Ärakiri
Kohus
Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.08.2011.a., Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere
Kriminaalasja number
1-11-9205 (10240106568)
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kriminaalasi
E.J’e süüdistuses KarS § 121 järgi käskmenetluses
Prokurör
Silvi Pass
Süüdistatav
E.J , isikukood XXX, EV kodanik, elukoht: xxxx, töökoht: xxxx, varem kriminaalväärteokorras karistatud, tõkend elukohast lahkumise keeld – 07.03.2011.a. Kaitsja: van.adv. Mati Senkel
ja
Kirjalik menetlus
Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254, kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada E.J KarS § 121 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 90 (üheksakümmend) miinimumpäevamäära ulatuses, s.o summas 287,60 (kakssada kaheksakümmend seitse eurot ja 60 senti) eurot. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 kuu jooksul, tasudes alates 15.09.2011.a. iga kuu 15. kuupäevaks 28,76 eurot ja lõpetades rahalise karistuse tasumine 15.06.2012.a. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS`s SEB või nr 221023778606 AS`s Swedbank, märkides viitenumbri 4100065064 ning selgituse. Kui rahalise karistuse osamakse tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Tõkend - elukohast lahkumise keeld E.J suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista E.J ’lt menetluskuluna sundraha 417.03 (nelisada seitseteist ja 03) eurot riigituludesse.
KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista E.J ’lt menetluskuluna määratud kaitsjale makstud tasu 31,96 (kolmkümmend üks ja 96) eurot riigituludesse. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS`s SEB või nr 221023778606 AS`s Swedbank, märkides viitenumbri 2800049900 ning selgituse. Kui menetluskulud pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, s.o 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud
II Süüdistuste sisu Käesolevas kriminaalasjas on E.J’le süüdistus esitatud selles, et tema 08.12.2010.a. kella 13.15 ajal xxxx maja ees lõi lahtise käega lõua alla alaealisele A L ja kella 13.50 ajal xxxx maja trepikojas lõi A P rusikaga näkku, lõi ta pead vastu seina ning lõi A L oma peaga vastu nina, põhjustades kannatanutele valu ja kahjustades nende tervist. Seega E.J , põhjustades teisele inimesele korduva löömise ja muu kehalise väärkohtlemisega valu, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. III Prokuröri ettepanek Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokuröri abi Silvi Pass taotleb E.J-i süüditunnistamist käskmenetluses ja tema karistamist KarS § 121 järgi rahalise karistusega 90 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o summas 287,60 eurot. KarS § 66 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi alates 15.09.2011.a. ja iga järgneva kuu 15. kuupäevaks 28,76 eurot. Rahalise kohustuse lõpptähtaeg on 15.06.2012.a. IV Kohtu põhjendused Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohus E.J’e käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritava kuriteo. KarS § 121 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava E.J ’e käitumises KarS § 57 ja § 58 sätestatud karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatava E.J ’e puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 417.03 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale makstud tasu. KrMS § 180 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu. Menetluskulu kuulub väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Kohtunik (allkiri) Ärakiri õige Nooremreferent (allkirjastatud digitaalselt) Kohtuotsus jõustus 17. septembril 2011. a. Nooremreferent
Tiit Kullerkupp Lea Herne Lea Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.