei asunud ning taas pani toime uue esimese astme kuriteo, mis osutub kuritegude raskusaste muutmise dünaamikale ja viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Käesoleval ajal kannab vanglakaristust röövimise eest. Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme narkootikume tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vabaduses puudub E.K garanteeritud töökoht, mis raskendab toimetulekut ja suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Seda enam, et toimepandud kuritegu oli varavastane ning tal on tasumata nõudeid 4658,73 euro ulatuses. Seega võib järeldada, et E.K puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.
Arvestades, kuriteo korduvust ja dünaamikat ei ole kohtu hinnangul E.K ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu E.K vabastamata temale Tartu Maakohtu 17.04.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega.
Kohtunik
Loretta Pikma(allkiri)
Ärakiri õige Nooremreferent
Kohtumäärus jõustus 13.09.2011 Nooremreferent
Liivi Õun
Liivi Õun
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.