1-06-6655
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
20. juuni 2011, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-06-6655
Kohtukoosseis
Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 27. mai 2011 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu Artur Vasiliev’i määruskaebus
Juhindudes KrMS § 390 ja § 391 jätta Tartu Maakohtu 27. mai 2011 määrus muutmata ning süüdimõistetu Artur Vasilievi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud Tartu Maakohtu 27.05.2011 määrusega jäeti Artur Vasiliev talle Tartu Ringkonnakohtu 28.03.2007 otsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Artur Vasiliev tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 15.12.2006 otsusega KarS § 25 lg 1, 2 – § 114 p 6 ja § 214 lg 2 p 1, 4, 5 järgi ning karistati 10-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel loeti mõistetud karistusega kaetuks Tartu Maakohtu 31.10.2003 ja Tartu Maakohtu 04.10.2006 otsustega mõistetud karistus ja tema liitkaristuseks mõisteti 10 aastat vangistust, millest ärakandmisele kuuluvaks jäi 7 aastat 10 kuud 22 päeva vangistust. Tartu Ringkonnakohtu 28.03.2007 otsusega mõisteti Artur Vasiliev süüdistuses KarS § 214 lg 2 p 1, 4, 5 järgi õigeks ning teda karistati KarS §-de 25 lg 1, 2 ja § 114 p 6 järgi 8-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel loeti mõistetud karistusega kaetuks Tartu Maakohtu 31.10.2003 ja Tartu Maakohtu 04.10.2006 otsustega mõistetud karistus ja tema liitkaristuseks mõisteti 8 aastat vangistust, millest ärakandmisele kuuluvaks jäi 5 aastat 10 kuud 22 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 15.12.2006 ja lõpp 05.11.2012. Kinnipeetavat võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada alates 15.04.2011.
vabaduses, vältimaks sellega uute vägivallategude toimepanemist. Samuti võimaldaks vangistuse kandmine jätkata tal pingutusi XXXX omandamise eesmärgil. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Süüdimõistetu A. Vasiliev palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei mõista A. Vasiliev, millest kohus juhindub, kui arutab küsimust, kas vabastada kinnipeetav tingimisi ennetähtaega või mitte, sest kohtupraktikas on juhtumeid ja mitte ainult ühekordseid, kus kohus võtab vastu otsuse vabastada tingimisi ennetähtaega kinnipeetav, kes pole läbinud mitte ühtegi nõutavat sotsiaalprogrammi, kellel pole töökohta, kellel on võlad ja kes on toime pannud esimese astme kuriteo. Samas on ka täiesti vastupidiseid lahendeid, kus kinnipeetav on läbinud kõik vajalikud programmid, tal on olemas töökoht, eluase, pole ühtegi distsiplinaarrikkumist, head suhted perega, lapsed, ent kohus võtab siiski vastu otsuse mitte vabastada teda tingimisi enne tähtaega. A. Vasiliev märgib, et kahetseb siiralt toimepandud kuritegusid. Ta mõistab, et arvestades tema minevikku, on seda raske uskuda, kuid ta tahaks tõepoolest alustada korralikku elu. Tal on olemas soov, tahe ja eesmärk, mis aitavad tal seda saavutada. A. Vasiliev lubab vabanedes täita kriminaalhooldaja korraldusi. Ta mõistab, et pärast sellist pikka vangistust ei saa tal vabanedes olema kerge, kuid on endas kindel, et saab hakkama sellise vastutusega. Samuti palub kinnipeetav kohtul määrata talle kohustuslikes programmides osalemine. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole A. Vasilievi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. A. Vasilievi näol on tegemist isikuga, keda on neljal korral kriminaalkorras karistatud, reaalset vangistust kannab ta teist korda. A. Vasiliev on varasemalt kaheks aastaks olnud määratud kriminaalhooldusele, kuid sellele vaatamata on ta jätkanud kuritegude toimepanemist ning kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Käesolevat karistust kannab A. Vasiliev raske isikuvastase kuriteo – mõrva katse – toimepanemise eest. Eelnevast järeldub, et temale varasemalt mõistetud karistused ei ole mõjutanud isikut edasisest süütegude toimepanemisest hoiduma. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et A. Vasiliev on õigusrikkumiste toimepanemist jätkanud ka vanglas, olles korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, sh vanglaametnike seaduslikele korraldustele mitteallumise eest. Seega ei ole A. Vasiliev suutnud ka vangistuses range järelevalve tingimustes käituda õiguskuulekalt, mistõttu ei ole ringkonnakohtu arvates alust eeldada, et süüdimõistetu käitumine vabaduses oleks õiguspärane. A. Vasiliev ei ole osalenud ka sotsiaalprogrammides, et maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Suure tõenäosusega ei ole A. Vasiliev suuteline katseaega edukalt läbima ega alluma kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile. Ringkonnakohtu seisukohta kinnitab ka kriminaalhooldaja, kes leiab, et A. Vasiliev on oma varasema käitumisega näidanud, et ta ei sobi kriminaalhooldusele. On vähetõenäoline, et kriminaalhooldaja järelevalvele allutamine suudaks A. Vasilievit distsiplineerida, kui see ei ole õnnestunud kinnipidamiskohas.
Selleks, et süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohus, kaaludes KarS § 76 lg-s 3 kirjeldatud asjaolusid, jõudma veendumusele, et tema suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid. Maakohtul seda veendumust ei kujunenud ja tulenevalt eeltoodust ei ole seda ka ringkonnakohtul. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
Aarne Sarjas
Maarika Kuusk
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.