Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.05.2011. a, Tallinn
Kohtuasja number
1-10-17283
Kohtukoosseis
Eesistuja Sten Lind, liikmed Meelika Aava ja Ivi Kesküla
Kohtuistungi sekretär
Kea Lemming
Kohtuistungi aeg ja koht
26.04.2011.a., Tallinn
Kriminaalasi
Meelis Liivi süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1, 2; § 201 lg 2 p 1; § 418 lg 1 ja § 4181 lg 1 järgi lühimenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 10.02.2011.a. otsus
Apellant
kaitsja
Prokurör
Robert Laid
Meelis Liiv ik 37702204222, EV kodanik, keskeriharidus, töökoht: xx xxxx xx xxxxx, elukoht: xx xxxxxxxx xx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxx, xxxxxxx, Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 20.07.2010, vahistatud 22.07.2010 Varasem karistatus: Süüdistatav
Vandeadvokaat Aivar Ennok
1 (7)
Jätta Harju Maakohtu 10.02.2011. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
2 (7)
Liivi elukaaslase L. M arveldusarvele 500 000 krooni. Seega lõi Meelis Liiv varalise kasu saamise eesmärgil M. Mile tegelikest asjaoludest kestvalt ebaõige ettekujutuse enda olemasolevate äriprojektide, nende kõrge kasumlikkuse kui ka M. Milt laenatud rahasummade tagatuse osas, mille alusel on M. M teinud endale kahjulikke varalisi käsutusi kogusummas 2 406 000 krooni ja millega vastavas ulatuses on Meelis Liiv saanud varalist kasu. Arvestades 2007.a. kehtinud 3 600 krooni suurust kuupalga alammäära, moodustab 2 406 000 krooni suure varalise kahju, s.t tegemist on kelmusega suures ulatuses. Lisaks lubas Meelis Liiv 2007.a. Ü. Saaremetsale muretseda soodsalt soovitud sõiduautosid. Tegelikkuses Meelis Liivil puudus võimalus nimetatud äriplaani realiseerimiseks, kuna tal puudusid selleks vastavad võimalused ja kontaktid. Sõlmitud kokkuleppe kohaselt pidi Ü. S sõiduautode Audi A6 ja BMW M3 eest kandma Aet Sildveeri arveldusarvele 399 000 krooni. Nimetatud kokkuleppe alusel kandsid A S arveldusarvele 02.10.2007.a. 73 000 krooni J S, 09.10.2007.a. 196 000 krooni Ü S ja 24.10.2007.a. 130 000 krooni M K. Veel lubas M. Liiv K. M muretseda traktori Belarus 920.3 soodsamalt kui ametlikes esindustes, väites, et tal on Valgevene Vabariigis asuva Belarus traktoreid tootva tehasega otsekontakt. Tegelikult puudusid M. Liivil vastavad võimalused ja kontaktid. Samuti kasutas Meelis Liiv ebaõige ettekujutuse loomisel valeidentiteeti ning lepingu sõlmimist osaühingu nimelt, millega tal puudus seotus. Traktori ostuks kandis K. M Creative Arendus OÜ-le üle kokku 161 000 krooni. KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava teo pani Meelis Liiv toime sellega, et ta 17.11.2007.a. müüs M. Liiv ilma vastava volituseta OÜ Creative Arendus nimel tema valduses oleva, kuid Swedbank Liising AS-le kuuluva roomikekskavaatori Komatsu Sumitomo S160F2U OÜ-le Sapsan. Müügilepingu alusel maksis OÜ Sapsan 19.11.2007.a 365 800 krooni, selgitusega „Arve nr 04 (Kamatsu Sumitomo S160F2U)“. OÜ Creative Arendus arveldusarvele omas ligipääsu äriühingu arveldusarve allkirjaõigusliku isiku A S kaudu Meelis Liiv, kes kasutas OÜ Creative Arendus arveldusarvele laekunud rahasumma enda isiklikul otstarbel. KarS § 418 lg 1 järgi mõisteti M. Liiv süüdi selles, et ta omandas, valdas ja toimetas edasi 67 automaatpadrunit, mille loovutas 20.07.2010 M. Liivi elukohas toimunud läbiotsimise käigus. KarS § 4181 lg 1 järgi mõisteti ta aga süüdi selles, et ta omandas, valdas ja toimetas edasi automaattulirelva AKS74U, mille ta samuti läbiotsimise käigus loovutas. Mõistetud karistusi põhjendas kohus järgnevalt. KarS § 209 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritud teo kohta märkis kohus, et kuna tegu oli korduv ja sellega tekitati kahele kannatanule suur varaline kahju ja ühele kannatanule oluline varalise kahju, esines kaks kvalifitseerivat tunnust. Kuna M. Liiv elatuski kuritegude toimepanemisel saadavast tulust ning M. Mi ütlustest nähtuvalt soovis M. Liiv veelgi suurendada M. Mile juba tekitatud suurt varalist kahju, leidis kohus, et süüdistatava süü on suur ja temale mõistetav karistus peab ületama ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud teo osas märkis kohus, et M. Liiv tekitas selle kuriteoga olulise varaline kahju. Arvestades aga seda, et M. Liivi süüdistatakse vaid ühe kuriteo toimepanemises, peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Süüdistatavale KarS § 418 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo kohta märkis kohus, et süüdistuse kohaselt käitles süüdistatav tsiviilkäibes keelatud tulirelva laskemoona suhteliselt olulises koguses, kuivõrd seda oleks piisanud laskmiseks automaattulirelvast nii üksiklaskude kui ka valangutena ning sihtotstarbelisel kasutamisel olnuks sellise laskemoona koguse kasutamine äärmiselt ohtlik, eriti olukorras, kus süüdistataval oli ka selle laskemoona jaoks vajalik automaattulirelv olemas.
3 (7)
Seetõttu pidas kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. KarS § 4181 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo kohta märkis kohus, et süüdistatava loovutatud automaattulirelva puhul on tegemist tsiviilkäibes keelatud tulirelvaga, mis on oma tehnilistelt andmetelt lahingrelv ja sellise relva käitlemine on kohtu arvates ohtlik, eriti olukorras, kui sellise relvaga üheaegselt käideldakse ka selle relva jaoks ette nähtud laskemoona. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava süü on suhteliselt suur ning karistus tuleks mõista ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Samas pidas kohus oluliseks tulirelva vabatahtlikku loovutamist, mistõttu pidas kohus võimalikuks mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kohus leidis, et kuivõrd varavastaste ja üldohtlike kuritegude toimepanemisel on rünnatavad õigushüved erinevad ja neid kuritegusid on võimalik toime panna erineva tahtlusega ei ole võimalik kergemat karistust kaetuks lugeda raskeima üksikkaristusega ning mõistetavad karistused tuleb liita täies ulatuses. Süüdistatavat on varem kahel korral karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Kuigi viimase otsusega jäeti temale mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata, jätkas süüdistatav katseajal samalaadsete varavastaste kuritegude toimepanemist. Süüdistatava poolt toimepandud kuritegude toimepanemisel üles näidatud järjekindlust arvestades asus kohus seisukohale, et kavatsetult varavastaste kuritegude toimepanemine välistab objektiivselt kahetsuse olemasolu ning kohus leidis, et avaldatud kahetsus ei ole siiras. Seetõttu ei pidanud kohus süüdistatava avaldatud kahetsust võimalikuks karistust kergendava asjaoluna arvestada. Samas leidis kohus, et karistust kergendava asjaoluna võib arvestada süüdistatava aktiivset kaasaaitamist kuritegude avastamisele. Peale selle nähtub kriminaalasja materjalidest, et kannatanule Ü.S on pool varalisest kahjust hüvitatud ning kannatanule M.M suhteliselt väike osa. Seetõttu arvestab kohus karistuse mõistmisel kahe karistust kergendava asjaoluga, so kahju vabatahtliku osalise hüvitamise ja süüteo avastamisele aktiivse kaasaaitamisega. Maakohus märkis, et kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatav osa temale inkrimineeritud kuritegudest toime pannud Tallinna Linnakohtu 29.04.2005 otsusega määratud katseajal ja kõik kuriteod Tartu Maakohtu 08.05.2007 otsusega määratud katseajal. Kriminaalasjast nähtuvalt on erinevate otsustega mõistetud karistused jäetud iseseisvaks täitmiseks ning kohus peaks seejuures lähtuma põhimõttest, et liitmisele kuuluks raskem karistus. Samas on mõlema otsusega mõistetud karistused ühesugused. Kohus leiab, et täitmisele tuleb pöörata hilisema kohtuotsusega mõistetud karistus, so Tartu Maakohtu 08.05.2007 otsusega mõistetud ja täies ulatuses ärakandmata karistus, so tähtajaline vangistus 1 aasta ning nimetatud karistus tuleb täies ulatuses KarS § 65 lg 2 ja § 73 lg 4 alusel liita
4 (7)
Lisaks leiab kaitsja, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada M. Liivi väga halva tervisliku seisundiga.
5 (7)
pole seaduses ette kirjutatud, kui palju peaks kohus karistust kergendama, ei saanud süüdistataval esineda õiguspärast ootust mingi konkreetse karistuse määra suhtes. Ka tuleb arvestada, et ainsaks menetluse liigiks, kus kohus on rangelt seotud prokuröri poolt küsitava karistusega, on kokkuleppemenetlus. Eespool kirjeldatud ootuseks ei andnud alust ka prokuröri poolt taotletud karistused. Maakohtu poolt mõistetud liitkaristus ei erine oluliselt prokuröri poolt taotletust – prokurör taotles liitkaristuseks 4 aastat vangistust, maakohus mõistis karistuseks 4 aastat 6 kuud vangistust. Seejuures väärib tähelepanu, et üksikkaristused, millest maakohus liitkaristuse moodustas, olid tunduvalt leebemad kui taotles prokurör. Prokurör taotles KarS § 209 lg 2 p 1, 2 järgi M. Liivile karistuseks 4 aastat vangistust, kohus mõistis karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust (seejuures on kohus mõistnud karistuse alla sanktsiooni alam- ja ülemmäära aritmeetilise keskmise, kuigi otsuse põhiosas märgitu kohaselt pidas kohus põhjendatuks üle sanktsiooni keskmist määra ületavat karistust); KarS § 201 lg 2 p 1 järgi taotles prokurör M. Liivi karistamist 2 aasta pikkuse vangistusega, kohus mõistis aga 6-kuulise vangistuse. KarS § 418 lg 1 ja § 4181 lg 1 järgi taotles prokurör M. Liivile karistuseks vastavalt 6 kuu ja 2 aasta pikkusi vangistusi, kohus mõistis nende tegude eest KarS § 63 lg-le 1 tuginedes ühe karistuse, milleks oli 1 aasta 4 kuud vangistust. Põhjus, miks maakohtu poolt mõistetud lõplik karistus oli prokuröri poolt taotletust raskem, oli see, et liitkaristust mõistes maakohus liitis kõik üksikkaristused täies ulatuses, prokurör aga taotles kergemate karistuste raskeimaga kaetuks lugemist; samuti liitis maakohus mõistetud karistusele varasema kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse. Karistusseadustik ei näe ette kriteeriume, mille järgi peaks kohus liitkaristuse mõistmisel otsustama, kas lugeda kergemad karistused raskeimaga kaetuks või liita üksikkaristused osaliselt või täielikult. Kohtukolleegium leiab, et kergemate karistuste raskeimaga kaetuks lugemine on eelkõige põhjendatud juhul, kui tegemist on sama õigushüve vastu suunatud või mingil muul moel omavahel seotud tegudega või kui kaetuks loetavad karistused on raskeimast oluliselt kergeimad. Nagu ka maakohtu otsuses märgitud, pani M. Liiv käesoleval juhul toime erinevate õigushüvede vastu suunatud kuriteod, ka ei ületanud ükski kohtu poolt mõistetud üksikkaristustest teisi märkimisväärselt. Sellest tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult liitnud karistused täies ulatuses. Mõistetud karistusele liitis maakohus KarS § 65 lg 2 alusel Tartu Maakohtu 08.05.2007. a otsusega mõistetud ärakandmata 1-aastase vangistuse. Prokurör on süüdistuskõnes küll märkinud, et M. Liiv pani kuriteod toime katseajal (kd VII; tl 231 pöördel), kuid taotletavaid karistusi nimetades ei ole KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmist käsitlenud (kd VII; tl 232). Ringkonnakohtu istungil selgitas prokurör, et tema hinnangul oli varasema karistuse täitmine aegunud, mistõttu ta ei taotlenud KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmist. Maakohus on otsuses selgitanud, miks ta leiab, et Tartu Maakohtu mõistetud karistuse täitmine ei ole aegunud. Neid seisukohti kaitsja esitatud apellatsioonis vaidlustanud ei ole. Kuigi apellatsioonis ei ole taotletud mõistetud karistuse osaliselt täitmisele pööramata jätmist, selgitas kaitsja ringkonnakohtu istungil kohtuvaidluste raames, et eelkõige pidas ta kergemat karistust taotledes silmas hoopis seda, et karistust ei pöörataks täies ulatuses täitmisele. Seoses sellega märgib ringkonnakohus, et kuna M. Liiv pani katseajal toime uued kuriteod, mille eest teda karistati vangistusega, on karistuse osaliselt täitmisele pööramata jätmine KarS 73 lg-st 4 tulenevalt välistatud. Nimelt näeb KarS § 73 lg 4 ette, et kui süüdistatav paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lg 2 sätestatule. S.t kohus on kohustatud suurendama karistust varasema karistuse ärakandmata osa võrra. KarS § 73 lg 4 teine lause lisab, et uuesti võib kohaldada karistusest tingimisi vabastamist juhul, kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest. Sellest tuleneb ühtlasi, et kui süüdimõistetu paneb uued kuriteod toime tahtlikult, ei saa jätta mõistetud vangistust – täielikult ega osaliselt – täitmisele pööramata. Eelnevast tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus apellandiga, et mõistetud karistus on M. Liivi süüd ja preventiivseid kaalutlusi arvestades liiga karm.
6 (7)
Sten Lind
Meelika Aava
Ivi Kesküla
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.