Kohtulahend

Ärakiri Kohtuasi 1-10-2482

MÄÄRUS

Rakveres, 30.06.2011 Viru Maakohtu täitmiskohtunik Tiit Kullerkupp sekretär Merle Kaegas tõlk Svetlana Hamaza juuresolekul, prokurör Aita Ploom osavõtul vaatas läbi Viru vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Ingrit Glücki esitatud erakorralise ettekande N.R suhtes. Istungist võtsid osa N.R ja kriminaalhooldusametnik Getlin Klement. Viru Vangla kriminaalhooldusosakond on teinud erakorralise ettekande N.R kohta kriminaalasjas nr 1-10-2482. Viru Maakohtu 26.02.2010 kohtuotsusega tunnistati N.R süüdi KarS § 199 lg 2 p4 järgi, KarS § 65 lg 2 sätteid kohaldades mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust, milline karistus KarS § 69 alusel asendati 600 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 18 kuud. Otsusega kohustati N.R järgima KarS § 75 lg.1 sätestatud kontrollnõudeid, KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 alusel kohustati teda katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ja osalema sotsiaalabiprogrammis. Käesolevast, 16.06.2011.a. koostatud erakorralisest ettekandest nähtub, et N.R ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja hoiab kõrvale üldkasulikust tööst, taotletakse karistuse täitmisele pööramist. Ettekandest ja kriminaalhooldusametniku kohtus antud ütlustest nähtub veel, et N.R on käesolevaks ajaks teinud vaid 115 tundi üldkasulikku tööd. 11.06.2011. tuvastati alkoreidi käigus, et N.R oli alkoholijoobes. Kriminaalhooldusametnik kinnitab, et 30.05.-08.06 oli N.R kodusel ravil, on olnud ka teisi tõendeid traumade ja haiguste kohta. N.R kohtus antud ütlustest nähtub, et ta oli teadlik alkoholi tarvitamise keelust, selgitab, et tarvitas alkoholi ema matustel. Ta väidab, et halbade ilmadega talle üldkasulikku tööd ei anta, tihti on tööandjal tööd anda vaid paariks tunniks, kinnitab, et töötamist on seganud ka halb tervis. Ta palub anda endale võimaluse üldkasulik töö lõpuni teha. Prokurör leidis, et taotlus karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamisele ei kuulu. Kohus leiab, et alkoholi tarvitamise keelu rikkumine on tõendamist leidnud. Tõendamist on leidnud ka asjaolu, et N.R pole vajaliku hoolsusega suhtunud üldkasuliku töö tegemisse. Samas ei pea kohus põhjendatuks erakorralises ettekandes toodud taotluse rahuldamist. Kohtuistungil tuvastati, et suurel määral on vähene üldkasuliku töö tegemine põhjustatud N.R tervislikust olukorrast. Kohtu arvates pole kriminaalhooldust teostatud vajaliku põhjalikkusega, pole jälgitud üldkasuliku töö teostamise kulgu, pole õigeaegselt reageeritud üldkasuliku töö teostamise aeglasele tempole. Kohtu arvates pole kriminaalhoolduse võimalused ammendatud ja N.R vajab senisest enam Kriminaalhooldusseaduse § 26 sätestatud abi ja nõustamist temale pandud kohustuste täitmisel ja sotsiaalsel kohanemisel. Kohus märgib ka seda, et kriminaalhooldusametnik pole arvestanud eelmise erakorralise ettekande arutamise kohtumääruses kohtu poolt tehtud märkust KarS § 69 lg 3 sätestatud üldkasuliku töö tähtaja kulgemise peatamise kohaldamise vajalikkuse kohta. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 69 lg 6 ja KrMS § 428 kohus