Võlaõigus › Võõrandamislepingud

kohustatud isik ei täida lahendit lahendis ettenähtud tähtaja jooksul, võib lahendi saata sundtäitmisele.

I kuuluvale kinnistule nr xxx, ei vii nõude rahuldamiseni. Seetõttu hageja on sunnitud esitada hagi kinnistu nr xxx võõrandamisega seotud tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja tehingu alusel saadu üleandmiseks. 30.09.2024 taotles hageja kohustada kostjat II korteri turuväärtuse 159 000 euro hüvitamist, kuna kohtutäitur xxx võõrandas täitemenetluses enampakkumisel uuele omanikule, milleks on xxx OÜ (registrikood xxx). Kande aluseks on märgitud: 13.03.2024 kohtutäituri avalduse, 07.03.2024 enampakkumise akti alusel sisse kantud 14.03.2024. Hüvitamise nõude eelduseks on saadu väljaandmise võimatus. Kostjate vastuväidete kokkuvõte Kostja I vastusest nähtuvalt ei vaielnud ta hagile vastu ja märkis, et kostja II, kes oli teadlik Ameerikas peetud kohtuvaidlusest, kallutas teda korteri kinkelepingut tegema, soovides muuta näilikult O L varalise seisu ja säilitada korter perekonnale. Kostja II on oma vastuses esile toonud, et tema jaoks oli korter elukohaks, mille müügi- ja asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamise korral jääks ta kodutuks. Kinkelepingu sõlmimise põhjuseks ei ole kostja II väitel Ameerika Ühendriikides toimunud kohtuvaidlus, vaid kostja I tänulikkus tema põetamise eest. Kohtuotsuse põhjendused TMS § 187 lg 1 kohaselt võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (edaspidi tagasivõitmine). Tehinguks loetakse käesoleva osa tähenduses ka eseme käsutamist täitemenetluses. TMS § 188 lg 1 näeb ette, et kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. Vastavalt Riigikohtu 26.04.2017 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-111-16, p-le 17 ja 20.12.2016 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-74-16, p-le 15.1 on täitemenetluses tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise eeldused järgmised: sissenõudjal on võlgniku vastu sissenõutav nõue ja selle rahuldamist võlgniku vara arvel õigustav täitedokument (TMS § 187 lg 2); sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni (TMS § 187 lg 2); võlgnik on tehingu teinud kolme aasta jooksul enne seda, kui sissenõudja on esitanud hagi tehingu kehtetuks tunnistamiseks (TMS § 188 lg 1); võlgnik tegi tehingu teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks (TMS § 187 lg 1 esimene lause, § 188 lg 1); teine pool teadis sissenõudja huvide kahjustamisest tehingu tegemise ajal või pidi seda teadma (TMS § 188 lg 1). Hagiavaldusele lisatud tõenditega on tõendatud hagiavalduses toodud asjaolud alljärgnevalt: Ameerika Ühendriikide Florida Lõunaringkonna Ringkonnakohtu otsusega on tõendatud, et 08.06.2020 otsustas Ameerika Ühendriikide Florida Lõunaringkonna Ringkonnakohus rahuldada tagaseljaotsusega asjas nr xxx hageja, T P, R Y ja D K haginõuded G L, kostja I, I K, xxx ja xxx vastu solidaarselt 32 255 370 USA dollari suuruses summas, millele lisandub kohtuotsuse järgne seadusjärgne intress määraga 28 U.S.C. § 1961, alates kohtuotsuse tegemisest, seadusjärgne intress kohtuotsuse eelselt alates 01.04.2018 kuni lahendi tegemiseni vastavalt 28 U.S.C. § 1961, samuti hagejate õigusabikulud. FedEx saadetisega nr xxx on tõendatud, et Ameerikas toimunud kohtuvaidluse kohtudokumendid saadeti

kostjale I 08.02.2019 ja toimetati kätte 14.02.2019. Seega teadis kostja I tema vastu esitatud nõudest. 27.02.2020 Harju Maakohtu kohtumäärusega seadis kohus kohtuliku hüpoteegi kostjale I kuuluvale kinnisasjale registri number 3112201 asukohaga xxx (eriomandi ese eluruum nr xxx) hageja kasuks summas 1416,75 eurot. Kinnistusraamatu kandega on tõendatud, et kostja I võõrandas 17.06.2020 oma kinnistu reg.nr 3112201 asukohaga xxx (eriomandi ese eluruum nr xxx) kostjale II, kes oli kostja I abikaasa ja kanne muudeti 18.06.2020. Harju Maakohtu kohtumäärusega on tõendatud, et 03.11.2021 tunnustas Harju Maakohus ja tunnistas täidetavaks Eesti Vabariigi territooriumil Ameerika Ühendriikide Florida Lõunaringkonna Ringkonnakohtu 08.06.2020 otsuse asjas nr xxx. Kohus määras, et hagejal, T P, R Y ja D K on õigus pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist esitada täidetavaks tunnistatud kohtumäärus Eesti kohtutäiturile täitmiseks peale jõustumist. Kohtumäärus jõustus 23.11.2022. Kohtutäitur xxx vastusega hagejale, kinnisasja enampakkumise teatega ja pangakonto väljavõttega on tõendatud, et 19.04.2023 algatatud täitemenetluses (täiteasi nr xxx) on 200 000 euro nõudest 24.10.2023 seisuga õnnestunud välja mõista 851 eurot. Kostjal I puudub töökoht ja tema ainus kinnisvara asub aadressil xxx, xxx. Kohtutäituri hinnangul on kinnistu turuväärtuseks 9900 eurot, mis on oluliselt vähem võrreldes kostja I kohustuste mahuga. Eeltooduga on hageja põhjendanud ja tõendanud, et sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasne nõude täielikku rahuldamist ja on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Seega on täidetud TMS § 187 lg 2 sätestatud eeldus hagi rahuldamiseks. TMS § 188 lg 1 alusel saab kohus tunnistada kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne seda, kui sissenõudja on esitanud hagi tehingu kehtetuks tunnistamiseks. Vaidlustatud tehing sõlmiti 17.06.2020 ja hageja pöördus hagiga kohtusse 7.06.2023, seega enne kolmeaastase perioodi möödumist. Järelikult tegi võlgnik tehingu TMS § 188 lg 1 ja TMS 189 lg 1 ja 2 tähtaegade raames. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-62-12 tehtud otsuse p-s 10 leidnud, et „Võlgnik kahjustab teadlikult võlausaldajate huve, kui ta huvide kahjustamist oma õiguslike toimingutega soovis või oma käitumise võimaliku tagajärjena ette nägi (vt Riigikohtu otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-39-08, p 12). Seejuures ei ole oluline, et võlausaldajate huvide kahjustamine oleks olnud tehingu tegemise põhiliseks eesmärgiks. Võlausaldajate huvid on kahjustatud ka siis, kui võlgnik teeb tehingu, millega saavutatav eelis mõjutab negatiivselt võlausaldajate huve ning tehingu selline mõju pidi olema võlgnikule äratuntav. Üldjuhul võib igasugune võlgniku vara vähendamine kahjustada tema võlausaldajaid ning olla seega tõendiks tehingu kahjulikust tagajärjest võlgniku võlausaldajate huvidele. Kuna võlgnik võib tehingu sõlmimisel arvestada sellega, et võlausaldajate vara võib tehingu tulemusel väheneda, kuid vaatamata sellele tehingu siiski teeb, on tegemist võlausaldajate huvide teadliku kahjustamisega. Hinnates tehingu tagajärgi võlausaldajatele, ei ole määrav, et võlgnik just sellist konkreetset negatiivset tagajärge soovis, mis tehinguga saabus.“. Kostjad ei ole eitanud, et nad teadsid 08.06.2020 Ameerika Ühendriikide Florida Lõunaringkonna Ringkonnakohtu otsusest, millega rahuldati asjas nr xxx hageja, T P, R Y ja D K haginõuded G L, kostja I, I K, xxx ja xxx. vastu solidaarselt 32 255 370 USA dollari suuruses summas. Tehing, millega kostja I võõrandas oma kinnistu reg.nr 3112201 asukohaga xxx (eriomandi ese eluruum nr xxx) kostjale II ja mille kehtetuks tunnistamist hageja taotleb, tehti kaks nädalat pärast kohtuotsust ehk 17.06.2020. Kinnistusraamatu kande muutmine toimus 18.06.2020. Kostjate vastustest nähtuvalt oli abikaasade vahel tehtud tehingu eesmärgiks mitte kaotada elamispinda ehk nad soovisid tahtlikult vähendada kostja I vara. Eelnimetatud tehingu tulemusel on hagejalt kui sissenõudjalt võetud võimalus oma nõuete rahuldamiseks kostja I suhtes Tallinnas asuva kinnistu arvel, mille väärtuseks on vähemalt 159 000 eurot. Kostja II pidi teadma sissenõudja huvide kahjustamisest tehingu tegemise ajal, kuna tehingu tegemisel seati kohtumääruse alusel kinnistule kohtulikku hüpoteeki ja kohtumäärus oli tehtud rahalise

haginõude tagamiseks. Kuivõrd kostjad on abikaasad, siis saab eeldada, et kostja II teadis oma mehe vastu esitatud nõuetest, mida ta ei ole ka eitanud. Seega omandades kinnistu pidi kostja II teadma, et kostja I vara vähendamine kahjustab sissenõudja huve. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagi tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks kostja I ja kostja II vahel 17.06.2020 sõlmitud kinnistu müügi ja asjaõigusleping, millega kostja I võõrandas kostjale II aadressil xxx asuva kinnistu (registriosa nr xxx) kuulub TMS § 187 lg 1 alusel rahuldamisele. Tagasivõitmise õiguslikele tagajärgedele kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) § 119 lõigetes 2-4 sätestatut. PankrS § 119 lg 3 sätestab, et tagasivõidetud tehingu alusel saadu hävimise või kahjustumise korral, samuti juhul, kui saadu väljaandmine on muul põhjusel võimatu, peab teine pool hüvitama saadu väärtuse või selle vähenemise, kui ta teadis või pidi teadma tagasivõitmise aluseks olevatest asjaoludest. 07.03.2024 kordusenampakkumise aktiga on tõendatud, et kinnistu aadressil xxx (registriosa nr xxx) müüdi xxx hinnaga 160 000 eurot. Järelikult on tagasivõidetud tehingu alusel saadu hüvitamine võimatu, mistõttu tuleb kostjalt II välja mõista hageja kasuks 160 000 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Hageja menetluskulude nimekirja järgi esindas hagejat xxx maksumusega 100 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Hageja kinnitab, et menetluskulud on tekkinud seoses käesoleva kohtumenetlusega ning et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Hageja on tasunud alljärgnevad menetluskulud: esmane nõustamine, hagiavalduse koostamine, tõendite kogumine - 4 tundi, 400 eurot, kostja I vastuse analüüs, kostja II vastuse analüüs, suhtlemine kliendiga, seisukoha koostamine 1,5 tundi, 180 eurot. Kohtuistungil osalemine ja ettevalmistamine, menetluskulude nimekirja koostamine 1,5 tundi, 180 eurot, kokku 760 eurot. Riigilõiv 420 eurot, kokku 1180 eurot. Hageja palus jätta kõik menetluskulud kostja I ja kostja II kanda ning hageja menetluskulud 1180 eurot kostjatelt hageja kasuks välja mõista. Samuti märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et TsMS § 177 lg 4 kohaselt tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 162 lg 1 ja 165 lg 3 alusel tuleb jätta hagimenetluse kulud kostjate kanda solidaarselt. Hageja on tasunud riigilõivu kohtu kontole: 420 eurot 07.06.2023 ja 210 eurot 24.10.2023, kokku 630 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulu riigilõiv hagi esitamisel 630 eurot on hagejale vältimatult põhjendatud ja vajalik menetluskulu TsMS § 138 lg 2 ja RLS § 59 lg 1 alusel, kuivõrd riigilõivu mittetasumise korral kohus hagi menetlusse ei võta. Seega kuulub riigilõiv hagi rahuldamise tõttu kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on 14.04.2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnihind 100 eurot, millele lisandub käibemaks vastab kohtupraktikas aktsepteeritud määradele Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise

esindaja tunnitasule. Kostjad ei vaielnud hageja menetluskuludele vastu. Kohus, võttes arvesse kohtuasja keerukust ning lepingulise esindaja tehtud toiminguid, on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja ajakulu on olnud vajalik ja põhjendatud täies ulatuses, mistõttu tuleb määrata hageja lepingulise esindaja menetluskuluks 760 eurot. Seega tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku 1390 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Hagilt hinnaga 163 500 eurot, tuleb maksta riigilõivu 2520 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu kohtu kontole: 420 eurot 07.06.2023 ja 210 eurot 24.10.2023, kokku 630 eurot, mille kohus mõistab välja kostjatelt hageja kasuks. Järelikult on tsiviilasjas tasutud vähem riigilõivu 1890 eurot (2520-630), mis tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista riigi kasuks. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.