Kohtulahend

Asjaolud H.E on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 20.11.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 1-0919025 KarS § 199 lg 2 p 8, 9 ja § 213 lg 1 järgi ning karistuseks on KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud 1 aasta 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 04.02.2008.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 1 aasta 5 kuud 10 päeva vangistust, võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat 3 kuud 10 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 31.08.2009 ja lõpeb 10.12.2012. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 20.04.2011. Tartu Maakohtu 16. mai 2011 määrusega jäeti H.E tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus tegi kindlaks, et H.E kuritegelik käitumisviis on olnud aktiivne ja järjepidev. Käesolevaks ajaks on teda kriminaalkorras karistatud 7 korral nii reaalsete kui tingimisi vangistustega. Mõistetud karistused ei ole osutunud piisavaks, et mõjutada H.E elama õiguskuulekalt. Maakohus juhtis tähelepanu asjaolule, et H.E on pannud uue kuriteo toime katseajal, olles allutatud käitumiskontrollile. H.E selline käitumine näitab maakohtu hinnangul ignorantsust kohtusüsteemi ning õigussüsteemi vastu üldisemalt. H.E on ka kehtivad distsiplinaarkaristused vanglas, kalduvus näidata asju vääriti ja natuke paremas valguses nii eluolust kui tõekspidamistest ja väärtushinnangutest rääkides. Kriminaalhooldaja ja prokurör leiavad, et H.E vabastamiseks alused puuduvad, kuna ta on varem vabastatud enne tähtaega, kuid katseajal pani toime uued kuriteod. Risk uute kuritegude toimepanemiseks on maakohtu hinnangul liiga suur ja H.E vabastamine ning käitumiskontrollile suunamine ei suuda tagada ühiskonna turvalisust. Lisaks nähtub kinnipeetava isiklikust toimikust, et teda on vangistuse ajal distsiplinaarkorras karistatud, ta omab kahte kehtivat karistust. Taotlemaks ennetähtaegset vabastamist, peaks süüdimõistetu käitumine vangistuses olema laitmatu, et saaks asuda seisukohale, et ta on karistusest vastavad järeldused teinud ning, et ta suudab ka vabaduses järgida katseajaga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Arvestades kõike eeltoodut leidis maakohus, et H.E tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu H.E kaitsja vandeadvokaat Niina Agarjova palub Tartu Maakohtu 16.05.2011 määruse tühistada ja teha uus määrus, millega vabastada H.E tingimisi vangistusest enne tähtaega. Kaitsja leiab, et maakohus ei võtnud arvesse kõiki H.E elus ja käitumises viimasel ajal toimunud positiivseid muutusi. Vanglas viibides töötab H.E juba pool aastat XXXX

XXXX XXXX.

Kaitsja sõnul ei soovi H.E enam asuda kuritegelikule teele – ta on teinud karistusest vastavad järeldused ja suudab ka vabaduses järgida katseajaga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Vanglas osales H.E sotsiaalprogrammis, samuti on tal toetavad sugulased. Vabaduses asub elama õe juurde ning loodab ehituses tööd leida õemehe kaudu. Kaitsja leiab, et ilmselgelt on kinnipeetava H.E elus toimunud positiivsed muutused, seega on olemas alus H.E ennetähtaegseks vabastamiseks.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata, ühtlasi tuleb jätta kinnipeetava H.E kaitsja vandeadvokaat N. Agarjova määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole H.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. H.E näol on tegemist isikuga, keda on 7 korral kriminaalkorras karistatud, reaalses vangistuses on ta kolmandat korda. Käesolevat karistust kannab varguste ja arvutikelmuse eest. Eelnevast järeldub, et temale varasemalt mõistetud karistused ei ole mõjutanud isikut edasisest süütegude toimepanemisest hoiduma. H.E suhtes on varasemalt kohaldatud ennetähtaegset vabanemist: ta vabanes ennetähtaegselt 30.12.2008 ning määrati kriminaalhooldusele, kuid ta rikkus kriminaalhoolduse kontrollnõudeid ning pani katseajal toime uue kuriteo. Suure tõenäosusega ei ole H.E ka seekord suuteline katseaega edukalt läbima ega alluma kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile. Selleks, et süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohus, kaaludes KarS § 76 lg-s 3 kirjeldatud asjaolusid, jõudma veendumusele, et tema suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid. Maakohtul seda veendumust ei kujunenud ja tulenevalt eeltoodust ei ole seda ka ringkonnakohtul. Ringkonnakohus peab veel vajalikuks märkida, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikule õiguspositsioone, millele ta hiljem võiks toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.