Otsuse tegemise aeg ja koht 20.12.2024 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-23-14933
Tsiviilasi
V L (L), V Di (D), L K hagi V Gi (G) vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
hagi hind 1500 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja I: V L (isikukood xxx, elukoht: xxx); esindajad Hageja II: V D (isikukood xxx, elukoht: xxx); Hageja III: L K (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Hagejate lepinguline esindaja: J K (OÜ Esgalia õigusbüroo juhataja/jurist, asukoht: Peterburi tee 46, 11415 Tallinn, tel.6016227, 56619526, e-post:: xxx);
Menetluse liik
Kostja: V G (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Anne Värvimann (Advokaadibüroo PRIORE, Roosikrantsi 2, Tallinn, e-post: [email protected]). Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt V Gilt (isikukood xxx) hageja L K (isikukood xxx) kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 200 (kakssada) eurot.
3.Mõista kostjalt V Gilt (isikukood xxx) hageja V L (isikukood xxx) kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 300 (kolmsada) eurot.
4.Mõista kostjalt V Gilt (isikukood xxx) hageja V D (isikukood xxx) kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 400 (nelisada) eurot. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt saatis kostja 24.05.2023 hagejatele ja HÜ Xxx (likvideerimisel) liikmetele solvava sisuga e-kirja. Hagejad tõid sellest e-kirjast näiteid. E-kiri sisaldas laimavaid väiteid hagejate tegevuse kohta likvideerijatena. Hagejate palvel koostas jurist V H HÜ Xxx (likvideerimisel) likvideerijate vastulause kostja e-kirjale, mis saadeti ka kostjale. Vastulauses selgitati likvideerijate tegevust, seal hulgas seda, mida hagejad tegid varem osades garaažiboksides ebaseaduslikult teostatud süvenduste seadustamiseks. Seda tegemata ei olnud võimalik garaažibokse korteriomanditeks jagada. Kostjat hoiatati kohtusse pöördumise eest, kui ta ei vabanda.
2.Vaatamata vastulausele kostja ei vabandanud ning jätkas hagejate au teotamist ja ebaõigete väidete levitamist. 28.05.2023 saatis kostja hagejatele ja HÜ Xxx (likvideerimisel) liikmetele e-kirja, milles nimetas hagejaid kurjategijateks, kriminaalideks, maksupetturiteks. Analoogilise sisuga e-kirju levitas kostja 2022. aastal. Kostja e-kirjad jätsid hagejatest mulje, et nad on kurjategijad ja ebaausad inimesed, kellel on midagi varjata. Kostja avaldas ebaõigeid väiteid ja rajas neile negatiivse hinnangu hagejate tegevusele.
3.Kuna kostja poolt ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks tema kirjades toodud väiteid, on tegemist ebaõigete faktiväidete avaldamise ja levitamisega, hagejate solvamisega, nende au teotamisega ja maine olulise rikkumisega. 09.08.2023 esitas hagejate esindaja kostjale nõudekirja õigusvastase tegevuse lõpetamiseks. Nõudekiri saadeti kostja e-posti aadressile, mille ta oli HÜ-le Xxx saatnud kirjade ja arvete edastamiseks. Täiendavalt saadeti nõudekiri kostjale ka tähitud kirjaga. Kostja nõudekirjale ei reageerinud ega vabandanud.
4.Kostja tegevuse tõttu tunnevad hagejad pikka aega hingelist valu. Hagejad hindasid moraalse kahju suuruseks 3000 eurot. Hagejad viitasid PS §-dele 17 ja 19, samuti VÕS § 134 lõikele 2 ja § 1046 lõikele 1.
5.Hagiavalduse täienduses palus iga hageja kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise 500 eurot. 23.05.2023 e-kirjas kasutas kostja ebakohaseid väärtushinnanguid, mis teotavad hageja V Li au: „kurjategijast esimees V L, nende kurjategijate poolt petetud L K, “ need bandiidid ei näe enam ühtegi kallast, see jõuk“. Hageja ei ole kuritegusid toime pannud ega kedagi petnud. Samas e-kirjas on kostja avaldanud V Li kohta: “ edukalt üle võtnud mitmelt tosinalt osanikult, kes on võimetud iseseisvalt mõtlema ja nende 30-40 osaniku volikirjadega manipuleerivad bandiidid ülejäänud 200 osanikuga, meie partnerlusega, meie rahaga, meie kinnisvaraga“ “ neid boksid on ehitatud juba ammu, aastatel
1993-94, sellepärast on nende ehitamine vastavalt 2023. aasta normidele idiootsus, mis on välja mõeldud L-Da-K jõugu poolt, et röövida osanikelt uuesti 253 või 304 eurot, võltsitud "ehitamiseks" kui osanikud mingil põhjusel bandiitidele raha ei maksa, siis tõenäoliselt paneb see jõuk meile peale laenu, sõlmides uuesti kokkulepped alg pangaga ja me kaotame kõik oma garaažid...““ täiendav tragöödia ausate osanike jaoks on see, et L-D-K jõugu kriminaalse tegevuse tõttu on loodud UUS probleem meie bokside erastamiseks...“
6.Hagejad, s.h. V L, ei ole alustanud garaažis uut ehitust, vaid ehitusluba küsiti selleks, et seadustada osade HÜ Xxx (likvideerimisel) liikmete omavoliliselt väljakaevatud keldriruumid. Hagejad on tõesti seoses ametliku ettekirjutusega teha korda garaažihoone tuleohutuse ja elektrisüsteem ühistu üldkoosoleku otsuse alusel kogunud ühistu liikmetelt rahalisi vahendeid 253 eurot, kuid mingit uut probleemi bokside erastamiseks ei ole hagejad loonud.
7.23.05.2023 e-kirjas kasutas kostja ebakohaseid väärtushinnanguid, mis teotavad hageja V Di au: „kaasosaline kurjategija-retsidivist maksu- ja finantspettur V D, samuti nende kurjategijate poolt petetud...L K,“ „need bandiidid ei näe enam ühtegi kallast kahjuks on see jõuk“. Hageja V D pole kellegi kaasosaline, ta ei ole kuritegija-retsidivist, kuna tema kohta puuduvad k registreeritud kuriteod, ta ei ole maksu- ja finantspettur, ta pole kriminaalse pundi liige ega pole kunagi L Kt petnud,
8.23.05.2023 e-kirjas kasutas ebakohaseid väärtushinnanguid, mis teotavad hageja L K au: „samuti nende kurjategijate poolt petetud, kosmoses (vaheruumis) desorienteeritud L K“ „need bandiidid ei näe enam ühtegi kallast kahjuks on see jõuk“. Hageja L K ei ole kellegi poolt petetud ja likvideerijaks valis teda ühistu üldkoosolek. Ta ei ole bandiit ega kriminaalse jõugu liige. Ühtegi kuritegu pole ta kunagi sooritanud. Valed on ka e-kirjas toodud faktiväited hageja K kohta.
9.28.05.2023 e-kirjas, mille kostja saatis hagejatele ja HÜ Xxx (likvideerimisel) liikmetele, on avaldatud: “.... mitte lugupeetud likvideerijad, kurjategijad, kriminaalid, maksupetturid, lurjused ja aferistid L-D-K teie xxxl toime pandud jõhkraid kuritegusid on Eesti kohtutes korduvalt tõendatud teie reetmine ja alatus, ahnus ja hullumeelsed teod panevad nördima kõiki osanikke....“. Kostja jätkas solvangute ja põhjendamatute väärtushinnangute avaldamist.
10.Ebaõiged on e-kirjas toodud hagejaid puudutavad faktiväited:“ L-D-K teie xxxl toime pandud jõhkraid kuritegusid on Eesti kohtutes korduvalt tõendatud““ teie reetmine ja alatus, ahnus ja hullumeelsed teod panevad nördima kõiki osanikke....“. Hagejad ei ole toime pannud ühtegi kuritegu ja nende vastu ei ole algatatud ühtegi kriminaalasja. Hagejad ei ole kedagi reetnud ja enamik ühistu liikmetest toetab hagejate tegevust. Vastasel juhul oleksid hagejad ühistu likvideerijatest tagasi kutsutud. Analoogilise sisuga e-kirju levitas kostja ka 2022. aastal.
11.Hagejate au teotamine ebakohase väärtushinnangu ja valede faktiväidetega on õigusvastane. Hagejad on pidanud tundma avalikku häbitunnet, mis on põhjustanud hagejatele ebamugavustunnet HÜ Xxx (likvideerimisel) liikmetega suheldes, kusjuures viimane häirib oluliselt nende igapäevaelu. Hagejatel on esinenud olulisi meeleolulangusi ning negatiivseid emotsioone. Pikka aega tunnevad hagejad ja nende lähedased tugevat hingelist valu.
12.Arvestades hagejate isiklike õiguste rikkumise raskust, hindavad nad kostja tekitatud moraalse kahju suurust summas 500 eurot iga hageja kohta. Aastatel 2018 kuni 2019 jäi Riigikohtu analüüsi kohaselt keskmine hüvitis vahemikku 200 kuni 700 eurot.
13.Kostja vastusega hagejad ei nõustunud. Kostja pakutud kompromissiga hagejad ei nõustunud. Kostja soovib ise saada likvideerijaks, mistõttu ta halvustab hagejaid. Tegu ei ole emotsiooni puhanguga, vaid sihipärase tegevusega. Hagejad nõustusid, et nad on ühistu likvideerijatena teinud vigu. See ei anna õigustust nende avalikuks solvamiseks.
14.Vead on seotud seadusandluse peensustega. Näiteks tekitas raskusi üldkoosoleku kokkukutsumise kord ühistus vastavalt TÜS § 41 lõikele 1 2, mille kohaselt on vajalik üldkoosoleku teate avaldamine ühes üleriigilise levikuga päevalehes. Eksimus oli TÜS § 43 tõlgendamisel üldkoosolekul põhikirja p. 6.7. muutmisel, mille kohaselt igal ühistu liikmel on üks hääl hoolimata asjaolust, mitu osalust ehk garaažiboksi isikul on. Hagejad viitasid vastavate tsiviilasjade numbritele. Hagejad kasutasid seejuures õigusabi. Negatiivsed kohtulahendid ei olnud seotud ainult hagejate eksimuse, vaid ka ebakvaliteetse õigusabiga. Paljasõnaline on kostja väide, et kohtulahenditest nähtub hagejate tahtlus seaduse korduval rikkumisel. Puudub alus VÕS § 139 kohaldamiseks.
15.Kostja soovib ebaõigeid väiteid V Di osas tõendada halduskohtu otsusega asjas 3-15-504. Hagejad leidsid, et igal aastal esitavad kümned ettevõtted kaebusi MTA otsuste peale, mis puudutavad maksude arvestamist ja tasumist. Osa nendest ettevõtetest võidab maksuvaidlused. Nendes haldusasjades, kus kaebused jäävad rahuldamata, mõistab MTA välja õigesti arvestatud ja tasumata jäänud maksud. Antud haldusasjas oli kaebaja VVV OÜ ning hageja II osales ettevõtte esindajana. Hageja V D ise ole maksuseadusi rikkunud ja MTA-l ei ole tema vastu pretensioone. Lisaks on otsuse tegemisest möödunud 9 aastat. Kuna hageja ei ole maksuseadusi rikkunud, ei ole kostjal õigust nimetada teda maksupetturiks.
16.Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, millal ja millises finantstegevuses hageja II on osalenud, keda ta on petnud ja kes on seda tuvastanud, et kostjal oleks õigus nimetada teda finantspetturiks. Kostja esitas 07.11.2026 kohtuotsuses kriminaalasjas nr VVV, millest nähtub, et hagejat II süüdistati mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Hagejat karistati üldkasuliku tööga 360 tundi. Hageja on karistuse ära kandnud, mida tõendab 08.02.2018 kriminaalhoolduse ettekanne. KarS § 24 lg 1 p 7 järgi on andmed karistusregistrist kustutatud kolm aastat pärast üldkasuliku töö tegemist. Hagejad viitasid ka KarS §-le 28. Kostjal ei ole õigust nimetada hagejat kurjategijaks, veelgi enam – retsidivistiks, mis tähendaks paadunud kurjategijad.
17.Kostja ei ole tõendanud V Di kohta avaldatud väidete tõele vastavust. Kostja avaldas 23.05.2023 ja 28.05.2023 e-kirjades V Di kohta: “kaasosaline, kurjategijaretsidivist, maksu-ja finantspettur“, „samuti nende kurjategijate poolt petetud...L K“, „need bandiidid ei näe enam ühtegi kallast kahjuks on see jõuk“, „ kurjategijad, kriminaalid, maksupetturid, lurjused ja aferistid L-D-K, teie xxxl toime pandud jõhkraid kuritegusid on Eesti kohtudes korduvalt tõendatud teie reetmine ja alatus, ahnus ja hullumeelsed teod panevad nördima kõiki omanike“. Väited rikuvad hageja isiklikke õigusi.
18.Kostja tunnistas 23.05.2023 ja 28.05.2023 e-kirjade sisu õigusvastasust hagejate V Li ja L K suhtes. Kostja pakkus kompromissina vabandamist, kuid keeldus hüvitise maksmisest. Hagejad kompromissiga ei nõustunud.
19.07.05.2024 selgitasid hagejad, et 02.04.2024 saatis kostja hagejatele ja HÜ Xxx (likvideerimisel) järjekordse e-kirja, milles kasutab hagejate suhtes solvavaid sõnu ja väljendeid: „ need jätised peituvad naiste selja taha neid sundides ja ära ostes varjamaks pettureid näitab veel rohkem nende põhimõttelagedate valetajate alatust ja madalust“. Samuti on e-kirjas avaldatud hagejate kohta ebaõiged faktiväited: „tänan teid väga, et edastasite 17. veebruaril ausatele osanikele dokumendid, mis paljastavad 4. jaanuaril 2024 L-Di-algi poolt sooritatud järjekordse kuriteo. Kohus
avalikustas tõe 11 korda - D on kurjategija Kohus avalikustas tõe 5 korda – L on kurjategija L-D on end juba süüdi tunnistanud I Š kohtuasjas ootame 6. kohtuotsust, mis paljastab Li kuriteod ja 12. otsust kurjategija Di kohta tallinna vangla tunnistuses on selgelt väljendatud et Dil õnnestus tallinna vanglas karistust kandes rikkuda korda.“
20.17.02.2023 andis hageja III kostjale üle likvideerijate 04.01.2024 kokku kutsutud ühistu üldkoosoleku dokumendid. Need dokumendid ei ole paljastanud hagejate järjekordset kuritegu. Hagejatele pole teada, et kohus oleks 11 korda avalikustanud, et hageja II on kurjategija ja 5 korda avalikustanud, et hageja I on kurjategija. Ühistu liige I Ši esitas hagi kostja ja tema mõttekaaslaste initsiatiivil 03.01.20224 kokku kutsututud ühistu üldkoosoleku otsuste peale. Hagejatele ei saa teha etteheiteid, kuna nad ei ole üldkoosolekut isegi kokku kutsunud.
21.Hagejatele pole teda, milliseid kohtuotsuseid ootab kostja, mis paljastavad hagejate I ja II kuriteod. Hageja II ei ole kandnud karistust Tallinna Vanglas, vaid teda karistati üldkasuliku tööga.
22.04.10.2024 täpsustasid hagejad oma nõuet. 23.05.2023 e-kirjas avaldas kostja ebakohaseid väärtushinnanguid V Li kohta: „kurjategijast esimees V L, nende kurjategijate poolt petetud L K, “ need bandiidid ei näe enam ühtegi kallast, see jõuk“. Hageja ei ole toime pannud ühtegi kuritegu, ta kedagi petnud, s.h.L Kt, ta ei ole moodustanud kriminaalset jõuku ega ole ühegi jõugu liige.
23.Samas e-kirjas on kostja avaldanud hageja V Li kohta ebaõigeid väiteid: „alustavad garaažis ehitust“, “edukalt üle võtnud mitmelt tosinalt osanikult, kes on võimetud iseseisvalt mõtlema ja nende 30-40 osaniku volikirjadega manipuleerivad bandiidid ülejäänud 200 osanikuga, meie partnerlusega, meie rahaga, meie kinnisvaraga“ „neid boksid on ehitatud juba ammu, aastatel 1993-94, sellepärast on nende ehitamine vastavalt 2023. aasta normidele idiootsus, mis on välja mõeldud L-Da-K jõugu poolt, et röövida osanikelt uuesti 253 või 304 eurot, võltsitud "ehitamiseks" kui osanikud mingil põhjusel bandiitidele raha ei maksa, siis tõenäoliselt paneb see jõuk meile peale laenu, sõlmides uuesti kokkulepped alg pangaga ja me kaotame kõik oma garaažid...““ täiendav tragöödia ausate osanike jaoks on see, et L-D-K jõugu kriminaalse tegevuse tõttu on loodud UUS probleem meie bokside erastamiseks...“
24.Hagejad, s.h. hageja V L, ei ole alustanud garaažis uut ehitust, vaid ehitusluba oli küsitud selleks, et seadustada osade HÜ Xxx (likvideerimisel) liikmete omavoliliselt väljakaevatud keldriruumid. Seoses ametliku ettekirjutusega teha korda garaažihoone tuleohutuse ja elektrisüsteem on hagejad ühistu üldkoosoleku otsuse alusel kogunud ühistu liikmetelt rahalisi vahendeid, sh 253 eurot. Mingit uut probleemi bokside erastamiseks ei ole hagejad loonud.
25.23.05.2023 e-kirjas avaldas kostja ebakohaseid väärtushinnanguid V Di kohta: „kaasosaline kurjategija-retsidivist maksu- ja finantspettur V D, samuti nende kurjategijate poolt petetud...L K,“ „need bandiidid ei näe enam ühtegi kallast kahjuks on see jõuk“. Hageja V D ei ole kellegi kaasosaline, ta ei ole kuritegija-retsidivist, kuna tema kohta puuduvad karistusregistris registreeritud kuriteod; ta ei ole maksu- ja finantspettur, kuna talle pole kunagi pretensioone esitanud, ta ei ole kriminaalse jõugu liige ja pole kunagi L Kt petnud.
26.Samas e-kirjas on V Di kohta avaldatud ebaõigeid faktiväiteid: „alustavad garaažis ehitust“, “edukalt üle võtnud mitmelt tosinalt osanikult, kes on võimetud iseseisvalt mõtlema ja nende 30-40 osaniku volikirjadega manipuleerivad bandiidid ülejäänud 200 osanikuga, meie partnerlusega, meie rahaga, meie kinnisvaraga“ “ neid boksid on ehitatud juba ammu, aastatel 1993-94, sellepärast on nende ehitamine vastavalt 2023. aasta normidele idiootsus, mis on välja mõeldud L-Da-K jõugu poolt, et röövida osanikelt uuesti 253 või 304 eurot, võltsitud "ehitamiseks" kui osanikud mingil põhjusel bandiitidele raha ei maksa, siis tõenäoliselt paneb see jõuk meile peale laenu, sõlmides uuesti kokkulepped alg pangaga ja me kaotame kõik oma garaažid...““ täiendav tragöödia ausate osanike jaoks on see, et L-D-K jõugu kriminaalse tegevuse tõttu on loodud UUS probleem meie bokside erastamiseks...“
27.Hagejad, s.h. hageja V D, ei ole alustanud garaažis uut ehitust, vaid ehitusluba küsiti selleks, et seadustada osade HÜ Xxx (likvideerimisel) liikmete omavoliliselt väljakaevatud keldriruumid. Hagejad kogusid üldkoosoleku otsuse alusel rahalisi vahendeid ega ole tekitanud uut probleemi erastamisel.
28.23.05.2023 e-kirjas avaldas kostja ebakohaseid väärtushinnanguid, mis teotavad hageja L K au: „samuti nende kurjategijate poolt petetud, kosmoses (vaheruumis) desorienteeritud L K“ „need bandiidid ei näe enam ühtegi kallast kahjuks on see jõuk“. Hageja L K ei ole kellegi poolt petetud, likvideerijaks valis teda ühistu üldkoosolek; ta ei ole bandiit ja kriminaalse pundi (jõugu) liige; ühtegi kuritegu pole ta kunagi sooritanud.
29.Samas e-kirjas on L K suhtes avaldatud ebaõiged faktiväited: „alustavad garaažis ehitust“, “edukalt üle võtnud mitmelt tosinalt osanikult, kes on võimetud iseseisvalt mõtlema ja nende 30-40 osaniku volikirjadega manipuleerivad bandiidid ülejäänud 200 osanikuga, meie partnerlusega, meie rahaga, meie kinnisvaraga“ “ neid boksid on ehitatud juba ammu, aastatel 1993-94, sellepärast on nende ehitamine vastavalt 2023. aasta normidele idiootsus, mis on välja mõeldud L-Da-K jõugu poolt, et röövida osanikelt uuesti 253 või 304 eurot, võltsitud "ehitamiseks" kui osanikud mingil põhjusel bandiitidele raha ei maksa, siis tõenäoliselt paneb see jõuk meile peale laenu, sõlmides uuesti kokkulepped alg pangaga ja me kaotame kõik oma garaažid...““ täiendav tragöödia ausate osanike jaoks on see, et L-D-K jõugu kriminaalse tegevuse tõttu on loodud UUS probleem meie bokside erastamiseks...“ Hagejad, s.h. hageja L K, ei ole alustanud garaažis uut ehitust.
30.28.05.2023 saatis kostja e-kirja hagejatele ja HÜ Xxx (likvideerimisel) liikmetele, milles ta avaldas hagejate kohta ebakohaseid väärtushinnanguid: „kurjategijad, kriminaalid, maksupetturid, lurjused ja aferistid L-D-K“, “reetmine ja alatus, ahnus ja hullumeelsed teod“. Samas e-kirjas on avaldatud hagejate kohta ebaõigeid faktiväiteid: “L-D-K teie xxxl toime pandud jõhkraid kuritegusid on Eesti kohtutes korduvalt tõendatud“, “teie reetmine ja alatus, ahnus ja hullumeelsed teod panevad nördima kõiki osanikke....“. Need väited ei vasta tõele, Eesti kohtutes ei menetleta asju hagejate kuritegude osas. Hagejad ei ole reetnud ühistu liikmeid, kellest enamik toetab nende tegevust, sest vastasel juhul oleksid hagejad olnud tagasi kutsutud. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit avaldatu tõendamiseks.
31.02.04.2024 saatis kostja hagejatele ja HÜ Xxx (likvideerimisel) järjekordse ekirja, milles ta avaldas hagejate suhtes ebakohaseid väärtushinnanguid: „ need jätised peituvad naiste selja taha neid sundides ja ära ostes varjamaks pettureid näitab veel rohkem nende põhimõttelagedate valetajate alatust ja madalust“. Samas e-kirjas on hagejate V Li ja V Di suhtes avaldatud ebaõigeid faktiväiteid: „tänan teid väga, et edastasite 17. veebruaril ausatele osanikele dokumendid, mis paljastavad 4. jaanuaril 2024 L-Di-alg ́i poolt sooritatud järjekordse kuriteo. Kohus avalikustas tõe 11 korda - D on kurjategija Kohus avalikustas tõe 5 korda – L on kurjategija L-D on end juba süüdi tunnistanud I Ši kohtuasjas ootame 6. kohtuotsust, mis paljastab Li kuriteod ja 12. otsust kurjategija Di kohta tallinna vangla tunnistuses on selgelt väljendatud et Dil õnnestus tallinna vanglas karistust kandes rikkuda korda.“
32.17.02.2023 andis hageja L K kostjale üle likvideerijate 04.01.2024 kokku kutsutud ühistu üldkoosoleku dokumendid. Need dokumendid ei saa kuidagi paljastada hagejate V Li ja V Di sooritatud järjekordset kuritegu. Hagejatele pole teada ja kostja ei ole tõendanud, et kohus oleks avaldanud kostja väidetut. Üldkoosolekut kokku ei kutsutud, sest I Ši vaidlustas selle kokku kutsumise. Hagejatele ei ole teada, milliseid otsuseid kostja ootab. Ebaõige on väide, et V D kandis karistust Tallinna Vanglas.
33.02.08.2024 e-kirjas nimetas kostja taas hagejat V Dit retsidivistiks ja kurjategijaks. Hagejat V Li ja V Dit nimetas ta lurjusteks, millega solvas neid. Kostja avaldas, nagu oleks nende valede voolu all ja
hirmutamise tõttu mitukümmend osanikku andnud hagejatele volikirjad. Kostja levitab hagejate kohta teadlikult valeväiteid. Kostja väited ei ole tõendatud. Kostja avaldatu on tekitanud hagejatele olulist moraalset kahju.
34.18.11.2024 seisukohas leidsid hagejad, et kostja e-kirjade levitamine on tõendatud. E-kirjade saatmist ühistu liikmetele tõendavad liikmete e-posti aadressid, mis olid märgitud e-kirjade ülemises osas. Hagejad lisavad ühistu liikmete nimede ja perekonnanimede nimekirja ja e-postiaadressid, kellele on kostja saanutnud ülalpool nimetatud e-kirjad. 02.08.2024 e-kiri oli saadetud e-postiaadressile xxx ehk isiklikult hagejale I. Ühistu liikmetele saatis kostja selle e-kirja igaühele eraldi. Hagejatel puudub võimalus neid kõiki kohtule esitada, kuna ühistus on üle 200 liikme. Kostja ei ole vaidlustanud, et ta saatis e-kirjad ühistu liikmetele. Hagejate õiguste rikkumine ei ole õigustatud.
35.Menetluskuludena palusid hagejad kostjalt välja mõista riigilõivu 420 eurot ja kulud õigusabile. Dokumentidega tutvumiseks, seisukoha kujundamiseks ja hagi esitamiseks kulus 3,5 tundi ning 350 eurot. Kostja 23.05.2023 ja 28.05.2023 e-kirjadega tutvumiseks ja nende väljavõtete koostamiseks kulus 1 tund ehk 60 eurot. E-kirjade tõlkimiseks eesti keelde kulus 30 eurot ehk 20 eurot 1,5 lk eest. Hagi täiendamiseks kulus 2,5 tundi ehk 250 eurot. Menetluskulude nimekirja esitamiseks kulus 0,45 tundi ja 45 eurot. Kostja vastusele vastamiseks kulus 2,5 tundi ja 250 eurot. 07.04.2024 seisukoha koostamisele kulus 120 eurot ehk 1,2 tundi. Kostja 02.04.2024 e-kirja tõlkimiseks eesti keelde kulud 20 eurot 1 k.
36.Hagi tagamise avalduse esitamise eest tuli tasuda riigilõivu 70 eurot. Kostja 02.08.2024 e-kirjaga tutvumiseks ja sellest väljavõtte koostamiseks kulus 30 eurot ehk 0,5 tundi. 14.08.2024 hagi tagamise avalduse koostamiseks kulus 2 tundi ehk 200 eurot. 15.08.2024 taotluse koostamiseks kulus 25 eurot ehk 0,25 tundi. 16.09.2024 hagejate selgituste koostamiseks kulus 180 eurot ja 1,8 tundi. Tähtaja pikendamise taotluse esitamiseks kulus 90 eurot ja 0,9 tundi. Kohtu nõudel hagi tervikteksti koostamiseks kulus 04.10.2024 3 tundi ehk 300 eurot. Hagejate lõplike seisukohtade koostamiseks kulus 3,5 tundi ja 350 eurot. Hagejate lõplike menetluskulude nimekirja koostamiseks kulus 0,5 tundi ja 50 eurot. Kokku kulus 2855 eurot. Lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot. Hagejad palusid kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
37.Kostja menetluskuludele vaidlesid hageja vastu. Kostja menetluskulud on osaliselt üle paisutatud. Hagiavaldusega tutvumise mõistlik aeg oleks olnud 1 tund ja hagejad ei pea maksma kohtupraktika analüüsi eest. Vastuse koostamise mõistlik aeg oleks 3 tundi. Kohtu kirja ja täiendava hagi analüüsimise mõistlik aeg on 1 tund ja sellele vastuse koostamise mõistlik aeg samuti 1 tund. Kokku on põhjendatud õigusabi maht 8,75 tundi, mitte 15,75 tundi.
Kostja vastuväited
38.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus, et ta avaldas 23.05.2023 ja 28.05.2023 e-kirjades sügavat pahameelt hagejate tegevuse kohta HÜ Xxx (likvideerimisel) likvideerijatena. Kostja nõustus, et ta esitas emotsionaalselt laetud väiteid hagejate V L ja L K suhtes, kuid kostja ei nõustunud, et ta on ebaõigete faktiväidete levitamisega teotanud V Di au.
39.Hagejad on HÜ Xxx (likvideerimisel) likvideerijad. Nende tegevus ei ole olnud seaduslik ja on vastuolus mitme kostja algatatud vaidluses tehtud kohtuotsusega. Kostja on läbi aastate seisnud ühistu liikmete huvide eest, esitades hagisid ühistu üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks tulenevalt sellest, et likvideerijad on korduvalt ning tahtlikult rikkunud koosolekute kokkukutsumise korda. Hagejad on ignoreerinud kostja põhjendatud vastuväiteid eesmärgiga läbi suruda otsuseid, mis ei ole kooskõlas tulundusühistuseaduse (TÜS) § 82 lõikega 3, mille kohaselt likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud ühistu likvideerimiseks.
40.Harju Maakohtu 06.11.2020 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-18936 rahuldati kostja hagi. Kohus tuvastas HÜ Xxx (likvideerimisel) 05.09.2019 korduval üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisuse. Harju Maakohtu 20.11.2020 otsusega tsiviilasjas nr 2-20-6660 rahuldas kohus kostja hagi ning tuvastas, et HÜ Xxx (likvideerimisel) ei võtnud 12.02.2020 toimunud üldkoosolekul vastu lahendis nimetatud otsuseid. Harju Maakohtu 05.02.2021 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-9032 rahuldas kohus kostja hagi õigeksvõtul põhineva otsusega ning tuvastas HÜ Xxx (likvideerimisel) 13.03.2019 korduval üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisuse. Harju Maakohtu 06.03.2023 otsusega tsiviilasjas nr 2-22-17875 rahuldas kohus kostja hagi HÜ Xxx vastu õigeksvõtul põhineva otsusega ning tuvastas, et 30.08.2022 korduval üldkoosolekul vastuvõetud otsus nr 10, millega muudeti HÜ Xxx (likvideerimisel) põhikirja punkti nr 6.7, on kehtetu. Viimase kohtulahendiga on tõendatud likvideerijate katse manipuleerida ühistu liikmete häältega. Kõik kohtulahendid on jõustunud.
41.Lisaks esitasid 2024. a juulis revidendid registriosakonnale omavoliliselt kandeavalduse HÜ revidendi J N registrisse kandmiseks. Revidenti ei olnud hooneühistule valinud üldkoosolek, mistõttu likvideerijad valisid revidendi hooneühistule õigusvastaselt. Tänu kostja tegevusele kustutati õigusliku aluseta registrisse kantud revident registrist 2024. a septembris.
42.Eelnevaga on tõendatud, et kostja on mitmeid aastaid pidanud taluma hagejate ebaseaduslikku tegevust, mis on kaasa toonud märkimisväärsed emotsionaalsed pinged ning kostja jõuetuse pidada ühistu liikmete õiguste eest kurnavaid ning kulukaid kohtulahinguid. Seetõttu oli kostja ääretult frustreeritud, kui ta avastas, et hagejad on asunud taas ühistu liikmetelt raha koguma, et alustada järjekordset ehitusprojekti, mille seos ühistu likvideerimismenetlusega on selgusetu. Kostja oli ekirjade koostamisel emotsioonidest haaratud, väljendades aastatega kuhjunud nördimust ja pahameelt. Kostja mõistab, et oleks kirjade saatmise asemel pidanud kohtusse pöörduma, kuid kostjal ei olnud sel hetkel ühistu nimel võitluste pidamiseks enam vahendeid ega motivatsiooni.
43.Kostja ei soovi menetlusökonoomika põhimõttest lähtuvalt pidada hagejate V L ja L Kga kohtuvaidlust. Kostja tegi hagejale I ja hagejale III ettepaneku lõpetada vaidlus kompromissiga, mis seisneb selles, et kostja edastab ühistu liikmetele kirja hagiavalduse leheküljel 4 toodud hagejate soovitud sõnastuses. Kui hagejad I ja III ei ole nõus lõpetama vaidlust kompromissiga, palus kostja nende hagejate nõuete rahuldamise korral vähendada väljamõistetavat hüvitist null euroni. Kostja viitas VÕS § 139 lõikele 1.
44.Esitatud kohtulahenditest nähtub, et likvideerijad on korduvalt tahtlikult rikkunud ühingu juhtimisel seadust. Enam kui kaheksa aasta jooksul ei ole likvideerijad ühingut likvideerinud ning on teinud rohkelt toiminguid, mis ei puuduta ühingu likvideerimist. Seega on hagejad ise tekitanud olukorra, kus kostja on sunnitud seisma kõikide ühistu liikmete õiguste ja huvide eest, mille tulemusel on kostja muutunud kohati liiga emotsionaalseks. Eelnevast tulenevalt tuleb arvestada likvideerijate aastatepikkust käitumist ühingu juhtimisel, mh õigustühiste otsuste korduvat vastuvõtmist ja asuda seisukohale, et nende käitumine on põhjustanud kostja osaliselt ebakohase reaktsiooni, millest tulenevalt on põhjendatud hageja I ja hageja III nõuete rahuldamise korral vähendada neile välja mõistetavat hüvitist null euroni.
45.V Diga kompromissi sõlmimist kostja võimalikuks ei pidanud. Kostja avaldatu vastab tegelikkusele. Tallinna Halduskohus on 18.12.2015 otsusega haldusasjas nr 3-15-504 jätnud rahuldamata xxx OÜ (registrikood xxx) kaebuse Maksu- ja Tolliameti 05.01.2015 maksuotsuse nr xxx tühistamiseks. Nimetatud kohtuotsusest nähtub, et Maksu- ja Tolliamet on xxx OÜ maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrollimisel tuvastanud, et V D tegutses volituse alusel kaebaja xxx OÜ nimel, mistõttu teadmine, et arvel näidatud müüja xxx ei ole tegelik müüja ning käibemaksuarvestuses on kajastatud arveid tegelikkuses mitte toimunud tehingute kohta, on omistatav kaebajale. Kohus kaebust ei rahuldanud. V D oli seotud maksupettusega ja kostja väide, et ta on maksu- ja finantspettur, vastab tõele.
46.V D on korduvalt kriminaalkorras süüdi mõistetud. Harju Maakohtu 07.11.2016 kohtuotsusega kriminaalasjas nr xxx on ta süüdi tunnistatud KarS § 424 järgi ning talle põhikaristuseks mõistetud vangistus 1 aasta 6 kuud on asendati üldkasuliku tööga 360 tundi. Nimetatud kohtuotsuse kohaselt oli V Dil otsuse tegemise ajal kolm kehtivat kriminaalkaristust. 07.11.2016 kohtuotsus kriminaalasjas nr xxx on jõustunud 15.11.2016.
47.Kuna V D on korduvalt kriminaalkorras karistatud, ei oma tähtsust see, et karistused on käesolevaks ajaks kustunud. Eesti Keele Instituudi seletava sõnaraamatu kohaselt on retsidivist isik, kes on pärast karistamist uue kuriteo toime pannud, mistõttu ei saa väljendi „kurjategija-retsidivist“, samuti faktiväite „maksu- ja finantspettur“ avaldamist lugeda õigusvastaseks. V Di nõue tuleb jätta rahuldamata.
48.21.10.2024 seisukohas ei nõustunud kostja hagejate uue kompromissettepanekuga. Hagejad ei ole selgelt välja toonud, milliseid kostja avaldatud lauseid nad peavad ebakohasteks väärtushinnanguteks ja milliseid ebaõigeteks faktiväideteks. Hagejad ei ole tõendanud, et kostja e-kiri ühistu liikmetele tekitas neis avalikku häbitunnet ja ebamugavust HÜ Xxx liikmetega suhtlemisel. Hagejad ei ole tõendanud, et kostja oleks rikkunud hagejate isiklikke õigusi.
49.Kostja on tõendanud, et hagejad on HÜ Xxx likvideerimisel korduvalt seadust rikkunud. Kostja on kriitiline hagejate tegevuse osas hooneühistu likvideerimisel, kuivõrd likvideerimismenetlus on veninud ebamõistlikult pikka aega ning likvideerijad on ühistu üldkoosolekutele vastuvõtmiseks esitanud korduvalt otsuseid, mis ei ole vajalikud ühistu likvideerimiseks.
50.Kostja ei ole väitnud, et hageja II kriminaalkaristused on endiselt kehtivad. Kostja on avaldanud, et teda on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Nimetatud faktiväide vastab tõele. Samuti on kostja vastuses hagile selgitanud sõna „retsidivist“ keelelist tähendust. Kuivõrd hagejat II karistati 2016. a uue kriminaalkaristusega ajal, mil tal oli 3 kehtivat kriminaalkaristust, ei ole kostja kasutanud ebaõigeid faktiväiteid, nimetades hagejat II retsidivistiks.
51.Hagejate esitatud kostja kiri, millel nõuded põhinevad, ei ületa VÕS § 1046 lg 1 õigusvastasuse künnist ning sellel ei ole hagejaid alandavat, häbistavat või naeruvääristavat iseloomu. Kostja on hooneühistu liige, mille likvideerijateks on hagejad. Kostja edastas e-kirja ühistu liikmetele, kellel on samuti õigustatud huvi likvideerijate tegevuse vastu. Olukorras, kus kostja hooneühistu liikmena on mures likvideerijate tegevuse pärast, on sellise kriitika talumine mõistlik osa likvideerijate ametikohta arvestades. Kostja eesmärk ei olnud hagejate isiklike õiguste rikkumine ning kostja vabandab hagejate ees, kui kostja emotsionaalne kiri on hagejaid riivanud.
52.Hagejad on 18.11.2024 menetlusdokumendile lisanud hooneühistu liikmete osalise nimekirja koos liikmete e-posti aadressidega. Esitatud e-posti aadressid ei tõenda, et kostja oleks nimetatud aadressidel e-kirju saatnud. Nimetatu näitab vaid, millised on loetletud isikute e-posti aadressid. Hagejad ei ole seega endiselt tõendanud, et kostja oleks viidatud liikmetele kõnealused e-kirjad tegelikkuses edastanud.
53.Muus osas kordas kostja oma vastuväiteid. Kui hagejad ei ole valmis oma tegevuse suhtes hooneühistu likvideerijatena kriitikat taluma, on hagejatel alati võimalus likvideerijate kohalt taanduda. Seda enam, et hooneühistu liikmed on püüdnud hagejaid likvideerijate kohalt tagasi kutsuda, kuid hagejad on üldkoosoleku otsuse kohtus vaidlustanud. Hagejad ei ole põhistanud, kuidas on iga hageja nõue 500 eurot kujunenud ja miks on hagejate nõuete summad ühesugused, kuigi hagejate väiteil on kostja rikkumised erineva kaaluga. Seega ei ole hagejad põhjendanud nõuete kujunemist iga hageja osas.
54.Menetluskulud tuleb jätta hagejate kanda, sest hagejad ei ole nõustunud kompromissi sõlmimisega. Hagejad on menetluses esitanud põhjendamatult pikki menetlusdokumente, esitatud seisukohti
korrates. Hagejad ei ole suutnud korduvates menetlusdokumentides nõudeid kohaselt sõnastada. Asjaolu, et hagejad ei valda eesti keelt, ei ole aluseks kostjalt hagejate dokumentide tõlkimise kulu välja mõistmiseks. Kuivõrd hagejate hagi tagamise taotlus oli esitatud alusetult ning see jäi rahuldamata, tuleb tagamisega seotud menetluskulud täies ulatuses jätta hagejate kanda.
55.Kostja palus hagejatelt välja mõista kulud õigusabile. Kostjale osutati õigusabi hinnaga 160 eurot tunnis. Õigusabi osutati kokku 15,75 tundi. Kostja kulud õigusabile on 3074,40 eurot koos käibemaksuga. Kostja palus hagejatelt välja mõista ka viivise menetluskuludelt. Kohtuotsuse põhjendused
56.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub osalisele rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
57.Pooled ei vaidle selle üle, et hagejad on HÜ Xxx (likvideerimisel) likvideerijad. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja saatis hagejatele ja HÜ Xxx (likvideerimisel) liikmetele hagiavalduses viidatud e-kirju 24.05.2023, 28.05.2023 ja 02.04.2024. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja avaldas nendes ekirjades hagejate suhtes ebakohaseid väärtushinnanguid ja ebaõigeid au teotavaid faktiväiteid, milliste tõtu peab kostja tasuma igale hagejale mittevaralise kahju hüvitisena 500 eurot.
58.Kostja leidis, et ta oli e-kirjade saatmisel emotsioonidest kantud, sest hageja tegevus HÜ Xxx likvideerimisel on aastate jooksul olnud ebaseaduslik. Kostja on korduvalt pidanud pöörduma kohtusse enda ja liikmete huvide kaitseks. Kostja oli valmis lõpetama vaidlust hagejatega I ja III kompromissi ja vabandamisega ning leidis, et sellest keeldumisel tuleks hagejate suhtes kohaldada VÕS § 139. Hagejaga II ei olnud kostja nõus kompromissi sõlmima, sest ta ei ole selle hageja kohta avaldanud ebaõigeid faktiväiteid. Kostja samuti leidis, et hagejad ei ole nõutava hüvitise suurust põhjendanud.
59.Kohus selgitas 22.08.2024 pöördumises (dtl 124-127), et kuna hagejad on soovinud konkreetses summas hüvitise väljamõistmist, tuleb neil hüvitise suurust põhistada. Kohus osundas, et kostja ei olnud kõigi hagejate suhtes avaldanud ühesuguseid väiteid. Lisaks tuli hagejatel välja tuua, kellele kostja on e-kirju saatnud. Kohus andis pooltele tõendite esitamiseks täiendavalt aega ja luges eelmenetluse lõppenuks 21.10.2024. Hageja esitas pärast eelmenetluse lõppemist nimekirja e-kirjade saajatest, kuid ei põhistanud mõjuva põhjuse olemasolu tõendi hilinemisega esitamisel. TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kuna tõendi arvestamine võib kaasa tuua menetluse venimise ning hagejad ei ole põhistanud mõjuva põhjuse olemasolu, jätab kohus hagejate 18.11.2024 tõendi tähelepanuta.
60.Vaidluse sisulises osas nõustub kohus hagejate seisukohaga, et kostja on nende suhtes avaldanud ebaõigeid au teotavaid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. VÕS § 1046 lg 1 näeb ette, et isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Ebakohaseks saab pidada sellist väärtushinnangut, mis on konteksti arvestades isikut halvustav või ebatsensuurne. Väärtushinnangut ei saa tõendada, küll aga on võimalik avaldajal põhistada asjaolusid, milliste esinemise tõttu on ta väärtushinnangu andnud.
61.VÕS § 1047 lg 1 näeb ette, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse
sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1047 lg 2 sätestab, et teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Seega peab avaldaja tõendama, et tema avaldatud faktilised väited vastavad tõele, kui avaldatud faktiväited võivad oma olemuselt kannatanu au teotada. Lisaks näeb aga VÕS § 1047 lg 3 ette, et hoolimata VÕS § 1047 lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele.
62.Kohus leiab, et kostja avaldatut ei saa hinnata kogumis, vaid kuna kolm hagejat on igaüks esitanud eraldiseisva nõude ning kostja on avaldanud väiteid ning väärtushinnanguid kolme avaldaja suhtes, tuleb iga hageja nõude põhjendatust hinnata eraldi.
63.Hageja V L leidis, et kostja avaldas tema kohta ebakohaseid väärtushinnanguid 23.05.2023 ekirjas, nimetades teda kurjategijaks ja kriminaalse jõugu liikmeks. Kostja avaldas samas e-kirjas ebaõigeid faktiväiteid, sest hageja ei ole alustanud garaažis ehitust ega kedagi röövinud. Ehitusluba taotleti omavolilise ehitamise seadustamseks ning raha koguti sellega seoses. Kostja avaldas hageja suhtes ebakohaseid väärtushinnanguid ka 28.05.2023 e-kirjas ja 02.04.2024 e-kirjas. 02.08.2024 ekirjas nimetas kostja hagejat lurjuseks.
64.Hagejad esitasid enda koostatud väljavõtte kostja 23.05.2023 e-kirjast (dtl 7, tõlge dlt 7). Hagejad on enda koostatud väljavõttes märkinud, et kostja saatis e-kirja HÜ Xxx liikmetele, sealhulgas hagejatele. Hageja esitas väljavõtte e-posti aadressidest, kuhu oli saadetud kostja 23.05.2023 e-kiri (dtl 9-10). Kuna kostja saatis e-kirja HÜ Xxx (likvideerimisel) liikmetele, on kostja avaldanud väärtushinnanguid ja faktiväiteid kolmandatele isikutele.
65.23.05.2023 e-kirjas on kostja nimetanud hagejat V Li kurjategijaks ja hageja V Di kaasosaliseks. Kohtu hinnangul on kellegi kurjategijaks nimetamise puhul tegemist faktiväitega, mis on olemuselt au teotav. Samuti on au teotav faktiväide, et tegu on teise kurjategija kaasosalisega. Kostja, kes au teotava faktiväite avaldas, ei ole esile toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt oleks tegemist olnud tõele vastava faktiväitega.
66.Samas 23.05.2023 e-kirjas on kostja avaldanud, et V L on „bandiit“, kes manipuleerib teiste osanikega, samuti nende raha ja kinnisvaraga. Väljend „bandiit“ on ebakohane väärtushinnang ning kostja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, mis hageja suhtes sellise hinnangu avaldamist põhistaks. Kostja ei ole tõendanud ühtegi faktilist asjaolu, millest tulenevalt oleks hageja liikmete, nende vara või rahaga manipuleerinud. Väidet manipuleerimise kohta tuleb hinnata faktiväitena, mis on oma sisult au teotav. Kostja on ka avaldanud, et hageja on koos teiste hagejatega moodustanud jõugu, et röövida liikmetelt uuesti 253 või 304 eurot. Viidatud lauses on põimunud faktiväited väärtushinnangutega. Väljend „röövima“ kujutab endast hinnangut tegevuse kohta, mille eesmärgiks on saada rahalisi vahendeid. Kostja ei ole tõendanud ega põhistanud ühtegi asjaolu, mis oleks talle andnud aluse sellise hinnangu avaldamiseks. Lisaks on kostja avaldanud, et hageja V L on osaks jõugust, kelle kriminaalse tegevuse tõttu ei ole võimalik garaažibokse erastada. Väljend „kriminaalne tegevus“ kujutab endast au teotavat väärtushinnangut. Ülejäänud osa kostja avaldatud lausest kujutab endast faktilisi kaudseid väiteid. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, mille kohaselt oleks hagejate tegevuse tõttu bokside erastamine takistatud ning mille tõttu oleks võimalik nende tegevust hinnata kui kriminaalset.
67.Hagejad esitasid kohtule väljavõtte kostja 28.05.2023 e-kirjast (dtl 12, tõlge dtl 13) koos loeteluga selle e-kirja saajatest (dtl 14-15). Selles e-kirjas on kostja nimetanud hagejat koos teiste hagejatega kurjategijaks, kriminaaliks, maksupetturiks, lurjuseks ja aferistiks. Väljendid „kurjategija“ ja „maksupettur“ on au teotavad faktiväited. Kostja ei ole tõendanud, et hageja V L oleks toime pannud
mõne kuriteo või maksupettuse. Ülejäänud väljendite näol on tegemist ebakohaste väärtushinnangutega, sest kostja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, mis sellise hinnangu avaldamist põhistaks. Samuti on kostja samas e-kirjas väitnud, et hageja on koos teiste hagejatega toime pannud kuritegusid ning ta on alatu, ahne ja hullumeelne reetja. Kellegi kurjategijaks nimetamine on kohtu hinnangul au teotav faktiväide, mille tõele vastavust ei ole kostja tõendanud. Ülejäänud osas on kostja avaldanud hageja suhtes ebakohaseid väärtushinnanguid.
68.02.04.2024 saatis kostja järjekordse e-kirja (väljavõte koos tõlkega dtl 106-109). E-kirjas avaldas kostja, et ausatele osanikele oli saadetud dokumendid, mis „paljastavad 04. jaanuaril 2024 L-Di-algi poolt sooritatud järjekordse kuriteo“ ning „kohus avalikustas tõe 5 korda – L on kurjategija“. Samuti avaldas kostja: „L-D on end juba süüdi tunnistanud“. Nende väidete näol on tegu hageja au teotavate faktiväidetega. Kostja on avaldanud, et hageja V L on toime pannud mitmeid kuritegusid, kohus on ta kohtulahendites süüdi mõistnud ning ta ise on oma süüd tunnistanud. Kostja ei ole tõendanud, et hageja V L oleks mõnes kuriteos süüdi mõistetud või ennast süüdi tunnistanud. Samas e-kirjas on kostja hageja suhtes avaldanud, et hageja on põhimõttelage, alatu ja madal valetaja. Nende väljendite näol on tegu ebakohaste väärtushinnangutega. Väljendis „ootame L Di algi uusi kuritegusid“ on kostja avaldanud faktiväitena, et hageja sooritab tulevikus veel mõne kuriteo. Ka sellise faktiväite avaldamist ei ole kostja põhistanud ega tõendanud.
69.02.08.2024 saatis kostja järjekordse e-kirja (e-kirja väljavõte koos tõlkega dtl 116), milles ta avaldas: „mitteosaniku esimehe V Li ja mitteosaniku retsidivist kurjategija V Di poolt „zombimaal“ garaaži valveruumis hirmutati veel mitut kümmet osanikku“. Kostja on faktiliselt avaldanud, et hageja ei ole osanik ning ta on hirmutanud teisi osanikke. Tegu on faktiväidetega, milliste tõele vastavust oleks kostja pidanud põhistama ja tõendama. Küll aga leiab kohus, et 02.08.2024 e-kirja sisu ei saa lugeda VÕS § 1047 mõistes avaldamiseks, sest kiri on olnud adresseeritud üksnes hagejatele kui HÜ Xxx (likvideerimisel) likvideerijatele, mitte hooneühistu liikmetele kui kolmandatele isikutele. Küll aga leiab kohus kokkuvõtvalt, et kostja on hageja V L suhtes avaldanud korduvalt au teotavaid faktiväiteid ning ebakohaseid väärtushinnanguid.
70.Hageja L K suhtes avaldas kostja 23.05.2023 e-kirjas (dtl 7), et hageja on „nende kurjategijate poolt petetud kosmoses desorienteeritud“. Kohtu hinnangul on eeltoodu näol ebakohase väärtushinnanguga, milles kostja on leidnud, et hagejat on kurjategijad petnud ning hageja ei ole vaimselt terve, kuna ta ei mõista olukorda. Järgnevalt on kostja kasutanud e-kirjas väljendeid „need bandiidid“, „jõuk“ ja „manipuleerivad“, millest nähtuvalt on kostja nimetanud ka hagejat L Kt ebakohaselt kurjategijaks ja manipuleeriva jõugu liikmeks. Väljend „bandiit“ on ebakohane väärtushinnang ning ülejäänud osas on tegu ebakohaste faktiväidetega. Samas e-kirjas on kostja avaldanud, et hageja on koos teistega soovinud „röövida“ osanike raha ning tema kriminaalse tegevuse tõttu ei ole võimalik bokse erastada. Nende väljendite osas jääb kohus hinnangute V L osas esitatud hinnangute juurde.
71.Kostja 28.05.2023 e-kirjas (dtl 12, tõlge dtl 13) on hagejat L Kt nimetatud koos teiste hagejatega kurjategijaks, kriminaaliks, maksupetturiks, lurjuseks ja aferistiks, kes on toime pannud kuritegusid. Kohus leiab, et kostja on avaldanud L K suhtes samasisulisi ebakohaseid väärtushinnanguid ja faktiväiteid nagu hageja V L suhtes. Kohus jääb eelmise hageja osas avaldatud hinnangute juurde.
72.Kostja saadetud 02.04.2024 e-kirjas (koos tõlkega dtl 106-109) on kostja küll avaldanud ebakohaseid väärtushinnanguid ning faktiväiteid teiste hagejate suhtes, kuid ei ole nimetanud hagejat L Kt. Kostja on avaldanud: „need jätised peituvad naiste selja taha“, kuid sellest väljendist ei saa järeldada viidet hagejale L Kle. Temale konkreetselt ei ole e-kirjas viidatud ning sellist seost ei järeldu e-kirja tekstist ka kaudselt. Sama moodi ei ole kostja avaldanud hageja L K kohta midagi 02.08.2024 e-kirjas, mida VÕS § 1047 mõistes ei saa ka pidada avaldamiseks kolmandatele isikutele. Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja L K kohta on kostja avaldanud ebakohaseid väärtushinnanguid ja au teotavaid faktiväiteid kahes e-kirjas.
73.Hageja V Di suhtes on kostja avaldanud 23.05.2023 e-kirjas (dtl 7, tõlge dlt 7), et hageja on kurjategija-retsidivist ning maksu- ja finantspettur. Samuti on kostja nimetanud hagejat bandiidiks ja jõugu liikmeks, manipulaatoriks ja osanikelt raha röövijaks. Kohus on juba hinnanud V L kohta avaldatud samasisulisi väärtushinnanguid ja ebakohaseid faktiväiteid ning jääb nende hinnangute juurde, kuid erinevalt teistest hagejatest on antud osas kostja siiski iseenesest faktiväitena õigesti avaldanud, et tegu on isikuga, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud.
74.Kohus nõustub kostja väitega, et sõna „retsidivist“ tähendab isikut, kes on korduvalt kuriteo toime pannud. Harju Maakohus tegi 07.11.2016 otsuse kriminaalasjas nr xxx (dtl 91-92), milles hageja V D mõisteti süüdi KarS § 424 järgi ja talle mõisteti põhikaristuseks vangistus 1 aasta, mis asendati üldkasuliku tööga. Otsuse kohaselt oli selle tegemise ajal hagejal kolm kehtivat kriminaalkaristust. Seega on kostja avaldanud faktiliselt õigesti, et hageja on mitu kuritegu toime pannud isik.
75.Kostja ei vaielnud samas vastu asjaolule, et hageja suhtes puuduvad karistusregistris kehtivad karistused. Karistusregistri seaduse § 5 lg 1 kohaselt on registrisse kantud isiku karistusandmetel on õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Samas ei kaota ka registrist kustutatud ja arhiivi kantud andmed koheselt ja täielikult õigusliku tähenduse, sest neid andmeid võib teatud karistusregistri seaduses toodud juhtudel arvestada. Kohus leiab, et VÕS § 1047 lg 3 mõistes kontrollis kostja andmeid piisava põhjalikkusega ning kostjalt ei pea eeldama, et ta tavainimesena teaks täpselt karistusregistri eesmärki ja sisu.
76.Vaatamata sellele ei nõustu kohus, et hageja nimetamine kirjas saatmise ajal kurjategijaks oleks olnud õige ja põhjendatud. Kostja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu ega tõendanud, et hageja oleks tema e-kirjade saatmise ajal või vahetult enne seda sooritanud uue kuriteo ja mõistetud selle eest süüdi. Kostja on põhjendamatult avaldanud, et hageja V D „on kurjategija“. Selles osas on kostja avaldanud ebaõigeid ja au teotavaid andmeid.
77.Kohus ühtlasi ei nõustu, et kostja on tõendanud, et V D oli maksu- ja finantspettur. Tallinna Halduskohus tegi 18.12.2015 haldusasjas nr 3-15-504 otsuse xxx OÜ kaebuse osas Maksu- ja Tolliameti maksuotsuse tühistamiseks (dtl 82-90). Kohus jättis xxx OÜ kaebuse rahuldamata. Hagejale isiklikult selles otsuses ei viidata ning otsuse alusel ei saa järeldada, et isiklikult V D oleks toime pannud maksupettuse. Seega on kostja avaldanud hageja osas ebaõige ja au teotava faktiväite, et tegu on maksu- ja finantspetturiga.
78.Sarnaselt hageja V L suhtes avaldatuga ei ole kostja põhistanud ega tõendanud ülejäänud 23.05.2023 e-kirjas avaldatud vaidlustatud faktiväidete tõele vastavust ning väärtushinnangute kohasust. Kohus jääb varasemalt antud hinnangute juurde.
79.28.05.2023 e-kirjas (dtl 12, tõlge dtl 13) on kostja hageja V Di osas avaldanud samu ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid nagu hageja V L suhtes. Kohus jääb ka selle e-kirja osas varasemalt antud hinnangu juurde.
80.02.04.2024 e-kirjas (koos tõlkega dtl 106-109) avaldas kostja, et ausatele osanikele oli saadetud dokumendid, mis „paljastavad 04. jaanuaril 2024 L-Di-algi poolt sooritatud järjekordse kuriteo“ ning „Kohus avalikustas tõe 11 korda – D on kurjategija“. Samuti avaldas kostja „L-D on end juba süüdi tunnistanud“ ning „ootame 6. kohtuotsust, mis paljastab Li kuriteod ja 12. otsust kurjategija Di kohta“.
81.Väidetes, kus kostja viitab hagejate sooritatud kuritegudele ja kohtule, on kostja avaldanud, et on olemas kohtuotsused, millistega on hageja V D 11 korral kuriteos süüdi mõistetud. Samuti on kostja avaldanud, et lähiajal tuleb veel üks süüdimõistev otsus ning hageja on ennast seekord ise süüdi tunnistanud. Kostja ei ole tõendanud, et hagejat V Dit oleks 11-l korral kuriteos süüdi mõistetud ning ühel korral on ta end ise süüdi tunnistanud. Tegu on ebaõigete faktiväidetega, mis teotavad hageja au.
82.Kostja on esitanud kohtule neli tsiviilasjas tehtud otsust, millistes kohtud on tuvastanud HÜ Xxx
üldkoosolekutel vastu võetud otsuste tühisuse või nende puudumise (dtl 59-62, dtl 63-69, dtl 70-71, dtl 72-74). Kahel korral on otsus tehtud HÜ Xxx (likvideerimisel) õigeksvõtu alusel. Tegemist ei ole otsustega, kus hageja V D oleks mõnes kuriteos süüdi mõistetud. Vaatamata sellele, et kostja võis olla korduvatest kohtuvaidlustest häiritud, ei saanud talle tuleneda tsiviilasjades tehtud lahenditest õigustust nimetada hagejat kohtuotsusega süüdimõistetud kurjategijaks. Samasugust järeldust ei saa teha kostja esitatud tõenditest seoses sellega, et likvideerijad soovisid äriregistrisse teha kannet HÜ Xxx (likvideerimisel) revidendi kohta ilma üldkoosoleku otsuseta (dtl 76-81). Seega on kostja avaldanud hageja suhtes ebaõigeid faktiväiteid, mis on oma sisu tõttu au teotavad.
83.Samas e-kirjas avaldas kostja hageja V Di kohta, et tal õnnestus Tallinna Vanglas karistust kandes korda rikkuda. Kostja ei ole tõendanud faktiväidet, et hageja kandis karistust Tallinna Vanglas ja rikkus seal viibides korda. Kohtu hinnangul on ka sellise faktiväite puhul tegemist ebaõige väitega, mis on au teotav. Hageja V D esitas omakorda kohtule kriminaalhooldusosakonna ettekande (dtl 100-101), mille kohaselt oli ta sooritanud üldkasuliku töö. Seega ei ole hageja viibinud kinnipidamisasutuses ning kostja avaldatu ei vastanud tõele.
84.02.08.2024 saatis kostja e-kirja (e-kirja väljavõte koos tõlkega dtl 116), milles ta samuti avaldas, et hageja V D on retsidivist ja kurjategija ning ta on osanikke hirmutanud. Kohus leiab, et kuigi tegu on tõendamata ja au teotavate faktiväidetega, ei ole antud e-kirja puhul tegemist avaldamisega VÕS § 1047 mõistes, sest e-kiri on saadetud üksnes hagejatele, mitte kolmandatele isikutele. Vastupidist ei ole hagejad tõendanud.
85.Kõike eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kostja on avaldanud au teotavaid ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid kõigi kolme hageja suhtes. Hageja Lilia K kohta avaldas kostja kahes e-kirjas kokku 7 ebaõiget faktiväidet ning ebakohast väärtushinnangut, hageja V L suhtes kolmes e-kirjas kokku 12 ebaõiget faktiväidet ning ebakohast väärtushinnangut ning hageja V Di kohta kolmes e-kirjas kokku 15 ebaõiget faktiväidet ja väärtushinnangut.
86.Kohus leiab, et kuigi hagejad on HÜ Xxx (likvideerimisel) likvideerijad ja kostjal oli hooneühistu liikmena õigus nende tegevust kritiseerida ning kuigi kohus peab ka eluliselt usutavaks, et kostja oli emotsionaalselt häiritud pärast mitmekordseid tsiviilkorras peetud vaidlusi, ei ole tegu asjaoludega, mis välistaksid VÕS § 1046 lg 1 mõistes hagejate isiklike õiguste rikkumise. Kostjal oli võimalik avaldada likvideerijate tegevusele hinnanguid sündsal ja viisakal viisil, mitte kasutades solvavaid ning ebakohaseid hinnanguid. Kostja esitatud tõenditest nähtub, et kostja pidas hooneühistuga korduvalt edukaid kohtuvaidlusi, mistõttu pidi kostjale olema mõistetav, et ühtegi hagejatest ei ole kriminaalkorras süüdi mõistetud ning tsiviilvaidluste lahenemine kostja kasuks ei tähenda, et hagejad on sooritanud mõne kuriteo. Isiku korduv nimetamine kurjategijaks olukorras, kus ta ei ole kuritegu toime pannud, on isiku au teotamine ebaõige faktiväite avaldamisega.
87.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hagejad on korduvalt juhtinud kostja tähelepanu sellele, et selliste e-kirjade saatmine ei ole kohane. Kostja 23.05.2023 e-kirjale koostasid hagejad vastulause (dtl 11), milles selgitasid, et ilma süvendusi kindlustamata ei ole neile võimalik saada kasutusluba. Kohtule esitatud tõendist ei nähtu, kellele oli pöördumine edastatud, kuid selle sisust võib järeldada, et see oli saadetud HÜ Xxx liikmetele.
88.Hagejad saatsid kostjale ka kohtueelse nõudekirja õigusvastase tegevuse lõpetamiseks, ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks ja vabanduste avaldamiseks (dtl 17-19, dtl 20), kuid sellele vaatamata jätkas kostja hagejate au teotavate e-kirjade saatmist, sealhulgas jätkas kostja seda kohtumenetluse käigus. Neid asjaolusid tuleb kohtul arvesse võtta vaidluse lahendamisel.
89.Kohus leiab, et kuna kostja avaldas hagejate suhtes korduvalt suurel arvul ebakohaseid väärtushinnanguid ning au teotavaid faktiväiteid, kuuluvad hagejate mittevaralise kahju hüvitise nõuded rahuldamisele. VÕS § 134 lg 2 näeb ette, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au
teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Seega olukorras, kus isiku au on teotatud, näeb seadus ette mõistliku hüvitise väljamõistmise. VÕS § 134 lg 5 kohaselt tuleb mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestada rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Kooskõlas VÕS § 134 lõikega 6 võib kohus lisaks eeltoodule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit.
90.Riigikohtu analüüsist mittevaralise kahju hüvitamise nõuete kohta tsiviilasjades aastatel 2020 kuni 2022 nähtub, et kui ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid on avaldatud kolmandatele isikutele saadetud e-kirjades, on kohtud neljas tsiviilasjas välja mõistnud hüvitisi suuruses 110 eurot. Mõnes vaidluses on siiski välja mõistetud ka suuremaid hüvitisi. Kuigi keskmise hüvitise suurus võib olla 500 eurot, ei tulene sellest automaatselt, et iga hageja nõue selles summas rahuldamisele kuulub. Iga juhtumi puhul tuleb eraldi arvestada vaidluse asjaolusid.
91.Esmalt leiab kohus, et kuna kostja ei avaldanud ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid väärtushinnanguid laiemale avalikkusele, vaid siiski piiratud hooneühistu liikmete grupis, tuleb seda asjaolu arvestada ka hüvitise suuruse määramisel. HÜ Xxx (likvideerimisel) likvideerijatena on hagejatel endil võimalik liikmetele saadetavates e-kirjades ebaõiged faktiväited ümber lükata ning seda võimalust on hagejad ka kasutanud. Iga hageja puhul tuleb eraldi arvestada tema suhtes avaldatud väidete arvu. Teisalt tuleb kohtu hinnangul arvestada ka vajadust mõjutada kostjat edaspidi sarnasete rikkumiste toimepanekust loobuma. Eeltoodust lähtuvalt loeb kohus hageja L K puhul õiglaseks mittevaralise kahju hüvitiseks 200 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Hageja V L puhul loeb kohus õiglaseks hüvitiseks 300 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Hageja V Di puhul loeb kohus õiglaseks hüvitiseks 400 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.
92.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesolevas asjas rahuldas kohus hagejate nõuded osaliselt. Samas ei vaielnud kostja sisuliselt vastu hagejate V L ja L K nõuetele ning soovis nendega sõlmida kompromissi vaidluse lõpetamiseks. Vaatamata kohtu selgitustele ei nõustunud hagejad kostjaga kompromissi sõlmima. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.