Kohtulahend

Kriminaalasi nr 1-04-195

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus Jõhvi Kohtumaja

Määruse tegemise aeg

07 juuli 2011

Kohtuasja number

1-04- 195

Kohtunik

Eeva Levina

Kohtuistungi sekretär Prokurör Kohtuasi

Ingrid Koddo Aivar Lembit Viru Vangla materjalid Einar Tasku vabastamiseks

tingimisi enne tähtaega

Einar Tasku , ik 37005090311 Süüdimõistetu

Karistuse algus 16.12.2005 Karistuse lõpp 20.01.2015

RESOLUTSIOON

Jätta Einar Tasku

tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Määruse peale saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Viru Maakohtule. Asjaolud Viru Vangla esitas 30.05.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Einar Tasku tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Einar Taskut on 8 korda kriminaalkorras karistatud ning reaalset vanglakaristust kannab neljandat korda. Kuritegude dünaamika on kõrgenenud. Varasemalt on teda karistatud varavastaste, varguste, väljapressimise, tulirelva, laskemoona või lõhkematerjali ebaseadusliku käitlemise eest. Käesoleval ajal kannab karistust Tallinna Linnakohtu

16.12.2005 otsuse järgi, millega teda karistati KarS § 114 p 5; 203; 199 lg 2 p 4,7 järgi 11 aasta vangistusega. Vangistuse jooksul on E.Tasku omandanud keskhariduse ja erinevaid erialasid ( keevitaja, lukksepa , ehituse ja aianduse eriala. Rummu Erikutsekoolis on läbinud väikeettevõtluse kursuse , Tallinna THK-s kutseõppe- arvutiteeninduse. On osalenud Viha juhtimise programmis ning riigikeele B2 taseme kursustel. Täitmiskava kohaselt on kinnipeetaval kohustus asuda tööle . Viru Vangla direktori käskkirja 07.03.2011 alusel määrati kinnipeetav tööle, kuid 19.04.2011 on kinnipeetav keeldunud majandustöödest. Algatati distsiplinaarmenetlus. Kuritegelikus subkultuuris suhtutakse negatiivselt töötamisse või lihtsate tööde tegemisse. Viru Vangla peab kinnipeetavat kõrgohtlikuks- risk ühiskonnale ja avalikkusele, vägivaldse kuriteo toimepanemise riski peab vangla tõenäoseks 29 % ulatuses, kuid sellest hoolimata toetab tema ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt puudub E.Taskul Rahvastikuregistri andmetel elukoht. E.Tasku ema L. S. elab koos elukaaslasega H. J. väikeses 1 –toalises korteris xxx. Korter on üldpinnaga 26 ruutmeetrit ning H.J. on raske puudega töövõimetuspensionär. Ema suudab poega abistada vaid lahtikäiva voodiga ning toiduga. Töökoha on garanteerinud xxx xxx. Kriminaalhooldaja ei anna arvamust ennetähtaegse vabastamise kohta. E.Tasku palub end vabastada, kinnitab, et on nüüd hoopis teine inimene kui siis kui vanglasse sattus. On palju vanglas õppinud ning uusi erialasid omandanud. Majandustöödest keeldus seetõttu, et see oli väga madalalt tasustatud ning temal on kursused lõpetatud mitmete muude ametite peale, milles aga tööd ei ole. Prokurör ei toeta ennetähtaegset vabastamist. Kohus , kuulanud ära süüdimõistetu , prokuröri, ning tutvunud Viru Vangla poolt poolt esitatud materjaliga, leiab, et Einar Tasku ei kuulu tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Ta on korduvalt karistatud, ta ei ole järginud kriminaalhooldusnõudeid, tarbis liigselt alkoholi. Sooritas tahtliku tapmise raskendavatel asjaoludel, seega raskeima isikuvastase kuriteo. Ühiskonna õiglustunne oleks riivatud kui varem 8 korda karistatud ning lõpuks tahtliku tapmise toimepannud isik vabaneks rohkem kui 3 aastat enne tähtaega. Ema elukoht ei sobi sotsiaalseks adapteerumiseks . Seega ei saa olla veendunud, et E.Taskul on vabanedes olemas kindel ja sobilik elukoht. Varasema elukäigu pinnalt ei ole kohtul veendumust, et E.Tasku allub kriminaalhooldusele ning ta ei pane enam toime uusi kuritegusid. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76; KrMS § 426; 432 kohus ei vabasta Einar Taskut tingimisi enne tähtaega.