Ä r ak iri
Kohus
Viru Maakohus
Toimiku number
1-10-1768
Määruse tegemise aeg ja koht
17.06.2011 Jõhvi kohtumaja
Kohtunik
Anne PALMISTE kirjalikus menetluses
Erakorraline ettekanne
Süüdimõistetu
Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse kriminaalhooldusametniku Marika SARAPI 15.06.2011 erakorraline ettekanne nr.33849 K.A-le Viru Maakohtu 11.02.2010 otsusega määratud katseaja pikendamiseks 1 aasta võrra, s.o kuni 10.08.2012 K.A isikukood xxx, elukoht XXX Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talit use kriminaalhooldusametniku Marika SARAPI 15.06.2011 erakorraline ettekanne nr.33849 rahuldada. Pikendada K.A-le Viru Maakohtu 11.02.2010 otsusega määratud katseaega 1 (ühe) aasta võrra, s.o kuni 10.08.2012. Käesolevale kohtumäärusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud K.A tunnistati süüdi Viru Maakohtu 11.02.2010 otsusega KarS §424 järgi ja karistati 6kuulise vangistusega. KarS §74 lg.1,3 alusel otsustati mõistetud karistust mitte pöörata täitmisele 18-kuulise katseajaga. Katseaja kestel pidi K.A täitma KarS §75 lg.1 p.1- 5 sätestatud kontrollnõudeid. KarS §75 lg.2 p.2 alusel kohustati K.A katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Kohtuotsus kriminaalasjas jõustus 19.02.2010. Erakorraline ettekanne Kriminaalhooldusametnik Marika Sarap esitas 16.06.2011 maakohtule erakorralise ettekande, milles palub pikendada kriminaalhooldusalusele K.A-le määratud katseaega ühe aasta võrra. Kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande kohaselt rikkus K.A temale määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Rikkumine seisneb selles, et käitumiskontrolli ajal pani K.A toime väärteo. Ida Prefektuuri 05.05.2011 kiirmenetluse otsusega nr. 3139/40161 on K.A karistatud Alkoholiseaduse § 70 alusel rahatrahviga 15 trahviühikut, s.o. 60 eurot. Ülalmainitud otsusest nähtub, et 04.05.2011 viibis K.A avalikus kohas joobnud olekus, millega solvas inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet ning liikus iseseisvalt raskustega. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt alkoholijoove 2,19 mg/l. Nimetatud käitumisega rikkus K.A kohtu poolt määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul. 15.06.2011.a. antud kirjalikus seletuses K.A selgitab, et tarvitas koos tuttavaga alkoholi xxx pargis. Oma süüd tunnistab, saab aru, et rikkus talle määratud kohustust. K.A
tunnistab, et tal on probleeme alkoholi tarvitamisega, saab aru, et sellega tuleb tegeleda, on registreerunud alkoholivastasele võõrutusravile 18.06.2011 - 09.07.2011 ning palub pikendada katseaega 1 aasta võrra, et tõestada oma valmidust muuta elustiili kaineks ja seadusekuulekaks. Vaatamata sellele, et K.A rikkus kohtu poolt määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, leiab kriminaalhooldusametnik, et karistuse täitmisele pööramine tema puhul käesoleval ajal on ennatlik. K.A näitab vestlustel üles motiveeritust oma eluviisi muutmiseks. Eelnevalt katseaja algusest 11.02.2010 kuni käesoleva juhtumini ei ole K.A poolt rikkumisi esinenud. Läbis seoses sõltuvusega sotsiaalprogrammi Eluviisitreening 15.03.2011 - 15.06.2011. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et K.A puhul siiski on põhjendatud kriminaalhoolduse jätkumine ning juhindudes KrHS §31 lg.1 ja KarS §74 lg.4 teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku K.A-le katseaja pikendamiseks 1 aasta võrra. Maakohtu määruse põhjendused Vastavalt KarS §74 lg.4, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS §75 lg.2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Vastavalt KrMS §427 lg.1, KarS §74 lg.4 või §75 lg.3 alusel süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS §432 lg.1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle vabaduse võtmist, lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Maakohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Süüdimõistetu on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, mille peale tuleb reageerida. Arvestades seda, et süüdimõistetu on asunud paranemise teele, on püüdnud käitumiskontrollnõudeid ja kohustusi täita kohusetundlikult, muid olulisi käitumiskontrollnõuete rikkumisi ei ole esinenud, on motiveeritud muutma oma eluviisi ning arvestades kriminaalhooldusametniku seisukohta, on otstarbekohane rakendada kergemat mõjutusvahendit, milleks on katseaja pikendamine. Maakohus nõustub kriminaalhooldusametniku ettekandes tooduga selles osas, et katseaja pikendamine aitab K.A teha õiged järeldused ja muuta oma käitumist. Seoses sellega peab kohus võimalikuks edaspidiste rikkumiste vältimiseks ning hoolduskavas püstitatud eesmärkide elluviimiseks pikendada K.A-le määratud katseaega 1 aasta võrra. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus KarS §74 lg.4 ning KrMS §387 lg.1, §427, §432 lg.1. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent
Liivi Õun
Kohtumäärus jõustus 02.07.2011 Nooremreferent
Liivi Õun
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.