2-13-32861/15 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

9.Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik või menetluse lõpetamisele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on füüsilisest isikust võlgniku XXX(pankrotis) pankrotimenetlus. 16.09.2013 määrusega kuulutas Harju Maakohus välja XXXpankroti ja nimetas XXXpankrotihalduriks Oliver Ennoki. 04.03.2013 esitas pankrotihaldur Oliver Ennok kohtule XXX(pankrotis) pankrotimenetluses koostatud aruande ning taotluse lõpetada XXX(pankrotis) pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, vabastada Oliver Ennok võlgniku pankrotihalduri kohustustest, määrata halduri tasu, määrata võlgnikule menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks ning otsustada füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja usaldusisiku nimetamine. Pankrotihaldur Oliver Ennoki poolt võlgniku pankrotimenetluses koostatud ning kohtule esitatud aruande kohaselt: võlgnikul teadaolev pankrotivara puudub, seega vara müügist laekumisi ei ole toimunud. Pankrotivarast ei ole tehtud väljamakseid, kuna pankrotivara puudub. Pankrotivara puudumise tõttu jaotiste alusel võlausaldajale raha välja makstud ei ole. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 08.01.2014.a, kus tunnustati viis võlanõuet kogusummas 104 548,95 eurot järgmiselt: I ja III rahuldamisjärku kuuluvaid nõudeid ei esitatud. II järk PankrS § 153 lg 1 p 2 – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded summas 104 548,95 eurot. Nõude esitaja

Pankrotimenetluses ei ole haldur hagisid esitanud ega kavatse esitada. Käesolevas pankrotimenetluses kohtukulud puuduvad. 16.09.2013. a määrusega määras kohus ajutise halduri tasuks 880 eurot (sealhulgas käibemaks). Kohus määras, et riigi vahenditest tuleb hüvitada ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Pankrotihalduri hinnangul tekkisid võlgnikul makseraskused 2009. aastal, kui võlgniku sissetulekud vähenesid ning tekkisid raskused AS-ile Swedbank laenu tagasimaksmisel, mistõttu ütles AS Swedbank sõlmitud laenulepingud erakorraliselt üles. Võlgniku selgituste kohaselt töötab ta hetkel konsultandina ettevõttes OÜ XXX ning tema igakuine töötasu on 148 eurot. Lõplikult kujunes võlgniku maksejõuetus pankrotihalduri hinnangul välja 2010.a teises kvartalis, mil võlausaldaja AS Swedbank algatas tsiviilasjas nr 2-09-16618 Harju Maakohtu 29.04.2010.a kohtuotsusest tuleneva nõude sissenõudmiseks täitemenetluse. Võlgniku maksejõuetus süvenes oluliselt, kui Harju Maakohtu 04.05.2011.a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-8316 mõisteti võlgnikult suurima võlausaldaja Maksu- ja Tolliameti kasuks välja 79 537,47 eurot, millist kohustust võlgnik käesoleva ajani täita ei ole suutnud. Võlgnik mõisteti süüdi KarS § 268 lg 1 (ebaseadusliku tegevuse võimaldamine) järgi ja tsiviilhagi rahuldati KarS § 389-1 (maksude maksmisest kõrvalehoidumine suures ulatuses) alusel. Võlgnik on Harju Maakohtule esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja kinnitanud vastavalt PankrS § 170 lg-le 2, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustusest vabastamise välistada ja ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. Pankrotihaldur korraldas võlgnikule usaldusisiku nimetamiseks 08.01.2014. a võlausaldajate üldkoosoleku, mille teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 20.12.2013.a. Võlausaldajate üldkoosolekule ühtegi võlausaldajat kohale ei ilmunud. Võlgnik on palunud nimetada usaldusisikuks iseennast. Samas on võlgnik süüdi mõistetud Harju Maakohtu 04.05.2011.a otsusega kriminaalasjas nr 13

08-8316 KarS § 268 lg 1 (ebaseadusliku tegevuse võimaldamine) järgi ning võlgniku suhtes rahuldati tsiviilhagi KarS § 389-1 (maksude maksmisest kõrvalehoidumine suures ulatuses) alusel. Võlgnikult mõisteti Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kasuks välja 79 537,47 eurot, millist kohustust võlgnik käesoleva ajani täita ei ole suutnud. PankrS § 171 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta võlgadest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on süüdi mõistetud mh maksualases kuriteo toimepanemises. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Pankrotihaldur Oliver Ennok on 04.03.2014 kohtule esitatud aruandes teatanud, et XXX(pankrotis) pankrotimenetluses puuduvad vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on teinud 07.03.2014 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded XXX(pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 1 000 eurot 7 päeva jooksul alates ettepaneku avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega leiab, et XXX(pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Võlgniku pankrotimenetluses on tunnustatud viie võlausaldaja nõue. Vaidlused nõuete ja nende rahuldamisjärkude üle puuduvad. Võlgnikul puudub vara, sealhulgas panditud vara. Vara puudumisel jaotiste alusel väljamakseid tehtud ei ole. Võlausaldajad ei ole avaldanud soovi täiendavate kulutuste kandmiseks võlgniku pankrotimenetluses. Pankrotihalduri hinnangul tekkisid võlgnikul makseraskused 2009. aastal, kui võlgniku sissetulekud vähenesid ning tekkisid raskused ASile Swedbank laenu tagasimaksmisel, mistõttu ütles AS Swedbank sõlmitud laenulepingud erakorraliselt üles. Lõplikult kujunes võlgniku maksejõuetus pankrotihalduri hinnangul välja 2010.a teises kvartalis, kui võlausaldaja AS Swedbank algatas tsiviilasjas nr 2-09-16618 Harju Maakohtu 29.04.2010.a kohtuotsusest tuleneva nõude sissenõudmiseks täitemenetluse. Võlgniku maksejõuetus süvenes oluliselt, kui Harju Maakohtu 04.05.2011.a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-8316 mõisteti võlgnikult suurima võlausaldaja Maksu- ja Tolliameti kasuks välja 79 537,47 eurot, millist kohustust võlgnik käesoleva ajani täita ei ole suutnud. Võlgnik mõisteti süüdi KarS § 268 lg 1 (ebaseadusliku tegevuse võimaldamine) järgi ja tsiviilhagi rahuldati KarS § 389-1 (maksude maksmisest kõrvalehoidumine suures ulatuses) alusel. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas. Halduri aruande kohaselt võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväidet esitanud ei ole. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus XXX(pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Võlausaldajatel on

jäänud raha saamata järgmiselt: Eest Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu 1 988,55 eurot; Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 80 269,59 eurot, kohtutäitur Kairi Kumm 2,24 eurot; Swedbank AS 14 030,70 eurot ja kohtutäitur Urmas Tärno 8 257,87 eurot. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Oliver Ennok tuleb vabastada XXX(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 5 tundi. Töötasu arvutamisel on haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot. Töötatud tundide ja tunnitasu määrast lähtuvalt kujuneb halduri tasuks 400 eurot. Haldur on võlgniku pankrotimenetluses läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu 400 eurot on mõistlik ja põhjendatud. Vastavalt halduri taotlusele kinnitab kohus XXX(pankrotis) pankrotihaldur Oliver Ennoki töötasuks 400 eurot. Vastavalt halduri taotlusele kuulub halduri tasu väljamaksmisele Halduribüroo ENK OÜ-le , s.o büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 p 2, 3 ja 5 kohaselt on ajutise halduri ja halduri tasu ning vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku XXX(pankrotis) kanda. Kuivõrd võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katmiseks ja XXX(pankrotis) pankrot on välja kuulutatud PankrS § 171 lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ja PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, summas 397 eurot. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. XXXon 02.09.2013 kohtule esitanud avalduse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.

Riigikohus on selgitanud, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Kui võlgniku käitumises ei ole raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust algatamata jätta. Juhud, mil võlgniku raske süüline käitumine annab kohtule aluse kaaluda, kas võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatada või mitte, on loetletud PankrS § 171 lg 2 p-des 1–5. PankrS § 171 lg 2 p 1 järgi võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–3811 nimetatud kuriteo toimepanemises. Harju Maakohtu 04.05.2011 otsusega on XXXsüüdi mõistetud KarS § 386 lg 1 (KarS § 3891 lg 1) järgi maksualase kuriteo toimepanemises. Kuivõrd tuvastatud asjaoludel on võlgnik süüdi mõistetud maksualases kuriteos, asub kohus seisukohale, et esinevad PankrS par 171 lg 2 p 1 sätestatud eeldused, mis takistavad võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus märgib, et võlgnik taotleb kohustustest vabastamist olukorras, kus pankrotimenetluses on tunnustatud võlausaldaja Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu nõuet summas 80 269,59 eurot, millest 80 286,45 eurot põhineb kahjunõudel ning mis kohtu hinnangul on käsitatav õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõudena. Samuti tuleb arvestada sellega, et võlgniku kuriteoga tekitatud kahju on siiani riigile hüvitamata. PankrS § 176 lg 2 kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabanemisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamine. Hinnates kogumis võlgniku pankrotimenetluses olemasolevate võlgade sisu, leiab kohus, et kohaldada tuleb PankrS § 171 lg 2 p 1. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et XXXkohustustest vabastamise menetlus tuleb jätta algatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik