Kohtulahend

Valida S.L-ile tõkend – vahistamine ning võtta ta vahi alla kohtusaalis. Karistuse kandmise tähtaega arvestada alates 14.04.2011.a. Rahuldada vandeadvokaat Tatjana Massalina taotlus ning mõista talle riigieelarvest kaitsjatasu S.L-ile 14.04.2011.a kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 57 (viiskümmend seitse) eurot ja 52 (viiskümmend kaks) senti, millest käibemaks on 9 (üheksa) eurot ja 59 (viiskümmend üheksa) senti. Mõista S.L-ilt riigituludesse välja kriminaalmenetluse kulud: kaitsja Tatjana Massalina poolt 14.04.2011.a kohtuistungil õigusabi osutamise eest summas 57 (viiskümmend seitse) eurot ja 52 (viiskümmend kaks) senti. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900. Edasikaebamise kord Määruse peale võib kümne päeva jooksul arvates määruse kättesaamisele järgnevast päevast esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Maakohus tuvastas Viru Maakohtu Narva kohtumaja 22.03.2010.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-3198 tunnistati S.L süüdi KarS § 320 lg 1 järgi ja karistati vangistusega 2 (kaks) kuud. KarS § 69 lg 1 alusel asendati S.L-ile mõistetud karistus, 2 (kaks) kuud vangistust, 120 (ühesaja kahekümne) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 6 (kuus) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati S.L üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lg-s 1 sätestatule. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 22.03.2010.a kohtuotsus jõustus 07.04.2010.a. 17.09.2010.a saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja erakorraline ettekanne S.L suhtes ettepanekuga peatada ÜKT täitmise aja kulgemine seoses S.L terviseprobleemidega alates 10.08.2010.a kaheks kuuks KarS § 69 p 3 alusel. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 29.09.2010.a kohtumäärusega KarS § 69 lg 3 alusel peatati S.L-ile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 22.03.2010.a otsusega määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaeg 2 (kaheks) kuuks alates 10.08.2010.a. 03.12.2010.a saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja erakorraline ettekanne S.L suhtes ettepanekuga peatada ÜKT täitmise aeg üheks kuuks KarS § 69 p 3 alusel. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 13.12.2010.a kohtumäärusega KarS § 69 lg 3 alusel peatati S.L-ile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 22.03.2010.a otsusega määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaeg 1 (üheks) kuuks kuni 07.01.2011.a. 07.02.2011.a saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja läbivaatamiseks erakorraline ettekanne nr 27978 S.L-ina suhtes ettepanekuga pöörata S.L-ile mõistetud karistus täitmisele, arvestades seda, et ta täitis 11 tundi ÜKT-d (täitmata on 109 tundi ÜKT-d, mis vastab 1 kuule 24 päevale vangistusele). 2(4)

Errakorralisest ettekandest nähtub, et S.L ei täitnud täielikult temale kohtu poolt määratud 120 tundi ÜKT-d. Seisuga 04.02.2011.a S.L täitis 11 tundi ÜKT-d. Täitmata on jäänud 109 tundi ÜKT-d. Katseaja kontrollnõudeid ei ole S.L rikkunud. S.L seletas, et ei saa täita füüsilist tööd, kuna tal on kroonilised haigused. Regulaarselt esitab arstitõendeid. Suvel ei saa täita ÜKT-d, kuna on liiga palav. Talvel ei saa töötada, kuna on külm. Ta on töövõimetu 40 %. Kriminaalhooldusametnik leiab, et arvestades seda, et juba kaks korda peatati S.L-ile ÜKT täitmise aeg, kuid ta ei täida ÜKT-d, kroonilised haigused jäävad samaks, siis ei ole otstarbekohane peatada S.L-ile ÜKT täitmise aega. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil palus kriminaalhooldusametnik pöörata S.L-ile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 22.03.2010.a kohtuotsusega mõistetud karistus täitmisele. Kriminaalhooldusalune S.L ei ole nõus sellega, et pöörata karistus täitmisele. Ta seletas, et saab üldkasuliku töö ära teha. Kaitsja palus jätta erakorraline ettekanne rahuldamata. Prokuröri abi leiab, et kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne S.L suhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. On alused kohtuotsuse täitmisele pööramiseks. Maakohtu seisukoht Vaadanud läbi toimiku materjalid, kuulanud üle menetlusosalised, on kohus seisukohal, et kriminaalhooldusametniku ettepanek S.L suhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KarS § 69 lg 6 alusel kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune S.L ei täitnud temale kohtu poolt määratud ÜKT tunde täies ulatuses, tal on jäänud täitmata 109 ÜKT tundi. Kohus leiab ära kuulates S.L , et ta hoiab tahtlikult kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Karistusregistri andmetel pani S.L oime pärast kohtuotsuse jõustumist ka uue väärteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 262 järgi ning teda karistati rahatrahviga summas 600 krooni (38,35 eurot). Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut, S.L seletusi, on kohus veendunud, et S.L hoidus kõrvale üldkasuliku töö täitmist ning tema tervislik seisund on selline, mis ei võimalda tal edukalt ära töötada talle määratud üldkasuliku töö tunde. Kohus arvestab ka seda, et juba kahel korral on peatatud S.L-ile määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaeg, s.o Viru Maakohtu 29.09.2010.a määrusega ja 13.12.2010.a määrusega, kuid sellele vaatamata ei ole ta ära teinud talle määratud üldkasuliku töö tunde. Kõikide talle koostatud ajakavas sisalduvate töötundide mittetegemise kohta ei ole ta esitanud kriminaalhooldusametnikule arstitõendit, 3(4)

mis lükkaks ümber selle, et ta ei hoidnud tahtlikult kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Kohus leiab, et kriminaalhoolduse edasi teostamine S.L suhtes ei ole otstarbekas, arvestades seda, et ta on käesolevaks ajaks ära teinud ainult 11 tundi üldkasulikku tööd ning tema poolt nimetatud tal esinevad haigused on püsiva iseloomuga, mis takistab edukat üldkasuliku töö ärategemist. Vangistuse täitmisele pööramist ei välista ka S.L paljasõnaline väide, et ta on lapseootel. Kohus leiab ka, et kaitsja taotlus tulenevalt KarS § 69 lg-st 5 tervisekontrolli määramiseks S.L suhtes ei ole põhjendatud. Nimetatud lõige reguleerib tervisekontrolli määramist enne vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kokkulepet vabatahtlikult sõlmides oli S.L teadlik enda tervislikust seisundist ning sellest, millised tagajärjed on sellel, kui ta tahtlikult hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Seega KarS § 69 lg 6 alusel tuleb pöörata S.L-ile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 22.03.2010.a kohtuotsusega nr 1-10-3198 mõistetud karistus, 2 (kaks) kuud vangistust, täitmisele. Kuna S.L on jäänud täitmata 109 ÜKT tundi ning kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega, siis ärakandmisele kuulub 54 päeva (1 kuu ja 24 päeva) vangistust. S.L-ilt tuleb välja mõista määratud kaitsjale makstud tasu summas 57, 52 eurot, mis on vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 kriminaalmenetluse kulu. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus teeb määruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 428, 432 lg 3. Mari-Liis Avikson Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.