4.Mõista Osaühingult Romss Eesti Barberite Liidu kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 612,3 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-22-137249 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing Romss (hageja) esitas 28.09.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Eesti Barberite Liidult (kostja) 2010,08 euro saamiseks. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond tegi 29.09.2022 võlgnikule makseettepaneku, kostja esitas 03.10.2022 nõudele vastuväite ning maksekäsuosakond andis 13.10.2022 määrusega nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 17.10.2022 (täiendatud 18.10.2022) Harju Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 2125 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 18,41 eurot ning alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras viivise. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled suulise töövõtulepingu, mille alusel kohustus kostja tegema hagejale välireklaami 07.–08.06.2022 toimuval juuksurite võistlusel Kuldne Pääsuke (üritus) ning hageja kohustus selle eest tasuma. Kostja 10.04.2022 e-kirja kohaselt pidi välireklaam asuma Eesti Näituste maja D-hallis, seejuures lubas kostja hagejale, et suure tõenäosusega määratakse hageja peasponsoriks. Kostja esitas hagejale 26.05.2022 ettemaksuarve nr 26/05-1 summaga 2000 eurot. Hageja tasus 02.06.2022 arve. Kuna kostja küsis hagejalt 02.06.2022 logo, sai hageja aru, et tema logod ja bännerid esitatakse ürituse reklaamil, stendil, flaieritel ja diplomil. Kostja juhatuse liige palus pärast üritust telefoni teel hagejal esitada aruande tehtud reklaami kohta, samuti palus kostja raamatupidaja 26.07.2022 hagejal esitada akti tehtud töö kohta. Kostja ei vastanud. Kostja ei täitnud lubadust ja ei osutanud välireklaami teenust. Kõigi sponsorite logod olid ürituse reklaamil, stendil, flaieritel ja diplomil, kuid hageja rohe-valget logo eesti green neil ei olnud, samuti ei olnud seda üheski ürituse ruumis ühelgi stendil. Hageja on äriühing, kes tegutseb kasumi saamise eesmärgil, mitte heategevusliku annetamisega. Hageja ootas saadud raha eest vastusooritust. Kuna kostja ei teinud kokkulepitud ajal reklaami, ei olnud hagejal enam huvi lepingu püsimise vastu, sest hageja teeb hooajalist haljastustööd ning hooaeg oli lõppemas. Hageja oli huvitatud reklaamist just sel üritusel, sest üritus toimus hageja hooaja alguses Eesti Näituste keskuses, mis asub eramajade piirkonnas ja kus on palju potentsiaalseid kliente. Seega oli tegemist olulise lepingurikkumisega VÕS § 116 lg 2 p-de 1 ja 2 tähenduses ning hageja ei pidanud andma kostjale täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks. Niipea, kui hageja sai teada, et kostja ei ole reklaami teinud, pöördus hageja juristi poole ning tegi 05.09.2022 kostjale taganemisavalduse ja palus tagastada 2000 eurot. Kostja keeldus 22.09.2022 raha tagastamast.
2-22-137249
2.2.Hageja nõuab kostjalt VÕS § 188 lg 1 alusel lepingust taganemise tõttu lepingu alusel tasutud ettemaksu (2000 eurot) tagastamist, alternatiivselt lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist VÕS § 115 alusel. Lisaks nõuab hageja kostjalt kohtueelsete õigusabikulude (125 eurot) hüvitamist ning alates 06.09.2022 kuni 2000 euro tagastamiseni sellelt seadusjärgses määras viivist ja alates hagi esitamisest kuni kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseni neilt seadusjärgses määras viivist. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3.1.Kostja vastuväidete kohaselt oli poolte vahel sõlmitud tähtajaline (kuni ürituse lõppemiseni) sponsorleping (käsundusleping), mitte töövõtuleping. Lepingu sisuks oli 07.–08.06.2022 toimuva ürituse toetamine ning sponsori saadetud materjalide ja info esitlemine enne võistlust ja võistluse toimumise päevadel vastavalt võimalustele. Tegemist oli juuksurite võistlusega, mille korraldamisele aitasid kaasa sponsorid, et korraldajad saaksid tasuda kohtunikele, ruumide renti ja teisi jooksvaid kulusid. Ürituse korraldaja (kostja) on mittetulundusühing, mitte reklaami müügiga tegelev ettevõte. Kostjal ei olnud kohustust tellida reklaami trükkimist. Hageja juhatuse liige oli kostja juhatuse liikme (juuksuri) pikaajaline klient. Hageja soovis toetada üritust 2000 euroga, kuid ei soovinud arvele selgitust sponsorluse kohta, sest see oleks tähendanud talle erisoodustusmaksu tasumise kohustust. Seetõttu märgiti arve selgituseks „välireklaam“.
3.2.Hageja pidi saatma kostjale reklaammaterjalid, mida kostja saab ürituse eel ja ajal kasutada sponsorite esitlemisel, kuid ei teinud seda. 2022 aprillis oli veel võimalik esitleda hagejat suur- või peasponsorina. Selleks oleks hageja pidanud saatma aprillis oma materjalid (firma logo, infot, tutvustav video, slogan vms), sest ürituse stendid ja trükised telliti juba siis, kuid hageja ei teinud seda. Kostja oli valmis kaubamärki eesti green ning hageja nime esitlema ka enne võistlust sotsiaalmeedia reklaamides, nagu esitleti kõiki teisi selle ürituse toetajaid (sponsoreid). Hageja jättis aprillis arve tasumata ja arve tühistati. Kostja oli veendunud, et hageja ei soovi üritust toetada. Mai lõpus arvas hageja, et soovib siiski üritust toetada. Kostja saatis hagejale arve, et hageja saaks anda oma panuse ja kostja saaks teda võimaluste piires esitleda. Vahetult enne üritust (03.07.2022) saatis hageja kostjale enda logo. Seda logo esitleti sotsiaalmeedia kutsetes ja infokanalites. Stendidele ei jõutud hageja logo trükkida, kuna trükiste info oli trükikojale esitatud juba tunduvalt varem (andmed tulnuks edastada 31.05.2022). Sellega põhjustas hageja ise olukorra, kus kostjal oli väga vähe võimalusi kasutada hageja saadetud materjale (kahjuks vaid logo eesti green).
3.3.Kostja esitles hagejat vastavalt võimalustele nii suuliselt kui sotisaalmeedias. Twitteris ja Instagramis esitleti ürituse tutvustamise raames kõiki sponsoreid mh hagejat. Samuti räägiti sponsoritest ja nende tegemistest üritusel läbi mikrofoni. Kostja viis hagejale pärast võistlust tänukirja. Vastusooritusena sai hageja juhatuse liige lisaks tasuta juukselõikused kuni 2022. a lõpuni.
2-22-137249 Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus jättis 21.06.2023 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1327 eurot koos kohustusega tasuda hüvitiselt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni hüvitise tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
4.1.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: -
pooled ei vormistanud kirjalikku lepingut konkreetse reklaami tegemiseks või hageja kajastamiseks üritusel; kostja saatis 10.04.2022 hagejale e-kirja, kus olid lingid võimalike stendide ja muu teabe kohta; kostja esitas 26.05.2022 hagejale arve nr 26/05-1 2000 euro tasumiseks, arve selgitusse oli märgitud „välireklaam juuksurite võistlusel Kuldne Pääsuke 07.– 08.06.2022“; pooled arutasid 29.05.2022 ülekande selgituse üle; hageja kandis 02.06.2022 kostjale üle 2000 eurot selgitusega „reklaam“; kostja edastas 02.06.2022 ja 03.06.2022 hagejale sõnumi palvega edastada logo; hageja sai sõnumid kätte; hageja kasutas (logona) nii eesti green, Alex haljastus kui ka osaühingu ärinime (Romss); hageja raamatupidaja saatis 26.09.2022 kostjale e-kirja, küsides lepingut.
4.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb hagi jätta rahuldamata, sest hageja ei ole tõendanud, et kostjal oli töövõtulepingust tulenev kohustus teha välireklaami. Poolte koostöö ei baseerunud töövõtulepingul. Vastavalt kohtus antud selgitustele ja esitatud dokumentaalsetele tõenditele soovis hageja reklaamida oma ettevõtet ja olla ürituse sponsor. Hageja seadusliku esindaja selgituste kohaselt sai ta aru, et tema logoga rollup või bänner pannakse hageja reklaamimiseks üles. Hageja väitel soovis ta eraldi stendi (150 cm lai ja 180 cm kõrge) ning kostja pidanuks tegema stendi, esitlema hagejat sotsiaalmeedias ning lisama hageja logu flaieritele, bännerile jms ürituse reklaamile. Ükski tõend seda aga ei kinnita. Kostja seaduslik esindaja selgitas, et tuli reklaamida logo eesti green ning suusõnaliselt oli kokkulepe, et hageja juhatuse liige saab aasta lõpuni tasuta juuksuriteenuseid, mida hageja juhatuse liige ka sai. Kuigi kostja saatis hagejale 10.04.2022 e-kirja, ei kinnita see poolte kokkulepet, millest saaks järeldada töövõtulepingu sõlmimist. Hageja, tasudes kostjale 2000 eurot, käitus pigem sponsorina. Hageja logo või ärinimi ei olnud üritusel eraldi välja toodud. Hageja tunnistaja C küll ei kuulnud ega näinud üritusel hageja reklaami, samas ei teadnud ta, millise kaubamärgi all hageja tegutseb. Hageja tunnistaja Q ei märganud sponsorite stendil hageja ärinime ega logo eesti green või Alex Haljastus, kuid ta ei mäletanud kõigi sponsorite nimesid, keda võistluse lõppedes tänati. Tunnistaja W aga kinnitas, et T.F nimetas teise päeva lõpus toetajana eesti greeni. Hageja logo või äriühingu nime ei olnud eraldi välja toodud, sest hageja esindaja ei edastanud kostjale teavet välja pandava logo või muu nimetuse kohta. Seda, et hageja ei edastanud teavet, kinnitab sõnumite väljavõte. Kuna hageja kasutas mitut logo (eesti green, Alex haljastus ja osaühingu Romss ärinimi), ei ole asjakohane hageja väide, et kostjal oli juba logo
2-22-137249 olemas. Hageja ise ei taganud, et kostja saaks esitleda hagejat flaieritel või stendil, kus olid kõik sponsorid kajastatud. Hageja, jättes kostjale saatmata esitlusmaterjalid, võttis kostjalt võimaluse tuua teda trükimaterjalides esile.
4.3.Kuna hagi jääb põhinõude osas rahuldamata, jäävad rahuldamata ka hageja kohtueelse õigusabikulu hüvitamise nõue ja viivisenõue.
4.4.Hagi rahuldamata jätmise tõttu kannab hageja TsMS § 162 lg 1 järgi menetluskulud. Kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on lepingulise esindaja kulud 1327 eurot (16,5 tundi × 67 eurot/tund + 20%). Esindaja tunnitasumäär on mõistlik ning ajakulu kogu ulatuses põhjendatud. Apellatsioonkaebus
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda koos kohustusega tasuda menetluskulude hüvitiselt seadusjärgses määras viivist.
5.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt asus maakohus vääralt seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping, mille alusel pidi kostja tegema hagejale välireklaami. Hoopis kostja ei ole tõendanud, et poolte vahel oli sponsorleping. Maakohus eksis lepingut tõlgendades VÕS § 29 kohaldamisel ja jättis tõendid hindamata. Hageja esitas selle tõendamiseks poolte e-kirjavahetuse (kostja 10.04.2022 e-kiri), kostja esitatud ettemaksuarve ja hageja saadetud logod ja bännerid. Maakohus jättis need otsuse tegemisel arvestamata. Kuna kostja saatis hagejale 10.04.2022 e-kirjas kirjelduse reklaami võimaluste kohta, andis kostja selgelt mõista, et hageja saab tellida reklaamiteenust ja kostja teeb reklaami ära. Hageja sai aru, et lisaks tema eraldiseisvale reklaamimisele esitleb kostja hagejat ka ürituse üldreklaamil, stendil, flaieritel ja diplomil. Ka kosja ise arvestas reklaami tegemise kohustusega, st mõistis olukorda selliselt, et ta pakub reklaamiteenust, kuna palus esitada logod ja materjalid reklaami ettevalmistamiseks. Ka mõistlik isik pidi sellises olukorras mõistma, et kostja osutab hagejale töövõtu korras reklaamiteenust. Üksnes sõnumivahetus arvele märgitava selgituse kohta ei kinnita, et tegemist oli sponsorlepinguga. Kui hageja oleks soovinud olla sponsor, ei oleks ta hiljem küsinud kostjalt tööde aruannet. Maakohus jättis tähelepanuta hageja väited selle kohta, et hagejal oli üksnes äriline huvi reklaamiteenuse vastu ning hageja ei tegele heategevusega.
5.2.Kostja rikkus lepingut, sest jättis visuaalse reklaami tegemata. Maakohus arvestas põhjendamatult üksnes tunnistaja W ütlusi ja jättis arvestamata C ja Q ütlused selle kohta, et nad ei kuulnud suulist reklaami. Maakohus eksis tõendite kogumis hindamise reeglite vastu ning jättis põhjendamata, miks ta tunnistajate ütlusi ei arvesta. Suulisel mainimisel ei ole tähtsust, sest hageja tellis kostjalt visuaalse reklaami. Kostja võttis omaks, et ta ei reklaaminud üritusel hagejat visuaalselt. Kostja ei ole tõendanud, et ta reklaamis hagejat sotsiaalmeedias.
5.3.Maakohus järeldas vääralt, et hageja ei edastanud kostjale teavet välja pandava logo või muu nimetuse kohta, st ei taganud ise seda, et kostja oleks saanud flaieritel või stendil hagejat esitleda.
2-22-137249 Asjas ei ole tõendatud, et hageja pidi ise tagama (printima) reklaammaterjali. Hageja ostis kostjalt raha eest reklaamiteenust, mille kohta esitas kostja 10.04.2022 e-kirjas pakkumise. Kostja palus saata logod reklaammaterjali valmistamiseks ning hageja saatis logod ja bännerid. Vastustaja seisukoht
6.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
8.Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused nende asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nende uut tuvastamist vajalikuks.
9.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab tagastama hagejale lepingu alusel üleantud summa (2000 eurot) ja hüvitama selle nõude tõttu tekkinud kohtueelsed õigusabikulud (125 eurot). Seejuures on pooled eri meelt nii selles, millise sisuga ja mis liiki lepingu nad 2022 kevadel omavahel sõlmisid, kui ka selles, kas kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata, mis andis hagejale alust lepingust taganeda, ning kui kostja jättis oma kohustuse täitmata, siis kas see oli tingitud hageja enda käitumisest.
10.Esmalt märgib kolleegium, et maakohus jättis nõuetekohaselt tuvastamata poolte kokkuleppe sisu. Samuti järeldas maakohus paljasõnaliselt, hindamata asjas esitatud tõendeid ja analüüsimata nende alusel tuvastatud asjaolusid, et hageja ei ole tõendanud kostjale töövõtulepingust tulenevat kohustust teha hagejale välireklaami. Ringkonnakohus parandab selle vea.
10.1.Kolleegiumi hinnangul saab asjas esitatud poolte väidete ja tõendite alusel järeldada, et pooled sõlmisid 2022 kevadel sponsorlepingu, mitte reklaamiteenuse osutamise lepingu (töövõtulepingu), kuid ei ole reklaami avaldamise tingimustes täpsemalt kokku leppinud.
10.1.1.Reklaamiga seotud kohustused võivad iseenesest tuleneda VÕS § 635 lg 1 tähenduses töövõtulepingust, mille alusel kohustub üks pool saavutama teenuse osutamisega kokkulepitud tulemuse (töö) ja teine pool kohustub maksma selle eest tasu. Eelkõige saab reklaami puhul rääkida töövõtulepingust siis, kui pooled on leppinud kokku selles, et töövõtja peab looma reklaami (nt looma või töötama välja reklaami või reklaamikampaania vms) või valmistama reklaammaterjale (trükised vms). Lisaks võivad reklaamiga seotud kohustused tuleneda ka VÕS § 619 lg 1 tähenduses käsunduslepingust, mille alusel kohustub üks pool osutama teisele teenuseid (täitma käsundi) ning teine maksma selle eest kokkulepitud tasu. See tuleb kõne alla eelkõige siis, kui lepingupool on kohustatud reklaami avaldama (nt reklaami näitama, levitama vms).
2-22-137249 Reklaamiga seotud kohustused võivad aga sisalduda ka nn segalepingutes või kokkulepetes, mida seaduses ei ole eraldi lepinguliigina reguleeritud, nt sponsorlepingutes. Kuigi seaduses ei ole sponsorlepingut reguleeritud, on praktikas tavapärane, et erinevate võistluste jms ürituste rahastamiseks lepib võistluse korraldaja asjast huvitatud ettevõtjatega kokku selles, et äriühing toetab endale sobiva summaga ürituse korraldamist ja ürituse korraldaja pakub talle selle eest vastu mingeid hüvesid (v.a juhul, kui tegemist on filantroopiaga ilma vastutasu soovimata). Tegemist on koostöölepinguga, millest saavad kasu mõlemad pooled. Ürituse korraldaja kasu seisneb selles, et toetaja finantseerib üritust, toetaja puhul teenib aga selline kokkulepe sageli turunduslikku ning ettevõtja maine kujundamise ja tuntuse suurendamise eesmärki. Seetõttu pakub ürituse korraldaja toetajale sageli ka reklaamivõimalust. Juhul, kui tegemist ei ole filantroopiaga, peavad pooled omavahel täpselt kokku leppima, millist kasu toetaja lepingust saab ning millised on seoses sellega ürituse korraldaja kohustused. Seega saab ka sponsorlepingus sisalduda ürituse korraldaja kohustus toetajat reklaamida, sh avaldada tema kohta reklaami või valmistada reklaammaterjale või ka mõlemat.
10.1.2.Siinses asjas ei ole pooled sõlminud kirjalikku lepingut, mille alusel saaks kohus tuvastada, milles pooled kokku leppisid ja millise lepinguga oli tegemist. Kostja 10.04.2022 e-kirjast hagejale (dtl 53–54) saab järeldada, et pooled pidasid 2022 kevadel läbirääkimisi sponsorlepingu sõlmimise üle, millele viitab nii see, et kostja tutvustas e-kirjas hagejale tema üritusel reklaamimise võimalusi, lisades näidiseks lingid failidele, ning märkis: „tõenäoliselt me kolleegidega homme arutame läbi ja määrame sind peasponsoriks“. Sellest e-kirjast ei saa aga teha järeldusi selle kohta, kas ja millise kokkuleppe pooled hageja reklaamimiseks ja sponsoriks hakkamise kohta sõlmisid. Ühtlasi ei saa sellest järeldada sedagi, et kostja tegi hagejale reklaamiteenuse osutamiseks pakkumise, sest e-kirjas ei ole märgitud ühegi teenuse hinda. Seda, millisel viisil ja millistel tingimustel leppisid pooled kokku hageja reklaamimises, ei kinnita ka ükski teine asjas esitatud tõend. Kostja 26.05.2022 arvest nr 26/05-1 (dtl 40) ja hageja 02.06.2022 maksekorraldusest (dtl 41) saab küll järeldada, et pooled saavutasid ilmselt kokkuleppe, mille alusel tasus hageja kostjale 2000 eurot. Nii arve selgitus „Välireklaam juuksurite võistlustel “Kuldne Pääsuke” 07.–08.06.2022“ kui ka maksekorralduse selgitus „Reklaam Arve nr. 26/05-1“ viitavad sellele, et pooltel võis olla hageja reklaamimisega seotud kokkuleppeid, kuid neist ei saa koosmõjus asjas esitatud teiste tõenditega ja poolte väidetega järeldada, et pooled leppisid kokku selles, et kostja osutab hagejale reklaamiteenust, sh trükib reklaamtrükised ja esitleb neid üritusel, ning hageja kohustub selle eest tasuma kostjale 2000 eurot. Poolte sõnumivahetus (dtl 100 ja 113) kinnitab, et pooled arutasid selle üle, mida arvele selgituseks märkida ning hageja ise leidis, et tegemist ei tohiks olla annetusega, sest sellega kaasnevad maksud 33%, mistõttu tuleks märkida lihtsalt teenus. Seega ei saa arvele ja maksekorraldusele märgitud selgituse alusel järeldada, et pooled soovisid leppida kokku teenuse osutamises või töö tegemises. Pigem soovisid pooled, et hageja ei peaks maksma kostjale makstud summalt täiendavaid makse. Arvestades poolte sõnumivahetust, ei saa ka sellest, et hageja raamatupidaja palus 26.07.2022 e-kirjas (dtl 43) seoses sellega, et hageja maksis kostjale tehtud reklaami töö eest, saata tehtud tööde akti või lepingu, järeldada, et poolte vahel oli sõlmitud välireklaami osutamiseks töövõtu- ja/või käsundusleping. Ka sellest e-kirjast nähtub, et dokumendid on maksude kontrollimist silmas pidades vaja ilusti vormistada. Seega ei kinnita hageja esitatud tõendid, et kostja pidi osutama hagejale reklaamiteenust, st tegema välireklaami.
10.1.3.Ka juhul, kui pooltel oleks olnud kokkulepe, et kostja teeb hagejale välireklaami, ei ole hageja tõendanud, et kostja pidi tegema hagejale just hageja nimetatud viisil reklaami.
2-22-137249 Hageja tõi hagiavalduses esile, et kostja pidi tegema hagejale arvel märgitu kohaselt välireklaami, kuid ei teinud seda, sh ei olnud ürituse reklaamil, stendil, flaieritel ega diplomitel hageja logot ning ürituse ruumides ei olnud ühtegi hageja logoga stendi. Samas ei ole hageja toonud esile ega tõendanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et pooled olid leppinud sel viisil tasu eest reklaami avaldamises kokku. Nagu ülal märgitud, ei saa kostja 10.04.2022 e-kirjast järeldada, kas ja millise reklaami avaldamises või reklaammaterjalide loomises ja valmistamises pooled kokku leppisid, sh ei nähtu e-kirjast, et kostja oleks teinud hagejale pakkumise, et vastutasuks toetuse eest lisab kostja hageja logo üritust reklaamivale stendile, flaieritele ja diplomitele ning lisab ürituse ruumi hagejat reklaamiva eraldi stendi.
10.1.4.Kostja ei ole võtnud omaks, et pooltel oli kokkulepe, millist reklaami ja millistel tingimustel peab kostja üritusel avaldama. Kostja on küll möönnud, et ta pidi esitlema saadetud materjale ja infot enne võistlust ja võistluse toimumise päevadel, kuid seda vastavalt võimalustele. Seega ei ole võimalik tuvastada, kas ja millise reklaami avaldamises ning millistel tingimustel pooled kokku leppisid. Poolte erinev arusaam olukorrast kinnitab, et pooltel ei olnud reklaamiteenuste osas selget kokkulepet.
10.2.Kuna hageja ei ole tõendanud, et pooltel oli kokkulepe, mille kohaselt pidi kostja reklaamima hagejat hageja väidetud viisil, ei saa kostjale ette heita ka sellise kokkuleppe rikkumist, st hageja väidetud viisidel hageja reklaamimata jätmist. Seetõttu ei olnud hagejal alust kostja rikkumise tõttu lepingust taganeda ega taganemise tõttu nõuda VÕS § 189 lg 1 alusel lepingu alusel üleantu tagastamist.
11.Ka juhul kui pooltel oli kokkulepe, et kostja esitleb hagejat sponsorina oma üritusel, sh lisab tema logo erinevatele reklaammaterjalidele, ei oleks hagejal olnud õigust lepingust taganeda ja nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist VÕS § 189 lg 1 järgi, sest logo jäi reklaammaterjalidele lisamata hagejast endast tuleneval põhjusel.
11.1.Juhul, kui pooled olid leppinud kokku, et kostja reklaamib hagejat üritusel, siis võis hagejal olla tema reklaamimata jätmise korral õigus sponsorlepingust VÕS § 116 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel taganeda. Lepingupool võib VÕS § 116 lg 1 järgi lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud, sh on olulise lepingurikkumisega VÕS § 116 lg 2 p 1 järgi tegemist, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, v.a juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud. Hageja on toonud esile, et tal oli huvi selle vastu, et kostja reklaamib teda, st hageja ei soovinud toetada kostja üritust filantroobina ilma vastusoorituseta. Arvestades seda, et sponsorlepingu puhul on tavapärane ürituse sponsoritele vastuteenena nende tutvustamine ja reklaamimine, mis teenib vastutasuna ettevõtja maine kujundamise ja tuntuse suurendamise eesmärki, võis hageja jääda olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult sponsorlepingust lootis. Seejuures pidi kostja või ka temaga sarnane ürituse korraldaja nägema ette, et sponsori reklaamimata jätmise korral jääb sponsor olulisel määral ilma sellest, mida ta lootis üritust sponsoreerides saada.
11.2.Siinses asjas on hageja esitanud fotod (dtl 55, 57, 58), mis kinnitavad, et ürituse reklaamil, reklaamstendil ja flaieril ei olnud hagejat reklaamitud, st hageja logo ei olnud neil kajastatud. Kostja ei ole ka vastupidist väitnud. Seda, et üritusel oleks hagejat reklaamstendil
2-22-137249 vms viisil visuaalselt reklaamitud, ei kinnita ka ühegi asjas tunnistajana üle kuulatud isiku ütlused (dtl 142–147). Keegi tunnistajatest ei mäletanud, et oleks sellist reklaami näinud. Samuti ei ole kostja väitnud, et hagejat oleks sponsorina muul viisil ürituse ajal ürituse ruumides visuaalselt reklaamitud. Maakohtu istungil võttis kostja omaks, et visuaalset reklaami ürituse ruumides väljas ei olnud (dtl 148, ajamärk 01:16:45). Kostja väitel reklaamis ta hagejat sotsiaalmeedias ning üritusel suuliselt. Hageja sotsiaalmeedias reklaamimise kohta ei ole kostja esitanud ühtki tõendit, väites et tagantjärgi ei ole reklaam enam kättesaadav. Küll aga kinnitavad tunnistaja W ütlused (dtl 145, ajamärk 00:45:44): „teise päeva lõpus T.F mikrofonis rääkis üle sponsorid ja mainis kindlasti ka seda eesti greeni. Ma kirjutan muusikat. Olin kirjutamas just ühte lugu, et kõik on roheline. Lugu saigi inspiratsiooni eesti greenist“. Lisaks märkis W hageja esindaja suulist reklaami puudutava küsimuse kohta: „Väga paljusid ta reklaamis seal. Suurtoetajate hulka käiski Tradehouse ja eesti green. Kui T.F pakkus šampust ja ütles, et kelle poolt see on, see oligi eesti greeni poolt“ (dtl 146, 00:57:56). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust pidada W ütlusi ebausaldusväärseks, sest neist on võimalik aru saada, miks ja millega seoses märkas tunnistada hageja kaubamärgi nimetamist üritusel. Kuigi tunnistajate Q ja C ütluste kohaselt ei reklaamitud hagejat üritusel ka suuliselt, ei ole nende ütlustest koosmõjus muude selgitustega võimalik aru saada, miks nad märkasid seda, et hagejat suuliselt ei reklaamitud. Olukorras, kus neil ei olnud põhjust sellist asjaolu märgata ja tähele panna, võis neil see üritusel ka tähelepanuta jääda. See aga ei tähenda, et hageja kaubamärki suuliselt ei reklaamitud. Sellest järeldab kolleegium, et kostja reklaamis hagejat üritusel suuliselt. Pelgalt sponsori nimetamine ürituse lõpus suuliselt ei pruukinud vastata täielikult sellele, mida hageja lootis sponsorlepingust saada. Tavapäraselt kajastab ürituse korraldaja sponsoreid ka visuaalselt. Seejuures on ka siinsel juhul kostja kajastanud teisi toetajaid reklaamil, reklaamstendil ja flaieritel, mida kinnitavad hageja esitatud fotod (dtl 55, 57 ja 58). Seega võis vastava kokkuleppe korral olla hagejal põhjendatud ootus saada sponsorlepingu alusel teiste sponsorite kõrval võrdväärselt kajastatud, mida kostja pidi ka mõistma, ning hageja logo teiste sponsorite kõrval reklaamil, stendil ja flaieritel kajastamata jättes oleks kostja rikkunud lepingust tulenevat kohustust.
11.3.Siiski tuleb arvestada seda, et hageja jäi ürituse reklaammaterjalidel kajastamata hagejast endast tuleneval põhjusel, mistõttu ei saa hageja kostja rikkumisele tugineda. Võlausaldaja võib VÕS § 101 lg 1 p 4 järgi lepingust taganeda, kui võlgnik on lepingut rikkunud. Samas ei või võlausaldaja VÕS § 101 lg 3 järgi tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Pooled ei ole selgitanud, millal nad saavutasid ürituse toetamise ja hageja esitlemise kohta kokkuleppe, kuid arvestades seda, et kostja koostas hagejale arve 26.05.2022, saab järeldada, et pooled saavutasid kokkuleppe hiljemalt 26.05.2022. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja tasus arve 02.06.2022. Asjas ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid, kas ja millal pidi hageja enda üritusel kajastamiseks edastama kostjale vajalikud esitlusmaterjalid ja logo. Kostja saatis 02.06.2022 hagejale sõnumi, milles palus edastada oma logo e-postiaadressile XXX, ja 03.06.2022 meeldetuletuse, mille peale hageja palus aega (dtl 99, 112). Hageja edastas 02.06.2022 e-postiaadressile YYY kahe e-kirjaga Abiprint OÜ poolt talle varem saadetud eesti greeni logoga plakati ja bänneri (dtl 168–177). Arvestades seda, et saaja e-postiaadress hageja e-kirjadel ei olnud õige (XXX asemel on märgitud YYY) ning kostja saatis 03.06.2022
2-22-137249 hagejale meeldetuletuse, ei ole need meilid ilmselt kostjani jõudnud. Lisaks saatis hageja 03.06.2022 pärastlõunal (kell 14.12 ja 14.13) e-postiaadressile CCC kahe e-kirjaga logod ja bännerid (dtl 178–192). Kostja ei ole väitnud, et ta ei saanud 03.06.2022 e-kirja ja selle lisasid kätte. Kalendri järgi oli 03.06.2022 reede. Pooled ei vaidle selle üle, et üritus toimus 07.– 08.06.2022, s.o kalendri järgi pärast e-kirja saatmist järgmise nädala teisipäeval ja kolmapäeval. Kostja väitel sai ta sedavõrd hilja saadetud logo esitleda veel üksnes sotsiaalmeedias, kuid reklaamtrükistele ei saanud enam hageja logo panna, sest trükiste kujundus tuli trükikojale edastada juba 2022 maikuus (hilisemat tellimust ei oleks trükikoda jõudnud täita). Kuigi kostja ei ole tõendanud, et ta pidi edastama trükikojale reklaammaterjalide (reklaamstend kõigi sponsorite logodega, flaierid ja diplomid) tegemiseks vajalikud andmed enne 31.05.2022, on ringkonnakohtu hinnangul ilmne, et ürituse korraldaja ei saanud jätta kogu üritust puudutavaid materjale õigel ajal trükkimata. Seetõttu on usutav kostja väide, et selleks ajaks, mil hageja edastas oma logo, olid ürituse materjalid juba tükki läinud. Kuna pooled alustasid läbirääkimisi 2022 aprillis ning üritus toimus 2022 juuni alguses, pidi hageja mõistma, et kui ta soovib, et kostja esitleks teda üritusel, sh kajastaks hageja logo koos teiste sponsoritega ürituse reklaamstendil, flaieritel ja diplomitel, ning lasta kostjal trükkida ka üksnes hagejat reklaamiva stendi, tuleb hagejal edastada kostjale oma logo ja muud reklaammaterjalide trükkimiseks vajalikud materjalid piisava ajavaruga enne ürituse toimumist. Sedavõrd hilja materjale saates jäi hageja logo kostja reklaamitrükistel (reklaamstend kõigi sponsorite logodega, flaierid ja diplomid) kajastamata hageja enda viivituse tõttu. Samuti ei oleks seetõttu olnud võimalik trükkida ka hageja reklaamimiseks eraldi stendi.
12.Ülaltoodut arvestades leidis maakohus lõppjäreldusena õigesti, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt lepingust taganemisele tuginedes lepingu alusel saadud 2000 eurot tagasi. Kuna hagejal ei ole VÕS § 101 lg 3 järgi õigust kostja rikkumisele tugineda, ei ole põhjendatud ka hageja alternatiivne kahju hüvitamise nõue ega kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise ja viivise nõue.
13.Neil kaalutlustel jätab kolleegium apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
15.Ringkonnakohus määrab menetluskulude jaotuse alusel TsMS § 174 lg-te 1 ja 3 ning TsMS § 175 lg 1 järgi vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja esitatud menetlusekulude nimekirjade järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 612,3 eurot (sh käibemaks). Nimekirjade kohaselt kulus kostja lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 7,5
2-22-137249 tundi, sh apellatsioonkaebusega tutvumiseks 2 tundi, vastuse koostamiseks 5 tundi ja menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,5 tundi. Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu ja mahtu, on kolleegiumi hinnangul kostja lepingulise esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud kogu ulatuses põhjendatud ja vajalik. Menetluskulude nimekirja järgi on kostja esindaja tunnitasu 2023 toimingute puhul 67 eurot ja 2024 toimingute puhul 81,15 eurot (lisandub käibemaks), mis ei ületa juristi keskmist tasumäära sarnase keerukusega vaidluste puhul. Kostja kinnitas TsMS § 174 lg 10 tähenduses, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, sest ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb menetluskulud hüvitada koos käibemaksuga. Seega on kostja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku 612,3 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
16.Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178 lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.