1-08-8316
Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number
Harju Maakohus
Kohtunik
Julia Vernikova
Kohtuistungi sekretär
Raivo Seppo Julia Zautina
Tõlk
Kriminaalasi
Ruslan Lavrinenko süüdistus KarS § 2681 lg 1, § 3891 lg 1 järgi, Svetlana Rahlina (Lavrinenko) süüdistus KarS § 2681 lg 1, § 3891 lg 1 järgi, Maksim Mihhaletski süüdistus KarS § 2681 järgi, Uno Esseri süüdistus KarS § 2681 järgi, Margarita Popovkina süüdistus KarS § 2681 järgi, Larissa Ljašitšenko süüdistuses KarS § 2681 järgi. üldmenetlus
Prokurör
Elle-Mai Velling
Süüdistatav
Kaitsja Süüdistatav
Kaitsja Süüdistatav
Ruslan Lavrinenko Isikukood 36209010356, elukoht Xxx, kodakondsuseta, keskharidus, emakeel-vene keel, töökoht OÜ M T , varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend – elukohast lahkumise keeld, vahistamine 10.06.2004 kuni 29.06.2004 Marina Leis Svetlana Rahlina Isikukood 46105310221, elukoht xxx, EV kodakondsus, keskharidus, emakeel-vene keel, töökoht OÜ M T , varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend – elukohast lahkumise keeld, vahistamine 11.06.2004 kuni 12.07.2004 Mare Lust Maksim Mihhaletski Isikukood 37607280235, elukoht xxx, EV kodakondsus, keskeriharidus, emakeel-vene keel, töökoht FIE, varasem
Kaitsja Süüdistatav
Kaitsja Süüdistatav
karistatud, karistus kustunud Tõkend – elukohast lahkumise keeld, kahtlustatavana peetud kinni 10.06.2004-11.06.2004 Rein Kiviloo Uno Esser Isikukood 35601290361, elukoht xxx, EV kodakondsus, keskharidus, emakeel-kesk keel, töökoht N B OÜ, varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend – elukohast lahkumise keeld, kahtlustatavana kinni peetud 15.06.2004 kuni 17.06.2004 Argo Küünemäe Margarita Popovkina Isikukood 46203030352, elukoht xxx, EV kodakondsus, kõrgharidus, emakeel-vene keel, töötab välismaal, varem kriminaalkorras karistatud 17.11.2008 KarS § 423 lg 1 järgi 9-kuulise vangistusega tingimisi katseajaga 18 kuud. Tõkend – elukohast lahkumise keeld Eva Rivis
Kaitsja
Süüdistatav
Kaitsja
Larissa Ljašitšenko , isikukood 46406290339, elukoht xxx, EV kodakondsus, kõrgharidus, emakeel-vene keel, töökoht FIE, varem kriminaalkorras karistamata Tõkend – elukohast lahkumise keeld
Mariann Tusti
Juhindudes KrMS § 309 lg.3, § 311, § 312, § 313, § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1, Tunnistada Ruslan Lavrinenko süüdi KarS § 268 lg 1 (KarS § 2681 lg 2 p 1) järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 60 miinimumpäevamäära, s.o summas 192 eurot; KarS § 386 lg 1 (KarS § 3891 lg 1) järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 30 miinimumpäevamäära, s.o summas 96 eurot. KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga mõista liitkaristuseks rahaline karistus 60 miinimumpäevamäära, s.o summas 192 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 10.06.200429.06.2004, s.o 20 (kakskümmend) päeva arvestusega, et ühele eelvangistuspäevale vastab kolm päevamäära, seega 60 päevamäärale ning lugeda mõistetud karistus kantuks täies ulatuses. Tõkend – kautsjon – tühistada. Tunnistada Svetlana Rahlina süüdi KarS § 268 lg 1 (KarS § 2681 lg 2 p 1) järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 96 miinimumpäevamäära, so. summas 307,20
eurot; KarS § 386 lg 1 (KarS § 3891 lg 1) järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 30 miinimumpäevamäära, s.o summas 96 eurot. KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõista liitkaristuseks rahaline karistus 96 miinimumpäevamäära, s.o summas 307,20 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 11.06.200412.07.2004, s.o 1 kuu ja 2 päeva, s.o 32 päeva arvestusega, et ühele vangistuspäevale vastab kolm päevamäära, seega 96 päevamäära ning lugeda mõistetud karistus kantuks täies ulatuses. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada. Tunnistada Maksim Mihhaletski süüdi KarS § 268 lg 1 (KarS § 2681 lg 2 p 1) järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 30 miinimumpäevamäära, so. summas 96 eurot. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 10.06.200411.06.2004, s.o 2 (kaks) päeva arvestusega, et ühele vangistuspäevale vastab kolm päevamäära, seega 6 päevamäära, lugedes karistuseks rahaline karistus 24 miinimumpäevamäära, s.o summas 76,80 eurot. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta rahaline karistus summas 76,80 eurot Maksim Mihhaletski suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Maksim Mihhaletski temale määratud 3 (kolm) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada. Tunnistada Uno Esser süüdi KarS § 268 lg 1 (KarS § 2681 lg 2 p 1) järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 30 miinimumpäevamäära, so. summas 96 eurot. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 15.06.200417.06.2004, s.o 2 (kaks) päeva arvestusega, et ühele vangistuspäevale vastab kolm päevamäära, seega 6 päevamäära, lugedes karistuseks rahaline karistus 24 miinimumpäevamäära, s.o summas 76,80 eurot. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta rahaline karistus summas 76,80 eurot Uno Esseri suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Uno Esser temale määratud 3 (kolm) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada. Tunnistada Margarita Popovkina süüdi KarS § 268 lg 1 (KarS § 2681 lg 2 p 1) järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 30 miinimumpäevamäära, so. summas 96 eurot. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta rahaline karistus summas 96 eurot Margarita Popovkina suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Margarita Popovkina temale määratud 3 (kolm) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada.
Tunnistada Larissa Ljašitšenko süüdi KarS § 268 lg 1 (KarS § 2681 lg 2 p 1) järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 30 miinimumpäevamäära, so. summas 96 eurot. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta rahaline karistus summas 96 eurot Larissa Ljašitšenko suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Larissa Ljašitšenko temale määratud 3 (kolm) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada. Esitatud tsiviilhagi rahuldada osaliselt. Välja mõista Ruslan Lavrinenkolt ja Svetlana Rahlinalt Eesti Vabariigi kasuks 1 256 210 krooni ehk 80 286,45 (kaheksakümmend tuhat kakssada kaheksakümmend kuus) eurot ja 45 (nelikümmend viis) euro senti. Tsiviilhagi summas 1 218 875 krooni ehk 77 900,31 eurot jätta läbi vaatamata. Kautsjon summas 125 000 krooni (7 988,96 eurot) – tagastada selle tasunud isikule. Asitõendid:
erinevate dokumentidega (pakendid 88-105); Merita panga raha ülekanded; sularaha sissemaks 05.07.2001; Hansapanga kaardi pin-koodi leht; Nordea panga sularaha sissemaks; Hansapanga Deebetkaardi kasutamise leping (pakend “läbiotsimine 21.06.2004.a. aadressil: Tallinn, Kreutzwaldi tn 4, Hansapanga Kreutzwaldi kontor“); pakk „KamaSutra premium condoms“ (pakend 1); karp «blue tempt» (pakend 2); fotoaparaat Minolta (pakend 3); pakid piletitega (pakendid 4, 5); pakk reklaamiga Infant Night Club & Striptease (pakend 6); visiitkaardid (pakendid 7,8) märkmik (pakend 9); A4 formaadiga lehtede pakk märkmetega (pakend 10); koolivihik “herlitz” (pakend 11); plastik mapp erineva suuruse ja kvaliteediga märkmepaberilehtedega (pakend 12); märkmik „2000“ (pakend 13); karp ComfortPlast erinevate visiitkartidega (pakend 14); pappkaanes A4 formaadi ruuduline vihik ”Girls, Uusi paikka, Infant Night Club & Sauna” (pakend 15); A4 formaadi lehed trükitud tekstiga (pakend 16); videokassett VHS (pakend 17); kalendermärkmik (pakend 18); vihikuleht tekstiga tabelivormis (pakend 19); visiitkaardihoidja (pakend 20); märkmik (pakend 21); mapp paberitega (pakend 22); plastikmapp dokumentidega (pakend 23); lõhki rebitud ruuduline vihikuleht (pakend 24); kassa tšekk Hotell Infant (pakend 25); kortsutud paberilehed märkmetega (pakend 26); lõhki rebitud paberilehed märkmetega (pakend 27); väljarebitud paberilehed märkmetega (pakend 28); pappkarp Herba (pakend 29); rahakott (pakend 30); EMT ümbrik GSM kaardi PUK-koodidega (pakend 31); EMT liitumislepingu lisa (pakend 32); koolivihik (pakend 33); koolivihik (pakend 34); koolivihik koera pildiga kaanel (pakend 35); märkmik PrettyPets (pakend 36); ümbrik kirjaga “Vera” (pakend 37); ümbrik kirjaga “Олег“ (pakend 38); paberileht märkmetega (pakend 39); ümbrik Lindstrom märkmetega(pakend 40); ümbrik kirjaga “Телефон” (pakend 41); ümbrik templiga “02.4.04” (pakend 42); paber märkmetega (pakend 43); paber märkmetega “Старые долги” (pakend 44); ruuduline paber märkmetega “Кристина – День.рожд.” (pakend 45); ruuduline paber märkmetega (pakend 46); paberid märkmetega (pakend 47); ruuduline paber märkmetega (pakend 49); ruuduline paber märkmetega: “ 09.06.“ (pakend 50); paberilehed märkmetega (pakend 51); autovõtme kimp brelokiga EsmaAuto (pakend 52); karp CD-plaadiga “Colin/ mcrae/rally/“ (pakend 53); karp CD-plaadiga “colin mcrae ralli 04, 2in1”(pakend 54); karp СDplaatidega “Need For Speed Underground” (pakend 55); pappkarp visiitkaartidega (pakend 56); paberite kimp märkmega (pakend 57); erinevate tšekkide pakk (pakend 58); pakk täitmata Hansapanga maksekorraldustega (pakend 59); Hansapanka diskett - kohtuotsuse jõustumisel hävitada;
13.12.2004 Tallinna Linnakohtu poolt arestitud Svetlana Rahlina (Lavrinenko) kuuluv kinnisasi – Tallinna kinnistusjaoskonnas kinnistu registriosa nr XXX, mille koosseisus on elamumaa aadressil XXX– jätta täitemenetluse läbiviimiseks aresti alla. Välja mõista igaühelt eraldi Ruslan Lavrinenkolt, Svetlana Rahlinalt, Maksim Mihhaletskilt, Uno Esserilt ja Larissa Ljašitšenko lt riigituludesse menetluskulud - II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 3 (kolm) senti. Välja mõista määratud k jale makstud tasu: Ruslan Lavrinenkolt 1620,08 (üks tuhat kuussada kakskümmend) eurot, Svetlana Rahlinalt 1558,72 (üks tuhat viissada viiskümmend kaheksa) eurot, Maksim Mihhaletskilt 519,66 (viissada üheksateist) eurot, Uno Esserilt 306,82 (kolmsada kuus) eurot, Margarita Popovkinalt 174,49 (ükssada seitsekümmend neli) ja Larissa Ljašitšenko lt 453,12 (nelisada viiskümmend kolm) eurot. Menetluskulud summas 346,21 eurot jätta riigi kanda. Menetluskulud on võimalik vabatahtlikult tasuda 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: süüdistatava nimi, 1-08-8316, menetluskulud. Menetluskulude tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalasjade kantseleisse. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib süüdistatav ja tema k ja 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Harju Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema k ja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav 27.05.2011.a.
Süüdistuse sisu: Ruslan Lavrinenko ́t süüdistatakse selles, et tema ajavahemikus oktoobrist 1999 kuni 10.06.2004, võimaldas ruumide kasutamist prostitutsiooniga tegelemiseks ning korduvalt vahendas prostitutsiooni ja nimelt: tema koos Svetlana Rahlinaga (Lavrinenkoga), olles OÜ T juhatuse liige ja Tallinnas XXXasuva külalistemaja Infant kaasomanik, värbas sinna tööle administraatoreid, kelle hulgas olid Anna L , Larissa Ljašitšenko , Margarita Popovkina, Uno Esser ja teised uurimisega tuvastamata isikud, majandusdirektori Maksim Mihhailetski, aga samuti ka prostituute, kelle hulgas olid Nailja O , Jelena A , Violetta G , Jelena J , Olga J , Irina I , Jevgenia P , Anna D , Marina N , Maria K , Veera S , Veronika P , Natalja Z ja teised uurimisega tuvastamata naised, selgitas neile nende töö olemust ja tasustamise tingimusi, reguleeris administraatorite, majandusdirektori ja prostituutide tööd külalistemajas, reklaamis külalistemaja Infant teenuseid, maksis makse prostituutide poolt klientidele intiimteenuste
osutamisega teenitud rahast, jagas prostituutide poolt klientidele intiimteenuste osutamisega teenitud raha prostituutide, administraatorite ja taksojuhtide vahel ja maksis töötasu majandusdirektorile, saades oma töö eest tasuna raha prostituutide poolt klientidele intiimteenuste osutamisega teenitud rahast, seega võimaldas ruume prostitutsiooniga tegelemiseks ning vahendas prostitutsiooni. Seega Ruslan Lavrinenko pani toime prostitutsioonile kaasaaitamise, so KarS § 268 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. (KarS § 2681 lg 2 p 1) Samuti tema, olles alates 05.10.1999 kuni 17.09.2004 OÜ T (registrikood 10577887) juhatuse liige, jättis Äriseadustiku (RT I 1995, 26/28, 355; edaspidi ÄS) §-dest 180 lg 1 ning § 183 tulenevad esindus-, juhtimis-ja raamatupidamise korraldamise kohustused, samuti maksekorralduse seaduse (RT I 1994, 1, 5; kehtis kuni 01.07.2002; edaspidi MKS ) §-dest 8 lg 1 tulenevad rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmisega seotud kohustused täitmata. Nii jättis OÜ T maksuhaldurile esitamata tulu-ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonid maksuperioodile aprill 2001 kuni juuni 2004 eest, millised oli maksukohustuslane kohustatud esitama hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks, samuti esitas OÜ T juhatuse liige Ruslan Lavrinenko valeandmeid käibedeklaratsioonides perioodi kohta aprill 2001 kuni ajuuni 2004, mille tulemusena jäi riigieelarvesse maksudena laekumata 2 475 085 krooni. Nimelt esitas Ruslan Lavrinenko OÜ T juhatuse liikmena alates aprillist 2001 kuni juunini 2004 maksuhaldurile valeandmeid käibedeklaratsioonides Käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 10 p 1 ja 4 ((RT I 1993, 60, 847; kehtis kuni 01.01.2002), KMS § 11 lg 1 (RTL 1996, 106, 589) sätestatud käibedeklaratsioonid nimetatud ajavahemikus baari läbimüügist ja numbritubade müügist laekunud sularaha kohta kokku 10 027 441 krooni kuude lõikes järgmiselt: Periood/ deklari Käibeesitamise aeg deklaratsioo nis deklareeritu d 18% määraga
2001 aprill/ 131 009 25.09.2002 2001 mai/ 157 499 25.09.2002 2001 juuni/ 246 873 11.08.2003 2001 juuli/ 92 789 15.10.2001 2001 august/ 86 717 29.10.2002
115 764 september/ 29.10.2002
175 076 oktoober/ 04.02.2003
128 349 november/ 04.02.2003
128 050
KäibeMaksustatav Maksustatav Käibemaks deklaratsioo käive panga- käive laekunud nis Kontole kassasse summalt deklareeritu Laekunud laekunud d käibemaks summalt summalt
Maksustatav Käibemaksu a käibe vahe vahe
23 582
131009
241 353
43 444
110344
19 862
28 350
155 848
315 663
56 816
158 164
28 469
44 437
246 405
442 290
79612
195 417
35 175
16 702
92 789
220 225
39 640
127 436
22 938
15 609
86 564
235 486
148 769
26 778
20 838
115 764
201 330
36 239
85 566
15 401
31 513
175 102
249 418
44 895
74 342
13 382
23 102
128 385
267 377
48 128
139 028
25 026
23 049
128 043
162 801
29 304
34 75!
detsember / 04.02.2003 2001 kokku 1 262 126 2002 jaanuar/ 72 736 08.07.2003 2002 veebruar/ 116 206 08.07.2003
märts/ 128 445 08.07.2003
aprill/ 120 796 08.07.2003
mai/ 125 426 07.08.2003
juuni/ 119 849 169.07.2002
juuli/ 164 373 19.08.2002 2002 august/ 104 433 08.07.2003
114 796 september/ 08.07.2003 2002 oktoober/ 159 163 20.02.2004
134 962 november/ 08.07.2003
210425 detsember/ 08.07.2003 2002 kokku 1 571 610 2003 jaanuar/ 72 991 20.01.2004 2003 veebruar/ 99 786 17.12.2003
märts/ 132 734 17.12.2003
aprill/ 158 803 17.12.2003
mai/ 243 393 17.07.2003
juuni/ 207 423 30.09.2003
juuli/ 202 592 30.09.2003 2003 august/ 105 485 24.03.2004 2003september 234 176 / 20.01.2004
251 082 oktoober/ 20.01.2004
227 182 13 093
1 259 909 2 335 943 420 468 71 804 173 465 31224
1 073 817 193 286 100 729 18 131
20917
116 206
201 659
36 299
85453
15 382
23 120
143 304
199 605
35 929
71 160
12 809
21 744
120 796
206 350
37 143
85 554
15 399
22 577
125 426
208 839
37 591
83 413
15 014
21573
119 849
248 020
44 644
128 171
23 071
29 588
164 373
237 859
42 815
73 486
13 227
18 798
100 487
214 775
38 659
110 342
19 861
20 663
114 795
214 874
38 677
100 078
18014
28 649
156 980
317 839
57 211
158 676
28 562
24 293
134 962
285 717
51429
150 755
27 136
37 877
210423
271 759
48 916
61 334
282 892 13 138
1 579 405 2 780 761 500 537 72 991 125 375 22 567
1 209 151 217 645 52 384
17 961
99 786
139 432
25 098
39 646
23 892
132 734
223 176
40 172
90442
16 280
28 585
158 803
244 618
44 031
85 815
15 446
43811
243 393
351 972
63 355
108 579
19 544
37 336
207 850
312 509
56 252
105 086
18916
36 467
202 592
306 458
55 162
103 866
18 695
18 987
105 485
217 690
39 184
112 205
20 197
42 152
234 176
261 147
47 006
26 971
45 195
249 096
290 502
52 290
39 420
2003 november/ 310470 30.06.2004 2003 detsember/ 272 346 30.06.2004 2003 kokku 2 291281 2004 jaanuar/ 187 795 30.06.2004 2004 veebruar/ 132 833 30.06.2004
märts/ 378 144 30.06.2004
aprill/ 102 300 18.08.2004 2004 jaanuar- 810 072 aprill kokku 2002 jaanuar- 4 663 963
aprill kokku
mai/ 96 800 18.08.2004
juuni/ 45 400 18.08.2004
142 200 mai-juuni kokku 20016 068 289
kokku
55 885
310470
383 614
69 051
73 144
13 166
49 022
269 829
300 009
54 002
27 663
412 431 33 803
2 287 205 187 795
3 156 502 249 708
568 170 44 947
865 221 61 913
155 739 11 144
23 910
132 839
219 174
39 451
86 341
15 541
68 066
378 144
328 395
59 1 1 1
-49 749
-8955
18414
170 388
240 216
43 239
137916
24 825
144 193
869 166
1 037 493
186748
236 421
42 555
839 516
4 735 776
6 974 756
1 255 455
2 310 793
415 939
17 424
343 452
510 780
91 940
413 980
74516
316 404
205 962
37 073
160 562
28 901
25 596
659 856
716 742
129 013
574 542
103 417
1 092 294
6 655 541
10 027 441
1 804 936
3 959 152
712 642
Jättes nii OÜ T juhatuse liikmena deklareerimata maksustatava käibe 1 073 817 krooni ja sellelt arvestatud käibemaksu tasumata kokku 193 286 krooni , millega rikkus kuni 01.01.2002 kehtinud KMS § 10 p 1 ja 4, mille kohaselt registreeritud maksukohustuslane on kohustatud arvestama enda ettevõtluse tulemusena tekkivalt maksustatavalt käibelt käibemaksu käibemaksuseaduse §-s 13 nimetatud määra järgi ja tasuma käibemaksu enda ettevõtluse tulemusena tekkivalt maksustatavalt käibelt käibedeklaratsiooni esitamise tähtajaks. Samuti jättis OÜ T juhatuse liikmena maksustatava käibe 2 310 793 krooni ja sellelt arvestatud käibemaksu kokku 415 939 krooni deklareerimata ja tasumata, millega rikkus kuni 30.04.2004 kehtinud KMS § 11 lg 1, mille kohaselt registreerimise päevast alates peab maksukohustuslane täitma registreeritud maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva maksusumma sama seaduse §-s 20 sätestatud korras, maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil arvestatud käibemaks sama seaduse § 17 nimetatud maksumäära kohaselt, millest on maha arvatud sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Samuti jättis OÜ T juhatuse liikmena maksustatava käibe 574 542 krooni ja sellelt arvestatud käibemaksu kokku 103 417 krooni deklareerimata ja tasumata, millega rikkus KMS § 29 lg 1, mille kohaselt registreeritud maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil sama seaduse § 3 lg 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, sama seaduse §-s 15 nimetatud maksumäära kohaselt, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Maksuhaldurile valeandmete esitamisega käibemaksudeklaratsioonis jäi maksudena laekumata 712 642 krooni.
Seega Ruslan Lavrinenko olles OÜ T juhatuse liige esitas käibemaksu deklaratsioonis maksuhaldurile valeandmed, mille tulemusel jäi maksudena laekumata 500 000 krooni või enam, so pani toime KarS § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. (01.04.2001 kuni 31.08.2002 kehtis KrK § 1481 lg 2 redaktsioon; 01.09.2002 kuni 24.01.2007 KarS § 386 lg 1, alates 24.01.2007 KarS § 390 lg 1) Samuti tema, olles OÜ T juhatuse liige, andis juhatuse liikmetele Ruslan Lavrinenkole ja Svetlana Rahlinale TuMS § 48 lg 3 ja 4 mõttes erisoodustust, st osaühing tasus füüsiliste isikute isiklikke kulusid sõiduautode kasutamiseks, mis ei ole seotud ettevõtte huvidega ja eesmärkidega. OÜ T juhatuse liikmed said erisoodustust perioodil aprill 2001 kuni juuni 2004 osaühingu väljamaksete näol arvelduskontolt nr XXX Hansapangas ASile Hansa Liising Eesti kokku summas 1 117 572, 27 krooni ja Balti Kindlustusmaakleri OÜle kokku summas 171 510,37 krooni juhatuse liikme Ruslan Lavrinenko (liisinguvõtja) ja AS Hansa Liising Eesti vahel 14.12.1999 sõlmitud liisingulepingu nr XXX alusel järgnevalt: Periood
200 1 Aprill 2001 Mai 2001 Juuni 2001 juuli 2001 August
September
Oktoober
November 2001Detsemb er 2001 Kokku 2002 Jaanuar 2002 Veebruar 2002 Mürts 2002 Aprill 2002 Mai 2002 Juuni 2002 Juuli 2002 August
September 2002 Oktoober
Detsember 2002 Kokku 2003 Jaanuar 2003 Veebruar 2003 Märts 2003 Aprill 2003 Mai
Väljamakse kokku
59 397.20 20 944.18 60 041.83 25 145.55 17 892.63 10 305.76
s.h väljamakse summa s.h väljamakse summa ASile Hansa Liising Eesti Balti kindlustusmaakleri OÜle
56 304.20 3093.00 20 944.18 44 336.83 15 705.00 25 145.55 17 892.63 10 305.76
46 132.19
43 038.19
7252.93
7252.93
43 038.18
43 038.18
290 150.45 20 754.37 25 145.55 35 741.44 45 665.81 25 383.78 17 222 63 45 575.18 108 152.20 17 892.62
257 952.69 7355.61 25 145.55 25 435.68 43 128.81 25 383.78 7252,92 43 038.18 108 152.20 17 892.62
3094.00
32 197.76 13 398.76 10 305.76 2537.00 4969.7! 2537.00
80 307.47 46 546.42
67 620.47 28 916.42
12 687.00 1 7 630.00
468 387.47 41207.09 37 454.84 28 659.50 26 121.29 41 222.62
399 322.24 28 520.09 28 639.84 28 659.50 15 971.29 29 933.87
69 065.23 1 2 687.00 8815.00 10 150.00 11 288.75
2003 Juuni 2003 Juuli
September
Oktoober
November
Detsember 2003 Kokku 2004 Jaanuar 2004 Veebruar 2004 Märts 2004 Aprill 2004 Mai 2004 Juuni 2004 Kokku 2001-2004
67 769.21 24 562.65 48 637.40
57 619.21 24 495.06 48 637.40
10 150.00 67.59
28 841.50
18 945.00
9896.50
25 565.69
25 565.69
36 054.90
36 054.90
406 096.69
343 041.85
14 872.64 32 935.74 25 556.66 14 929.39 25 427.38 10 726.22 124 448.03 1 289 082.64
14 872.64 25 743.20 25 556.66 14 929.39 25 427.38 10 726.22 117 255.49 1 117 572.27
-------63 054.84
7192.54
7192.54 171 510.37
Erisoodustuse andmisega juhatuse liikmetele pidi OÜ T vastavalt TuMS § 48 lg 1 maksma tulumaksu töötajale tehtud erisoodustuselt ning TuMS § 54 lg 1 ja 4 kohaselt on kohustatud erisoodustust tegev isik esitama maksudeklaratsiooni kalendrikuu jooksul tehtud erisoodustuste kohta ja kandma maksmisele kuuluva tulumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamispeerioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks. Ruslan Lavrinenko ja Svetlana Rahlina olles OÜ T juhatuse liikmed jätsid erisoodustuselt maksmisele kuuluva tulumaksu deklareerimata ja maksmata järgmiselt: Periood
2001 Aprill 2001 Mai 2001 Juuni 2001 Juuli 2001 August 2001 September 2001 Oktoober 2001 November 2001 Detsember 2001 Kokku 2002 Jaanuar 2002 Veebruar 2002 Märts 2002 Aprill 2002 Mai 2002 Juuni 2002 Juuli 2002 August 2002 September 2002 Oktoober
Tasutud erisoodustuse summa
59 397 20 944 60 042 25 145 17 893 10 306 46 132
43 038 290150 20 754 25 146 35 741 45 666 25 384 17 223 45 575 108 152 17 893 80 307
Tulumaks (veerg 2 x 26/74)
20 869
21 096
16 208
15 121 101 944
12 558 16 045
16013 37 999
28 216
2002 Detsember 2002 Kokku 2003 Jaanuar 2003 Veebruar 2003 Märts 2003 Aprill 2003 Mai 2003 Juuni 2003 Juuli 2003 September 2003 Oktoober 2003 November 2003 Detsember 2003 Kokku 2004 Jaanuar 2004 Veebruar 2004 Märts 200-1 Aprill !004 Mai 2004 Juuni 2004 Kokku 200I-2003 KOKKU
46 546
41 207 37 455 28 659 26 121 41 223 67 769 24 563 48 637 28 842 25 566 36 055 406 097 14 873 32 936 25 557 11929 25 427 10 726 124 448 1 289 082
16 354 164 568 14 478 13 160 10 069
14 484 23 811
17 089 10 133 89 «3 12 668 142 683
11 572
43 725 452 920
Samuti Ruslan Lavrinenko, olles OÜ T juhatuse liige rikkus SMS § 9 lg 1 p 3 ja 4, mille kohaselt sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma erisoodustustelt ja erisoodustustelt arvestatud tulumaksult sotsiaalmaksu, isikustamata neid summasid ning üle kandma tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu kümnendaks kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks asukohajärgsele Maksu- ja Tolliameti vastavale piirkondlikule asutusele vastava maksudeklaratsiooni ja § 7 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33%. Seisuga 11.06.2004 on OÜ T jätnud juhatuse liikmetele Ruslan Lavrinenko ja Svetlana Rahuna tehtud erisoodustuselt deklareerimata ja eelarvesse tasumata sotsiaalmaksu 452 920 krooni | (1289082 + 452920) x 33%)] kuude lõikes alljärgnevalt: Periood
Tasutud erisoodustuse summa
Tulumaks (veerg 2 x Kokku (veerg 2 + veerg Sotsiaalmaks (veerg 4 26/74) 3) x 33%)
2001 Aprill 2001 Mai 2001 Juuni 2001 Juuli 2001 August 2001 September 2001 Oktoober 2001 November 2001 Detsember
59 397 20 944 60 042 25 145 17 893 10 306 46 132
43 038
20 869
21 096
16 208
15 121
80 266 28 303 81 138 33 980 24 180 13 927 62 340
58 159
s 26 488
26 775 11 213
20 572
19 192
2001 Kokku 2002 Jaanuar
290 150 20 754
101 944
392 094 28 046
129 389
2002 Veebruar 2002 Märts 2002 Aprill 2002 Mai 2002 Juuni 2002 Juuli 2002 Au«ust 2002 September 2002 Oktoober 2002 Detsember 2002 Kokku 2003 Jaanuar 2003 Veebruar 2003 Märts 2003 Aprill 2003 Mai 2003 Juuni 2003 Juuli 2003 September 2003 Oktoober 2003 November
Detsember 2003 Kokku 2004 Jaanuar 2004 Veebruar 2004 Märts 2004 Aprill 2004 Mai 2004 Juuni 2004 Kokku 2001-2004 Kokku
25 146 35 741 45 666 25 384 17 223 45 575 108 152 17 893 80 307 46 546 468 387 41 207 37 455 28 659 26 121 41 223 67 769 24 563 48 637 28 842 25 566 36 055
12 558 16 045
16 013 37 999
28216 16354 164 568 14 478 13 160 10 069
14 484 23 811
17 089 10 133
12 668
33 981 48 299 61 711 34 302 23 274 61 588 146 151 24 180 108523 62900 632 955 55 68 5 50615
35 299 55 707 91 580 33 193 65 726 38 975 34 549 48 723
11 214 15 939 20 365 11 320
20 324 48 230
35 813 20 757 208 876 18 376 16 703 12 780 11 649 18 383 30 221 10 954 21 690 12 862 11401 16079
406 097 14 873 32 936 25 557 14 929 25 427 10 726 124 448 1 289 082
142 683
11 572
43 725 452 920
548 780 2 0099 44 508 34 536 20 174 34 361 14 495 168 173 1 742 002
181 098
14 687 11 397
11 339
55 496 574 859
OÜ T juahtuse liige ajavahemikus 01.04.2001 kuni 11.06.2004 tegi OÜ T sularahas töötasu väljamakseid Margarita Popovkina , Anna L ja Larissa Ljašitšenko kuude lõikes järgnevalt:
Kuu
2001 Aprill 2001 Mai 2001 Juuni 2001 Juuli 2001 August
Anna L
16 025 18 525 12 650 15 025
Larissa Ljašitšenko
Margarita Popovkina
2001 September 2001 Oktoober 2001 November 2001 Detsember 2001 Kokku 2002 Jaanuar 2002 Veebruar 2002 Märts 2002 Aprill 2002 Mai 2002 Juuni 2002 Juuli 2002 August 2002 September 2002 Oktoober 2002 November 2002 Detsember 2002 Kokku 2003 Jaanuar 2003 Veebruar 2003 Märts 2003 Aprill 2003 Mai 2003 Juuni 2003 Juuli 2003 August 2003 September 2003 Oktoober 2003 November 2003 Detsember 2003 Kokku 2001-2003 Kokku 2004 Jaanuar 2004 Veebruar 2004 Märts 2004 Aprill 2004 Mai 2004 Juuni 2004 Kokku 2001-2003 Kokku Töötajatele makstud töötasu kokku
1(1325
10 900
107 577
S750
10 375
86 325
10 125
60 675 254 577
23 875 278 452
43 725
63 5(1
59 325
158 080
17 325 175 405
59 885
10 470
97 570 130 860
29 870 160 730 614 587
Ruslan Lavrinenko, olles OÜ T juhatuse liige rikkus töötajatele makstud töötasudelt tulumaksu maksmata jätmisega ja vastava deklaratsiooni esitamata jätmisega Maksu- ja Tolliametile Tulumaksuseaduse (RT I 1999, 101, 903; edaspidi TuMS) § 40 lg 1 ja 2 sätteid, mille kohaselt OÜ T , olles tulumaksu kinnipidaja residendist juriidiline isik, oli kohustatud pidama tulumaksuseaduse §41 loetletud väljamaksetelt kinni tulumaksu vastavalt TuMS §43 lg 1 sätestatud määradele ja vastavalt TuMS § 40 lg 4 oli kohustatud kandma kinnipeetud tulumaksu üle Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. Vastavalt TuMS § 40 lg 5 oli kohustatud esitama väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule maksukeskusele maksudeklaratsiooni. Eeltoodud TuMS sätestatud normide rikkumisega jättis OÜ T juhatuse liige Ruslan Lavrinenko seisuga 11.06.2004 füüsilistele isikutele tehtud sularaha väljamaksetelt
arvestamata, deklareerimata ja tasumata kinnipeetud tulumaksu perioodil aprill 2001 kuni detsember 2003 kokku summas 171 880 krooni kuude lõikes järgmiselt: Periood
Sotsiaalmaksuga maksustatav väljamakse
2001 Aprill 2001 Mai 2001 Juuni 2001 Juuli 2001 August 2001 September 2001 Oktoober 2001 November
Detsember 2001 Kokku 2002 jaanuar 2002 Veebruar 2002 Maris 2002 Aprill 2002 Mai 2002 Juuni 2002 Juuli 2002 August 2002 September 2002 Oktoober 2002 November
detsember 2002 Kokku 2003 jaanuar 2003 Veebruar 2003 Märts 2003 Aprill 2003 Mai 2003 Juuni 2003 Juuli 2003 August 2003 September 2003 oktoober 2003 November 2003 detsember 2003 Kokku 2001-2003
Tasumisele kuuluv kinnipeetud tulumaks
Deklareeritud kinnipeetud tulumaks (vorm TSD)
21655 33 209 24 696 28310 22 399 22 939 24 007 16 746
203 758 16 674 18 906 18 994 22816 23 123 26 297 24 080 25 171
31 143 26 502 23 737 276 301 14 004 11 882 20 490 23 172 30 559 30 626 30 036 11 642 17 778 18 645 24212 14 101 247 147 727 206
Ülekandmis ele kuuluv kinnipeetud tulumaks (veerg 3 veerg 4)
52 456
52 144
68 003
58 595 179 054
65 503
54 233 171 880
Seisuga 11.06.2004 on OÜ T jätnud füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt arvestamata, deklareerimata ja tasumata sotsiaalmaksu perioodil aprill 2001 kuni detsember 2003 kokku summas 221 124 krooni. Sellega rikkus Ruslan Lavrinenko OÜ T juhatuse liikmena SMS § 9
lg 1, mille kohaselt oli OÜ T residendist juriidilise isikuna kohustatud arvestama SMS § 2 lõike 1 punktides 1 - 4, 6 ja 8 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu iga kindlustatava kohta vastavalt kehtinud sotsiaalmaksu määraga 33% maksustatavalt summalt (SMS § 7 lg 1). Samuti rikkus Ruslan Lavrinenko OÜ T juhatuse liikmena SMS § 9 lõike 1 p 5 sätteid, mille kohaselt OÜ T , olles sotsiaalmaksu maksja, oli kohustatud arvutama igakuiselt iga kindlustatava kohta makstava sotsiaalmaksu ja selle üle kandma järgneva kuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti pangakontole ning esitama samaks kuupäevaks Maksu-ja Tolliametile vastava maksudeklaratsiooni. OÜ T juhatuse liikmena jättis Rulan Lavrinenko perioodil aprill 2001 kuni detsember 2003 Maksu- Tolliametile deklareerimata ja maksmata Anna L , Larissa Ljašitšenko ja Margarita Popovkina tehtud väljamaksetelt sotsiaalmaksu kuude lõikes järgmiselt: Periood
Sotsiaalmaksuga maksustatav väljamakse
Arvestatud tasumisele kuuluv sotsiaalmaks (veerg 2 x 33%)
Deklareeritud sotsiaalmaks (vorm TSD)
Ülekandmisele kuuluv arvestatud sotsiaalmaks (veerg 3 • veerg 4)
2001 Aprill 2001 Mai 2001 Juuni 2001 Juuli 2001 August 2001 September 2001 Oktoober 2001 November 2001 Detsember 2001 kokku 2002 Jaanuar 2002 Veebruar 2002 Märts 2002 Aprill 2002 Mai 2002 Juuni 2002 Juuli 2002 August 2002 September 2002 Oktoober 2002 November 2002 Detsember 2002 kokku 2003 Jaanuar 2003 Veebruar 2003 Märts 2003 Aprill 2003 Mai 2003 Juuni 2003 Juuli 2003 August 2003 September 2003 Oktoober 200! November 2003 Detsember 2003 kokku
21 655 33 209 24 696 28310 22 399 22 939 22 407 16 746 203 758 16 674 18 906 18 994 22816 23 123 26 297 24 080 25 171 18 858 31 143 26 502 23 737 276 301 14 004 11 882 20 490 23 172 30 559 30 626 30 036 11 642 17 778 18 645 24 212 14 101 247 147
10 959
67 240
10277
91178
10 084 10 107
81 559
10 959
66 184
83 964
70 976
61 1
10 583
2001-2003
727 206
239 977
18 853
221 124
Perioodil aprill 2001 kuni juuni 2004 võttis Ruslan Lavrinenko OÜ T Hansapanga arvelduskontolt nr XXX välja sularaha pangakontorist ja sularahaautomaadist kokku 3 220 493,75 krooni. Sellest summast kulutas Ruslan Lavrinenko osa rahast OÜ T tegevusega seotud kulude katmiseks, osa raha 428 527 krooni kandis oma isiklikule arveldusarvele Hansapangas nr XXX, mida ei kulutatud OÜ T poolt tehtud kulutuste tasumiseks. Võttes arvesse seda, et Ruslan Lavrinenko oli ajavahemikus aprill 2001 kuni juuni 2004 OÜ T juhatuse liige, käsitletakse tema arvele kantud sularaha 428 527 krooni juhatusel liikme tasuna ning tulenevalt TuMS §41 p 1 oleks pidanud OÜ T pidama kinni juriidilise isiku juhtumis- ja kontrollorgani liikme tasult tulumaksu kokku 150 564 krooni kuude lõikes järgnevalt: Periood
2001 Juuni 2002 Veebruar 2002 Juuli 2003 September 2003 Oktoober 2003 November 2004 Jaanuar 2004 Veebruar Kokku
Tasutud erisoodustuse sumina
53 527
35 000 108 500 27 000 136 000 55 000
428 527
Tulumaks (veerg 2 x 26/74)
18 807
12 297 38 122
47 784 19 324
150 564
Vastavalt SMS § 2 lg 1 p 4 kohaselt pidi OÜ T tasuma juhatuse liikmele Ruslan Lavrinenkole perioodil aprill 2001 kuni juuni 2004 tasutud väljamakselt sotsiaalmaksu määraga 33% maksustatavalt summalt (SMS § 7 lg 1), kuid jättis sotsiaalmaksu deklareerimata ja tasumata kokku 191 000 krooni kuude lõikes järgmiselt: Periood
Brutosumma
2001 Juuni 2002 Veebruar 2002 Juuli 2003 September 2003 Oktoober 2003 November 2004 Jaanuar 2004 Veebruar Kokku
72 334
47 297 146 621 36 486 183 784 74 324
579 089
Sotsiaalmaks (veerg 4 x 33%)
23 870
15 608 48 385 12 040 60 648 24 527
191 098
Kokku jättis deklareerimata ja tasumata makse 1 762 443 krooni suuruses summas järgmiselt: Tulumaksu: 452 920 krooni Sotsiaalmaksu: 987 081 krooni Kinnipeetud tulumaksu: 322 442 krooni Seega Ruslan Lavrinenko pani toime maksuhaldurile andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise eesmärgil ja kinnipidamiskohustuse rikkumise, kui sellega jäi maksudena laekumata suurele kahjule vastav summa või enam, so KarS § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. (01.04.2001
kuni 31.08.2002 kehtis KrK § 1481 lg 1 redaktsioon; 01.09.2002 kuni 24.01.2007 KarS § 390 lg 1) Svetlana Rahlina ́t (Lavrinenko ́t) süüdistatakse selles, et tema ajavahemikus oktoobrist 1999 kuni 10.06.2004, võimaldas ruumide kasutamist prostitutsiooniga tegelemiseks ning korduvalt vahendas prostitutsiooni ja nimelt: tema koos Ruslan Lavrinenkoga, olles OÜ T juhatuse liige ja Tallinnas XXXasuva külalistemaja Infant kaasomanik, värbas sinna tööle administraatoreid, kelle hulgas olid Anna L , Larissa Ljašitšenko , Margarita Popovkina, Uno Esser ja teised uurimisega tuvastamata isikud, majandusdirektori Maksim Mihhailetski, aga samuti ka prostituute, kelle hulgas olid Nailja O , Jelena A , Violetta G , Jelena J , Olga J , Irina I , Jevgenia P , Anna D , Marina N , Maria K , Veera S , Veronika P , Natalja Z ja teised uurimisega tuvastamata naised, selgitas neile nende töö olemust ja tasustamise tingimusi, reguleeris administraatorite, majandusdirektori ja prostituutide tööd külalistemajas, reklaamis külalistemaja Infant teenuseid, maksis makse prostituutide poolt klientidele intiimteenuste osutamisega teenitud rahast, jagas prostituutide poolt klientidele intiimteenuste osutamisega teenitud raha prostituutide, administraatorite ja taksojuhtide vahel ja maksis töötasu majandusdirektorile, saades oma töö eest tasuna raha prostituutide poolt klientidele intiimteenuste osutamisega teenitud rahast. Seega Svetlana Rahlina (Lavrinenko) pani toime prostitutsioonile kaasaaitamise, so KarS § 268 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuriteo. (KarS § 2681 lg 2 p 1) Samuti tema, olles alates 05.10.1999 kuni 17.09.2004 OÜ T (registrikood 10577887) juhatuse liige, jättis Äriseadustiku (RT I 1995, 26/28, 355; edaspidi ÄS) §-dest 180 lg 1 ning § 183 tulenevad esindus-, juhtimis-ja raamatupidamise korraldamise kohustused, samuti maksekorralduse seaduse (RT I 1994, 1, 5; kehtis kuni 01.07.2002; edaspidi MKS ) §-dest 8 lg 1 tulenevad rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmisega seotud kohustused täitmata. Nii jättis OÜ T maksuhaldurile esitamata tulu-ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonid maksuperioodile aprill 2001 kuni juuni 2004 eest, millised oli maksukohustuslane kohustatud esitama hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks, samuti esitas OÜ T juhatuse liige Ruslan Lavrinenko valeandmeid käibedeklaratsioonides perioodi kohta aprill 2001 kuni ajuuni 2004, mille tulemusena jäi riigieelarvesse maksudena laekumata 2 475 085 krooni. Nimelt esitas Ruslan Lavrinenko OÜ T juhatuse liikmena alates aprillist 2001 kuni juunini 2004 maksuhaldurile valeandmeid käibedeklaratsioonides Käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 10 p 1 ja 4 ((RT I 1993, 60, 847; kehtis kuni 01.01.2002), KMS § 11 lg 1 (RTL 1996, 106, 589) sätestatud käibedeklaratsioonid nimetatud ajavahemikus baari läbimüügist ja numbritubade müügist laekunud sularaha kohta kokku 10 027 441 krooni kuude lõikes järgmiselt: Periood/ deklari Käibeesitamise aeg deklaratsioo nis deklareeritu d 18% määraga
2001 aprill/ 25.09.2002 2001 mai/ 25.09.2002 2001 juuni/ 11.08.2003 2001 juuli/
KäibeMaksustatav Maksustatav Käibemaks deklaratsioo käive panga- käive laekunud nis Kontole kassasse summalt deklareeritu Laekunud laekunud d käibemaks summalt summalt
Maksustatav Käibemaksu a käibe vahe vahe
131 009
23 582
131009
241 353
43 444
110344
19 862
157 499
28 350
155 848
315 663
56 816
158 164
28 469
246 873
44 437
246 405
442 290
79612
195 417
35 175
92 789
16 702
92 789
220 225
39 640
127 436
22 938
15.10.2001 2001 august/ 86 717 29.10.2002
115 764 september/ 29.10.2002
175 076 oktoober/ 04.02.2003
128 349 november/ 04.02.2003
128 050 detsember / 04.02.2003 2001 kokku 1 262 126 2002 jaanuar/ 72 736 08.07.2003 2002 veebruar/ 116 206 08.07.2003
märts/ 128 445 08.07.2003
aprill/ 120 796 08.07.2003
mai/ 125 426 07.08.2003
juuni/ 119 849 169.07.2002
juuli/ 164 373 19.08.2002 2002 august/ 104 433 08.07.2003
114 796 september/ 08.07.2003 2002 oktoober/ 159 163 20.02.2004
134 962 november/ 08.07.2003
210425 detsember/ 08.07.2003 2002 kokku 1 571 610 2003 jaanuar/ 72 991 20.01.2004 2003 veebruar/ 99 786 17.12.2003
märts/ 132 734 17.12.2003
aprill/ 158 803 17.12.2003
15 609
86 564
235 486
148 769
26 778
20 838
115 764
201 330
36 239
85 566
15 401
31 513
175 102
249 418
44 895
74 342
13 382
23 102
128 385
267 377
48 128
139 028
25 026
23 049
128 043
162 801
29 304
34 75!
227 182 13 093
1 259 909 2 335 943 420 468 71 804 173 465 31224
1 073 817 193 286 100 729 18 131
20917
116 206
201 659
36 299
85453
15 382
23 120
143 304
199 605
35 929
71 160
12 809
21 744
120 796
206 350
37 143
85 554
15 399
22 577
125 426
208 839
37 591
83 413
15 014
21573
119 849
248 020
44 644
128 171
23 071
29 588
164 373
237 859
42 815
73 486
13 227
18 798
100 487
214 775
38 659
110 342
19 861
20 663
114 795
214 874
38 677
100 078
18014
28 649
156 980
317 839
57 211
158 676
28 562
24 293
134 962
285 717
51429
150 755
27 136
37 877
210423
271 759
48 916
61 334
282 892 13 138
1 579 405 2 780 761 500 537 72 991 125 375 22 567
1 209 151 217 645 52 384
17 961
99 786
139 432
25 098
39 646
23 892
132 734
223 176
40 172
90442
16 280
28 585
158 803
244 618
44 031
85 815
15 446
mai/ 243 393 17.07.2003
juuni/ 207 423 30.09.2003
juuli/ 202 592 30.09.2003 2003 august/ 105 485 24.03.2004 2003september 234 176 / 20.01.2004
251 082 oktoober/ 20.01.2004 2003 november/ 310470 30.06.2004 2003 detsember/ 272 346 30.06.2004 2003 kokku 2 291281 2004 jaanuar/ 187 795 30.06.2004 2004 veebruar/ 132 833 30.06.2004
märts/ 378 144 30.06.2004
aprill/ 102 300 18.08.2004 2004 jaanuar- 810 072 aprill kokku 2002 jaanuar- 4 663 963
aprill kokku
mai/ 96 800 18.08.2004
juuni/ 45 400 18.08.2004
142 200 mai-juuni kokku 20016 068 289
Kokku
43811
243 393
351 972
63 355
108 579
19 544
37 336
207 850
312 509
56 252
105 086
18916
36 467
202 592
306 458
55 162
103 866
18 695
18 987
105 485
217 690
39 184
112 205
20 197
42 152
234 176
261 147
47 006
26 971
45 195
249 096
290 502
52 290
39 420
55 885
310470
383 614
69 051
73 144
13 166
49 022
269 829
300 009
54 002
27 663
412 431 33 803
2 287 205 187 795
3 156 502 249 708
568 170 44 947
865 221 61 913
155 739 11 144
23 910
132 839
219 174
39 451
86 341
15 541
68 066
378 144
328 395
59 1 1 1
-49 749
-8955
18414
170 388
240 216
43 239
137916
24 825
144 193
869 166
1 037 493
186748
236 421
42 555
839 516
4 735 776
6 974 756
1 255 455
2 310 793
415 939
17 424
343 452
510 780
91 940
413 980
74516
316 404
205 962
37 073
160 562
28 901
25 596
659 856
716 742
129 013
574 542
103 417
1 092 294
6 655 541
10 027 441
1 804 936
3 959 152
712 642
Jättes nii OÜ T juhatuse liikmena deklareerimata maksustatava käibe 1 073 817 krooni ja sellelt arvestatud käibemaksu tasumata kokku 193 286 krooni , millega rikkus kuni 01.01.2002 kehtinud KMS § 10 p 1 ja 4, mille kohaselt registreeritud maksukohustuslane on kohustatud arvestama enda ettevõtluse tulemusena tekkivalt maksustatavalt käibelt käibemaksu käibemaksuseaduse §-s 13 nimetatud määra järgi ja tasuma käibemaksu enda ettevõtluse tulemusena tekkivalt maksustatavalt käibelt käibedeklaratsiooni esitamise tähtajaks. Samuti jättis OÜ T juhatuse liikmena maksustatava käibe 2 310 793 krooni ja sellelt arvestatud käibemaksu kokku 415 939 krooni deklareerimata ja tasumata, millega rikkus kuni 30.04.2004 kehtinud KMS § 11 lg 1, mille kohaselt registreerimise päevast alates peab maksukohustuslane täitma registreeritud maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva
maksusumma sama seaduse §-s 20 sätestatud korras, maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil arvestatud käibemaks sama seaduse § 17 nimetatud maksumäära kohaselt, millest on maha arvatud sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Samuti jättis OÜ T juhatuse liikmena maksustatava käibe 574 542 krooni ja sellelt arvestatud käibemaksu kokku 103 417 krooni deklareerimata ja tasumata, millega rikkus KMS § 29 lg 1, mille kohaselt registreeritud maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil sama seaduse § 3 lg 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, sama seaduse §-s 15 nimetatud maksumäära kohaselt, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Maksuhaldurile valeandmete esitamisega käibemaksudeklaratsioonis jäi maksudena laekumata 712 642 krooni. Seega Svetlana Rahlina (Lavrinenko) olles OÜ T juhatuse liige esitas käibemaksu deklaratsioonis maksuhaldurile valeandmed, mille tulemusel jäi maksudena laekumata 500 000 krooni või enam, so pani toime KarS § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. (01.04.2001 kuni 31.08.2002 kehtis KrK § 1481 lg 2 redaktsioon; 01.09.2002 kuni 24.01.2007 KarS § 386 lg 1, alates 24.01.2007 KarS § 390 lg 1) Samuti tema, olles OÜ T juhatuse liige, andis juhatuse liikmetele Ruslan Lavrinenkole ja Svetlana Rahlinale TuMS § 48 lg 3 ja 4 mõttes erisoodustust, st osaühing tasus füüsiliste isikute isiklikke kulusid sõiduautode kasutamiseks, mis ei ole seotud ettevõtte huvidega ja eesmärkidega. OÜ T juhatuse liikmed said erisoodustust perioodil aprill 2001 kuni juuni 2004 osaühingu väljamaksete näol arvelduskontolt nr XXX Hansapangas ASile Hansa Liising Eesti kokku summas 1 117 572, 27 krooni ja Balti Kindlustusmaakleri OÜle kokku summas 171 510,37 krooni juhatuse liikme Ruslan Lavrinenko (liisinguvõtja) ja AS Hansa Liising Eesti vahel 14.12.1999 sõlmitud liisingulepingu nr XXX alusel järgnevalt: Periood
200 1 Aprill 2001 Mai 2001 Juuni 2001 juuli 2001 August
September
Oktoober
November 2001Detsemb er 2001 Kokku 2002 Jaanuar 2002 Veebruar 2002 Mürts 2002 Aprill 2002 Mai 2002 Juuni 2002 Juuli
Väljamakse kokku
59 397.20 20 944.18 60 041.83 25 145.55 17 892.63 10 305.76
s.h väljamakse summa s.h väljamakse summa ASile Hansa Liising Eesti Balti kindlustusmaakleri OÜle
56 304.20 3093.00 20 944.18 44 336.83 15 705.00 25 145.55 17 892.63 10 305.76
46 132.19
43 038.19
7252.93
7252.93
43 038.18
43 038.18
290 150.45 20 754.37 25 145.55 35 741.44 45 665.81 25 383.78 17 222 63 45 575.18
257 952.69 7355.61 25 145.55 25 435.68 43 128.81 25 383.78 7252.92 43 038.18
3094.00
32 197.76 13 398.76 10 305.76 2537.00 4969.7! 2537.00
2002 August
September 2002 Oktoober
Detsember 2002 Kokku 2003 Jaanuar 2003 Veebruar 2003 Märts 2003 Aprill 2003 Mai 2003 Juuni 2003 Juuli
September
Oktoober
November
Detsember 2003 Kokku 2004 Jaanuar 2004 Veebruar 2004 Märts 2004 Aprill 2004 Mai 2004 Juuni 2004 Kokku 2001-2004
108 152.20 17 892.62
108 152.20 17 892.62
80 307.47 46 546.42
67 620.47 28 916.42
12 687.00 1 7 630.00
468 387.47 41207.09 37 454.84 28 659.50 26 121.29 41 222.62 67 769.21 24 562.65 48 637.40
399 322.24 28 520.09 28 639.84 28 659.50 15 971.29 29 933.87 57 619.21 24 495.06 48 637.40
69 065.23 1 2 687.00 8815.00
28 841.50
18 945.00
9896.50
25 565.69
25 565.69
36 054.90
36 054.90
406 096.69
343 041.85
14 872.64 32 935.74 25 556.66 14 929.39 25 427.38 10 726.22 124 448.03 1 289 082.64
14 872.64 25 743.20 25 556.66 14 929.39 25 427.38 10 726.22 117 255.49 1 117 572.27
10 150.00 11 288.75 10 150.00 67.59
-------63 054.84
7192.54
7192.54 171 510.37
Erisoodustuse andmisega juhatuse liikmetele pidi OÜ T vastavalt TuMS § 48 lg 1 maksma tulumaksu töötajale tehtud erisoodustuselt ning TuMS § 54 lg 1 ja 4 kohaselt on kohustatud erisoodustust tegev isik esitama maksudeklaratsiooni kalendrikuu jooksul thetud erisoodustuste kohta ja kandma maksmisele kuuluva tulumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamispeerioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks. Ruslan Lavrinenko ja Svetlana Rahlina olles OÜ T juhatuse liikmed jätsid erisoodustuselt maksmisele kuuluva tulumaksu deklareerimata ja maksmata järgmiselt: Periood
2001 Aprill 2001 Mai 2001 Juuni 2001 Juuli 2001 August 2001 September 2001 Oktoober 2001 November
Tasutud erisoodustuse summa
59 397 20 944 60 042 25 145 17 893 10 306 46 132
Tulumaks (veerg 2 x 26/74)
20 869
21 096
16 208
2001 Detsember 2001 Kokku 2002 Jaanuar 2002 Veebruar 2002 Märts 2002 Aprill 2002 Mai 2002 Juuni 2002 Juuli 2002 August 2002 September 2002 Oktoober 2002 Detsember 2002 Kokku 2003 Jaanuar 2003 Veebruar 2003 Märts 2003 Aprill 2003 Mai 2003 Juuni 2003 Juuli 2003 September 2003 Oktoober 2003 November 2003 Detsember 2003 Kokku 2004 Jaanuar 2004 Veebruar 2004 Märts 200-1 Aprill !004 Mai 2004 Juuni 2004 Kokku 200I-2003 KOKKU
43 038 290150 20 754 25 146 35 741 45 666 25 384 17 223 45 575 108 152 17 893 80 307 46 546
41 207 37 455 28 659 26 121 41 223 67 769 24 563 48 637 28 842 25 566 36 055 406 097 14 873 32 936 25 557 11929 25 427 10 726 124 448 1 289 082
15 121 101 944
12 558 16 045
16013 37 999
28 216 16 354 164 568 14 478 13 160 10 069
14 484 23 811
17 089 10 133 89 «3 12 668 142 683
11 572
43 725 452 920
Samuti Svetlana Rahlina (Lavrinenko), olles OÜ T juhatuse liige rikkus SMS § 9 lg 1 p 3 ja 4, mille kohaselt sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma erisoodustustelt ja erisoodustustelt arvestatud tulumaksult sotsiaalmaksu, isikustamata neid summasid ning üle kandma tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu kümnendaks kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks asukohajärgsele Maksu- ja Tolliameti vastavale piirkondlikule asutusele vastava maksudeklaratsiooni ja § 7 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33%. Seisuga 11.06.2004 on OÜ T jätnud juhatuse liikmetele Ruslan Lavrinenko ja Svetlana Rahuna tehtud erisoodustuselt deklareerimata ja eelarvesse tasumata sotsiaalmaksu 452 920 krooni | (1289082 + 452920) x 33%)] kuude lõikes alljärgnevalt: Periood
2001 Aprill
Tasutud erisoodustuse summa
59 397
Tulumaks (veerg 2 x Kokku (veerg 2 + veerg Sotsiaalmaks (veerg 4 26/74) 3) x 33%)
20 869
80 266
s 26 488
2001 Mai 2001 Juuni 2001 Juuli 2001 August 2001 September 2001 Oktoober 2001 November 2001 Detsember 2001 Kokku 2002 Jaanuar 2002 Veebruar 2002 Märts 2002 Aprill 2002 Mai 2002 Juuni 2002 Juuli 2002 Au«ust 2002 September 2002 Oktoober 2002 Detsember 2002 Kokku 2003 Jaanuar 2003 Veebruar 2003 Märts 2003 Aprill 2003 Mai 2003 Juuni 2003 Juuli 2003 September 2003 Oktoober 2003 November
Detsember 2003 Kokku 2004 Jaanuar 2004 Veebruar 2004 Märts 2004 Aprill 2004 Mai 2004 Juuni 2004 Kokku 2001-2004 Kokku
20 944 60 042 25 145 17 893 10 306 46 132
43 038 290 150 20 754 25 146 35 741 45 666 25 384 17 223 45 575 108 152 17 893 80 307 46 546 468 387 41 207 37 455 28 659 26 121 41 223 67 769 24 563 48 637 28 842 25 566 36 055
21 096
16 208
15 121 101 944
12 558 16 045
16 013 37 999
28216 16354 164 568 14 478 13 160 10 069
14 484 23 811
17 089 10 133
12 668
28 303 81 138 33 980 24 180 13 927 62 340
58 159 392 094 28 046 33 981 48 299 61 711 34 302 23 274 61 588 146 151 24 180 108523 62900 632 955 55 68 5 50615
35 299 55 707 91 580 33 193 65 726 38 975 34 549 48 723
26 775 11 213
20 572
19 192 129 389
11 214 15 939 20 365 11 320
20 324 48 230
35 813 20 757 208 876 18 376 16 703 12 780 11 649 18 383 30 221 10 954 21 690 12 862 11401 16079
406 097 14 873 32 936 25 557 14 929 25 427 10 726 124 448 1 289 082
142 683
11 572
43 725 452 920
548 780 2 0099 44 508 34 536 20 174 34 361 14 495 168 173 1 742 002
181 098
14 687 11 397
11 339
55 496 574 859
Ajaperioodil 01.04.2001 kuni 11.06.2004 tegi OÜ T sularahas töötasu väljamakseid Margarita Popovkinal, Anna L le ja Larissa Ljašitšenko le kuude lõikes järgnevalt:
Kuu
2001 Aprill 2001 Mai 2001 Juuni 2001 Juuli 2001 August 2001 September 2001 Oktoober 2001 November 2001 Detsember 2001 Kokku 2002 Jaanuar 2002 Veebruar 2002 Märts 2002 Aprill 2002 Mai 2002 Juuni 2002 Juuli 2002 August 2002 September 2002 Oktoober 2002 November 2002 Detsember 2002 Kokku 2003 Jaanuar 2003 Veebruar 2003 Märts 2003 Aprill 2003 Mai 2003 Juuni 2003 Juuli 2003 August 2003 September 2003 Oktoober 2003 November 2003 Detsember 2003 Kokku 2001-2003 Kokku 2004 Jaanuar 2004 Veebruar 2004 Märts 2004 Aprill 2004 Mai 2004 Juuni 2004 Kokku
Anna L
16 025 18 525 12 650 15 025 1(1325
10 900
107 577
S750
10 375
86 325
10 125
60 675 254 577
23 875
Larissa Ljašitšenko
43 725
63 5(1
59 325
158 080
17 325
Margarita Popovkina
59 885
10 470
97 570 130 860
29 870
2001-2003 Kokku Töötajatele makstud töötasu kokku
278 452
175 405
160 730 614 587
Svetlana Rahlina (Lavrinenko), olles OÜ T juhatuse liige rikkus töötajatele makstud töötasudelt tulumaksu maksmata jätmisega ja vastava deklaratsiooni esitamata jätmisega Maksu- ja Tolliametile Tulumaksuseaduse (RT I 1999, 101, 903; edaspidi TuMS) § 40 lg 1 ja 2 sätteid, mille kohaselt OÜ T , olles tulumaksu kinnipidaja residendist juriidiline isik, oli kohustatud pidama tulumaksuseaduse §41 loetletud väljamaksetelt kinni tulumaksu vastavalt TuMS §43 lg 1 sätestatud määradele ja vastavalt TuMS § 40 lg 4 oli kohustatud kandma kinnipeetud tulumaksu üle Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. Vastavalt TuMS § 40 lg 5 oli kohustatud esitama väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule maksukeskusele maksudeklaratsiooni. Eeltoodud TuMS sätestatud normide rikkumisega jättis OÜ T juhatuse liige Svetlana Rahlina (Lavrinenko) seisuga 11.06.2004 füüsilistele isikutele tehtud sularaha väljamaksetelt arvestamata, deklareerimata ja tasumata kinnipeetud tulumaksu perioodil aprill 2001 kuni detsember 2003 kokku summas 171 880 krooni kuude lõikes järgmiselt: Periood
Sotsiaalmaksuga maksustatav väljamakse
2001 Aprill 2001 Mai 2001 Juuni 2001 Juuli 2001 August 2001 September 2001 Oktoober 2001 November
Detsember 2001 Kokku 2002 jaanuar 2002 Veebruar 2002 Maris 2002 Aprill 2002 Mai 2002 Juuni 2002 Juuli 2002 August 2002 September 2002 Oktoober 2002 November
detsember 2002 Kokku 2003 jaanuar 2003 Veebruar 2003 Märts 2003 Aprill 2003 Mai
Tasumisele kuuluv kinnipeetud tulumaks
Deklareeritud kinnipeetud tulumaks (vorm TSD)
21655 33 209 24 696 28310 22 399 22 939 24 007 16 746
203 758 16 674 18 906 18 994 22816 23 123 26 297 24 080 25 171
31 143 26 502 23 737 276 301 14 004 11 882 20 490 23 172 30 559
Ülekandmis ele kuuluv kinnipeetud tulumaks (veerg 3 veerg 4)
52 456
52 144
68 003
65 503
2003 Juuni 2003 Juuli 2003 August 2003 September 2003 oktoober 2003 November 2003 detsember 2003 Kokku 2001-2003
30 626 30 036 11 642 17 778 18 645 24212 14 101 247 147 727 206
58 595 179 054
54 233 171 880
Seisuga 11.06.2004 on OÜ T jätnud füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt arvestamata, deklareerimata ja tasumata sotsiaalmaksu perioodil aprill 2001 kuni detsember 2003 kokku summas 221 124 krooni. Sellega rikkus Svetlana Rahlina (Lavrinenko) OÜ T juhatuse liikmena SMS § 9 lg 1, mille kohaselt oli OÜ T residendist juriidilise isikuna kohustatud arvestama SMS § 2 lõike 1 punktides 1 - 4, 6 ja 8 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu iga kindlustatava kohta vastavalt kehtinud sotsiaalmaksu määraga 33% maksustatavalt summalt (SMS § 7 lg 1). Samuti rikkus Svetlana Rahlina (Lavrinenko) OÜ T juhatuse liikmena SMS § 9 lõike 1 p 5 sätteid, mille kohaselt OÜ T , olles sotsiaalmaksu maksja, oli kohustatud arvutama igakuiselt iga kindlustatava kohta makstava sotsiaalmaksu ja selle üle kandma järgneva kuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti pangakontole ning esitama samaks kuupäevaks Maksu-ja Tolliametile vastava maksudeklaratsiooni. OÜ T juhatuse liikmena jättis Svetlana Rahlina (Lavrinenko) perioodil aprill 2001 kuni detsember 2003 Maksu- Tolliametile deklareerimata ja maksmata Anna L, Larissa Ljašitšenko ja Margarita Popovkinatehtud väljamaksetelt sotsiaalmaksu kuude lõikes järgmiselt: Periood
Sotsiaalmaksuga maksustatav väljamakse
Arvestatud tasumisele kuuluv sotsiaalmaks (veerg 2 x 33%)
Deklareeritud sotsiaalmaks (vorm TSD)
Ülekandmisele kuuluv arvestatud sotsiaalmaks (veerg 3 • veerg 4)
2001 Aprill 2001 Mai 2001 Juuni 2001 Juuli 2001 August 2001 September 2001 Oktoober 2001 November 2001 Detsember 2001 kokku 2002 Jaanuar 2002 Veebruar 2002 Märts 2002 Aprill 2002 Mai 2002 Juuni 2002 Juuli 2002 August 2002 September 2002 Oktoober 2002 November 2002 Detsember 2002 kokku
21 655 33 209 24 696 28310 22 399 22 939 22 407 16 746 203 758 16 674 18 906 18 994 22816 23 123 26 297 24 080 25 171 18 858 31 143 26 502 23 737 276 301
10 959
67 240
10277
91178
10 959
66 184
83 964
61 1
2003 Jaanuar 2003 Veebruar 2003 Märts 2003 Aprill 2003 Mai 2003 Juuni 2003 Juuli 2003 August 2003 September 2003 Oktoober 200! November 2003 Detsember 2003 kokku 2001-2003
14 004 11 882 20 490 23 172 30 559 30 626 30 036 11 642 17 778 18 645 24 212 14 101 247 147 727 206
10 084 10 107
81 559 239 977
10 583 18 853
70 976 221 124
Perioodil aprill 2001 kuni juuni 2004 võttis Ruslan Lavrinenko OÜ T Hansapanga arvelduskontolt nr XXX välja sularaha pangakontorist ja sularahaautomaadist kokku 3 220 493,75 krooni. Sellest summast kulutas Ruslan Lavrinenko osa rahast OÜ T tegevusega seotud kulude katmiseks, osa raha 428 527 krooni kandis oma isiklikule arveldusarvele Hansapangas nr XXX, mida ei kulutatud OÜ T poolt tehtud kulutuste tasumiseks. Võttes arvesse seda, et Ruslan Lavrinenko oli ajavahemikus aprill 2001 kuni juuni 2004 OÜ T juhatuse liige, käsitletakse tema arvele kantud sularaha 428 527 krooni juhatusel liikme tasuna ning tulenevalt TuMS §41 p 1 oleks pidanud OÜ T pidama kinni juriidilise isiku juhtumis- ja kontrollorgani liikme tasult tulumaksu kokku 150 564 krooni kuude lõikes järgnevalt: Periood
2001 Juuni 2002 Veebruar 2002 Juuli 2003 September 2003 Oktoober 2003 November 2004 Jaanuar 2004 Veebruar Kokku
Tasutud erisoodustuse sumina
53 527
35 000 108 500 27 000 136 000 55 000
428 527
Tulumaks (veerg 2 x 26/74)
18 807
12 297 38 122
47 784 19 324
150 564
Vastavalt SMS § 2 lg 1 p 4 kohaselt pidi OÜ T tasuma juhatuse liikmele Ruslan Lavrinenkole perioodil aprill 2001 kuni juuni 2004 tasutud väljamakselt sotsiaalmaksu määraga 33% maksustatavalt summalt (SMS § 7 lg 1), kuid jättis sotsiaalmaksu deklareerimata ja tasumata kokku 191 000 krooni kuude lõikes järgmiselt: Periood
Brutosumma
2001 Juuni 2002 Veebruar 2002 Juuli 2003 September 2003 Oktoober 2003 November
72 334
47 297 146 621 36 486 183 784
Sotsiaalmaks (veerg 4 x 33%)
23 870
15 608 48 385 12 040 60 648
2004 Jaanuar 2004 Veebruar Kokku
74 324
579 089
24 527
191 098
Kokku jättis deklareerimata ja tasumata makse 2 475 085 krooni suuruses summas järgmiselt: Käibemaksu: 712 642 krooni Tulumaksu: 452 920 krooni Sotsiaalmaksu: 987 081 krooni Kinnipeetud tulumaksu: 322 442 krooni Seega Svetlana Rahlina (Lavrinenko) pani toime maksuhaldurile andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise eesmärgil ja kinnipidamiskohustuse rikkumise, kui sellega jäi maksudena laekumata suurele kahjule vastav summa või enam, so KarS § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. (01.04.2001 kuni 31.08.2002 kehtis KrK § 1481 lg 1 redaktsioon; 01.09.2002 kuni 24.01.2007 KarS § 390 lg 1) Maksim Mihhailetski ́t süüdistatakse selles, et tema ajavahemikus maist 2004 kuni 10.06.2004, töötades nn majandusdirektorina Tallinnas XXXasuvas külalistemajas Infant, korduvalt vahendas prostitutsiooni ja nimelt: tema koos Ruslan Lavrinenko ja Svetlana Rahlinaga (Lavrinenkoga), kes olid OÜ T juhatuse liikmed ja Tallinnas XXXasuva külalistemaja Infant kaasomanikud, reguleeris administraatorite, nende hulgas Anna L , Larissa Ljašitšenko , Margarita Popovkina, Uno Esseri ja teiste uurimisel tuvastamata isikute tööd, samuti prostituutide, nende hulgas Nailja O , Jelena A , Violetta G , Jelena J , Olga J , Irina I , Jevgenia P , Anna D , Marina N , Maria K , Veera S , Veronika P , Natalja Z ja teiste uurimisega tuvastamata naiste tööd, selgitas neile nende töö olemust ja tasustamise tingimusi, reklaamis külalistemaja Infant teenuseid ja värbas külalistemajja Infant tööle uusi prostituute, saades oma töö eest tasuna raha prostituutide poolt klientidele intiimteenuste osutamisega teenitud rahast. Seega Maksim Mihhailetski, pani toime prostitutsioonile kaasaaitamise, so KarS § 268 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. (KarS §2681 lg 2 p 1) Uno Esser ́it süüdistatakse selles, et tema ajavahemikus september 2003 kuni 10.06.2004 töötades administraatorina külalistemajas „Infant“, asukohaga Järve 40, Tallinnas, vahendas korduvalt prostitutsiooni ja nimelt: koos Ruslan Lavrienko ja Svetlana Rahlinaga (Lavrinenkoga), kes olid OÜ T juhatuse liikmed ja Tallinnas XXXasuva külalistemaja Infant kaasomanikud, aga samuti koos nn majandusdirektori Maksim Mihhailetski ja administraatorite Larisssa L , Anna L , Margarita Popovkina ja teiste uurimisel tuvastamata isikutega reguleeris prostituutide, nende hulgas Nailja O , Jelena A , Violetta G , Jelena J , Olga J , Irina I , Jevgenia P , Anna D , Marina N , Maria K , Veera S , Veronika P , Natalja Z ja teiste uurimisega tuvastamata naiste tööd, selgitas neile nende töö olemust ja tasustamise tingimusi, võttis vastu raha klientidelt neile prostituutide poolt osutatud intiimteenuste eest, maksis rahalist „preemiat” taksojuhtidele nende poolt külalistemajja Infant kohale toodud klientide eest, saades oma töö eest tasuna raha prostituutide poolt klientidele intiimteenuste osutamisega teenitud rahast. Seega Uno Esser pani toime prostitutsioonile kaasaaitamise, so KarS § 268 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. (KarS §2681 lg 2 p 1) Margarita Popovkina ́t süüdistatakse selles, et tema ajavahemikus sügisest 2002 kuni 10.06.2004, töötades administraatorina Tallinnas XXXasuvas külalistemajas Infant, korduvalt vahendas prostitutsiooni ja nimelt: tema koos Ruslan Lavrinenko ja Svetlana Rahlinaga (Lavrinenkoga), kes olid OÜ T juhatuse liikmed ja Tallinnas XXXasuva külalistemaja Infant kaasomanikud, aga samuti koos nn majandusdirektori Maksim Mihhailetski ja administraatorite Larisssa L , Anna L , Uno Esseri ja teiste uurimisel tuvastamata isikutega reguleeris prostituutide, nende hulgas Nailja O , Jelena A , Violetta G , Jelena J , Olga J , Irina I , Jevgenia
P , Anna D , Marina N , Maria K , Veera S , Veronika P , Natalja Z ja teiste uurimisega tuvastamata naiste tööd, selgitas neile nende töö olemust ja tasustamise tingimusi, võttis vastu raha klientidelt neile prostituutide poolt osutatud intiimteenuste eest, maksis rahalist „preemiat” taksojuhtidele nende poolt külalistemajja Infant kohale toodud klientide eest, saades oma töö eest tasuna raha prostituutide poolt klientidele intiimteenuste osutamisega teenitud rahast. Seega Margarita Popovkina pani toime prostitutsioonile kaasaaitamise, so KarS § 268 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. (KarS §2681 lg 2 p 1) Larissa Ljašitšenko ́t süüdistatakse selles, et tema ajavahemikus suvest 2001 kuni 10.06.2004, töötades administraatorina Tallinnas XXXasuvas külalistemajas Infant, korduvalt vahendas prostitutsiooni ja nimelt: tema koos Ruslan Lavrinenko ja Svetlana Rahlinaga (Lavrinenkoga), kes olid OÜ T juhatuse liikmed ja Tallinnas XXXasuva külalistemaja Infant kaasomanikud, aga samuti koos nn majandusdirektori Maksim Mihhailetski ja administraatorite Margarita Popovkina, Anna L , Uno Esseri ja teiste uurimisel tuvastamata isikutega reguleeris prostituutide, nende hulgas Nailja O , Jelena A , Violetta G , Jelena J , Olga J , Irina I , Jevgenia P , Anna D , Marina N , Maria K , Veera S , Veronika P , Natalja Z ja teiste uurimisega tuvastamata naiste tööd, selgitas neile nende töö olemust ja tasustamise tingimusi, võttis vastu raha klientidelt neile prostituutide poolt osutatud intiimteenuste eest, maksis rahalist „preemiat” taksojuhtidele nende poolt külalistemajja Infant kohale toodud klientide eest, saades oma töö eest tasuna raha prostituutide poolt klientidele intiimteenuste osutamisega teenitud rahast. Seega Larissa Ljašitšenko pani toime prostitutsioonile kaasaaitamise, so KarS § 268 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. (KarS §2681 lg 2 p 1)
Kõik süüdistatavad ei tunnistanud ennast esitatud süüdistuses süüdi ning süüdistatavad Ruslan Lavrinenko, Svetlana Rahlina, Larissa Ljašitšenko ja Maksim Mihhaletski keeldusid kohtulikul uurimisel ütluste admisest. Kohus avaldas prokuröri taotlusel süüdistatava Ruslan Lavrinenko poolt kohtueelses menetluses antud ütlusi KrMS § 294 p 1 alusel. Kohtueelses menetluses andis Ruslan Lavrinenko järgmisi ütlusi: Külalistemaja Infant töötas alates oktoobrist 1999. Maja omanikuks oli Hansaliising ja R.Lavrinenko koos oma endise naise S. Rahlina ́ga rentisid seda maja. Aastatel 1997-1998 oli maja tema valduses, kuid seejärel võtsid nad külalistemaja ehitamiseks laenu ja maja muutus liisingfirma omandiks. S. Rahlina oli külalistemaja Infant ja OÜ T kaasomanik. Koos värbasid nad tööle neli administraatorit ja lisaks veel Uno Esser’i, kes töötas nii administraatori kui ka taksojuhina, samuti määrati ära administraatorite tööülesanded. R.Lavrinenko ise viibis võõrastemajas harva, iga päev, aga mitte kaua. Administraatorite tööd korraldas samuti tema ise. Ta rääkis administraatoritele, et nad müüvad numbritube, mitte aga tüdrukuid. Süüdistuses loetletud prostituudid olid tegelikkuses võõrastemaja elanikud ja pidid ennast registreerima administraatori juures. Osa neist elas tasuta ja pidi õhtuti istuma baaris ning ahvatlema meeskliente tarbima alkoholi. Põhiline tulu saadi just nimelt baarituludest. Kui klient ostis baarist tüdruku poolt ettekantud alkohoolseid jooke, sai tüdruk selle eest kindlaksmääratud protsendi, kokkuvõttes 50 kuni 500 krooni. Baarmen lõi kassast läbi ostetud joogi hinna, märkis enda jaoks üles, kui palju raha ta peab selle joogi pealt hiljem tüdrukule välja maksma. Kui tüdruk otsustas minna intiimteenuste osutamiseks koos kliendiga oma numbrituppa, siis maksis klient toa eest. Tasumine pidi toimuma administraatori kaudu, väga harvadel juhtudel võis raha võtta ka baarmen, kes oli kohustatud teatama ka administraatorile, et klient läks koos tüdrukuga numbrituppa. Numbritube müüdi hinnaga 1 000 kuni 1 500 krooni ööpäev, kuid harva jäid kliendid sinna kauemaks. Kliendi soovil väljastati ka tšekk . Terminali tšekk näitas ainult üldsummat, see sisaldas summaarset makset alkoholi eest ja tasu külalistemaja numbritoa eest. Kui klient läks tüdrukuga numbrituppa siis said S. Rahlina ja R.Lavrinenko igalt müüdud numbritoalt 500 krooni poole ööpäeva eest, kuna harva jäi keegi kauemaks. Arvatavasti ütles tüdruk kliendile ise, kui palju peab klient maksma tema teenuse eest. Kui klient tasus kaardiga,
siis tema poolt makstud üldsummast pidi jääma R.Lavrinenkole ja S. Rahlina ́le 500 krooni, millest administraator sai endale 10%. Ülejäänud raha võttis tüdruk endale ja jagas seda taksojuhiga, kes kliendi kohale oli toimetanud. Kuna 99% maksetest toimus kaardiga läbi makseterminali, siis selleks, et taksojuhid ja tüdrukud ei peaks liiga kaua oma raha ootama, maksti see välja firma rahast. Administraator pani kirja aja, millal tüdruk läks koos kliendiga numbrituppa, sealjuures pani administraator kirja, kui palju raha ta peab maksma tüdrukule ja taksojuhile. Kui tüdruk jäi kliendiga ööseks, siis maksis klient ööpäeva eest rohkem, kuna. R.Lavrinenko ja Rahlina tahtsid saada 1500 krooni. Sel juhul palus tüdruk kliendilt, et too tasuks toanumbri eest rohkem, et tüdrukule jääks võimalus tasuda taksojuhile, aga ka ise teenida. Taksojuht teenis tüdrukult rohkem kui tunnitasult. Taksojuht sai administraatorilt teada, kui kauaks tüdruk koos tema poolt kohale toimetatud kliendiga numbrituppa läks, kuna taksojuht istus reeglina majas ja ootas klienti või siis sõitis hiljem oma kliendile uuesti järele. Administraator pidas tüdruku poolt kliendiga veedetud ajaarvestust, maksis raha välja nii tüdrukule kui ka taksojuhile. Lavrinenko ja Rahlina selgitasid administraatorite kaudu tüdrukutele, kuidas viimased peavad majas käituma. Lavrinenko võttis Maksim Mihhailetski tööle, et viimane teda asendaks, kuna oli ise väsinud. Reklaamiga tegeles ainult Lavrinenko. Oma raamatupidaja nime ja kontaktandmeid Lavrinenko ei tea, kuna raamatupidaja käis ise kohapeal. Kui Rahlina pidas mingit raamatupidamist, siis oli see tema isiklik asi. 16.10.2007 muutis R.Lavrinenko oma ütlusi selle kohta, et ettevõttes tegeles äriühingu raamatupidamisega Olga T , kes pidi esitama deklaratsioonid Maksuametile. Mõnikord esines ettevõttel küll väike maksuvõlg ja kahel korral arestiti ettevõtte arvelduskonto, siiski said kõik väikese hilinemisega makstud. Augustis 2004 müüdi ettevõte maha ja anti kõik dokumendid üle uutele valdajatele. (VII k, tl 5-6, 10-13, 14-17, 18-27). Kohus avaldas prokuröri taotlusel süüdistatava Svetlana Rahlina poolt kohtueelses menetluses antud ütlusi KrMS § 294 p 1 alusel. Kohtueelses menetluses andis Svetlana Rahlina järgmisi ütlusi: Külalistemaja Infant avati oktoobris 1999. aastal. Tema koos Lavrinenkoga värbas tööle administraatoreid ja baarmene. Külalistemajas töötas 4 administraatorit: Anna L , Larissa Ljašitšenko (töötas umbes 2 aastat), Margarita Popovkina (töötas ühe aasta või veidi kauem) ja Uno Esser. Administraatorid töötasid töölepingutega ja töölepingud peaksid olema raamatupidaja Olga käes, kelle perekonnanime ei mäleta, kuid kelle elukoht on kusagil Lasnamäel. Raamatupidaja osutas raamatupidamisteenust. Algselt olid töötajatel töötasud, kuid 2003. aasta sügisest muutusid nad füüsilisest isikust ettevõtjateks ja sellest ajast teenisid nad protsenti müügist. Administraator teenis müüdud toanumbrilt 10%. Numbritoa maksumus oli ööpäevas 1 000, 1 300 ja 1 500 krooni, sauna hind 250 krooni tund. Hinnad olid kokkuleppelised. Baarmenid teenisid 10% baari kassa pealt. Tema ja Lavrinenko kontrollisid iga päev kassat, st sularaha, mida administraatorid ja baarmenid talle üle andsid. Administraatorid ja baarmenid panid kirja, kui palju nad teenivad kogu vahetuse jooksul, sellest summast arvutasid nad oma protsendi, ülejäänu võtsid ära kas Rahlina või Lavrinenko. Raha numbritubade eest võis võtta ainult administraator, tema tõmbas ka kliendi pangakaardi läbi pangaterminali. Baarmenid ei olnud sellega seotud - nemad tegelesid üksnes baariga. Numbritubade eest laekuvat sularaha hoiti administraatori juures kassas. Kui klient maksis sularahas, sai ta tšeki, samuti toimiti ka siis, kui tasumine toimus läbi pangaterminali. Administraatorite tööd reguleeris Rahlina, värbas nad tööle, selgitas neile töökohustusi. Administraatorite töökohustused olid: jälgida korda numbritubades ja kogu külalistemajas, vahetada pesu ja viia see pesumajja, klientidelt raha vastu võtta, majutada kliente. Maksim Mihhailetski oli Lavrinenko tuttav, kelle oli ta tööle võtnud. Kuidas Mihhailetski ́le töötasu maksti, Rahlina ei tea. Süüdistuses nimetatud prostituute tema ei tunne ega tea kuidas nad võõrastemajja sattusid. Rahlinal ei ole teada, kas tüdrukud olid võõrastemaja elanike hulgas, seda pidid teadma administraatorid. Töö olemust ja töötingimusi nn. prostituutidele Rahlina selgitanud ei ole ega tea, kes seda teha võis. Samuti ei ole tema jaganud raha administraatorite, prostituutide ja taksojuhtide vahel. Samuti ei ole ta saanud raha prostituutide töö eest, vaid sai raha baaritöö ja
administreerimise eest. Mustas märkmikus „Classic“ on kirjas baari kassad päevade järgi. Näiteks 05.06: „29685-„ –see on baari alkoholi üldsumma (müüdud alkoholi ja selle, mis alles jäi), „2968,-„ –seda ta ei mäleta, kuna kirjutas iga päev uut moodi „K(9)333,-„ see on müüdud kohvi 9 tassi 333 krooni eest; „Uno 4025,-„-see on administraatori kassa kogusumma, seda, mis on kirjutatud järgmisesse lahtisse, seda ta ei tea, viimases lahtris oli terminali tšekkide kogusumma. 12.07.2004 ülekuulamisel muutis S.Rahlina oma ütlusi selle kohta, et tema teada olid baarmenid ja administraatorid vormistatud FIE-dena, mis ajast või miks, seda ta ei tea. Kuidas sularaha arvele võeti ning kes külalistemajast Infant sularaha ära viis -tema ei tea. Raamatupidamisega tema ei tegelenud ega tea, kes tegeles. Läbiotsimisel kaasa viidud märkmikes olid kirjas baari kassad ja terminali näidud- märkmikke täitis ta kassaaparaadi ja terminali tšekkide alusel. Kuna tema ei tegelenud raamatupidamisega, siis ei oska ta ka öelda, kes tegeles maksudeklaratsioonide esitamisega ja dokumendiarvestusega. Töötasu sai ta kätte kassast miinimumpalga ulatuses, seda kuidas teistele töötajatele palka maksti, tema ei tea. 2002. aastal tema tervis halvenes ning enam ta firma asjadega ei tegelenud, kes konkreetselt tegeles ei tea. Vahel hommikuti ilmus ta külalistemajja, et kontrollida majanduslikku olukorda. (VII kd, lk 42-43,46-49,52-55,56-63). Kohus avaldas prokuröri taotlusel süüdistatava Maksim Mihhaletski poolt kohtueelses menetluses antud ütlusi KrMS § 294 p 1 alusel. Kohtueelses menetluses tunnistas Maksim Mihhaletski ennast prostitutsiooni vahendamises süüdi ning andis järgmisi ütlusi: Ta töötas taksojuhina ja oli R. Lavrinenko ́ga tuttav. Aprillis pakkus R. Lavrinenko talle juhtivat töökohta XXXasuvas külalistemajas. Tema tööülesanded olid: maja hooldamine, töö administraatoritega (pidev kontroll), töö tüdrukutega, kes pakkusid intiimteenuseid, samuti uute tüdrukute tööle värbamine. Tema töötasu oli 10% s.o umbes 40 000 krooni käibest. Ta oli R. Lavrinenko käest saanud juunikuu töötasu 40 000 krooni. Maja töötas alljärgneva süsteemi alusel: taksojuht sõidutas kohale kliendi, tüdrukud, kes majas viibisid, pakkusid kliendile alkohoolseid jooke ning tegid ettepaneku 1 500 krooni eest minna üles numbrituppa, kus selle raha eest pakuti kliendile intiimteenuseid. Teenuste hinnad olid järgmised: sissepääs- 100 krooni, ühe tunni hind -1 500 krooni (100 eurot), 3 000 krooni lühike öö (4-5 tundi) eest, 5 000 kroonikogu öö (8 tundi). Taksojuht sai sissetoomise eest 100 krooni, mille maksis klient, ühelt tunnilt 600 krooni, lühikeselt öölt- 1 000 krooni, kogu öö pealt – 1 500 krooni; administraator teenis tunnilt – 50 krooni, lühikeselt öölt tema mäletamist mööda -150 krooni ja kogu öö pealt – 250 krooni. Ülejäänud raha jäi maja peremeestele. Majas oli võimalik tasuda teenuste eest krediitkaardiga, siis liikus see raha ettevõtte arveldusarvele, seejärel võttis R. Lavrinenko välja sularaha ja pani ümbrikusse töötasudeks ja väljamakseteks taksojuhtidele. Mihhaletski teada ei maksnud tüdrukud elamispinna eest, neil olid majas järgnevad kohustused: tööks valmisolek saalis kell 22:00 või tööle asumiseks kolmeminutiline valmisolek numbritoas. Kui tüdruk soovis majast lahkuda, pidi ta eelnevalt informeerima administraatorit, keelatud oli narkootikumide tarvitamine ja korralagedus oma toas. Selle eest võis neid trahvida 300-500 krooni ulatuses. Kõigile tüdrukutele rääkis Lavrinenko, samuti rääkisid seda ka administraatorid, et politsei saabumisel peavad tüdrukud ütlema, et nad on külalistemaja elanikud. Majas tegelesid baarmenid baariga, administraatorid tüdrukutega ja valvur üksnes valvas. S. Rahlina käis igal hommikul majas ja kirjutas üles kogu eelmise päeva käibe ning kõik summad. Seejärel jättis ta üleskirjutused baari R. Lavrinenko jaoks. Kui R. Lavrinenko neid vaadanud oli, jättis ta need Mihhaletskile, et viimane saaks teada ööpäevase käibe oma töötasu jaoks, pärast seda üleskirjutused hävitati. R. Lavrinenko tegeles majas baari varustamisega alkoholiga, andis Mihhaletskile, baarmenile ja administraatorile korraldusi ettevõtte efektiivsemaks töötamiseks. Enne Mihhaletskit tegeles Lavrinenko tüdrukute värbamisega ise, S. Rahlina sellega arvatavasti ei tegelenud. Oma tööaja jooksul leidis Mihhaletski tööle Narvast 3 tüdrukut, kes ühel korral sõitsid kohale puhkepäevadeks ja hiljem sõitsid neist kohale veel ühel korral ainult kaks tüdrukut. Hiljem täpsustas Mihhaletski, et see 40 000 krooni mille ta R. Lavrinenko käest juunikuus sai, oli saadud tema isikliku sõiduauto Peugeot 404 müügist, mille tema müüs R. Lavrineno vennale 70 000 krooni eest. (VII kd, lk 94-100).
Kohus avaldas prokuröri taotlusel süüdistatava Larissa Ljašitšenko poolt kohtueelses menetluses antud ütlusi KrMS § 294 p 1 alusel. Kohtueelses menetluses andis Larissa Ljašitšenko järgmisi ütlusi: Ta töötas külalistemajas Infant administraatorina. S. Rahlina ja R. Lavrinenko võtsid ta tööle, samuti nemad koos langetasid ka kõik ettevõtet puudutavad otsused. Algselt töötas L tööraamatuga ja 2003. aasta oktoobrist-novembrist asus tööle FIE-na. Numbritoa maksumus oli 1 000 kuni 1 500 krooni (püsiklient sai soodustust), millest L administraatorina teenis 5%. Administraatoril oli õigus anda kliendile soodustust, reeglina aga toimus kõik Lavrinenko loal. R.Lavrinenko viibis ise õhtusel ajal alati kohal, kui teda ei olnud, siis ta helistas iga poole tunni tagant ja kontrollis olukorda. 2004. aasta maist asus külalistemajja tööle M. Mihhailetski, kes tegeles majapidamistöödega. Peremeeste sõnade kohaselt võis M. Mihhailetski tunda huvi ka administraatorite ja baarmenide töö vastu. L. Ljaštsenko administraatorina võttis vastu külalisi ja raha numbritubade eest, registreeris elanikke registreerimisraamatusse, majutas külalisi numbritubadesse, peale külaliste lahkumist koristas toad ja sauna. Raamatusse märgiti igapäevaselt elaniku ees-ja perekonnanimi, passi number, numbritoa maksumus ning toa number. Hotellis elasid ainult naised, kes õhtuti istusid baaris ning jõid klientidega kalleid jooke. Tüdrukud teenisid protsendi kliendi poolt ostetud jookidelt (konsumatsioon), baarmen pani selle kirja. Algul anti kogu tüdrukute poolt teenitud raha administraatorile, kuid hiljem süsteem muutus ja raha hakati hoidma baaris. Administraator viis raha vahetuse lõpus koos aruandega baari, aruandesse märkis L administraatorina mitu numbrituba oli ta vahetuse jooksul müünud. Samasugune aruanne oli ka baaris, kus märgiti: kui palju raha saadi sularahas ning kui palju raha kanti üle terminali kaudu, aruandele lisati ka tšekk. Hotellis oli ühetoalisi numbreid 2, ülejäänud olid kahetoalised. Kõikides tubades oli üks voodi. Taksojuht tõi kliendid külalistemajja ning kui klient üüris luksusnumbri (7 või 8) , siis sai taksojuht 600- krooni, kui klient üüris 1 000kroonise numbritoa, siis sai taksojuht 300 krooni. Klient maksis ööpäeva maksumuse numbritoas elamise eest, kuid kui kaua klient seal viibis, kedagi ei huvitanud. Taksojuht sai oma raha kätte administraatori käest pärast seda, kui klient oli tasunud numbritoa eest, kui aga klient tasus kaardiga, siis maksti taksojuhile tasu järgmisel päeval S. Rahlina või R. Lavrinenko poolt. Peale L võisid raha numbritoa eest võtta baarmen, Lavrinenko ja Mihhaletski. Tüdrukuid administraatorid müünud ei ole, müüdi ainult numbritube. Registreerimisvihikus on sissekanne vaid 10.06.2004 kohta seetõttu, et peremeeste korraldusel rebiti ülejäänud lehed välja, selles vihikus on alati olnud üks lehekülg jooksva kuupäevaga. Vihikus, kus olid kirjas tüdrukute nimed ja kuupäev 06.06 kuni 19.06 on nende tüdrukute näol tegemist külalistemajja registreeritud elanikega. Administraatoriruumis olevad preservatiivid tõi R. Lavrinenko, neid müüdi tüdrukutele 25 krooni tükk, preservatiivi eest maksis tüdruk, kuid raha selleks võttis tüdruk kliendilt, seda L administraatorina nägi. Sissekannetest väikesesse märkmikku ei tea L midagi. Administraator ja baarmen võtsid oma töötasu ise välja sellest sularahast, mis oli kogunenud. Kui sularaha niipalju ei olnud, siis kirjutati töötasu üles võlana ning seejärel sai administraator raha kätte hiljem. Kogu raha anti välja R. Lavrinenko ja S. Rahlina range järelevalve all. Administraator maksis majahoidjale ja koristajale peremeeste korraldusel. Igaüks, kes sai raha andis ka allkirja töötasu kättesaamise kohta. Tüdrukutele L raha maksnud ei ole, maksis baarmen ja selle eest nemad kuhugi alla ei kirjutanud.( VII kd, lk 138-142, 143-150). Süüdistatav Margarita Popovkina andis kohtule ütlusi, et töötas hotellis Infant, tööle võtsid ta Lavrinenko ja Rahlina. Hotellis asusid baar ja numbritoad, tehti striptiisi. Numbritubades elasid tüdrukud, kes tulid teistest linnadest ja inimesed, kes üürisid numbritube. Mõned neist üürisid tube vaid mõneks tunniks. Seda, et numritubades osutati intiimteenuseid, Popovkina ise ei näinud, kuid kuulis sellest Lavrinenko käest. Algul sai Popovkina miinimumpalka, seejärel vormistas ennast FIE-na. Tema sissetulek sõltus konsumatsioonist, jootrahast ja numbritubade rendist. Numbritubade rendist sai ta 5 %. “Väike öö” tähendas seda, et klient võttis numbritoa mitmeks tunniks, siis sai klient soodustust. “Pikk öö” – klient võttis numbritoa ööpäevaks. Administraatori tööülesandeks oli jälgida puhtust, jälgida koristajate tööd ja majapidamist, võtta vastu kliente ja saata neid baari. Kõik administraatorid olid huvitatud sellest, et klient kulutaks
võimalikult rohkem raha, kuna sellest sõltus ettevõtte töö. “Koerteks” nimetas Lavrinenko tüdrukuid, kes viibisid baaris. Kannatanu – Maksu- ja Tolliameti esindaja Margus SRandis ütlusi, et Ruslan Lavrinenko ja Svetlana Rahlina poolt OÜ Taigerfield juhatuse liikmena riigile tekitatud kahju seisneb maksude maksmata jätmises, käibe,- tulu- ja sotsiaalmaksu osas. Kokku on kahju tekitatud summas 2 475 085 krooni, sellest on maksmata jäetud käibemaks 712 642 krooni, sotsiaalmaks 987 081 krooni, tulumaks 775 364 krooni. Maksuarvestus on tehtud läbiotsimise käigus äravõetud kahes märkmikus ja OÜ T käibe-, tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonides sisalduvate andmete ning Ruslan Lavrinenko ja Svetlana Rahlina pangakontode väljavõtete võrdluse alusel. Kannatanu esindaja seletas samuti, et Maksu- ja Tolliameti poolt teostatud analüüsi põhjal on tuvastatud, et OÜ T oli tegutsemise ajal võimeline tasuma makse nõutud ulatuses. Analüüsis sisalduvast sissetuleku ja maksukohustuse üldvõrdlusest tulenevalt ületas ettevõtte sissetulek maksukohustust, nimelt oli käsitletaval perioodil osaühingul maksukohustus 3,6 miljonit, raha sissetulek aga 19,6 miljonit krooni, protsentuaalselt väljendub see nii, et sissetulekust moodustas maksukohustus 18,3 %. Tunnistaja Konstantin M andis ütlusi selle kohta, et 2004.aastal palus ta taksojuhil viia end kõige tuntumasse bordelli, nii sattus ta külalistemajja Infant xxx. Sissepääsuks pidi ta maksma 100 krooni, piletit aga ei antud. Esimesel korrusel asuvas baaris istusid tüdrukud, tunnistaja tellis endale õlut ja küsis baaridaamilt, kui palju maksab tüdrukuga magada. See vastas, et tund maksab 1500 krooni, õlu maksis 100 krooni. Kui tunnistaja istus baaris, tuli tema juurde naine, küsis, kes talle tüdrukutest meeldib. Tunnistaja osutas ühele tüdrukule, seejärel ütles naine, et baaridaamile tuleb maksta 1500 krooni. Tunnistaja maksis 1500 krooni sularahas baaridaamile ja läks tüdrukuga teisele korrusele tuppa nr 6, seal ajasid nad juttu, tüdruk rääkis, et töötab kolm korda nädalas, elab samas toas. Kui klient ostab tunniajalise intiimteenuse, koputatakse 45-50 minuti pärast uksele, selleks on eraldi inimene. Kogu see aeg, mil tunnistaja Infantis viibis, ootas teda väljas taksojuht, kuna ta pidi saama tüdruku eest makstud rahast oma protsendi. Tunnistaja Vjatšeslav K andis ütlusi, et taksojuhina viis ta XXXasuvasse külalistemajja Infant kliente. Jõudes kohale, maksid kliendid talle 100 krooni. 20-25 minuti pärast helistati uuesti ja paluti Infanti järele tulla. Teel tagasi peatas tema takso politsei, kõik viidi politseiosakonda. Tunnistaja Kalju B andis ütlusi, et 2004.aastal töötas ta taksojuhina, hotell Olümpia juures istus autosse hiinlane, palus ennast viia Infanti ja tunni aja pärast talle järele tulla. Tunnistaja Natalia P andis ütlusi, et 2000-2001.aastal käis ta XXXkülalistemajas tööd otsimas. Varem on ta osutanud intiimteenuseid, kuid mitte Infantis. Tunnistaja istus Infanti baaris eesmärgiga tutvuda meestega, nad tegid talle välja, intiimteenust ta neile aga ei osutanud. Tunnistaja Tatjana B andis ütlusi, et 2004.aastal töötas ta koos süüdistatavatega neli kuud külalistemajas Infant. Tunnistaja tööülesannete hulka kuulus jookide müük baaris, kassaarvestuse pidamine, aruannete koostamine, mõnele külalistele hommikusöökide tegemine. Ruslan ja Svetlana olid peremehed, keegi neist võttis tunnistaja tööle ja selgitas tööülesandeid. Larissa, Margarita ja Uno olid administraatorid, Maksim Mihhaletski – majandusdirektor. Aruandeid, mis tunnistaja tegi, ei kontrollitud, kassajäägi aruannet küsisid vahest Ruslan või Sveta. Tunnistaja ei näinud, et keegi oleks maksnud intiimteenuste eest raha. Töölepingut tunnistajaga ei sõlmitud, töötasu ei makstud, tunnistaja sai vaid jootraha. Tunnistaja Ilona L (endine N ) andis ütlusi, et aastatel 2002-2004 töötas ta Infantis, seal töötas direktorina Maksim, administraatoritena Margarita, Larissa, Uno ning Ruslan ja Svetlana olid OÜ T omanikud. Baaris müüdud alkoholi kohta tegi tunnistaja aruandeid ja esitas neid Ruslanile ja Svetlanale. Tunnistaja sai miinimumpalka, millele lisandus protsent alkoholi müügist, mille suurus muutus sõltuvalt müüdud alkoholi mahust. Arveldamine toimus baaris nii sularahas, kui
ka pangakaartidega. Külalistemajas Infant osutati striptiisteenuseid, oli võimalik tellida ka privaattantsu, mis toimus eraldi toas. Tunnistaja Irina I (nüüd Juurmann) andis ütlusi, et töötas Infant külalistemajas 4 aastat „tüdrukuna“ ehk prostituudina. Külalistemaja peremeestest tunneb Ruslan Lavrinenkot, administraatoritena töötasid ka Larissa ja Rita. Kliendi poolt intiimteenuse osutamise eest makstud rahast sai tunnistaja 300-500 krooni administraatorilt. Klient maksis raha administraatorile, see vormistati toa üürina. Elamiseks sai tunnistaja kasutada numbrituba, üüri eraldi ei maksnud, see arvestati maha sissetulekust. Igal „tüdrukul „ oli oma tuba, kuhu ta viis kliendi. Tunnistaja Violetta G andis ütlusi, et viibis XXXkülalistemajas vaid paar tundi. Ta sattus sinna sõbranna soovitusel, kuna seal oli võimalik aega veeta, meestega tutvuda. Prokuröri taotlusel avaldas kohus tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks tema poolt kohtueelses menetluses antud ütlustest (V k t.l.197) ühe lause, mille kohaselt ütles tunnistaja, et ta tuli 10.06.2004.a XXXasuvasse majja eesmärgiga tutvuda prostituudi töö tingimustega selles lõbumajas“. Kohtuistungil kinnitas Violetta G selle lause õigsust, kuigi ei pidanud ennast prostituudiks, samas seletas, et talle teadaolevalt oli XXXkülalistemajas võimalik tegeleda prostitutsiooniga. Tunnistaja Chue X andis ütlusi, et 2004.aasta suvel tuli taksoga striptiisiklubisse, kus ta peeti hiljem kinni koos teistega. Ta vaatas striptiisi, kui tema juurde tuli naisterahvas ja küsis, kas tunnistaja tahab prostituuti. Baaris istus palju tüdrukuid, kelle seast valis tunnistaja endale kõige veetlevama. Keegi meestöötaja ütles prostituuditeenuse hinna, tunnistaja maksis pangakaardiga, kviitungit vastu ei saanud. Valitud prostituudiga läks tunnistaja kolmandale korrusele, kus talle osutati seksuaalteenus. Tunnistaja Vera K (endine S ) andis ütlusi, et üüris kaks päeva Infant külalistemajas tuba, raha maksis administraatorile, intiimteenuseid ei ole osutanud. Prokuröri taotlusel avaldas kohus seoses kohtueelses menetluses ja kohtulikul uurimisel antud ütlustes esinenud vastuoludega tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlustest (V k, t.l.213 pöördel) ühe lause, mille kohaselt rääkis tunnistaja, et „viimased neli kuud tegelen prostitutsiooniga, alustasin Infandis“. Ütluste erinevuse kohta seletas tunnistaja, et ei tea, mis sundis teda kohtueelses menetluses nii rääkima, tal on ka varem olnud probleeme mäluga, mistõttu ta viibis haiglaravil. Tunnistaja Jevgenia P andis ütlusi, et tuli Narvast koos sõbrannaga, kelle nimi on Marina, teenima prostituudina Infant külalistemajas. Mõni tund pärast sinna saabumist peeti nad politsei poolt kinni. Töötingimusi selgitas talle Maksim, nimelt rääkis, et võib teenida kuni 1500 krooni, toa rent on tasuta, majas on ka saun, seal on samuti võimalik intiimteenust osutada. Tunnistaja Jekaterina B andis ütlusi, et töötas Infantis tantsijana ja tunneb kõiki süüdistatavaid: Maksim oli majandusjuhataja, Larissa, Rita ja Uno administraatorid, Svetlana ja Ruslan külalistemaja omanikud. Tunnistaja töötas graafiku järgi, töötasu ei saanud, sissetulekuks oli klientidelt saadud raha, tantsis ka striptiistantsu. Tunnistaja Andrei K andis ütlusi, et töötas Infandis turvamehena, Ruslani ja Svetlanat tunneb kui Infandi omanikke, Rita, Larissa töötasid administraatoritena. Tunnistaja Jelena J andis ütlusi, et 2004.aastal peeti ta politsei poolt kinni mingis hotellis, kuhu ta tuli koos sõbrannaga. Ei hotelli nime ega eesmärki, miks ta sinna tuli, ta öelda ei osanud. Pärast prokuröri taotlusel tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist avaldas viimane, et teda sunniti andma sobivaid ütlusi, milliseid ei oska samuti meenutada, kuna soovis jõuda politseist kiiresti koju, kus teda ootas laps.
Tunnistaja Maksim S andis ütlusi, et kohe pärast külalistemajja Infant tulekut peeti ta seal politsei poolt kinni. Seoses tunnistaja ütlustes esinenud vastuoludega avaldas kohus prokuröri taotlusel tunnistaja poolt kohtueelses menetluses antud ütlustest (VII k t.l. 168) lause, mille kohaselt rääkis tunnistaja, et „Andrei sõitis koju, mina sõitsin koos Andrei tuttavatega enda autoga Volkswagen Sharan valget värvi reg nr 957 MBP aadressil Järve 40, kus asub kõigile tuntud bordell, sealsamas on striptiisibaar. Pärast ütluste avaldamist kinnitas tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste õigsust. Tunnistaja Marina D (endine N ) andis ütlusi selle kohta, et tuttav tegi talle ettepaneku teenida raha, seejuures ei teadnud tunnistaja, et see on seotud prostitutsiooniga. Kohale jõudes sai ta aru, et tegemist on lõbumajaga. Kohapeal nägi tunnistaja Maksim Mihhaletskit ja Svetlana Rahlinat. Keegi neist tegi tunnistajale selgeks, et ta peab meelitama kliente ostma alkoholi ja seejärel, nagu tunnistaja aru sai, pidi ta osutama neile ka intiimteenust. Tunnistaja viibis lõbumajas mõned päevad, osutades intiimteenuseid, raha ta klientidelt ei saanud, kellele nad maksid, tunnistaja ei tea. Tunnistaja Veronika P andis ütlusi, et tunneb kõiki süüdistatavaid seoses sellega, et sõbranna soovitusel sattus külalistemajja, kus oli võimalik konsumatsiooniga teenida raha. Konsumatsioon tähendab meelitada kliente ostma kallist alkoholi, millest maksti protsenti. Ruslan ja Svetlana olid selle maja peremehed, teised süüdistatavad – administraatorid. Töötamise ajal elas tunnistaja selles samas külalistemajas, kus elasid ka teised tüdrukud. Tunnistaja kinnitas, et osutas intiimteenuseid, kuid mitte selles külalistemajas. Tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldas kohus prokuröri taotlusel tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlustest (V k, t.l.216) lause, mille kohaselt rääkis tunnistaja, et „tüdrukud seletasid mulle, et mehega toas viibimise tunnihind on 1000 krooni, sellest saab tüdruk 400 krooni, kuhu läheb ülejäänud raha, ei tea, ülejäänud raha jääb administraatorile 600 krooni, kui ma tulin, siis elamise eest maksin 35 krooni päevas“. Pärast ütluste avaldamist kinnitas tunnistaja nende õigsust ja seletas, et kuigi tal ei ole teada, kes ja kellele intiimteenust külalistemajas osutas, siis vähemalt nägi tunnistaja, et mees ja naine läksid baarist numbrituppa. Tunnistaja andis ütlusi ka selle kohta, et külalistemajas pakuti eritasu eest privaatstriptiisi. Tunnistaja Natalja Z andis ütlusi, et Uno Esser, Larissa Ljašitšenko ja Margarita Popovkina töötasid külalistemajas administraatoritena, Ruslan ja Svetlana olid selle maja peremehed. Tunnistaja elas külalistemajas umbes kaks kuud, ta ei tea, kas keegi tegeles seal prostitutsiooniga. Seoses ütlustes esinenud vastuoludega avaldas kohus prokuröri taotlusel tunnistaja poolt kohtueelses menetluses antud ütlustest (V k, t.l.219) osa, mille kohaselt rääkis tunnistaja nii: “raha teenisin välismaalastele intiimteenuste osutamise teel....Infanti tulin sellepärast, et tuttava sõnade järgi oli seal võimalik elada ja teenida raha prostitutsiooniga“. Pärast ütluste avaldamist seletas tunnistaja, et kohtueelses menetluses antud ütlused ei vasta tõele, kuna teda sunniti politseis andma sobivaid ütlusi. Tunnistaja Richard Wilhelm Kühle andis ütlusi, et külastas 2004.aastal Tallinnas baari, kuhu teda sõidutas taksojuht. Kohus avaldas prokuröri taotlusel KrMS § 291 p 4 alusel tunnistaja Jelena A ütlusi (V k, t.l.194196), mille kohaselt hakkas ta prostituudina töötama XXXasuvas bordellis Infant 2002.aastal. Kui ta sinna esimest korda tuli, võttis ta vastu administraator. Töötingimustest sai tunnistaja teada teiste samas bordellis töötanud tüdrukute käest. Ruslan Lavrinenko, kes oli bordelli omanik, kutsus bordellis töötanud tüdrukuid hüüdnimega „sobaki“. Prostituutide töö toimus talvisel ajal graafikujärgselt, suvisel perioodil, kui kliente oli rohkem, töötasid tüdrukud vabagraafiku järgi, st siis kui soovisid. Talviti töötas Infantis keskmiselt 10 intiimteenust osutavat tüdrukut ja üks striptiisitar, suvel oli tüdrukuid 15-18 ning striptiisitar. Striptiisitare oli kokku neli, nad ei osutanud intiimteenuseid ning see oli neil lausa keelatud. Striptiisitar sai privaattantsu eest 500 kroonist 250 krooni ning kliendi poolt striptiisitarile ostetud kokteilist 50
krooni. Kuni 2004.aasta 1. maini maksis intiimteenus 1300 krooni 1 tund, prostituut sai sellest summast 300 krooni. Alates 1.maist tõusis tunnihind 1500 kroonini ning prostituut hakkas saama 400 krooni. Klient tasus raha administraatorile, kes maksis järgmisel päeval kell 10.00 tüdrukule teenitud summa välja. Intiimteenuste osutamise ajaline kestus algas Infantis poolest tunnist ning maksis 750 või 850 krooni, enamasti võttis klient tüdruku tunniks. Samuti oli võimalik võtta tüdruk ööks või pooleks ööks, st kolmeks tunniks. Seda nimetati maja siseselt kas pikaks või lühikeseks ööks. Pikk öö maksis kliendile 5000 krooni, prostituut sai sellest 1500 krooni, lühike öö maksis 3000 krooni, tüdruk sai sellest 1000 krooni. Kui kliendi tõi majja taksojuht, sai viimane kliendi poolt ostetud piletirahast 100 krooni, kui lisaks sellele kasutas klient intiimteenust sai taksojuht täiendavalt 600 krooni. Põhjuseks, miks administraator maksis tüdrukutele teenitud raha kell 10.00 oli see, et kella 10.00-st kella 22.00-ni oli tüdrukutel vaba aeg, mil nad võisid majast lahkuda. Kella 22.00-ks pidid nad tagasi tulema, hilinemise kohta pidid nad teavitama administraatorit hiljemalt üks ööpäev varem. Tunnistaja seletas, et töötas Infantis öö kaupa, mõnikord kahe või kolme päeva kaupa, siis elas ta toas nr 6 koos Nailia O ga. Üüritasu ei pidanud ükski tüdruk maksma. Tuba kasutati klientidele intiimteenuste osutamiseks kordamööda, kellel klienti hetkel ei olnud, ootas baaris. Ruslan Lavrinenko korraldusel vormistati tubade kasutamine kui rentimine. Lavrinenko korraldusel pidid tüdrukud, juhul kui majja tuleb politsei, ütlema, et nad üürivad hotellituba ning kliendid on nende külalised. Peale intiimteenuseid osutavate tüdrukute töötasid Infantis kaks turvameest Andrei ja Vlad, neli administraatorit Anna, Uno, Rita, Larissa, neli baaridaami Kristina, Tanja, Sveta, Ilona ning majadirektor Maksim. Maksim asus tööle 1.maist ning Ruslan Lavrinenko esitles teda bordelli uue direktorina. Enne seda töötas Maksim taksojuhina, kes tõi sinna kliente, majadirektorina pidi Maksim kontrollima majas toimuvat, andma tüdrukule loa majast lahkumiseks, kontrollima tüdrukute tööd ja ühtlasi otsima uusi tüdrukuid. Kohus avaldas prokuröri taotlusel KrMS § 291 p 4 alusel tunnistaja Anna D ütlusi (V k, t.l.207208), mille kohaselt pakkus Julia-nimeline tuttav talle tööd Tallinnas baaris Infant. Tunnistajale pakuti teenida raha baaris, kus ta pidi saama protsendi kliendi poolt ostetud alkoholist ja samuti võis ta osutada intiimteenuseid. Administraator Anna näitas tuba, kus tunnistaja pidi elama ja selgitas, et kui klient tahab osta intiimteenust, peab ta hinnas kokku leppima administraatoriga, kui palju klient maksis administraatorile, tunnistaja ei tea, kuid järgmisel hommikul pidi administraator maksma tunnistajale 400 krooni iga tunni eest, mil ta osutas intiimteenust. Kokku osutas tunnistaja intiimteenust neljale kliendile, 1000 krooni sai ta sularahas ning 1000 krooni pidi talle kantama pangakontole. Jooksvaid küsimusi otsustas Infantis Maksim, samuti pidi tunnistaja kas tema või administraatori käest küsima luba lahkumiseks. Kohus avaldas prokuröri taotlusel KrMS § 291 p 4 alusel tunnistaja Svetlana I ütlusi (V k, t.l.237-238), mille kohaselt töötas ta külalistemajas Infant baaridaamina poolteist aastat. Tööle võtsid ta Ruslan ja Svetlana L . Konsumatsiooniga teenitud raha kanti vihikusse, kuhu märgiti ka tüdruku nimi ja summa suurus. Kui kliendid maksid pangakaardiga, maksti raha välja siis, kui Ruslan ja Sveta võtsid sularaha välja. Juhul, kui klient tahtis tüdrukuga numbrituppa minna, tasus ta selle eest administraatorile. Kui klient tahtis maksta pangakaardiga, nimetas administraator tunnistajale summa ning viimane lõi pangakaardi terminalist läbi. Tšeki ühe osa sai klient, teine jäi baari. Kui klient maksis jookide ja intiimteenuse eest korraga, märkis tunnistaja tšeki pöördel, mis osa kuulub administraatorile. Baaridaam sai palka selliselt, et vahetuse lõpus löödi välja üldtšekk, kust oli näha baaris müüdud alkoholi ulatus. Sellest võeti maha tüdrukute osa, mille nad pidid saama konsumatsiooni eest ning ülejäänud summast 10 % võttis tunnistaja endale. Üldtšeki juurde lisati kõik tšekid, mille järgi said omanikud kontrollida, kui palju vahetuse jooksul tasuti sularahas ja terminali kaudu. Kassaraha andis tunnistaja Ruslanile ja Svetale. Kuni 2003.aasta septembrini töötasid baaridaamid ja administraatorid graafiku järgi, seejärel FIE-na. Infantis töötasid kõik lepingu alusel, makse maksid ise. Baaridaame oli neli: peale tunnistaja veel Ilona N , Tatjana ja Kristina, samuti neli administraatorit. Viimasel ajal töötas tunnistaja koos Unoga, veel töötasid Rita, Larissa ja Anna L.
Kohus avaldas ja uuris kirjalikest tõenditest: 11.06.2004 aadressil XXX(külalistemaja Infant) teostatud läbiotsimise protokolli (I k, t.l.7-11), asitõendite vaatlusprotokolli (I k, t.l.11-23), 10.06.2004 Ruslan Lavrinenko kodu aadressil XXXläbiotsimise protokolli (II k, t.l.2-3), asitõendite vaatlusprotokolli (II k, t.l.4-19), Ruslan Lavrinenko elukoha Pirita 26f-11 läbiotsimise protokoll (III k, t.l.2-3), asitõendi vaatlusprotokolli (III k, t.l.4), Ruslan Lavrinenko poolt renditud Hansapanga hoiulaekase läbiotsimise protokoll (III k. t.l.7-8), asitõendi vaatlusprotokolli (III k, t.l.9-10), sõiduki Hummer reg nr 630 YYY vaatlusprotokolli (III k, t.l.17-19, 20-35), panka päringuid (III k, t.l.46-70), konto väljavõtteid erinevatest pankadest OÜ T , S.Rahlina ja R.Lavrinenko kohta (III k, t.l.54-68, 94-232, 233-244, 245-277, IV k, t.l.3-4, 623, 24-27), liisingulepingu lisasid (IV k, t.l.55-58, 59-60), liisingulepingut (IV k, t.l.61-71), liisingulepingut (IV k, t.l.74-82), liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise akti (IV k, t.l.83), liisingulepingu lisa ja maksegraafikut (IV k, t.l.84-85),autoliisingutaotlust juriidilisele isikule (IV k, t.l.86), kasutusrendilepingut ja maksegraafikut (IV k, t.l.87-95), kasutusrendilepingu lisasid (IV k, t.l.97-102), kasutusrendi taotlust juriidilisele isikule ja selgitusi (IV k, t.l.103-106), liisingulepingut koos maksegraafikuga (IV k, t.l.109-113), korteriomandi lepingut ja asjaõiguslepingut (IV k, t.l.114-130), liisingulepingut ja avaldust eelmärke kinnistamiseks (IV k, t.l.131-147), Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna vastust koos Tallinna kinnistusregistri osa väljavõttega (IV k, t.l.151-153), liisinguleping saatekirja MTA-le analüüsi tegemiseks esitatid kahe XXXläbiotsimisel leitud märkmiku kohta (IV k, t.l.166), maksuarvestust OÜ T tegevuse kohta (IV k, t.l.168-203, 204-263), Maksu- ja Tolliameti andmeid OÜ T poolt esitatud käibedeklaratsioonide, tulu- ja sotsiaalmaksu maksudeklaratsioonide ja tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonide kohta perioodil aprill 2001 kuni juuni 2004 (V k, t.l.2-105), jälitusprotokolli 15.11.2007 (VI k, t.l.3119), tsiviilhagi (IX k, t.l. 358-380). Esmalt toob kohus välja oma põhjendused süüdistatavatele prostitutsiooni vahendamises esitatud süüdistuse tõendamise osas ning seejärel arutab Ruslan Lavrinenkole ja Svetlana Rahlinale inkrimineeritud maksukuritegu puudutava süüdistuse paikapidavust. Kohtu järeldused süüdistatavatele prostitutsiooni vahendamises esitatud süüdistuse tõendatuse osas. Kõikide tõendite analüüsi ja hindamise käigus prostitutsiooni vahendamise osas pidas kohus vajalikuks leida kõigepealt vastus küsimusele, kas kohtulikul uurimisel on tuvastamist leidnud, et külalistemajas Infant osutati intiimteenuseid ning leiab, et sellele tuleb vastata jaatavalt. Tõendite kogumi pinnalt saab kohus järeldada, et külalistemajas Infant pakuti klientidele majutusevõimaluste kõrval ka seksuaalset rahuldust raha eest ning intiimteenuste kasutamine klientide poolt ei olnud mitte juhuslik, vaid tegemist on sujuva ja hästi sissetöötatud süsteemiga, selleks olid majas loodud kõikvõimalikud tingimused. Kohtu järeldus baseerub järgmistel kohtulikul uurimisel tuvastatud asjaoludel. Tunnistajate I.I , V.G , J.P , M.D , V.P , J.A , A.D ütluste kohaselt töötas osa neist külalistemajas Infant prostituutidena ning osa võeti samuti prostituutidena tööle, kuid nad ei jõudnud tööle asuda maja sulgemise tõttu; tunnistajate K.M ja C.X -i ütlustest nähtuvalt ostsid nad Infantis viibides seksuaalteenuse, kusjuures tüdrukute valimine toimus selliselt, et klient istus baaris ning tema juurde tuli maja töötaja, küsis, kes tüdrukutest meeldib talle rohkem ja pakkus meeldima hakanud tüdrukuga kahekesi aega veeta, samuti selgitas, palju läheb teenus maksma ja kellele tuleb tasuda; tunnistajate V.Ki ja K.B i ütlustest nähtuvalt tõid nad taksojuhina mehed XXXkülalistemajja Infant ning paari tunni pärast pidid neile järele tulema. Infantis prostituutidena töötanud tunnistajad seletasid, et neil võimaldati elada samas majas, nad ei tohtinud loata sealt lahkuda ning pidid kindlaks ajaks tagasi tulema.
Kohus leiab, et külalistemajas Infant striptiis- ja privaattantsude programmi pakkumine klientidele täitis muuhulgas kliendi nö “soojendamise“ eesmärki ja oluline oli viia klient seisundisse, et ta nõustuks ostma intiimteenust siinsamas, kusjuures tantsijate töö oli korraldatud selliselt, et nad ei tohtinud klientidega seksuaalvahekorda astuda, vaid intiimteenuse saamiseks võis klient valida Infantis töötava prostituudi. Prostituutidena külalistemajas Infant töötanud tunnistajate ütlusi kinnitab XXXteostatud läbiotsimise protokoll ja asitõendite vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt leiti ja võeti ära pakk preservatiividega. Jälitusprotokollis fikseeritud telefonikõnede kohaselt räägitakse igas kõnes külalistemajas Infant osutatavatest intiimteenustest. Nimelt, küsib 01.05.2004.a Infanti helistanud taksojuht, kas on võimalik tüdrukut saada (VI k, t.l.8); 01.05.2004.a räägivad Margarita Popovkina ja Larissa Ljašitšenko sellest, et kui klient maksab 1500 krooni, siis sellest saab tüdruk 400 krooni ja taksojuht 700 krooni (VI k, t.l.19); räägib Ruslan Lavrinenko 01.05.2004.a Igori-nimelisele isikule, kui palju kasutati üht või teist tüdrukut (VI k, t.l.44) jne. Tunnistaja Jelena A ütlustest lähtuvalt kutsus Infanti omanik Ruslan Lavrinenko seal prostituutidena töötanud tüdrukuid hüüdnimega „sobaki“. Sellega ühtivad Ruslan Lavrinenko ja Infanti administraatorite vahel toimunud telefonikõned, kus Ruslan Lavrinenko küsib kui palju „sobak“ tööle tuli, administraatorite vastusest nähtuvalt saab ta sellest hästi aru ja räägib, et tööl on vaid kuus „koera“, neljapäeval tuleb veel üks ja võib-olla tuleb ka Regina, kes väidetavalt teenindas hotellis „Olümpia“ kaks päeva soomlast „enda taskusse“ (VI k, t.l.3); 14.05.2004 toimunud telefonikõnes küsib Ruslan Lavrinenko jällegi Infanti administraatori käest, mitu „koera“ on tööl, sellele vastates räägib administraator, et tööl on „Kudrjaška“, Irena, „Iriska“ ning „Olja melkaja“ on kadunud (VI k, t.l.64). Prostituutidena töötanud tunnistajate ütlustega, intiimteenuseid ostnud tunnistajate ja jälitusprotokollis fikseeritud telefonikõnedega lükatakse seega ümber süüdistatavate ütlused nagu ei oleks külalistemajas Infant kaubeldud seksuaalteenustega vaid müüdi numbritube. Kuigi R.Lavrinenko, S.Rahlina, MARGARITA POPOVKINA ja LARISSA LAŠITŠENKO eitasid oma ütlustes intiimteenuste osutamist külalistemajas Infant, ühtivad ometi nende ütlused tunnistajate ja samuti ka kaassüüdistatava Mihhaletski ütlustega just selles osas, kus nad kirjeldavad intiimteenuste osutamise tingimusi, prostituutide töö korraldamist Infantis, mille eest sai taksojuht tasu ja millisel moel toimus prostituutide töö tasustamine. Enda ütlustes kirjeldab Ruslan Lavrinenko detailselt taksojuhtide osalust kliendi jõudmises prostituudini, taksojuhtide, prostituutide ja külalistemaja kasu suurust sõltuvalt sellest, kui kaua intiimteenuseid osutatakse – poolööd või terve öö. Samuti tuleneb süüdistatava Larissa Ljašitšenko ütlustest, et külalistemajas Infant olid kättesaadavad preservatiivid ning nende ostmiseks võttis tüdruk raha kliendilt. Hinnates tunnistajate ütluste usaldusväärsust, leiab kohus, et tunnistajate Vera K (endine S ) ja Natalja Z poolt antud ütlused tuleb kõrvale jätta ning kohus ei pea võimalikuks nendele tugineda kohtuotsuse tegemisel. Mõlema tunnistaja ristküsitlemisel avaldas kohus prokuröri taotlusel tunnistajate kohtueelses menetluses antud ütlusi seoses ristküsitlusel antud ütlustes esinenud vastuoludega. Nimelt, ütlesid tunnistajad V.K ja N.Z kohtuistungil, et ei nemad ega teised tüdrukud ei tegelenud külalistemajas Infant prostitutsiooniga, kohtueelses menetluses aga mõlema tunnistaja ütlustest järeldub üheselt, et mõlemad töötasid Infantis prostituutidena, kusjuures N.Z osutas intiimteenuseid välismaalastele. Ütluste erinevust põhjendas V.K enda väidetava mäluprobleemiga ning N.Z seletas, et menetleja survel rääkis ta seda, mida viimane tahtiski. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis asjas 3-1-1-3-07 selgitanud, et „kui on tegemist diametraalselt lahknevate erinevustega kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütlustes ning kui isik ei suuda mõistusepäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada erineval ajaperioodil antud ütluste erisuse põhjust, tuleb nimetatud tõend tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale
jätta“. Samuti vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi asjas 3-1-1-89-06 väljendatud seisukohale „kui isiku kohtuistungil antud ütlused on vastuolulised, peab kohus järgnevalt vältimatult lahendama isiku ütluste usaldusväärsuse küsimuse. Avaldades tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlusi KrMS § 289 lg 1 alusel, ei tule kohtul lahendada küsimust, milliseid sama tunnistaja vastuolulistest ütlustest (erinevatest tõenditest) teineteisele eelistada, vaid otsustada, kas sellist tunnistajat saab tõendiallikana üldse usaldada. Eitava vastuse korral tuleb konkreetse tunnistaja ütlused tõendikogumist tervikuna välja jätta.“ Seonduvalt ülalmainitud tunnistajate ütluste erinevustega märgib kohus, et viidet mälulüngale või soovi menetlejale vastu tulla ei saa lugeda mõistlikuks põhjuseks ning tunnistajat, kes annab menetluse erineval ajal erinevaid ütlusi ning ei oska arusaadavalt seda põhjendada, ei saa ka usaldada. Samas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis on märgitud, et „täiesti iseseisev tõenduslik tähendus on tunnistaja ja süüdistatava poolt kohtueelses menetluses antud ütlustel siis, kui need on avaldatud vastavalt kas KrMS §-des 291 või 294 sätestatud tingimustel. Iseseisev tõenduslik tähendus tähendab seda, et kohus võib otsuses otseselt tugineda neile kohtueelses menetluses antud ütlustele“. Sellist põhimõtet silmas pidades tugineb kohus tunnistajate Jelena A , Anna D ja Svetlana Ii ütlustele. Lugedes tõendatuks fakti, et külalistemajas Infant osutati intiimteenuseid lahendab kohus edasi süüdistatavate süüküsimust neile prostitutsiooni vahendamises esitatud süüdistuses. Prostitutsiooni vahendamine tähendab kupeldamist. Kupeldamise all mõeldakse seksuaalsuhte vahendamist prostituudi ja tema partneri vahel ehk suhte loomist, mida varem ei olnud. See võib seisneda prostituudile kliendi või kliendile prostituudi leidmises, olukorra loomises, mis võimaldab pooltel kohtuda. Kohus leiab, et süüdistatavate süü on selles kohtulikul uurimisel täielikult tõendamist leidnud. Kohtus pole kahtluse alla seatud külalistemaja Infant, aadressil XXXTallinn kuuluvust Ruslan Lavrinenkole ja Svetlana Rahlinale. Samuti on tuvastatud, et Ruslan Lavrinenko ja Svetlana Rahlina OÜ T juhatuse liikmena võtsid tööle administraatorid ja värbasid ka intiimteenuseid osutanud naisi. Külalistemajas Infant prostituutidena olnud tunnistajate ütlustest nähtuvalt töötasid Infantis administraatoritena Maksim Mihhaletski, Uno Esser, Margarita Popovkina ja Larissa Ljašitšenko , prostituutide tööd korraldasid Infantis peremehed ja administraatorid. Tunnistaja Marina D (N ) kinnitas, et külalistemajja Infant tööle asudes rääkisid temaga Svetlana Rahlina ja Maksim Mihhaletski, kes seletasid talle eesootava töö olemust, nimelt et ta peab meelitama kliente ostma alkoholi ja seejärel osutama neile ka intiimteenuseid, tunnistaja Anna D kinnitas, et administraator näitas talle tuba, seletas intiimteenuste osutamise eest maksmise korda ning tunnistajale kuuluvat protsenti sellest rahast. Külalistemajas Infant prostituutidena töötanud tunnistajate ütlustega on tuvastatud, et Ruslan Lavrinenko ja Svetlana Rahlina Infanti omanikena võimaldasid prostituutidena töötanud naistel ka elada samas majas, kusjuures ei pidanud prostituudid elamise eest isegi maksma. Samuti on tunnistajate ütlustega tuvastatud, et intiimteenuste osutamine oli külalistemajas Infant ajaliselt planeeritud vastavalt hooajale, talvisel ajal töötas Infantis 10 prostituuti, suvel aga 15 kuni 18, prostituutide poolt seksuaalteenuse pikkusega seonduvalt olid külalistemajas Infant ettenähtud mõisted „lühike öö“ ja „pikk öö“. Teatavasti on maja sisemiste reeglite kehtestamise õigus vaid omanikel, kelleks olid Ruslan Lavrinenko ja Svetlana Rahlina. Tunnistaja Jelena A ütlustest järeldub, et just Ruslan Lavrinenko korraldusel vormistati klientide poolt tubade kasutamine intiimteenuse osutamisel kui rentimine, samuti õpetas Ruslan Lavrinenko prostituutidena töötanud tüdrukuid politseile rääkima, et nad justkui üürivad hotellituba ja kliendi kohta pidid nad ütlema, et ta on külaline. Telefonivestlustest on üheselt arusaadav, et nii Ruslan Lavrinenko, kui Svetlana Rahlina hoidsid pideva kontrolli all, mitu prostituuti tööl on, palju on majja kliente tulnud, kui palju raha teeniti.
Kohus on tuvastanud, et Uno Esser, Margarita Popovkina ja Larissa Ljašitšenko töötasid Infantis administraatoritena. Tunnistajate ütlustest nähtub, et administraator oli isik, kes võttis kliendilt raha intiimteenuse eest ja maksis välja tasu prostituutidele ja taksojuhtidele, kes tõid lõbumajja kliente. Tunnistajad K.M ja Chue X kinnitasid, et neile pakuti baaris istumise ajal valida meeldima hakanud tüdrukut ja selgitati, et raha tuleb maksta baaridaamile. Lähtudes jälitusprotokollis kajastatud telefonikõnedest ja tunnistajate ütlustest tulenevatest administraatori kohustustest, järeldab kohus, et selleks isikuks oli üksnes administraator. Larissa Ljašitšenko ja taksojuhi vahel toimunud telefonikõnest (mis on toimunud 04.05.2004 kell 01.43) on üheselt arusaadav, et Larissa Ljašitšenko on valmis viimasele kliendi toomise eest raha välja maksma (VI k, t.l.56), samuti teatab Margarita Popovkina 01.05.2004 kellelegi Oksanale, et klient, kes temaga eile õhtul või täna hommikul oli, küsib teda uuesti (VI k, t.l.21). Tunnistajate ja süüdistatava M.Mihhaletski ütlustele tuginedes leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et administraator reguleeris prostituutide tööd selliselt, et viimased said preservatiive administraatori käest, administraatoril oli õigus lubada prostituudil majast lahkuda, samuti jälgis administraator, et klient ei kasutaks prostituuti tasutud ajast kauem ning vajadusel käis uksele koputamas. Sellega haakuvad süüdistatava Margarita Popovkina ütlused selles osas, mida tähendas mõiste „pikk“ või „lühike“ öö. 02.05.2004.a Ruslan Lavrinenko ja Margarita Popovkina vahel toimunud telefonikõnest on näha, et MARGARITA POPOVKINA räägib ühest kliendist, kes ei ole veel toast lahkunud, kuna võttis... (ilmselt prostituudi) mitte tunniks, vaid „lühikeseks ööks“ ehk mitmeks tunniks (VI k, t.l.48). Süüdistatava Maksim Mihhaletski ütlustest järeldub, et R.Lavrinenko võttes ta tööle selgitas, et M.Mihhaletski tööülesannete hulka kuulub administraatorite ja prostituutide töö kontrollimine ja uute prostituutide Infanti värbamine. Külalistemajas Infant töötamise ajal värbas M.Mihhaletski tööle kolm tüdrukut Narvast. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et prostituutide töö reguleerimist, intiimteenuste osutamise eest raha vastuvõtmist, taksojuhtidele „preemia“ väljamaksmist klientide toomise eest Infanti tuleb käsitleda prostitutsiooni vahendamisena KarS § 268 lg 1 mõttes. Seega ei jäta kohtu hinnangul uuritud tõendid kahtluski, et oma tegevusega vahendasid süüdistatavad prostitutsiooni ning kuigi tegemist on formaalse koosseisuga, s.t prostituudi ja kliendi kokkuviimise lõpptulemus ei olegi oluline, on käesolevas asjas ometi tuvastatud ka see, et intiimteenused jõudsid klientideni. Kohus leiab, et asjakohatu on süüdistatavate ja nende k jate k epositsioon nagu ei oleks nad teadnud numbritubades toimunust midagi ning kuna tegemist oli võõrastemajaga, siis ei olnud administraatori asi uurida, kes millega toas tegeleb. Tõendite kogum annab tunnistuse sellest, et süüdistatavad mitte üksnes teadsid, mille eest klient raha maksab, vaid olid sellest väga huvitatud ning nende jaoks oli ilmselge ka see, et andes kasutada ruume, varustades prostituute vajalike vahenditega ja võttes enda kanda ka kõik finantsküsimused, aitasid nad kaasa prostitutsioonile ehk vahendasid prostitutsiooni. K jad on kohtuvaidlustes asunud seisukohale, et uuritud tõenditest ei nähtu, kes on kelle vahendusel intiimteenuseid saanud. Samuti osutas süüdistatava Uno Esseri k ja asjaolule, et ükski tunnistaja ei viidanud Uno Esserile kui isikule, kes oleks reguleerinud prostituutide tööd või intiimteenuste eest raha vastu võtnud. Kohus sellega ei nõustu. Koosseisu olemasolu ei sõltu sellest, kas intiimteenus saadi või mitte ning kohtulikul uurimisel tuvastatuga kooskõlas oli kõigi administraatorite osalus külalistemaja Infant tegutsemises võrdne. Ei prostituut ega tema klient ei pruukinud teada administraatori nime, kes oli nende vahelüli. Kohtulik uurimine ei tuvastanud nagu poleks Infanti administraatorid täitnud oma kohustusi korralikult, mistõttu kohus leiab, et kõik administraatorid neile süüdistuses etteheidetud tegevust reaalselt ka täitsid.
Samuti ei nõustu kohus süüdistatava Uno Esseri k ja väitega jälitusprotokollis kajastatud kõneeristusega seonduvalt nagu poleks tuvastatud, et üheks kõnelejaks oleks olnud just Uno Esser. Nimetatud tõendi uurimisel ei tekkinud ühelgi menetluspoolel kahtlust, et tegemist oleks võinud olla kellegi teise ja mitte Uno Esseriga. Ka kohtul sellist kahtlust ei tekkinud. Kohus peab vajalikuks osutada siinjuures asjaolule, et vastavalt jälitusprotokollile olid Uno Esseri poolt vastatud telefonikõned tehtud külalistemajale Infant kuulunud telefoninumbrile, samuti on kõnele vastanud meesterahva hääles tunda aktsenti. Kohtus on tuvastatud, et Infantis töötanud administraatorid rääkisid vene keeles ning ainus, kes vene keeles rääkis aktsendiga, oli Uno Esser. Pealegi küsib Ruslan Lavrinenko 16.05.2004.a toimunud telefonikõnes sellesama meesterahva käest „Uno, kuidas käsi käib?“ (VI k, t.l.65, 142). Süüdistatavad on kuriteo toime pannud kavatsetusega. Tuvastamist leidnud asjaolude realiseerimine, mida kohus hindas kui prostitutsiooni vahendamist oli süüdistatavate eesmärk ning nad olid teadlikud oma teo koosseisupärasusest. Süüdistatavate tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 268 lg 1 järgi. Tulenevalt KarS § 5 lg 1 ja 2 on isiku süüditunnistamine ja karistamine võimalik üksnes juhul, kui tema poolt toime pandud tegu on olnud jätkuvalt karistatav igal ajahetkel, arvates teo toimepanemisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni (RKKKL otsus asjas 3-1-1-11-07). Süüdistuses on kooskõlas kohtupraktikas omaksvõetud arusaamaga kajastatud karistusseaduse muudatused teo kvalifikatsioonis alates teo toimepanemisest kuni kohtuliku arutamise lõpuni ning sellest lähtuvalt on süüdistatavatele süüksarvatud tegu jätkuvalt karistatav käesoleval ajal kehtiva KarS § 2681 g 2 p 1 järgi. Kohtu järeldused Ruslan Lavrinenkole ja Svetlana Rahlinale maksuhaldurile andmete esitamata jätmises ja valeandmete esitamises esitatud süüdistuse tõendatuse osas. 07.12.2004.a maksuotsuse (IV kd, tl 169-263) kohaselt on OÜ T 01.11.1999.a registreeritud käibemaksukohustuslasena (reg. nr EE100565270). OÜ T kanti äriregistrisse 04.10.1999 juriidilisel aadressil Järve 40, Tallinnas ja asutamisel olid juhatuse liikmed Svetlana Rahlina ja Ruslan Lavrinenko. Seega süüdistuses esitatud ajavahemikul aprill 1999 kuni juuni 2004 olid ettevõtte juhatuse liikmed Svetlana Rahlina ja Ruslan Lavrinenko. Seega olid S. Rahlina ja R. Lavrinenko ÄS § 180 lg-s 1, § 181 lg-s 1 ja §-s 183 sätestatule vastavad ametiisikud, kes vastutavad osaühingu juhtimise ja raamatupidamise korraldamise eest ning neil olid samuti tulenevalt Maksekorralduse seaduse § 8 lg 1 rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmisega tulenevad kohustused. Vastavalt sellele olid nad kohustatud esitama ettevõtlusega seotud andmeid ja tasuma makse. Kuigi süüdistatava Ruslan Lavrinenko ja Svetlana Rahlina ütlustest nähtuvalt ei tegelenud nad raamatupidamisega ning ettevõtte maksudeklaratsioonid pidi Maksuametile esitama raamatupidaja Olga Tolmatš, on kohus seisukohal, et deklareerimiskohustuste rikkumise eest vastutavateks isikuteks on Ruslan Lavrinenko ja Svetlana Rahlina. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogu lahendis asjas nr 3-1-1-60-07 on väljendatud seisukoht, et “ka maksudeklaratsioonis valeandmete esitamise kui süüteo eest võib (kaas)täideviijana vastutada isik, kes ise valeandmeid sisaldavat deklaratsiooni ei allkirjasta, kuid kelle kaalukas teopanus valeandmete esitamisse väljendub mingis muus teos”. Tunnistajate ütlustega, jälitusprotokollis fikseeritud telefonikõnedega on üheselt tuvastatud, et Svetlana Rahlina ja Ruslan Lavrinenko pidasid nö topelt raamatupidamist ning seda tehti igakuiselt, mille tagajärjel esitati süüdistuses märgitud ajavahemikul maksuhaldurile valeandmed. Seega on nii Ruslan Lavrinenko kui ka Svetlana Rahlina andnud võrdse teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse. OÜ T põhitegevusaladeks olid: - külalistemaja organiseerimine ja majandamine
-
toitlustamine, alkohoolsete jookide ja tubakatoodete jaemüük
Hansapanga vastused uurimisosakonna nõudekirjale (III kd, tl 52-53) ning kontoväljavõtted (III kd, tl 54-68, 94-232) tõendavad, et arvelduskonto oli OÜ-l T avatud Hansapangas (arvelduskonto nr XXX).
R. Lavrinenko ́t ja S. Rahlina ́t süüdistatakse selles, et nemad esitasid maksuhaldurile valeandmeid käibedeklaratsioonides ajavahemikul aprillist 2001 kuni juunini 2004 olles juhatuse liikmed OÜ-s T . Jättes nii OÜ T juhatuse liikmena deklareerimata maksustatava käibe 3 959 152 krooni ja sellelt arvestatud käibemaksu tasumata kokku 712 642 krooni. OÜ T administraatorite ütlused kogumis tõendavad, et 2001. a aprillikuust kuni 2004. a juunikuuni OÜ T külalistemajas Infant tekkis ettevõttes müügitulu baari läbimüügist ja numbritubade müügist, mille eest toimusid tasumised nii sularahas kui läbi makseterminali. Administraatorid koostasid müüdud numbritubade kohta igapäevaselt vahetusearuande, mille esitasid S. Rahlina ́le või R. Lavrinenko ́le, sama tehti ka baaris müüdud jookide osas. Aruandlust peeti väga täpselt, administraatorid kajastasid iga numbri müügi ja baarmenid iga kliendi ostetud joogi, pidades seda tüdrukute lõikes. Administraatorite ütlused ühtivad ka R. Lavrinenko ütlustega selles osas, kus ta rääkis järgmist: “põhiline tulu saadi just nimelt baarituludest. Kui klient ostis baarist tüdruku poolt ettekantud alkohoolseid jooke, sai tüdruk selle eest kindlaksmääratud protsendi, kokkuvõttes 50 kuni 500 krooni. Baarmen lõi kassast läbi ostetud joogi hinna, märkis enda jaoks üles, kui palju raha ta peab selle joogi pealt hiljem tüdrukule välja maksma. Kui tüdruk läks kliendiga koos oma numbrisse, siis maksis klient toa eest. Tasumine pidi toimuma administraatori kaudu, väga harvadel juhtudel võis raha võtta ka baarmen. Tasumine toimus kas sularahas läbi administraatori või siis kaardiga läbi makseterminali. Kui klient maksis kaardiga, siis võis selle kaardi terminalist läbi tõmmata baarmen, kes oli sellest kohustatud teatama ka administraatorile, et klient läks koos tüdrukuga numbrisse” ja S. Rahlina ütlustega, et “ tema ja Lavrinenko kontrollisid iga päev kassat, st sularaha, mida administraatorid ja baarmenid talle üle andsid. Nad panid kirja, kui palju nad teenivad kogu vahetuse jooksul, sellest summast arvutasid nad oma protsendi, ülejäänu võtsime ära kas mina või Lavrinenko. Ainult administraator võis võtta raha numbrite eest, tema tõmbes ka kliendi pangakaardi läbi pangaterminali. Baarmenid ei olnud sellega seotud- nemad tegelesid üksnes baariga. Numbrite eest laekuvat sularaha hoiti administraatori juures kassas. Kui klient maksis sularahas sai ta tšeki, samuti toimiti kui tasumine toimus läbi pangaterminali”. S. Rahlina koondas enda kätte administraatorite ja baarmenite käest saadud vahetusearuanded, mis kajastasid informatsioon müügi kohta ning nende aruannete alusel tegi sissekanded märkmiku. 10.06.2004 a. läbiotsimise käigus aadressilt Tallinn, XXXasuvast külalistemajast „Infant“ ja OÜ T juhatuse liikme S. Rahlina elukohast Tallinnas XXXsaadi erinevaid dokumente ja nende hulgas oli kaks märkmiku, millises nimelt siniste kaantega, kaanel kalaluustiku kujutis ning kiri „Fishbone“ sisaldas märkmeid perioodi 2002.a aprillist kuni 2003.a aprillini ja mustade kaantega kaustik kaanel kiri „Classic“ sisaldas märkmeid perioodi aprill 2003 kuni 09.06.2004 kohta. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud asjaolu, et kaustikutes on kirjas ettevõtte nn„ must kassa“, millelt ettevõte jättis oma majandustegevuses kajastamata. Antud kaustikute alusel on tuvastatud ettevõtte T sularaha käive ja seda nimelt seal kajastuvate märkmete alusel. Mõlemas märkmikus kajastati kanded ühtse süsteemi järgi, kus: 1 veerg on märge kuupäeva kohta; 2 veerg on märge baari läbimüügi kohta; 3 veerg on 10% baari läbimüügist, juures baaridaami nimelühend, kes oli tööl ja kes sai selle osa töötasuks, lisaks administraatori juures müüdud kohvist ca. ümmarguselt 10%; 4 veerg baarikassa jääk pärast baaritöötaja tasu mahaarvamist 5 veerg, prostituutide töötasu
6 veerg, administraatori töötasu, mis moodustab a ́1/5-1/6 numbritubade müügist ning kohvi müügist laekunud summa (juures lühend K ja kogus), millest juba maha arvatud baaridaamile minev 10% 7 veerg, nn. numbritubade müügist laekunud summa (lühend n- kirillitsas ja summa järgi). 8 veerg, nn. Visa ehk makseterminali kaudu 1 veerus nimetatud kuupäeval teostatud maksete summa. Siinkohal ei nõustu kohus Svetlana Rahlina k ja väitega nagu poleks märkmikutes kajastatud andmete tõepärasus tuvastatud. Just nimelt märkmiku „Classic“ sissekannete kohta oskas selgitusi jagada üksnes S. Rahlina, nimelt järeldub tema kohtueelses menetluses antud ütlustest järgmine: “Mustas märkmikus „Classic“ on kirjas baari kassad päevade järgi. Näiteks 05.06: „29685-„ –see on baari alkoholi üldsumma (müüdud alkoholi ja selle, mis alles jäi), „2968,-„ –seda ta ei mäleta, kuna kirjutas iga päev uut moodi „K(9)333,-„ see on müüdud kohvi 9 tassi 333 krooni eest; „Uno 4025,-„-see on administraatori kassa kogusumma, mis on järgmises lahtris kirjutatud seda ta ei teadnud, viimases lahtris oli terminali tšekkide kogusumma”. Just nimelt nendes kaustikutes kajastatud informatsioon toob välja ettevõtte OÜ T tegeliku müügitulu ja läbi selle on tuvastatud OÜ T tegelik käive (IV kd, lk 168-263). Kohus asub siinkohal seisukohale, et OÜ T on teadlikult varjanud oma tulu ja esitanud valeandmeid Maksu ja Tolliametile. Tasumata käibemaksusumma arvestamise õiguslikud alused ja metoodika on välja toodud Maksu ja Tolliameti Põhja maksukeskuse poolt koostatud maksuarvetuses nr 12-8/73688-2 (IV kd, tl 168-263), millega kohus nõustub täielikult, arvestades siinjuures, et ei süüdistatavad ega nende k jad ei ole esitanud omapoolseid põhjendusi, mis seaksid maksuarvestuses toodud järeldused kahtluse alla. Kohus on seega tõendeid hinnanud kogumis tuvastanud, et OÜ T perioodil aprill 2001 kuni juuni 2004 käibedeklaratsioonis deklareeritud 18% määraga maksustatava käibe ja sellelt arvestatud käibemaksu osas OÜ T arvelduskontole nr XXX Hansapangas ja kassasse ostjatelt laekunud maksete ning OÜ T poolt maksuametile esitatud käibedeklaratsioonide võrdlemisel selgus, et OÜ T on jätnud deklareerimata 18% määraga maksustatava käibena kokku 3 959 152 krooni ja sellelt arvestatud käibemaksu kokku 712 642 krooni. Seega jättis OÜ T deklareerimata käivet 3 959 152 krooni ja tasumata käibemaksu 712 642 krooni. Sellise tegevusega rikkusid R. Lavrinenko ja S. Rahlina OÜ T juhatuse liikmetena kuni 01.01.2002. a kehtinud KMS § 10 p 1 ja 4 , § 13 ning kehtinud KMS § 11 lg 1,§ 20, § 3 lg 4, § 15 §17 § 27 lg 1 ja § 29 lg 1 nõudeid, mille kohaselt registreeritud maksukohustuslane on kohustatud arvutama maksustatavalt käibelt tasumisele kuuluva käibemaksu summa ja tasuma maksustatavalt käibelt käibemaksu käibedeklaratsiooni esitamise tähtpäevaks. Tulenevalt eelpool kajastatud seisukohtadest ja kohtu poolt uuritud tõenditest on R. Lavrinenko ja S. Rahlina tahtlikult deklareerinud valeandmeid OÜ T käibedeklaratsioonides alljärgnevalt: -
-
-
-
25.09.2002.a. esitatud aprillikuu 2001.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 110 344 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 19 862 krooni võrra; 25.09.2002.a. esitatud maikuu 2001.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 158 164 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 28 469 krooni võrra; 11.08.2003.a. esitatud juunikuu 2001.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 195 417 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 35 175 krooni võrra; 15.10.2001.a. esitatud juulikuu 2001.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 127 436 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 22 938 krooni võrra;
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
-
29.10.2002.a. esitatud augustikuu 2001.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 148 769 krooni võrra ja sellelt arvestatud 18% käibemaksu kokku 26 778 krooni võrra; 29.10.2002.a. esitatud septembrikuu 2001.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 85 566 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 15 401 krooni võrra; 04.02.2003.a. esitatud oktoobrikuu 2001.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 74 342 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 13 382 krooni võrra; 04.02.2003.a. esitatud novembrikuu 2001.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust vähem 18% maksustatavat käivet kokku 139 028 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 25 026 krooni võrra; 04.02.2003.a. esitatud detsembrikuu 2001.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust vähem 18% maksustatavat käivet kokku 34 751 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 6 255 krooni võrra; 08.07.2003.a. esitatud jaanuarikuu 2002.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust vähem 18% maksustatavat käivet kokku 100 729 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 18 131 krooni võrra; 08.07.2003.a. esitatud veebruarikuu 2002.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 85 453 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 15 382 krooni võrra; 08.07.2003.a. esitatud märtsikuu 2002.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 71 160 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 12 809 krooni võrra; 08.07.2003.a. esitatud aprillikuu 2002.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 85 554 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 15 399 krooni võrra; 07.08.2003.a. esitatud maikuu 2002.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 83 413 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 15 014 krooni võrra; 16.07.2002.a. esitatud juunikuu 2002.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 128 717 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 23 071 krooni võrra; 19.08.2002a. esitatud juulikuu 2002.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 73 486 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 13 227 krooni võrra; 08.07.2003.a. esitatud augustikuu 2002.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 110 342 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 19 861 krooni võrra; 20.02.2004.a. esitatud septembrikuu 2002.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 100 078 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 18 014 krooni võrra; 20.02.2004.a. esitatud oktoobrikuu 2002.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 158 676 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 28 562 krooni võrra; 08.07.2003.a. esitatud novembrikuu 2002.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 150 755 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 27 136 krooni võrra. 08.07.2003.a. esitatud detsembrikuu 2002.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust vähem 18% maksustatavat käivet kokku 61 334 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 11 039 krooni võrra; 20.01.2004.a. esitatud jaanuarikuu 2003.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust vähem 18% maksustatavat käivet kokku 52 384 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 9 429 krooni võrra;
-
17.12.2003.a. esitatud veebruarikuu 2003.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 39 646 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 7 137 krooni võrra; - 17.12.2003.a. esitatud märtsikuu 2003.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 90 442 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 16 280 krooni võrra; - 17.12.2003.a. esitatud aprillikuu 2003.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 85 815 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 15 446 krooni võrra; - 17.07.2003.a. esitatud maikuu 2003.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 108 579 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 19 544 krooni võrra; - 30.09.2003.a. esitatud juunikuu 2003.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 105 086 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 18 916 krooni võrra; - 30.09.2003a. esitatud juulikuu 2003.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 103 866 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 18 695 krooni võrra; - 24.03.2004.a. esitatud augustikuu 2003.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 112 205 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 20 197 krooni võrra; - 20.01.2004.a. esitatud septembrikuu 2003.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 26 971 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 4 854 krooni võrra; - 20.01.2004.a. esitatud oktoobrikuu 2003.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 39 420 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 7 095 krooni võrra; - 30.06.2004.a. esitatud novembrikuu 2003.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 73 144 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 13 166 krooni võrra. - 30.06.2004.a. esitatud detsembrikuu 2003.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 27 663 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 4 980 krooni võrra; - 30.06.2004.a. esitatud jaanuarikuu 2004.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 61 9137 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 11 144 krooni võrra; - 30.06.2004.a. esitatud veebruarikuu 2004.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 86 341 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 15 541 krooni võrra; - 30.06.2004.a. esitatud märtsikuu 2004.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust rohkem 18% määraga maksustatavat käivet kokku -49 749 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku -8 955 krooni võrra; - 18.08.2004.a. esitatud aprillikuu 2004.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 137 916 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 24 825 krooni võrra; - 18.08.2004.a. esitatud maikuu 2004.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 413 980 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 74 516 krooni võrra; - 18.08.2004.a. esitatud juunikuu 2004.a. käibedeklaratsioonis deklareeris ettenähtust vähem 18% määraga maksustatavat käivet kokku 160 562 krooni võrra ja sellelt 18% arvestatud käibemaksu kokku 28 901 krooni võrra; Eelpool nimetatud tõendeid uurides jõuab kohus järeldusele, et on leidnud tõendamist, et ajavahemikul aprill 2001 kuni juuni 2004. a esitasid S. Rahlina ja R. Lavrinenko OÜ T juhatuse liikmetena maksuhaldurile, s.o Tallinna Maksuametile OÜ T käibedeklaratsioonides tahtlikult
valeandmeid, mis seisnes selles, et nad jätsid tahtlikult osa kassasse laekunud summadest 18% määraga maksustatava käibe lahtris (lahter 1) ja 18% käibemaksu kokku lahtris (lahter 5) deklareerimata, vähendades sellega 18% määraga maksustatavat käivet ja tasumisele kuuluvat käibemaksu.
Ruslan Lavrinenko ́t ja Svetlana Rahlina ́t süüdistatakse selles, et nemad olles 01.04.2001 kuni 11.06.2004 OÜ T juhatuse liikmed tegid antud perioodil sularahas töötasu väljamakseid Margarita Popovkinale, Anna L ja Larissa Ljašitšenko kokku summas 614 587 krooni, jättes töötasudelt tulumaksu maksmata ja deklaratsioonis kajastamata. TuMS § 40 lg 1 ja 2 kohaselt olles tulumaksu kinnipidaja residendist juriidiline isik, oli ettevõte kohustatud pidama tulumaksuseaduse § 41 loetletud väljamaksetelt kinni tulumaksu vastavalt TuMS § 43 lg 1 sätestatud määradele ja vastavalt TuMS § 40 lg 4 oli kohustatud kandma kinnipeetud tulumaksu üle Maksu ja Tolliameti pangakontole hiljemalt väljamakse kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. OÜ Taigerfield juhatuse liikmed jätsid füüsilistele isikutele tehtud sularaha väljamaksetelt arvestamata, deklareerimata ja tasumata kinnipeetud tulumaksu perioodil aprill 2001 kuni detsember 2003 summas 171 880 krooni. Samuti jäeti füüsilistele isikutele arvestamata, deklareerimata ja tasumata sotsiaalmaksu antud perioodil kokku summas 221 124 krooni. SMS § 9 lg 1 kohaselt oli OÜ T residendist juriidilise isikuna kohustatud arvestama SMS § 2 lg 1 punktides 1-4,6 ja 8 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu iga kindlustatava kohta vastavalt kehtinud sotsiaalmaksu määraga 33% maksustatavalt summalt. Samuti rikkusid OÜ T juhatuse liikmed SMS § 9 lõike 1 p 5 sätteid, mille kohaselt OÜ T , olles sotsiaalmaksu maksja oli kohustatud arvutama igakuiselt iga kindlustatava kohta makstava sotsiaalmaksu ja selle üle kandma järgneva kuu 10. kuupäevaks Maksu ja Tolliameti pangakontole, ning esitama samaks kuupäevaks Maksu ja Tolliametile vastava deklaratsiooni. OÜ T juhatuse liikmed jätsid deklareerimata ja maksmata Anna L le, Larissa Ljašitšenko le ja Margarita Popovkinale tehtud väljamaksetelt sotsiaalmaksu kuude lõikes. Anna L , Larissa Ljašitšenko ja Margarita Popovkina töötasid OÜ T külalistemajas administraatoritena. Tõendamist leidis kohtus asjaolu, et R. Lavrinenko ja S. Rahlina OÜ T juhatuse liikmetena tegid sularahas väljamakseid kassast administraatoritele A. L le, L. L le ja M. P le, mis tuvastati kahest kaustikust, kus sissekannetest nähtub, et äriühing on teinud sularahas töötasu väljamakseid perioodil 01.04.2001 kuni 11.06.2004 kuupäevade lõikes. Kohus tuvastas, et kaustikus seitsmes veerg kajastab numbritubade müügist laekunud summat ja kuues veerg tööl olnud administraatori töötasu koos nimelühendiga. Nimelühendina kasutati: • Uno- Uno Esser • R-ta või Ri-ta (nimelühend kirillitsas) – Margarita Popova • Anja (nimelühend kirillitsas) Anna L • L-sa (nimelühend kirillitsas)- Larissa Ljašitšenko Läbi nimelühendite tuvastati väljamaksed isikute lõikes. /Kriminaalosakonna Isikuvastaste kuritegude talituse saatekiri Maksu ja Tolliametile (IV kd, lk 166)/. See, et töötajale maksti töötasu käibe pealt kinnitavad nii OÜ T juhatuse liikmed R. Lavrinenko ütlustega selle kohta, et administraator sai 10 % oma töö eest, kui S. Rahlina ütlustega, administraator teenis müüdud numbrilt 10%., kui ka administraatorite endi ütlustega. Väljamaksete arvestamise õiguslikud alused ja metoodika on välja toodud Maksu ja Tolliameti Põhja maksukeskuse poolt koostatud maksuarvetuses nr 12-8/73688-2 (IV kd, tl 168-263), millega kohus nõustub täielikult, arvestades siinjuures, et ei süüdistatavad ega nende k jad ei ole esitanud omapoolseid põhjendusi, mis seaksid maksuarvestuses toodud järeldused kahtluse alla.
Süüdistatava L .L ütlustega on tõendatud, et tema töötas külalistemajas Infant administraatorina. S. Rahlina ja R. Lavrinenko võtsid tema tööle, algselt töötas tööraamatuga ja 2003. aasta oktoobrist-novembrist asus tööle FIE-na. L. L ütlused ühtivad ka ettevõtte poolt esitatud maksudeklaratsiooni andmetega. Kohus, uurinud OÜ T maksudeklaratsioone tuvastas, et L. L ́le oli deklareeritud töötasu väljamaksmist: 2001 oktoobri ja novembrikuus, 2002 jaanuarist kuni detsembrini, 2003 jaanuarist kuni oktoobrini kokku 46 642 krooni, kaustikutes oli kajastatud väljamaksmisi 175 405 krooni. Süüdistatav L. L andis ütlusi, et “administraator ja baarmen võtsid oma töötasu ise välja sellest sularahast, mis päeva jooksul kogunenud oli, kui sularaha niipalju ei olnud, siis kirjutas ta töötasu üles võlana ning seejärel sai raha kätte hiljem. Kogu raha anti välja R. Lavrinenko ja S. Rahlina range järelevalve all”. Antud ütlused näitavad selgelt, kui läbi makseterminali tekkis suurem käive kui laekus sularahas kassasse, siis märkisid töötajad võlana üles palgasumma, mille said hiljem R. Lavrinenko ́lt või S. Rahlina ́lt. Samuti on M. P andnud ütlused selle kohta, et numbri müük registreeriti raamatus ja kliendile anti tšekk, tema sai numbri müügist 5%. M. P ́le on OÜ T deklareerinud töötasu väljamaksmist 2003 augusti-, septembri-, ja oktoobrikuu eest kokku 6 480 krooni, kaustikutes oli kajastatud väljamakseid kokku 160 730 krooni. A. L ́le oli OÜ T deklareerinud töötasu väljamaksmist 2003 septembri ja oktoobrikuus kokku 4 320 krooni, kaustikutes aga oli kajastatud väljamakseid kokku 278 452 krooni. A. L ́le tehti väljamakseid kaustiku alusel 2001 aasta aprillikuust kuni 2004 aasta juunikuuni, kuid töötasu väljamakseid deklareeriti üksnes 2003.a. 2 kuu eest, ülejäänuid sellesse ajavahemikku jäävaid väljamakseid maksudeklaratsioonides kajastatud ei ole. Vaadates tõendeid kogumis on kohus seisukohal, et ettevõte T jättis teadlikult kajastamata maksudeklaratsioonides väljamakstud töötasud. Seega on kohtus tõendamist leidnud, et töötasu maksti käibe pealt, kusjuures enne raha üleandmist R. Lavrinenko ́le või S. Rahlina ́le võtsid administraatorid nendele määratud summa ära, kui aga sularaha vajalikus koguses ei olnud, märgiti summad võlana ja saadi hiljem S. Rahlina ́lt või R. Lavrinenko ́lt. OÜ T tegi töötasu väljamakseid Anna L le, Larissa Ljašitšenko le ja Margarita Popovkinale perioodil aprill 2001 kuni juuni 2004 kokku summas 614 587 krooni. Kohtus on tõendamist leidnud, et OÜ T tegi töötasu väljamakseid töötajatele Anna L le, Larissa Ljašitšenko le ja Margarita Popovkinale perioodil aprill 2001 kuni juuni 2004 kokku summas 614 587 krooni, jättes väljamakstud töötasud deklareerimata ja sellega kaasnevad maksud arvestamata ja tasumata. Sellise tegevusega OÜ T rikkus TuMS § 40 lg 1 ja 2, millest tulenevalt oleks pidanud TuMS § 41 kohaselt kinni pidama tulumaksu vastavalt TuMS § 43 lg 1 sätestatud määrale. TuMS § 40 lg 4 kohaselt on tulumaksu kinnipidaja kohustatud kandma kinnipeetud tulumaksu üle Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks; TuMS § 40 lg 5, kohaselt on tulumaksu kinnipidaja kohustatud esitama lõikes 4 nimetatud tähtpäevaks Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule maksukeskusele maksudeklaratsiooni. Selle kohustuse rikkumisega on OÜ T jätnud füüsilistele isikutele tehtud sularaha väljamaksetelt arvestamata, deklareerimata ja tasumata kinnipeetud tulumaksu perioodil aprill 2001 kuni detsember 2003 summas 171 880 krooni. Samuti on OÜ T sellise tegevusega rikkus SMS § 9 lg 1, mille kohaselt on §-des 4, 6 sätestatud sotsiaalmaksu maksja kohustatud arvestama § 2 lõike 1 punktides 1- 4, 6 ja 8 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu iga kindlustatava kohta. Sotsiaalmaksu määr SMS § 7 lg 1 kohaselt on 33% maksustatavalt summalt. SMS § 9 lõike 1 p 5, mille kohaselt § 4 ja § 6 sätestatud sotsiaalmaksu maksja on kohustatud arvestama igakuiselt iga kindlustatava kohta makstava sotsiaalmaksu ja selle üle kandma järgneva kuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti pangakontole ning esitama samaks kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile vastava maksudeklaratsiooni. Selle kohustuse rikkumisega on OÜ T jätnud füüsilistele isikutele tehtud sularaha väljamaksetelt arvestamata, deklareerimata ja tasumata sotsiaalmaksu perioodil aprill 2001 kuni detsember 2003 summas 221 124 krooni.
Ruslan Lavrinenko ́t ja Svetlana Rahlina ́t süüdistatakse selles, et nemad olles OÜ T juhatuse liikmed andsid juhatuse liikmetele TuMS § 48 lg 3 ja 4 mõttes erisoodustust, st osaühing tasus füüsiliste isikute isiklikke kulusid sõiduautode kasutamiseks, mis ei olnud seotud ettevõtte huvidega ja eesmärkidega. OÜ T juhatuse liikmed said erisoodustust ajavahemikul aprill 2001 kuni juuni 2004 osaühingu väljamaksete näol arvelduskontolt nr XXX Hansapangas ASile Hansa Liising Eesti kokku summas 1 117 572,27 krooni ja Balti Kindlustusmaakleri OÜ-le kokku summas 171 510,37 krooni juhatuse liikme Ruslan Lavrinenko (liisiguvõtja) ja AS Hansa Liising Eesti vahel 14.12.1999 sõlmitud liisinglepingu nr XXX alusel. TuMS § 48 lõike 1 kohaselt maksab tööandja tulumaksu töötajale tehtud erisoodustuselt ja § 48 lõike 4 kohaselt on erisoodustus igasugune kaup, teenus või loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus või kingitus, mida antakse sama seaduse § 48 kõike 3 nimetatud isikule seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega. TuMS § 48 lg 3 kohaselt on töötajaks töölepingu alusel töötav isik, avalik teenistuja (§ 13 lõige 1), juhtimis- või kontrollorgani liige (§ 9) samuti füüsilisest isikust ettevõtja, kes müüb tööandja kaupu või ostab teenuseid pikema aja jooksul kui kuus kuud. Kohus tuvastas, et AS Hansa Liising Eesti ja Ruslan Lavrenko (liisinguvõtja) vahel oli sõlmitud Liisingleping XXX kuupäeval 14. 12. 1999.a. (IV lk 61), samuti selle, et OÜ T arvelduskontolt XXX Hansapank ajavahemikul aprill 2001 kuni juuni 2004 tehti väljamakseid ASile Hansa Liising Eesti kokku summas 1 117 572,27,krooni (III lk 94-232) ja Balti Kindlustusmaakler OÜle kokku summas 171 510,37 krooni (III lk 94-232). Kohus uurinud tõendeid tuvastas, et Liisingulepingu XXX järgi oli lepingu esemeks Järve 40, Tallinn majavaldus, mis erines aga süüdistuses esitatud erisoodustuste maksu objketist, milleks olid tööandja sõiduautod. Kuna erisoodustuse näol on tegemist tulumaksu maksmise erijuhuga, siis peab kohus siinkohal vajalikuks eraldi analüüsida: 1) erisoodustuse objektiks olevat Järve 40, Tallinnas majavaldust ja 2) erisoodustuse objektiks olevaid tööandja sõiduautosid.
XXXvaldust oma isiklikuks otstarbeks, ega saanud ka rendimaksete näol kasu, mida saaks käsitleda erisoodustusena TuMS§ 48 lg 1 alusel. Hansa Liising Eestiga sõlmitud XXXliisinglepingust tulenes ka kohustus tasuda perioodilisi kindlustusmakseid. Kindlustusmaksete osas asub kohus seisukohale, et kuna liisingmaksete näol ei olnud tegemist juhatuse liikmete vara suurenemisega, siis kindlustusmaksete näol ei ole tegemist ka juhatuse liikmete vara kindlustamisega, vaid seda tehti ettevõtte huvides ettevõtluse tarbeks. Kohus leiab, et iga sarnasel alal tegutsev ettevõte kasutab kindlustusettevõtete teenuseid oma igapäevase ettevõtluse tarbeks, et hajutada võimalike riske ja mida tegi ka OÜ T .
Süüdistuse kohaselt on OÜ T Hansapanga arvelduskontolt nr XXX perioodil aprill 2001 kuni juuni 2004 Ruslan Lavrinenko välja võtnud sularaha pangakontorist ja sularahaautomaadist kokku 3 220 493,75 krooni. Sellest summast osa raha 428 527 krooni kandis Ruslan Lavrinenko oma isiklikule arveldusarvele Hansapangas XXX. Isik, kes need summad välja võttis ja oma isiklikule pangakontole kandis, sai olla vaid Ruslan Lavrinenko, kuna tema omas ja kasutas OÜ T Hansapanga arvelduskonto pangakaarti ainuisikuliselt. Kohtueelses menetluses R.Lavrinenko ütles, et raamatupidamisega tegeles Olga T , kes esitas deklaratsioonid Maksuametile. Kohtus keeldus süüdistatav R. Lavrinenko ütluste andmisest. Kohtueelses menetluses S. Rahlina ütles, et tema tegevus külalistemajas „Infant“ piirdus üksnes majandusliku olukorraga tutvumises ning kohtus samuti keeldus ütluste andmisest. Kohus loeb tõendatuks OÜ T Hansapanga konto XXX väljavõtetega (III kd, tl 94-232) ja R. Lavrinenko Hansapanga konto XXX väljavõtetega (III kd, tl 80-93) selle, et R. Lavrinenko ajavahemikul aprill 2001 kuni juuni 2004 olles ettevõtte OÜ T juhatuse liige on äriühingu arveldusarvelt välja võtnud sularahas 3 220 493,75 krooni, millest kandis summas 428 527
krooni samal kuupäeval ja samas summas oma isiklikule pangakontole. R. Lavrinenko kulutas osa raha summas 2 791 966,75 krooni küll OÜ T tegevusega seotud kulude katteks, kuid kontolt välja võetud ja oma isiklikule arveldusarvele kantud 428 527 krooni osas asuti seisukohale, et ei ole esitatud mingeid kuludokumente. R. Lavrinenko isikliku Hansapanga konto XXX väljavõttest (III kd, tl 80-93) perioodil 01.04.2001 kuni 11.06.2004 ei nähtu, et konto omanik oleks kasutanud 428 527 krooni OÜ T poolt tehtud kulutuste tasumiseks, samuti pole esitatud kuludokumente. Asjaolu, milliste kulude katteks väljavõetud/sissemakstud sularaha kasutati, ei ole kohtus tõendamist leidnud. Kuludokumente R. Lavrinenko esitanud ei ole. Olukorras, kus puuduvad kuludokumendid ja süüdistatav ei soovi ütlusi anda, ei saa kohus informatsiooni selle kohta, kas reaalsed kulutused on tehtud just nimelt sellest R.Lavrinenko poolt oma isiklikule pangaarvele kantud 428 527 kroonist. Samuti puudusid kohtule esitatud toimikus reaalsed dokumendid, mis kajastavad ettevõtte raamatupidamist ja tunnistajate ütluste põhjal pole võimalik hinnata kulude olemasolu, sellest lähtuvalt puudus ka kohtul võimalus hinnata, kas väljavõetud/sissemakstud raha on kulutatud OÜ T kulutuste katteks. Süüdistuses on asutud seisukohale, et tehtud väljamaksed aprill 2001 kuni juuni 2004 kehtiva Tulumaksuseaduse § 13 lg 2 mõistes käsitletavad juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele oma ametiülesannete täitmise eest makstava tasuna, kusjuures R. Lavrinenko poolt pangakontolt välja võetud summad on käsitletavad OÜ T poolt tehtud väljamaksete netosummadena. Maksustamisele kuuluvate summade arvutamiseks tuleb leida deklareerimata netosummale vastav brutosumma. Süüdistuses märgitakse, et R. Lavrinenko ja S.Rahlina OÜ T nimel on seega jätnud deklareerimata R. Lavrinenko ́le tehtud väljamakseid kogusummas 579 089 krooni. Nimetatud väljamaksetelt jättis R. Lavrinenko ja S.Rahlina kinni pidamata ja tasumata tulumaksu kogusummas 150 564 krooni, arvestamata ja tasumata sotsiaalmaksu kogusummas 191 098 krooni. Kohtu jaoks püstitub siin küsimus sellest, et millena R. Lavrinenko poolt väljavõetud ja endale jäetud summat 428 527 krooni käsitleda, seega kas R.Lavrinenko poolt välja võetud/ sisse makstud summad on mõlema süüdistatava puhul juhatuse liikme tasu või omanikutulu. R. Lavrinenko ega S.Rahlina ei ole kohtulikul uurimisel avaldanud, et R.Lavrinenko poolt pangakontolt välja võetud/sisse makstud raha näol oleks kasvõi osaliselt tegemist palgatulu või juhatuse liikme tasuga, seega tasu, mis oleks sotsiaalmaksuga maksustatav. Samas ei ole ka selliseid tõendeid esitanud prokuratuur. Kohtule esitatud tulu ja sotsiaalmaksu maksuarvestusest kohaselt (V kd, lk 44-107) ei ole OÜ T R. Lavrinenko ́le kunagi juhatuse liikme tasu maksnud, makstud on töötasu. Kohus peab vajalikuks püstitunud küsimuse lahendamisel juhinduda muuhulgas ka Riigikohtu halduskolleegiumi poolt otsuses nr 3-3-1-56-05 avaldatud seisukohast, mille kohaselt tuleb maksustamisel lähtuda majandustehingute sisule antavast hinnangust. Konkreetses vaidluses asus Riigikohtu halduskolleegium seisukohale, et on võimalik analüüsida vaidlusaluseid majandustehinguid kui õigusvastaselt toimunud dividendide maksmist, kusjuures märgiti, et maksustamise seisukohast ei omaks tähtsust, et dividende makstakse õigusvastaselt. Muuhulgas on kolleegium korranud nimetatud lahendis 4. oktoobri 1999. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-31-99 avaldatud põhimõtet, mis seisneb järgnevas: "Tulumaksuseaduse sätteid tuleb tõlgendada sama seaduse teiste sätete ning selle seaduse mõtte ja eesmärgi, samuti maksuõiguse üldiste põhimõtete kohaselt. Maksuseadusega sätestatakse maksukohustuse tekkimiseks vajalik teokoosseis. Sellise teokoosseisu alusel tekib maksuõigussuhe riigi ja maksumaksja vahel. Seetõttu tuleb maksukohustuse tekkimise aluseks olevate juriidiliste faktide tuvastamisel juhinduda tehingu tegelikust majanduslikust sisust." Kohus on seisukohal, et tuginedes kriminaalasjas kogutud tõenditele ja juhindudes Riigikohtu halduskolleegiumi 05.12.2005.a. lahendist haldusasjas 3-3-1-56-05 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.01.2008 lahendist kriminaalasjas 3-1-1-47-07 ei saa R. Lavrinenko poolt Hansapanga kontolt XXX välja võetud ja oma isiklikule arveldusarvele Hansapangas XXX kantud summasid käsitleda juhatuse liikme tasuna TMS § 13 mõttes. Eeltoodust tulenevalt
asub kohus seisukohale, et majanduslikust sisust lähtudes võib R. Lavrinenko poolt Hansapangast OÜ T arvelduskontolt nr XXX väljavõetud sularaha (summas 428 527 krooni) näol tegemist olla omanikutuluga, eriti kui arvestada Riigikohtu poolt väljaöeldut, et oluline ei ole see, kas dividendide maksmine kasumlikkuse alusel oli võimalik ja kas selline väljamakse vormistati nõuetekohaselt. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt tuleb süüdistuse mahtu vähendada alljärgnevalt. Hansapanga kontolt R.Lavrinenko ́le tehtud väljamakseid tuleb käsitleda omanikutuluna Tulumaksuseaduse § 18 mõistes, millest tulenevalt polnud R. Lavrinenkol ja S.Rahlinal kohustust kinni pidada ja tasuda sotsiaalmaksu ja süüdistuse mahtu tuleb vähendada arvestamata ja tasumata sotsiaalmaksu osas. Seega on kohus seisukohal, et OÜ T juhatuse liikmetena S. Rahlina ja R. Lavrinenko jätsid arvestamata, deklareerimata ja tasumata dividendide tulumaksu 150 564 krooni. Lõppkokkuvõttes leiab kohus, et arutatavas süüdistuse osas on tõendamist leidnud, et kokku jäeti deklareerimata ja tasumata makse Käibemaksu: 712 642 krooni Kinnipeetud tulumaksu: 171 880 krooni Sotsiaalmaksu: 221 124 krooni Dividendide tulumaksu: 150 564 krooni Prokuratuur on leidnud, et süüdistatavate tegevus tuleb käsitletavas süüdistuse osas kvalifitseerida KarS § 3891 lg 1 järgi, kuid ei ole arvestanud asjaoluga, et nimetatud säte hakkas kehtima alles 15.märtsist 2007.a, süüks arvatud teod pandi aga toime ajavahemikul 2001.aprill kuni juuni 2004.a. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohale “peavad süüdistuses kajastuma kõik karistusseaduse muutumisest tingitud muudatused teo kvalifikatsioonis alates teo toimepanemisest kuni kohtuliku arutamise lõpuni ja seda sõltumata asjaolust, millise karistusseaduse redaktsiooni järgi isiku tegu tuleb kvalifitseerida” (RKKKL asjas nr 3-1-1-13905). “See nõue kehtib ka olukorras, kus isikut süüdistatakse jätkuvas kuriteos, mille osateod jäävad karistusseaduse erinevate redaktsioonide kehtivusaega. Sellisel juhul tuleb isiku käitumine tervikuna kvalifitseerida küll viimase osateo toimepanemise ajal kehtinud karistusseaduse järgi, kuid samas on süüdistuses vaja ära näidata ka normid, mille järgi olid karistatavad need osateod, mis pandi toime enne tervikteo kvalifitseerimise aluseks oleva karistusseaduse redaktsiooni jõustumist” (RKKKL asjas 3-1-1-60-07). Osutatud nõue on täidetud ka arutatavas süüdistuses, kuid lõplik kvalifikatsioon pidi vastama viimase osateo toimepanemise ajal kehtinud karistusseaduse redaktsioonile. Süüdistuse puudulikkus on aga kohtu arvates kõrvaldatav ning ei takista kriminaalasja lahendaval kohtul anda omapoolne hinnang süüdistatavate käitumisele, lähtudes esitatud süüdistuse sisust. Kohus juhindub Riigikohtu kriminaalkolleegiumi asjas nr 3-1-1-39-08 väljendatud seisukohast, kus omakorda viidatakse Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale ja nimelt: “olukorras, kus kriminaalasja lahendav kohus annab süüdistuses kirjeldatud teole õigusliku hinnangu, lähtudes normist, mille kohaldamise võimalikkusest ei olnud süüdistatav kohtumenetluse ajal teadlik, ei ole k eõigust siiski rikutud, kui isikule on tagatud tõhus võimalus esitada vastuväiteid kohtuotsuse tegemisele järgnevas kohtukaebemenetluses”. Käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistuses sisalduv isikute tegevus - maksuhaldurile andmete esitamata jätmine või valeandmete esitamine, mille tulemusena jäi maksudena laekumata 500 000 krooni või enam oli viimase osateo toimepanemise aja seisuga (2004.aasta juuni) karistatav KarS § 386 lg 1 järgi ning selliselt tuleb Ruslan Lavrinenko ja Svetlana Rahlina tegevus kvalifitseerida. Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas on leidnud tõendamist R. Lavrinenko ja S. Rahlina poolt KarS §-s 386 lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemise objektiivne koosseis. R. Lavrinenko ja S. Rahlina on maksuhaldurile tahtlikult esitanud valeandmeid, mille tulemusel jäi maksudena
laekumata enam kui 500 000 krooni. Kohus leiab, et toimepandud kuriteod on vaadeldavad jätkuva kuriteona, mistõttu on õigustatud toimepandud tegude tagajärjel tekitatud kahju summeerimine. Kohus leiab, et igakuine, pidev valeandmete esitamine viitab sellele, et teod on toime pandud ühtse tahtlusega. Kuna niisuguste tegude vahel esineb orgaaniline seos, nad on suunatud sama objekti vastu, põhjustavad ühtse kuritegeliku tagajärje ning on pandud toime sama süüvormiga - tahtlikult, moodustavad nad oma kogumis ühe kuriteo. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 386 lg 1 tahtlust kõigi objektiivse koosseisu asjaolude osas. Koosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Käesoleval juhul on kohus seisukohal, et R. Lavrinenko ja S. Rahlina on maksude väärarvutuse toime pannud kavatsetult. KarS § 16 lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kriminaalasjas kogutud tõendid, muuhulgas R. Lavrinenko ja S. Rahlina endi ütlused viitavad asjaolule, et R. Lavrinenko ja S. Rahlina varjasid teadlikult sularahakassat eesmärgiga jätta erinevate maksuseaduste alusel vajalikud maksed tegemata. Nimetatud eesmärgil tegid R. Lavrinenko ja S. Rahlina kassast väljamakseid ja võtsid sealt välja sularaha, milliseid tehinguid ei kajastanud OÜ T raamatupidamises. R. Lavrinenko ja S. Rahlina jätsid sõlmimata töötajatega töölepingud ega kajastanud nende töötasu raamatupidamises, samuti ei pidanud kinni ega kandnud üle vajalikke makse. Eeltoodu viitab otseselt asjaolule, et R. Lavrinenko ja S. Rahlina olid seadnud endale eesmärgiks jätta ka tasumata vajalikud maksud konkreetses maksuseaduses ettenähtud suuruses. Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas R. Lavrinenko ja S. Rahlina vastu on Eesti Vabariik läbi Maksu –ja Tolliameti Põhja maksu-ja tollikeskuse esitanud tsiviilhagi. Kohus tuginedes eelpool toodud analüüsile punktides I-IV leiab, et tõendamist on leidnud tasumata jäetud maksud alljärgnevalt: käibemaksust 2001. a aprillikuust kuni 2004. a juunikuuni summas 712 642 krooni; • erijuhtude tulumaksust 2001. a aprillikuust kuni 2004. a juunikuuni väljamakstud dividendide tulumaksu osa summas 150 564 krooni • sotsiaalmaksust 2001. a aprillikuust kuni 2004. a juunikuuni summas 987 081 krooni töötasult arvestatava sotsiaalmaksu osa summas 221 124 krooni • kinnipeetud tulumaksust 2001. a aprillikuust kuni 2004.a juunikuuni summas 322 442krooni töötasult kinnipeetud tulumaksu osa summa 171 880 krooni Kokku summas 1 256 210 krooni (80 286,45 eurot). •
Kuivõrd maksusummad jäid riigile laekumata Ruslan Lavrinenko ja Svetlana Rahlina poolt käibedeklaratsioonides ja tulu- ning sotsiaalmaksudeklaratsioonides valeandmete esitamise tulemusena, ei saanud riik õigeaegselt teada oma maksunõudest OÜ T vastu. Esitatud tsiviilhagis on kannatanu välja toonud arvutused, mille põhjal leiab ta, et OÜ T maksukohustus oli ajavahemikul 2001. aprill kuni 2004.aasta juuni 18,3 % käibest, mistõttu oli OÜ-l T piisavalt vahendeid oma maksukohustuste täitmiseks. Süüdistatavad ega nende k jad ei ole selle kohta ümberkükkavaid tõendeid esitanud. Seega loeb kohus tuvastatuks, et ajavahemikul 2001.aprill kuni 2004.juuni oli OÜ T maksevõimeline. Tsiviilhagi kohaselt puudub OÜ-l T majandustegevus. Samuti puudub ettevõttel igasugune vara. Ka selle kohta ei ole süüdistatavad ega nende k jad ümberlükkavaid tõendeid esitanud. Seega ei ole maksunõude esitamine OÜ T vastu võimalik.
Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis asjas 3-1-1-60-07 märkinud järgmist: „Kolleegium selgitab, et juhatuse liikme deklareerimiskohustuse rikkumise tagajärjel tekkinud äriühingu maksuvõlg iseenesest ei ole käsitatav riigile tekkinud kahjuna, kuna riik saab nõuda maksuvõla tasumist äriühingust maksumaksjalt. Deklareerimiskohustuse rikkumine ei mõjuta riigi maksunõude olemasolu ega suurust. Küll võib see tuua kaasa, et riik ei ole maksunõudest teadlik, mistõttu ta ei saa ka maksuvõlga õigeaegselt sisse nõuda. Kui riik tuvastab (maksu- või kriminaalmenetluses) varjatud maksunõude ja see õnnestub äriühingust maksumaksjalt (koos maksuintressidega) sisse nõuda, ei ole riigil kahju tekkinud. Samas võib juhatuse liikme deklareerimiskohustuse rikkumise tõttu maksukohustuse tekkimise ja maksunõude ilmsikstuleku vahele jääval ajal juhtuda, et äriühingu maksevõime väheneb, äriühing likvideeritakse või maksuvõlg aegub. Sellisel juhul on riik maksunõude avastamisel halvemas olukorras, kui ta oleks olnud siis, kui juhatuse liige oleks äriühingu maksukohustuse õigel ajal ja õiges suuruses deklareerinud. Maksunõue, mis riigil õnnestunuks maksukohustuse tekkimise ajal sisse nõuda, on vahepeal muutunud täielikult või osaliselt väärtusetuks. Kirjeldatud olukorras saab rääkida põhjuslikust seosest juhatuse liikme poolt deklareerimiskohustuse rikkumise ja riigil kahju tekkimise vahel“. Käesolevas kriminaalasjas oli juhatuse liikmete poolt deklareerimiskohustuse rikkumine tuvastatav läbi kriminaalmenetluse ning tulenevalt asjaolust, et tekkinud maksunõuet ei ole võimalik esitada OÜ T vastu tuleb tsiviilhagi rahuldada ja välja mõista 1 256 210 krooni (80 286,45 eurot) Ruslan Lavrinenkolt ja Svetlana Rahlinalt. Süüdistatavate k jad asusid seisukohale, et käesolevas kriminaalasjas on ületatud mõistlik menetlusaeg, mistõttu tuleks kriminaalmenetlus lõpetada või süüdistatavad neile esitatud süüdistuses õigeks mõista. Sellega seonduvalt märgib kohus järgmist. Menetlusaja mõistlikkuse hindamise põhimõtted on välja toodud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendites nr 3-1-1-43-10 ja 3-1-1-6-11, lähtudes Euroopa Inimõiguste Kohtu väljakujunenud praktikas sätestatud kriteeriumidest, millisteks on: 1) kohtuasja keerukus; 2) kaebaja käitumine; 3) asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumine ja 4) selle olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul. Hinnates arutatava kriminaalasja keerukust, leiab kohus, et tegemist on keskmisest keerukama kriminaalasjaga, mis on tingitud järgnevast. Tegemist oli kahe täiesti erineva iseloomuga kuriteoga, millest üks - maksudeklaratsioonides valeandmete esitamine – hõlmas ajavahemikus 2001. aasta aprill kuni 2004. aasta juuni aset leidnud maksurikkumisi. Käesoleva kriminaalasja tõendamiseseme asjaolude, nimelt prostitutsiooni vahendamise koha, viisi ja muude kuriteo tehiolude tuvastamine, on olnud võimalik vaid läbi teatud tunnistajate küsitlemise, seda eriti olukorras, kus süüdistatavad eitasid oma süüd täielikult. Tunnistajate kättesaadavust kohtumenetluse staadiumis raskendas asjaolu, et tunnistajate näol oli peamiselt tegemist intiimteenuseid osutanud naistega. KrMS § 15 lg 1 kohaselt võib maakohtu kohtulahend tugineda vaid tõenditele, mida on kohtulikul uurimisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud. Kohtumenetluses on tunnistajate ütluste avaldamise võimalused piiratud KrMS §-s 291 sätestatuga. On mõistetav, et naissoost isiku eelnevast elukäigust tulenev asjaolu ehk see, et ta on olnud prostituut ja seetõttu väldib ennast puudutavate delikaatsete andmete avalikustamist kohtuistungil ütluste andmisel, ei saa lugeda kohtusse ilmumise muuks kõrvaldamatuks takistuseks KrMS § 291 p 5 mõttes. Kohus osutab seoses sellega asjaolule, et kahekümne kaheksast tunnistajast tuli kohtul kriminaalmenetluse tagamise vahendina kohaldada sundtoomist kümne tunnistaja suhtes ning neist mõne suhtes korduvalt. Toimiku materjalide kohaselt kuulutas kohus tagaotsitavaks kolm tunnistajat nende asukoha kindlakstegemiseks või KrMS § 291 p-s 4 sätestatud tunnistaja ütluste avaldamise aluse tuvastamiseks.
Süüdistatavate käitumisega seonduvalt peab kohus vajalikuks märkida, et kohtumenetluses lükkus vähemalt kuus kohtuistungit edasi seetõttu, et kuuest süüdistatavast jäid viis erinevatel põhjustel ilmumata. Samas aga ei saa mööda minna asjaolust, et arutatavas kriminaalasjas esitas prokurör 15.10.2010 toimunud kohtuistungil süüdistatavatele uue süüdistuse, samale istungile olid aga kriminaalasja arutamise töögraafiku järgi planeeritud kohtuvaidlused. Siinkohal pole vähetähtis fakt, et sellele eelnes ajaline vahe kohtuistungites (10. juunist kuni 15. oktoobrini), mis pidanuks olema kohtu arvates täiesti piisav, et tagada prokuratuuri poolt olukord, kus kohus poleks pidanuks selle tõttu kohtuistungit edasi lükkama. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis 3-1-1-6-11 osutatud käsitlusele tuleb kriminaalmenetlus lugeda alanuks ajast, mil ametivõimud rakendavad isiku suhtes eksisteeriva kuriteokahtluse kohta tõendite kogumiseks meetmeid, millega sekkutakse isiku teadmata tema eraellu. Käesolevas kriminaalasjas alustati kriminaalmenetlust 22.04.2004.a. Kõikide süüdistatavate suhtes tuleb kriminaalmenetlus lugeda alanuks 2004.aasta juunist, mil külalistemajas Infant toimus läbiotsimine ja süüdistatavad esmakordselt üle kuulati, seega on kriminaalmenetlus kestnud peaaegu 7 aastat. Eeltoodut arvestades, leiab kohus kokkuvõtlikult, et menetlusaeg on olnud liiga pikk, mistõttu järgmisena tuleb otsustada, millise abinõuga sellele reageerida. „Otsustamaks, millise abinõuga konkreetsel juhul mõistliku menetlusaja ületamisele reageerida, tuleb kohtul eeskätt kaaluda ühelt poolt seda, millisel määral on rikutud süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul, ja teiselt poolt avalikku menetlushuvi konkreetses asjas, sh kuriteo raskust. Mida raskem on kuritegu, seda ulatuslikum peab olema mõistliku menetlusaja nõude rikkumine, et sellega oleks võimalik põhjendada süüdistatava õigeksmõistmist või tema suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist. Lisaks võib mõistliku menetlusaja nõude rikkumise järelmi valikul teatud juhtudel tähtsust olla ka kriminaalasjas esitatud tsiviilhagil.“ (vt eelpool mainitud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend). Arutatavas kriminaalasjas esineb vähemalt kaks põhjust, mille tõttu ei pea kohus võimalikuks süüdistatavaid õigeks mõista ega lõpetada kriminaalmenetlust. Esiteks, KarS § 2681 lg 2 p 1 sätestatud koosseis kuulub alates 16.07.2006.a esimese astme kuritegude hulka, seega tegemist on raske kuriteoga. R.Lavrinenkole ja S.Rahlinale inkrimineeritud maksukuriteo tagajärjel jäi riigile laekumata üle miljoni krooni. Teiseks, on kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi, mis juhul, kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse jäetakse läbi vaatamata. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kuigi alust süüdistatavate õigeksmõistmiseks ega nende suhtes kriminaalmenetluse lõpetamiseks ei esine, on menetlusaja pikkus piisav põhjus karistada süüdistatavaid rahalise karistusega, sh süüdistatavaid M.Mihhaletskit, U.Esserit, MARGARITA POPOVKINA ja LARISSA LAŠITŠENKOt karistada rahalise karistusega KarS §-s 44 sätestatud miinimummääras ning jätta see KarS § 73 alusel tingimisi kohaldamata. Lisaks sellele arvestab kohus karistuse mõistmisel asjaolu, et kõik süüdistatavad peale MARGARITA POPOVKINA on varem karistamata isikud; MARGARITA POPOVKINA on 17.11.2008 kohtuotsusega määratud katseaja edukalt läbinud; R.Lavrinenko ja S.Rahlina on eelvangistuses viibinud vastavalt 20 päeva ja 1 kuu ja 20 päeva, mis tuleb vastavalt KarS §-le 68 arvata karistusaja hulka.
Kohtunik
Julia Vernikova
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.