Kohtulahend

uurimine ning lisaks oli eraldustel 4, 17, 21, 22, 24 kavandatud raieteks puistu liiga noor. F.L, jättes esitamata metsateatise eraldustel 3, 8, 18, 23 läbi viidud raiete kohta ning eirates keskkonnateenistuse keeldu raiuda, rikkus raie tegemise ajal kehtinud MS § 23 lg 1, mille kohaselt metsaomanik võib teha raieid kinnistu asukohajärgse keskkonnateenistuse loal, ning MS § 23 lg 5 sätteid, mille kohaselt metsaomanik tohib alustada töid, kui kahe nädala jooksul teatise esitamisest pole keelatud teatises kavandatud tegevust. Eraldusel nr 2, 3, 4, 8, 15, 17, 18, 21, 22, 23 ja 24 kasvasid harvendusraie-ealised puistud, kus raie tegemisel ei peetud kinni rinnaspindala ja täiuse lubatud alammääradest, millega on rikutud raie tegemise ajal kehtinud MS § 17 lg 2, mille kohaselt harvendusraiet tohib teha metsas, mille keskmise diameeter on vähemalt 6 cm ja täius ning rinnaspindala on lubatud alammäärast suurem, ja MS § 17 lg 3 alusel kehtestatud keskkonnaministri 01.04.1999 määruse nr 39 „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärasid“. Harvendusraie tegemisel metsa lubatust hõredamaks raiumisega on rikutud ka praegu kehtiva MS § 31 lg 2, keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ § 6 lg 4 ja lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet“ sätteid. Eraldusel nr 4, 8, 17, 18, 21, 22, 23 ja 24 teostatud raiega on rikutud raie tegemise ajal kehtinud MS § 20. Eraldustel 18, 22, 23, 24 olid rajatud uued väljaveoteed olemasolevate väljaveoteedega risti, millega on rikutud raie tegemise ajal kehtinud keskkonnaministri 09.04.1999 määruse nr 40 „Metsakaitse eeskiri“ p 12, so. puidu väljaveoks võib raiuda algveoteid mitte tihedamalt kui 20 meetrise vahega. Raie tegemise ajal kehtinud MS § 24 lg 2 p 3 rikkumine seisnes selles, et metsaomanikuna F.L ei majandanud metsa kooskõlas metsa säästliku kasutamise põhimõtetega. XXX maaüksusel eraldustel 2, 3, 4, 8, 15, 17, 18, 21, 22, 23 ja 24 tehtud ebaseadusliku raiega tekitati keskkonnale kahju. Vastavalt raie tegemise ajal kehtinud MS § 56 lg 3 p 1 tekitatakse keskkonnale kahju, kui metsa raiutakse hõredamaks kui seda lubavad rinnaspindala või täiuse alammäärad või metsa raiel ei peeta kinni lubatud raieviisist. 01.01.2007 kehtestatud ja praegu kehtiva MS § 67 lg 2 p 1 järgi tekitatakse keskkonnale kahju, kui metsaraiel ei peeta kinni puistu rinnaspindala või täiuse lubatust määrast ja raieajast või -liigist. XXX maaüksuse eraldusel 2 raiekohal pindalaga 1,6 ha kasvas 60-aasta vanune 4. boniteedi männi enamusega puistu, mille kõrgus oli 15 meetrit. Raie tegemise ajal kehtinud MS § 17 lg 2 ja keskkonnaministri 01.04.1999 määruse nr 39 „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad“ sätete kohaselt ei oleks tohtinud raie käigus

metsa rinnaspindala langeda madalamale kui 16,5 m /ha. 01.01.2007 kehtestatud ja praegu kehtiva keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäärpärast harvendusraiet“ järgi on harvendusraie tegemisel puistu esimese rinde rinnaspindala alammääraks 18,2 m2/ha. Seega on 01.01.2007 kehtestatud rinnaspindala alammäär suurem raie teostamise ajal kehtinud alammäärast, mistõttu keskkonnakahju hinnatakse keskkonnaministri 01.04.1999 määruse nr 39 järgi ja

kahju summa ei muutu. Raie tulemusena langes kasvava metsa rinnaspindala 9,0 m/ha, mis

teeb lubatust rohkem 7,5 m /ha kohta. Vastavalt raie tegemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 08.06.1999 määrusega nr 186 kinnitatud “Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad” Tabel 2 „Ebaseaduslike hooldus- või valikraiete korral rakendatavad metsa rinnaspindalast tulenevad keskkonnale kahju arvestamise määrad“ ja praegu kehtiva MS Lisa 3 „Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad“ sätetele on 1 ruutmeetri 61-70 aastase männi enamusega puistus kahjutasu määr 7500 krooni. XXX maaüksuse eraldusel nr 2 raiekohal pindalaga 1,6 ha raiuti lubatust rohkem 7,5 m2/ha,

seega tekitati ebaseadusliku raiega XXX maaüksuse eraldusel nr 2 looduskeskkonnale kahju summas 90 000 krooni (1,6 ha x 7,5 m2/ha x 7500 krooni). XXX maaüksuse eraldusel 3 raiekohal pindalaga 0,8 ha kasvas 50-aasta vanune 3. boniteedi XXX enamusega puistu, mille kõrgus oli 15 meetrit. Raie tegemise ajal kehtinud MS § 17 lg 2 ja keskkonnaministri 01.04.1999 määruse nr 39 „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad“ sätete kohaselt ei oleks tohtinud raie käigus

metsa rinnaspindala langeda madalamale kui 13,8 m /ha. 01.01.2007 kehtestatud ja praegu kehtiva keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäärpärast harvendusraiet“ järgi on harvendusraie tegemisel puistu esimese rinde rinnaspindala alammääraks 11,7 m2/ha. Seega on 01.01.2007 kehtestatud rinnaspindala alammäär väiksem raie teostamise ajal kehtinud alammäärast, mistõttu keskkonnakahju hinnatakse 01.01.2007 kehtestatud „Metsa majandamise eeskirja“ lisa 1 järgi. Raie tulemusena langes kasvava metsa rinnaspindala 8,6 m2/ha, mis teeb lubatust rohkem 3,7 m2/ha kohta. Vastavalt raie tegemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 08.06.1999 määrusega nr 186 kinnitatud “Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad” Tabel 2 „Ebaseaduslike hooldus- või valikraiete korral rakendatavad metsa rinnaspindalast tulenevad keskkonnale kahju arvestamise määrad“ ja praegu kehtiva MS Lisa 3 „Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad“ sätetele on 1 ruutmeetri 41-50 aastase XXX enamusega puistus kahjutasu määr 10 000 krooni. XXX maaüksuse eraldusel nr 3, raiekohal

pindalaga 0,8 ha raiuti lubatust rohkem 3,7 m /ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega XXX

maaüksuse eraldusel nr 3 looduskeskkonnale kahju summas 29 600 krooni (0,8 ha x 3,7 m /ha x 10 000 krooni). XXX maaüksuse eraldusel nr 4 raiekohal pindalaga 2,9 ha kasvas 60-aastane 3 boniteedi männi enamusega puistu, mille kõrgus oli 17 meetrit. Raie tegemise ajal kehtinud MS § 17 lg 2 ja keskkonnaministri 01.04.1999 määruse nr 39 „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad“ sätete kohaselt ei oleks tohtinud raie käigus metsa rinnaspindala langeda madalamale kui 18,1 m2/ha. 01.01.2007 kehtestatud ja praegu kehtiva keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet“ järgi on harvendusraie tegemisel puistu esimese rinde rinnaspindala alammääraks 19,5 m2/ha. Enne raietööde algust oli eraldusel 4 metsa rinnaspindala 12,0 m2/ha. Raie tulemusena langes kasvava metsa rinnaspindala 9,7 m2/ha , mis teeb lubatust rohkem 2,3 m2/ha kohta. Vastavalt raie tegemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 08.06.1999 määrusega nr 186 kinnitatud “Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad” Tabel 2 „Ebaseaduslike hooldus- või valikraiete korral rakendatavad metsa rinnaspindalast tulenevad keskkonnale kahju arvestamise määrad“ ja praegu kehtiva MS Lisa 3 „Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad“ sätetele on 1 ruutmeetri 51-60 aastase männi enamusega puistus kahjutasu määr 7500 krooni. XXX maaüksuse eraldusel nr 4 raiekohal pindalaga 2,9 haraiuti

rohkem 2,3 m /ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega XXX maaüksuse eraldusel nr 4

looduskeskkonnale kahju summas 50 025 krooni (2,9 ha x 2,3 m /ha x 7500 krooni). XXX maaüksuse eraldusel nr 8 raiekohal pindalaga 0,4 ha kasvas 70-aastane 2 boniteedi kuuse enamusega puistu, mille kõrgus oli 22 meetrit. Raie tegemise ajal kehtinud MS § 17 lg 2 ja keskkonnaministri 01.04.1999 määruse nr 39 „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad“ sätete kohaselt ei oleks tohtinud raie käigus metsa rinnaspindala langeda madalamale kui 21.0 m2/ha. 01.01.2007 kehtestatud ja praegu kehtiva keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäärpärast harvendusraiet“ järgi on harvendusraie tegemisel puistu esimese rinde rinnaspindala alammääraks 22,2 m2/ha. Enne raietööde algust

oli eraldusel 8 metsa rinnaspindala 13,9 m2/ha. Raie tulemusena langes kasvava metsa rinnaspindala 7,0 m2/ha, mis teeb lubatust rohkem 6,9 m2/ha kohta. Vastavalt raie tegemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 08.06.1999 määrusega nr 186 kinnitatud “Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad” Tabel 2 „Ebaseaduslike hooldus- või valikraiete korral rakendatavad metsa rinnaspindalast tulenevad keskkonnale kahju arvestamise määrad“ ja praegu kehtiva MS Lisa 3 „Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad“ sätetele on 1 ruutmeetri 61-70 aastase kuuse enamusega puistus kahjutasu määr 7500 krooni. XXX maaüksuse eraldusel nr 8 raiekohal pindalaga 0,4 haraiuti rohkem 6,9 m2/ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega XXX maaüksuse eraldusel nr 8 looduskeskkonnale kahju summas 20 700 krooni (0,4 ha x 6,9 m2/ha x 7500 krooni). XXX maaüksuse eraldusel nr 15 raiekohal pindalaga 1,3 ha kasvas 50-aastane 2. boniteedi XXX enamusega puistu, mille kõrgus oli 18 meetrit. Raie tegemise ajal kehtinud MS § 17 lg 2 ja keskkonnaministri 01.04.1999 määruse nr 39 „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad“ sätete kohaselt ei oleks tohtinud raie käigus metsa rinnaspindala langeda madalamale kui 16,0 m2/ha. 01.01.2007 kehtestatud ja praegu kehtiva keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäärpärast harvendusraiet“ järgi on harvendusraie tegemisel puistu esimese rinde rinnaspindala

alammääraks 13,5 m /ha. Seega on 01.01.2007 kehtestatud rinnaspindala alammäär väiksem raie teostamise ajal kehtinud alammäärast, mistõttu keskkonnakahju hinnatakse 01.01.2007 kehtestatud „Metsa majandamise eeskirja“ lisa 1 järgi. Raie tulemusena langes kasvava metsa

rinnaspindala 11,0 m /ha, mis teeb lubatust rohkem 2,5 m /ha kohta. Vastavalt raie tegemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 08.06.1999 määrusega nr 186 kinnitatud “Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad” Tabel 2 „Ebaseaduslike hooldus- või valikraiete korral rakendatavad metsa rinnaspindalast tulenevad keskkonnale kahju arvestamise määrad“ ja praegu kehtiva MS Lisa 3 „Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad“ sätetele on 1 ruutmeetri 41-50 aastase XXX enamusega puistus kahjutasu määr 10 000 krooni. XXX maaüksuse eraldusel nr 15 raiekohal pindalaga 1,3 ha raiuti rohkem 2,5 m2/ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega XXX maaüksuse eraldusel nr 15 looduskeskkonnale kahju summas 32 500 krooni (1,3 ha x 2,5 m2/ha x 10 000 krooni). XXX maaüksuse eraldusel nr 17 raiekohal pindalaga 0,9 ha kasvas 60-aastane 2. boniteedi männi enamusega puistu, mille kõrgus oli 20 meetrit. Raie tegemise ajal kehtinud MS § 17 lg 2 ja keskkonnaministri 01.04.1999 määruse nr 39 „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad“ sätete kohaselt ei oleks tohtinud raie käigus metsa rinnaspindala langeda madalamale kui 20,2 m2/ha. 01.01.2007 kehtestatud ja praegu kehtiva keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäärpärast harvendusraiet“ järgi on harvendusraie

tegemisel puistu esimese rinde rinnaspindala alammääraks 21,2 m/ha. Enne raietööde algust

oli eraldusel 17 metsa rinnaspindala 13,4 m /ha. Raie tulemusena langes kasvava metsa

rinnaspindala 10,1 m /ha, mis teeb lubatust rohkem 3,3 m /ha kohta. Vastavalt raie tegemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 08.06.1999 määrusega nr 186 kinnitatud “Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad” Tabel 2 „Ebaseaduslike hooldus- või valikraiete korral rakendatavad metsa rinnaspindalast tulenevad keskkonnale kahju arvestamise määrad“ ja praegu kehtiva MS Lisa 3 „Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad“ sätetele on 1 ruutmeetri 51-60 aastase männi enamusega puistus kahjutasu määr 7500 krooni. XXX maaüksuse eraldusel nr 17 raiekohal pindalaga 0,9 ha

raiuti rohkem 3,3 m2/ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega XXX maaüksuse eraldusel nr. 7 looduskeskkonnale kahju summas 22 275 krooni (0,9 ha x 3,3 m2/ha x 7500 krooni). XXX maaüksuse eraldusel nr 18 raiekohal pindalaga 2,7 ha kasvas 50-aastane 2. boniteedi XXX enamusega puistu, mille kõrgus oli 19 meetrit. Raie tegemise ajal kehtinud MS § 17 lg 2 ja keskkonnaministri 01.04.1999 määruse nr 39 „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad“ sätete kohaselt ei oleks tohtinud raie käigus

metsa rinnaspindala langeda madalamale kui 16,0 m /ha. 01.01.2007 kehtestatud ja praegu kehtiva keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäärpärast harvendusraiet“ järgi on harvendusraie tegemisel puistu esimese rinde rinnaspindala alammääraks 14,2 m2/ha. Enne raietööde algust oli eraldusel 18 metsa rinnaspindala 9,7 m2/ha. Raie tulemusena langes kasvava metsa rinnaspindala 7,5 m2/ha, mis teeb lubatust rohkem 2,2 m2/ha kohta. Vastavalt raie tegemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 08.06.1999 määrusega nr 186 kinnitatud “Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad” Tabel 2 „Ebaseaduslike hooldus- või valikraiete korral rakendatavad metsa rinnaspindalast tulenevad keskkonnale kahju arvestamise määrad“ ja praegu kehtiva MS Lisa 3 „Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad“ sätetele on 1 ruutmeetri 41-50 aastase XXX enamusega puistus kahjutasu määr 10 000 krooni. XXX maaüksuse eraldusel nr 18 raiekohal pindalaga 2,7 ha

raiuti rohkem 2,2 m /ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega XXX maaüksuse eraldusel nr 18

looduskeskkonnale kahju summas 59 400 krooni (2,7 ha x 2,2 m /ha x 10 000 krooni). XXX maaüksuse eraldusel nr 21 raiekohal pindalaga 2,0 ha kasvas 60-aastane 3 boniteedi männi enamusega puistu, mille kõrgus oli 17 meetrit. Raie tegemise ajal kehtinud MS § 17 lg 2 ja keskkonnaministri 01.04.1999 määruse nr 39 „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad“ sätete kohaselt ei oleks tohtinud raie käigus

metsa rinnaspindala langeda madalamale kui 18,1 m /ha. 01.01.2007 kehtestatud ja praegu kehtiva keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäärpärast harvendusraiet“ järgi on harvendusraie tegemisel puistu esimese rinde rinnaspindala alammääraks 21,7 m2/ha. Enne raietööde algust oli eraldusel 21 metsa rinnaspindala 9,7 m2/ha. Raie tulemusena langes kasvava metsa rinnaspindala 8,5 m2/ha , mis teeb lubatust rohkem 1,2 m2/ha kohta. Vastavalt raie tegemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 08.06.1999 määrusega nr 186 kinnitatud “Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad” Tabel 2 „Ebaseaduslike hooldus- või valikraiete korral rakendatavad metsa rinnaspindalast tulenevad keskkonnale kahju arvestamise määrad“ ja praegu kehtiva MS Lisa 3 „Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad“ sätetele on 1 ruutmeetri 51-60 aastase männi enamusega puistus kahjutasu määr 7500 krooni. XXX maaüksuse eraldusel nr 21 raiekohal pindalaga 2 haraiuti rohkem 1,2 m2/ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega XXX maaüksuse eraldusel nr 21

looduskeskkonnale kahju summas 18 000 krooni (2 ha x 1,2 m /ha x 7500 krooni). XXX maaüksuse eraldusel nr 22 raiekohal pindalaga 2,9 ha kasvas 60-aastane 2 boniteedi XXX enamusega puistu, mille kõrgus oli 21 meetrit. Raie tegemise ajal kehtinud MS § 17 lg 2 ja keskkonnaministri 01.04.1999 määruse nr 39 „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad“ sätete kohaselt ei oleks tohtinud raie käigus

metsa rinnaspindala langeda madalamale kui 17,4 m /ha. 01.01.2007 kehtestatud ja praegu kehtiva keskkonnaministri 27.12.2006 a määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäärpärast harvendusraiet“ järgi on harvendusraie tegemisel puistu esimese rinde rinnaspindala alammääraks 15,4 m2/ha . Enne raietööde algust oli eraldusel 22 metsa rinnaspindala 12,0 m2/ha. Raie tulemusena langes kasvava metsa rinnaspindala 9,9 m2/ha, mis teeb lubatust rohkem 2,1 m2/ha kohta. Vastavalt raie tegemise

ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 08.06.1999 määrusega nr.186 kinnitatud “Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad” Tabel 2 „Ebaseaduslike hooldus- või valikraiete korral rakendatavad metsa rinnaspindalast tulenevad keskkonnale kahju arvestamise määrad“ ja praegu kehtiva MS Lisa 3 „Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad“ sätetele on 1 ruutmeetri 51-60 aastase XXX enamusega puistus kahjutasu määr 7500 krooni. XXX maaüksuse eraldusel nr 22 raiekohal pindalaga 2,9 ha

raiuti rohkem 2,1 m /ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega XXX maaüksuse eraldusel nr 22 looduskeskkonnale kahju summas 45 675 krooni (2,9 ha x 2,1 m m2/ha x 7500 krooni). XXX maaüksuse eraldusel nr 23 raiekohal pindalaga 1,7 ha kasvas 50-aastane 2 boniteedi XXX enamusega puistu, mille kõrgus oli 20 meetrit. Raie tegemise ajal kehtinud MS § 17 lg 2 ja keskkonnaministri 01.04.1999 määruse nr 39 „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad“ sätete kohaselt ei oleks tohtinud raie käigus metsa rinnaspindala langeda madalamale kui 16,0 m2/ha. 01.01.2007 kehtestatud ja praegu kehtiva keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäärpärast harvendusraiet“ järgi on harvendusraie tegemisel puistu esimese rinde rinnaspindala alammääraks 14,8 m2/ha. Enne raietööde algust oli eraldusel 23 metsa rinnaspindala 10,2 m2/ha. Raie tulemusena langes kasvava metsa rinnaspindala 5,6 m2/ha, mis teeb lubatust rohkem 4,6 m2/ha kohta. Vastavalt raie tegemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 08.06.1999 määrusega nr.186 kinnitatud “Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad” Tabel 2 „Ebaseaduslike hooldus- või valikraiete korral rakendatavad metsa rinnaspindalast tulenevad keskkonnale kahju arvestamise määrad“ ja praegu kehtiva MS Lisa 3 „Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad“ sätetele on 1 ruutmeetri 41-50 aastase XXX enamusega puistus kahjutasu määr 10 000 krooni. XXX maaüksuse eraldusel nr 23 raiekohal pindalaga 1,7 ha raiuti rohkem 4,6 m2/ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega XXX maaüksuse eraldusel nr23 looduskeskkonnale kahju summas 78 200 krooni (1,7 ha x 4,6 m2/ha x 10 000 krooni). XXX maaüksuse eraldusel nr 24 raiekohal pindalaga 1,8 ha kasvas 55-aastane 2. boniteedi XXX enamusega puistu, mille kõrgus oli 20 meetrit. Raie tegemise ajal kehtinud MS § 17 lg 2 ja keskkonnaministri 01.04.1999 määruse nr 39 „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad“ sätete kohaselt ei oleks tohtinud raie käigus metsa rinnaspindala langeda madalamale kui 16,7 m2/ha 01.01.2007 kehtestatud ja praegu kehtiva keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäärpärast harvendusraiet“ järgi on harvendusraie tegemisel puistu esimese rinde rinnaspindala alammääraks 14,8 m2/ha. Enne raietööde algust oli eraldusel 24 metsa rinnaspindala 9,3 m2/ha. Raie tulemusena langes kasvava metsa rinnaspindala 7,9 m2/ha, mis teeb lubatust rohkem 1,4 m2/ha kohta. Vastavalt raie tegemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 08.06.1999 määrusega nr 186 kinnitatud “Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad” Tabel 2 „Ebaseaduslike hooldus- või valikraiete korral rakendatavad metsa rinnaspindalast tulenevad keskkonnale kahju arvestamise määrad“ ja praegu kehtiva MS Lisa 3 „Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad“ sätetele on 1 ruutmeetri 51-60 aastase XXX enamusega puistus kahjutasu määr 7500 krooni. XXX maaüksuse eraldusel nr 24 raiekohal pindalaga 1,8 ha raiuti rohkem 1,4 m2/ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega XXX maaüksuse eraldusel nr 24 looduskeskkonnale kahju summas 18 900 krooni.(1,8 ha x 1,4 m2/ha x 7500 krooni). Ebaseadusliku raiega on XXX maaüksusel tekitatud keskkonnale kahju kokku summas 465 275 krooni.

Ajavahemikul 01.12.2003 kuni 27.01.2004 pani F.L vahendlikult toime puude ebaseadusliku raie Ida-Viru maakonnas Illuka vallas Illuka küla lähistel asuval maaüksusel XXX eraldusel 4. Selleks omandas F.L maaüksuse, kavandas ja korraldas maaüksusel metsaraie, palkas raie tegemiseks tööjõudu kas omaenda firmast OÜ Vikoond või mujalt, muretses metsa ülestöötamiseks vajaliku tehnika, näitas töölistele ette raiekohad ja andis juhised tehtava raie ja raiemahu kohta, korraldas raiutud metsamaterjali veo ja müügi. F.L edastas XXX maaüksusel eraldustel 1 ja 3 kavandatud raie kohta metsateatise Ida-Virumaa Keskkonnateenistusele, kuid eraldusel 4 raie kohta metsateatist ei esitanud. Sellest hoolimata laskis F.L töölistel eraldusel 4 raiet teostada, kusjuures metsa raiuti eraldusel, kus raie tegemiseks ei olnud metsateatist esitatud ja raie mahtu ületati, millega tekitati keskkonnale kahju. F.L viis raietöölised eksimusse raie seaduslikkusest ja valitses töölisi ülekaaluka teadmisega, kuna väitis, et metsateatis on esitatud, see on läbi vaadatud ja selle alusel võib raiuda, kuid ise vaikis maha asjaolu, et eraldusel 4 ei olnud raie tegemiseks metsateatist esitatud. Samuti väitis, et tal on pikaajaline metsatööde kogemus, mistõttu veenis töölisi, et tema tõlgendus raiete lubatavuse kohta on õige. F.L esitas 04.12.2004 Keskkonnateenistusele metsateatise nr 11123, kus oli märgitud raiete kohaks eraldused nr 1 ja 3, kuid puudus viide eraldusele 4. F.L, jättes esitamata metsateatise eraldus 4 kohta, rikkus raie tegemise ajal kehtinud MS § 23 lg 1, mille kohaselt metsaomanik võib teha raieid kinnistu asukohajärgse keskkonnateenistuse loal. XXX maaüksuse eraldusel 4 tehtud ebaseadusliku raie käigus ei ole kinni peetud rinnaspindala ja täiuse lubatud alammääradest (st mets on lõigatud lubatust hõredamaks), millega on rikutud raie tegemise ajal kehtinud MS § 17 lg 2 ja MS § 17 lg 3 alusel kehtestatud keskkonnaministri 01.04.1999 määruse nr 39 „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärasid“. Metsa lubatust hõredamaks raiumisega on rikutud ka praegu kehtiva MS § 31 lg 2, keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ § 6 lg 4 ja lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet“ sätteid. MS § 24 lg 2 p 3 rikkumine seisnes selles, et metsaomanikuna F.L ei majandanud metsa kooskõlas metsa säästliku kasutamise põhimõtetega. XXX maaüksusel eraldusel 4 tehtud ebaseadusliku raiega tekitati keskkonnale kahju. Vastavalt raie tegemise ajal kehtinud MS § 56 lg 3 p 1 tekitatakse keskkonnale kahju, kui metsa raiutakse hõredamaks kui seda lubavad rinnaspindala või täiuse alammäärad ning metsa raiel ei peeta kinni lubatud raieviisist. 01.01.2007 kehtestatud ja praegu kehtiva MS § 67 lg 2 p 1 järgi tekitatakse keskkonnale kahju, kui metsaraiel ei peeta kinni puistu rinnaspindala või täiuse lubatust määrast, raieajast või-liigist. XXX maaüksuse eraldusel nr 4 raiekohal pindalaga 1,1 ha kasvas 51-aastane 2. boniteedi XXX enamusega puistu, mille kõrgus oli 20 meetrit. Raie tegemise ajal kehtinud MS § 17 lg 2 ja keskkonnaministri 01.04.1999 määruse nr 39 „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad“ sätete kohaselt ei oleks tohtinud raie käigus

metsa rinnaspindala langeda madalamale kui 16,0 m /ha. 01.01.2007 kehtestatud ja praegu kehtiva keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäärpärast harvendusraiet“ järgi on harvendusraie

tegemisel puistu esimese rinde rinnaspindala alammääraks 14,8 m/ha. Enne raietööde algust

oli eraldusel 4 metsa rinnaspindala 14,0 m /ha. Raie tulemusena langes kasvava metsa rinnaspindala 7,8 m2/ha, mis teeb lubatust rohkem 6,2 m2/ha kohta. Vastavalt raie tegemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 08.06.1999 määrusega nr 186 kinnitatud “Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad” Tabel 2 „Ebaseaduslike hooldus- või valikraiete korral rakendatavad metsa rinnaspindalast tulenevad keskkonnale kahju arvestamise määrad“ ja praegu kehtiva MS Lisa 3 „Metsa raiumisel metsa

rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad“ sätetele on 1 ruutmeetri 51-60 aastase XXX enamusega puistus kahjutasu määr 7500 krooni. XXX maaüksuse eraldusel nr 4 raiekohal pindalaga 1,1 haraiuti

rohkem 6,2 m /ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega XXX maaüksuse eraldusel nr 4

looduskeskkonnale kahju summas 51 150 krooni (1,1ha x 6,2 m /ha x 7500 krooni). Lisaks pani F.L augustis 2004 vahendlikult toime puude ebaseadusliku raie Ida-Viru maakonnas Alajõe vallas Uusküla külas maaüksuse XXX eraldusel 1 (endise Alajõe metskonna kvartal 210 eraldus 10). Selleks omandas F.L maaüksuse, kavandas ja korraldas maaüksusel metsaraie, palkas raie tegemiseks tööjõudu kas omaenda firmast OÜ Vikoond või mujalt, muretses metsa ülestöötamiseks vajaliku tehnika, näitas töölistele ette raiekohad ja andis juhised tehtava raie ja raiemahu kohta, korraldas raiutud metsamaterjali veo ja müügi. F.L edastas XXX maaüksusel eraldusel 10 kavandatud raie kohta metsateatise Ida-Virumaa Keskkonnateenistusele, kuid peale keskkonnateenistuse poolt raie keelamist, eiras keeldu ja laskis ikkagi töölistel raie teostada, kusjuures raide mahtu ületati, millega tekitati keskkonnale kahju. F.L viis raietöölised eksimusse raie seaduslikkusest ja valitses töölisi ülekaaluka teadmisega, kuna väitis, et metsateatis on esitatud, see on läbi vaadatud ja selle alusel võib raiuda, kuid ise vaikis maha asjaolu, et eraldusel 10 oli raie keelatud. Samuti väitis, et tal on pikaajaline metsatööde kogemus, mistõttu veenis töölisi, et tema tõlgendus raiete lubatavuse kohta on õige. 15.07.2004 esitas F.L Keskkonnateenistusele metsateatise nr 3230400151, milles näitas raide kohana eraldused nr 1 (endise Alajõe metskonna kvartal 210 eraldus 10) ja 2. Metsaraie teostamine eraldusel 1 keelati keskkonnateenistuse poolt 04.08.2004, kuna eelmise lageraide langi kõrvale võib teha uue lageraide alles pärast kõrvalolevate lageraie lankide uuenemist ja minimaalse liitumisaja möödumist. Raiet lubava metsateatiseta ning keelust hoolimata lasi F.L XXX eraldusel 1 (endise Alajõe metskonna kvartal 210 eraldusel 10) teha lageraie. Ebaseadusliku raiega on rikutud raie tegemise ajal kehtinud MS § 13 lg 2, mille kohaselt raiesmiku kõrval võib teha uue lageraie pärast eelmise raiesmiku uuenemist ja minimaalse liitumisaja möödumist ning praegu kehtiva MS 1 § 29 lg 9 sätteid. F.L rikkus raie tegemise ajal kehtinud MS § 23 lg 1, mille kohaselt metsaomanik võib teha raieid kinnistu asukohajärgse keskkonnateenistuse loal ning § 23 lg 9, mille kohaselt metsaomanik tohib alustada metsateatises lubatuid raieid pärast keskkonnateenistuselt metsateatise tagasisaamist. MS § 24 lg 2 p 3 rikkumine seisnes selles, et metsaomanikuna F.L ei majandanud metsa kooskõlas metsa säästliku kasutamise põhimõtetega. XXX maaüksuse eraldusel 1 (endise Alajõe metskonna kvartal 210 eraldus 10) tehtud ebaseadusliku raiega tekitati keskkonnale kahju. Vastavalt raie tegemise ajal kehtinud MS § 56 lg 3 p 1 ja p 2 järgi tekitatakse keskkonnale kahju, kui metsa raiel ei peeta kinni lubatud liitumisajast ja raieviisist, alustatakse uut uuendusraiet enne vahetult kõrval asuva uuendusraielangi uuenemist või uuenemata langile lähemal kui 100 meetrit. XXX maaüksuse kvartal 210 eraldustel 10 raiekohal pindalaga 1,30 ha raiuti lubatust rohkem 110,2 tm metsa ehk arvestuslikult 306 puud, seega tekitati ebaseadusliku raiega XXX maaüksusel looduskeskkonnale kahju summas 51 714,00 krooni (306 puude arv x 169.00 krooni). Peale selle pani F.L vahendlikult toime puude ebaseadusliku raie Ida-Viru maakonnas, Alajõe vallas Katase küla lähistel asuval maaüksusel XXX eraldustel 11, 12 ja

Selleks omandas F.L maaüksuse, kavandas ja korraldas maaüksusel metsaraie, palkas raie tegemiseks tööjõudu kas omaenda firmast OÜ Vikoond või mujalt, muretses metsa ülestöötamiseks vajaliku tehnika, näitas töölistele ette raiekohad ja andis juhised tehtava raie ja raiemahu kohta, korraldas raiutud metsamaterjali veo ja müügi. F.L edastas XXX maaüksusel täpsustamata eraldustel sanitaarraie tegemise kohta metsateatise Ida-Virumaa Keskkonnateenistusele, kuid peale keskkonnateenistuse poolt raie keelamist, eiras keeldu ja laskis ikkagi töölistel raie teostada, kusjuures raide mahtu ületati, millega tekitati keskkonnale kahju. F.L viis raietöölised eksimusse raie seaduslikkusest ja valitses töölisi ülekaaluka teadmisega, kuna väitis, et metsateatis on esitatud, see on läbi vaadatud ja selle alusel võib raiuda, kuid ise vaikis maha asjaolu, et metsateatise alusel oli raie keelatud. Samuti väitis, et tal on pikaajaline metsatööde kogemus, mistõttu veenis töölisi, et tema tõlgendus raiete lubatavuse kohta on õige. 15.07.2004 esitas F.L Keskkonnateenistusele metsateatise nr 3230400127. Metsaraie keelati 03.08.2004 Keskkonnateenistuse kirjaga, kuna kavandatav sanitaarraie oli toodud kogu terve kinnistu kohta, samas oli suur osa kinnistust läbi raiutud ja kohati lage, mistõttu on vajalik täpsustada raie teostamise kohta. F.L , jättes esitamata metsateatise eralduste 11, 12, 13 kohta, rikkus raie tegemise ajal kehtinud MS (28.01.2004 redaktsioonis) § 23 lg 1, mille kohaselt metsaomanik võib teha raieid kinnistu asukohajärgse keskkonnateenistuse loal ning § 23 lg 9, mille kohaselt metsaomanik tohib alustada metsateatises lubatuid raieid pärast keskkonnateenistuselt metsateatise tagasisaamist. MS § 24 lg 2 p 3 rikkumine seisnes selles, et metsaomanikuna F.L ei majandanud metsa kooskõlas metsa säästliku kasutamise põhimõtetega. XXX maaüksuse eraldustel 11, 12 ja 13 tehtud ebaseadusliku raie käigus ei ole kinni peetud rinnaspindala ja täiuse lubatud alammääradest (st mets on lõigatud lubatust hõredamaks), millega on rikutud raie tegemise ajal kehtinud MS § 17 lg 2 ja MS § 17 lg 3 alusel kehtestatud keskkonnaministri 01.04.1999 määruse nr 39 „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärasid“. Metsa lubatust hõredamaks raiumisega on rikutud ka praegu kehtiva MS § 31 lg 2, keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ § 6 lg 4 ja lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet“ sätteid. XXX maaüksusel eraldustel 11, 12 ja 13 tehtud ebaseadusliku raiega tekitati keskkonnale kahju. Vastavalt raie tegemise ajal kehtinud MS § 56 lg 3 p 1 tekitatakse keskkonnale kahju, kui mets raiutakse hõredamaks kui seda lubavad rinnaspindala või täiuse alammäärad ning metsa raiel ei peeta kinni lubatud raieviisist. 01.01.2007 kehtestatud ja praegu kehtiva MS § 67 lg 2 p 1 järgi tekitatakse keskkonnale kahju, kui metsaraiel ei peeta kinni puistu rinnaspindala või täiuse lubatust määrast, raieajast või -liigist. XXX maaüksuse eraldusel nr 11 raiekohal pindalaga 0,3 ha kasvas 44-aastane 5. boniteedi männi enamusega puistu, mille kõrgus oli 8 meetrit. Raie tegemise ajal kehtinud MS § 17 lg 2 ja keskkonnaministri 01.04.1999 määruse nr 39 „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad“ sätete kohaselt ei oleks tohtinud raie käigus

metsa rinnaspindala langeda madalamale kui 9,4 m /ha. 01.01.2007 kehtestatud ja praegu kehtiva keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäärpärast harvendusraiet“järgi on harvendusraie

tegemisel puistu esimese rinde rinnaspindala alammääraks 12,5 m/ha. Raie tulemusena

langes kasvava metsa rinnaspindala 5,7 m /ha , mis teeb lubatust rohkem 3,7 m /ha kohta. Vastavalt raie tegemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 08.06.1999 määrusega nr 186 kinnitatud “Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad” Tabel 2 „Ebaseaduslike hooldus- või valikraiete korral rakendatavad metsa rinnaspindalast tulenevad keskkonnale kahju arvestamise määrad“ ja praegu kehtiva MS Lisa 3 „Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega

keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad“ sätetele on 1 ruutmeetri 41-50 aastase männi enamusega puistus kahjutasu määr 10 000 krooni. XXX maaüksuse eraldusel nr 11 raiekohal pindalaga 0,3 ha raiuti rohkem 3,7 m2 /ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega XXX maaüksuse eraldusel nr 11 looduskeskkonnale kahju summas 11 100 krooni (0,3ha x 3,7

m /ha x 10 000 krooni). XXX maaüksuse eraldusel nr 12 raiekohal pindalaga 0,3 ha kasvas 44-aastane 5 boniteedi XXX enamusega puistu, mille kõrgus oli 8 meetrit. Raie tegemise ajal kehtinud MS § 17 lg 2 ja keskkonnaministri 01.04.1999 määruse nr 39 „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad“ sätete kohaselt ei oleks tohtinud raie käigus metsa rinnaspindala langeda madalamale kui 8,9 m2/ha. 01.01.2007 kehtestatud ja praegu kehtiva keskkonnaministri 27.12.2006 a määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäärpärast harvendusraiet“ järgi on harvendusraie tegemisel puistu esimese rinde rinnaspindala alammääraks 7,3 m2 /ha. Raie tulemusena langes kasvava metsa rinnaspindala 5,8 m2/ha, mis teeb lubatust rohkem 1,5 m2/ha kohta. Vastavalt raie tegemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 08.06.1999 määrusega nr 186 kinnitatud “Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad” Tabel 2 „Ebaseaduslike hooldus- või valikraiete korral rakendatavad metsa rinnaspindalast tulenevad keskkonnale kahju arvestamise määrad“ ja praegu kehtiva MS Lisa 3 „Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad“ sätetele on 1 ruutmeetri 41-50 aastase XXX enamusega puistus kahjutasu määr 10 000 krooni. XXX maaüksuse eraldusel nr 12 raiekohal pindalaga 0,3 ha

raiuti rohkem 1,5 m /ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega XXX maaüksuse eraldusel nr 12

looduskeskkonnale kahju summas 4500 krooni (0,3 ha x 1,5 m /ha x 10 000 krooni). XXX maaüksuse eraldusel nr 13 raiekohal pindalaga 1,4 ha kasvas 64-aastane 4 boniteedi männi enamusega puistu, mille kõrgus oli 14 meetrit. Raie tegemise ajal kehtinud MS § 17 lg 2 ja keskkonnaministri 01.04.1999 määruse nr 39 „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad“ sätete kohaselt ei oleks tohtinud raie käigus metsa rinnaspindala langeda madalamale kui 15,3 m2/ha. 01.01.2007 kehtestatud ja praegu kehtiva keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäärpärast harvendusraiet“ järgi on harvendusraie tegemisel puistu esimese rinde rinnaspindala alammääraks 17,5 m2/ha. Raie tulemusena langes kasvava metsa rinnaspindala 6,7 m2/ha, mis teeb lubatust rohkem 8,6 m2/ha kohta. Vastavalt raie tegemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 08.06.1999 määrusega nr 186 kinnitatud “Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad” Tabel 2 „Ebaseaduslike hooldus- või valikraiete korral rakendatavad metsa rinnaspindalast tulenevad keskkonnale kahju arvestamise määrad“ ja praegu kehtiva MS Lisa 3 „Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad“ sätetele on 1 ruutmeetri 61-70 aastase männi enamusega puistus kahjutasu määr 7500 krooni. XXX maaüksuse eraldusel nr 13

raiekohal pindalaga 1,4 ha raiuti rohkem 8,6 m /ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega XXX maaüksuse eraldusel nr 13 looduskeskkonnale kahju summas 90 300 krooni (1,4 ha x 8,6

m /ha x 7500 krooni). Ebaseadusliku raiega on maaüksusel XXX tekitatud keskkonnale kahju summas 105 900 krooni. Ajavahemikus 28.11.2003 kuni 08.01.2004 pani F.L vahendlikult toime puude ebaseadusliku raie Ida-Viru maakonnas Alajõe vallas Karjamaa küla maaüksusel XXX eraldustel 10, 11 ja 12. Selleks omandas F.L maaüksuse, kavandas ja korraldas maaüksusel metsaraie, palkas raie tegemiseks tööjõudu kas omaenda firmast OÜ Vikoond või mujalt, muretses metsa

ülestöötamiseks vajaliku tehnika, näitas töölistele ette raiekohad ja andis juhised tehtava raie ja raiemahu kohta, korraldas raiutud metsamaterjali veo ja müügi. F.L edastas raie tegemise kohta metsateatise Ida-Virumaa Keskkonnateenistusele, kuid peale keskkonnateenistuse poolt raie keelamist, eiras keeldu ja laskis ikkagi töölistel raie teostada, kusjuures raiete mahtu ületati, millega tekitati keskkonnale kahju. F.L viis raietöölised eksimusse raie seaduslikkusest ja valitses töölisi ülekaaluka teadmisega, kuna väitis, et metsateatis on esitatud, see on läbi vaadatud ja selle alusel võib raiuda, kuid ise vaikis maha asjaolu, et metsateatise alusel oli raie keelatud. Samuti väitis, et tal on pikaajaline metsatööde kogemus, mistõttu veenis töölisi, et tema tõlgendus raiete lubatavuse kohta on õige. 28.11.2003 esitas F.L Ida-Virumaa Keskkonnateenistusele metsateatise nr 11101, kavaga teostada lageraie eraldustel 9,10,11,12. Keskkonnateenistus keelas 11.12.2003 raied eraldustel 9, 10, 11. Raie keelamisest hooolimata korraldas F.L XXX maaüksuse eraldustel 9, 10, 11 ja 12 lageraie, mille tagajärjel raiuti lagedaks harvendusraie-ealine mets. Lubatust nooremas puistus ehk harvendusraie-ealises metsas lageraie tegemisega rikuti raie tegemise ajal kehtinud MS § 13 lg 4 nõudeid, mille kohaselt on keelatud nooremate kui saja-aastaste männi- ja kõvalehtpuupuistute, kaheksakümneaastaste kuusikute ning seitsmekümneaastaste kaasikute lageraie. Harvendusraie-ealise puistu lagedaks raiumisega rikuti raie tegemise ajal kehtinud MS § 17 lg 2 ja keskkonnaministri 01.04.1999 määrusega nr 39 kehtestatud „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärasid“. Ebaseadusliku raiega rikuti ka praegu kehtiva MS § 29 lg 4 p 1, 2, 3, § 31 lg 2, keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ § 6 lg 4 ja lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet“ sätteid. F.L rikkus ka MS § 23 lg 5 sätteid, mille kohaselt metsaomanik tohib alustada töid, kui kahe nädala jooksul teatise esitamisest pole keelatud teatises kavandatud tegevust. Rinnaspindala ja täiuse alammääradest mitte kinnipidamisega on loodud eeldused tuulekahju tekkeks, seenhaiguste ja putukkahjurite levikuks, mis ei ole kooskõlas metsa säästliku majandamise põhimõtetega ning millega on rikutud MS § 24 lg 2 p 3. XXX maaüksuse eraldustel 9, 10, 11 ja 12 tehtud ebaseadusliku raiega tekitati keskkonnale kahju. Vastavalt raie tegemise ajal kehtinud MS § 56 lg 3 p 1 tekitatakse keskkonnale kahju, kui mets raiutakse hõredamaks kui seda lubavad rinnaspindala või täiuse alammäärad ning metsa raiel ei peeta kinni lubatud raieviisist. 01.01.2007 kehtestatud ja praegu kehtiva MS § 67 lg 2 p 1 järgi tekitatakse keskkonnale kahju, kui metsaraiel ei peeta kinni puistu rinnaspindala või täiuse lubatust määrast, raieajast või -liigist. XXX maaüksuse eraldusel nr 10 raiekohal pindalaga 2,5 ha ja 0,7 ha kasvas 75-aastane 4. boniteedi männi enamusega puistu, mille kõrgus oli 16 meetrit. Raie tegemise ajal kehtinud MS § 17 lg 2 ja keskkonnaministri 01.04.1999 määruse nr 39 „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad“ sätete kohaselt ei oleks tohtinud raie käigus

metsa rinnaspindala langeda madalamale kui 17,1 m /ha. 01.01.2007 kehtestatud ja praegu kehtiva keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäärpärast harvendusraiet“ järgi on harvendusraie

tegemisel puistu esimese rinde rinnaspindala alammääraks 18,9 m/ha . Enne raietööde algust

oli eraldusel 10 metsa rinnaspindala 13,0 m /ha. Raie tulemusena langes kasvava metsa

rinnaspindala 0 m /ha lagedaks raiutud alal 2,5 ha, mis teeb lubatust rohkem 13 m /ha kohta. Vastavalt raie tegemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 08.06.1999 määrusega nr 186 kinnitatud “Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad” Tabel 2 „Ebaseaduslike hooldus- või valikraiete korral rakendatavad metsa rinnaspindalast tulenevad keskkonnale kahju arvestamise määrad“ ja praegu kehtiva MS Lisa 3 „Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega

keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad“ sätetele on 1 ruutmeetri 71-80 aastase männi enamusega puistus kahjutasu määr 6000 krooni. XXX maaüksuse eraldusel nr 10 raiekohal pindalaga 2,5 ha raiuti rohkem 13 m2/ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega XXX maaüksuse eraldusel nr 10 looduskeskkonnale kahju summas 195 000.00 krooni. (2,5 ha x 13

m /ha x 6000 krooni). XXX maaüksuse eraldusel nr 10 raiekohal pindalaga 0,7 ha raiuti

rohkem 7,9 m /ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega XXX maaüksuse eraldusel nr 10

looduskeskkonnale kahju summas 33 180 krooni (0,7 ha x 7,9 m /ha x 6000 krooni). XXX maaüksuse eraldusel nr 11 raiekohal pindalaga 1,1 ha kasvas 80-aastane 4 boniteedi männi enamusega puistu, mille kõrgus oli 16 meetrit. Raie tegemise ajal kehtinud MS § 17 lg 2 ja keskkonnaministri 01.04.1999 määruse nr 39 „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad“ sätete kohaselt ei oleks tohtinud raie käigus metsa rinnaspindala langeda madalamale kui 17,6 m2/ha. 01.01.2007 kehtestatud ja praegu kehtiva keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäärpärast harvendusraiet“ järgi on harvendusraie tegemisel puistu esimese rinde rinnaspindala alammääraks 18,9 m2/ha. Enne raietööde algust oli eraldusel 11 metsa rinnaspindala 10,0 m2/ha. Raie tulemusena langes kasvava metsa rinnaspindala 0 m2 /ha, mis teeb lubatust rohkem 10 m2/ha kohta. Vastavalt raie tegemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 08.06.1999 määrusega nr 186 kinnitatud “Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad” Tabel 2 „Ebaseaduslike hooldus- või valikraiete korral rakendatavad metsa rinnaspindalast tulenevad keskkonnale kahju arvestamise määrad“ ja praegu kehtiva MS Lisa 3 „Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad“ sätetele on 1 ruutmeetri 71-80 aastase männi enamusega puistus kahjutasu määr 6000 krooni.

XXX maaüksuse eraldusel nr 11 raiekohal pindalaga 1,1 ha raiuti rohkem 10 m /ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega XXX maaüksuse eraldusel nr 11 looduskeskkonnale kahju

summas 66 000.00 krooni (1,1 ha x 10 m /ha x 6000 krooni). XXX maaüksuse eraldusel nr 12 raiekohal pindalaga 1,1 ha kasvas 80-aastane 4 boniteedi männi enamusega puistu, mille kõrgus oli 17 meetrit. Raie tegemise ajal kehtinud MS § 17 lg 2 ja keskkonnaministri 01.04.1999 määruse nr 39 „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad“ sätete kohaselt ei oleks tohtinud raie käigus metsa rinnaspindala langeda madalamale kui 17,6 m2/ha. 01.01.2007 kehtestatud ja praegu kehtiva keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäärpärast harvendusraiet“ järgi on harvendusraie

tegemisel puistu esimese rinde rinnaspindala alammääraks 19,5 m/ha. Enne raietööde algust

oli eraldusel 12 metsa rinnaspindala 11,0 m /ha. Raie tulemusena langes kasvava metsa rinnaspindala 1,5 m2/ha, mis teeb lubatust rohkem 9,5 m2/ha kohta. Vastavalt raie tegemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 08.06.1999 määrusega nr 186 kinnitatud “Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad” Tabel 2 „Ebaseaduslike hooldus- või valikraiete korral rakendatavad metsa rinnaspindalast tulenevad keskkonnale kahju arvestamise määrad“ ja praegu kehtiva MS Lisa 3 „Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad“ sätetele on 1 ruutmeetri 71-80 aastase männi enamusega puistus kahjutasu määr 6000 krooni. XXX maaüksuse eraldusel nr 12 raiekohal pindalaga 1,1 ha

raiuti rohkem 9,5 m /ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega XXX maaüksuse eraldusel nr 12

looduskeskkonnale kahju summas 62 700 krooni (1,1ha x 9,5 m /ha x 6000 krooni). Ebaseadusliku raiega on maaüksusel XXX tekitatud keskkonnale kahju summas 356 880 krooni. Peale selle pani F.L vahendlikult toime puude ebaseadusliku raie Ida-Virumaal Toila vallas Konju küla maaüksusel XXX (kinnistu nr.3279908) eraldustel 5, 7, 8 ja 14.

Selleks omandas F.L maaüksuse, kavandas ja korraldas maaüksusel metsaraie, palkas raie tegemiseks tööjõudu kas omaenda firmast OÜ Vikoond või mujalt, muretses metsa ülestöötamiseks vajaliku tehnika, näitas töölistele ette raiekohad ja andis juhised tehtava raie ja raiemahu kohta, korraldas raiutud metsamaterjali veo ja müügi. F.L edastas raie tegemise kohta metsateatise Ida-Virumaa Keskkonnateenistusele, kuid peale keskkonnateenistuse poolt raie keelamist, eiras keeldu ja laskis ikkagi töölistel raie teostada, kusjuures raiete mahtu ületati, millega tekitati keskkonnale kahju. F.L viis raietöölised eksimusse raie seaduslikkusest ja valitses töölisi ülekaaluka teadmisega, kuna väitis, et metsateatis on esitatud, see on läbi vaadatud ja selle alusel võib raiuda, kuid ise vaikis maha asjaolu, et metsateatise alusel oli raie keelatud. Samuti väitis, et tal on pikaajaline metsatööde kogemus, mistõttu veenis töölisi, et tema tõlgendus raiete lubatavuse kohta on õige. Keskkonnainspektsioon avastas ebaseadusliku raide 07.12.2003. XXX maaüksusel kavandatud harvendusraie kohta esitas F.L 14.10.2003 metsateatise registreerimisnumbriga 10873. Keskkonnateenistus keelas 23.10.2003 kavandatud harvendusraie, põhjendades keeldu sellega, et metsateatist ei esitanud metsa omanik, kuid sellele vaatamata F.L teostas raie. Sellega rikkus F.L rikkus raie tegemise ajal kehtinud MS § 23 lg 5 sätteid, mille kohaselt metsaomanik tohib alustada töid, kui kahe nädala jooksul teatise esitamisest pole keelatud teatises kavandatud tegevust. Eraldustel nr 5, 7, 8 ja 14 kasvasid harvendusraie-ealised puistud, kus raie tegemisel ei peetud kinni rinnaspindala ja täiuse lubatud alammääradest, millega on rikutud raie tegemise ajal kehtinud MS § 17 lg 2 ja § 17 lg 3 alusel kehtestatud keskkonnaministri 01.04.1999.a määruse nr. 39 „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärasid“. Harvendusraie tegemisel metsa lubatust hõredamaks raiumisega on rikutud ka praegu kehtiva MS § 31 lg 2, keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ § 6 lg 4 ja lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet“ sätteid. XXX maaüksuse eraldustel 5, 7, 8 ja 14 tehtud ebaseadusliku raiega tekitati keskkonnale kahju. Vastavalt raie tegemise ajal kehtinud MS § 56 lg 3 p 1 tekitatakse keskkonnale kahju, kui mets raiutakse hõredamaks kui seda lubavad rinnaspindala või täiuse alammäärad ning metsa raiel ei peeta kinni lubatud raieviisist. 01.01.2007 kehtestatud ja praegu kehtiva MS § 67 lg 2 p 1 järgi tekitatakse keskkonnale kahju, kui metsaraiel ei peeta kinni puistu rinnaspindala või täiuse lubatust määrast, raieajast või -liigist. XXX maaüksuse eraldusel nr 5 raiekohal pindalaga 0,3 ha kasvas 68-aastane 3. boniteedi männi enamusega puistu, mille kõrgus oli 15 meetrit. Raie tegemise ajal kehtinud MS § 17 lg 2 ja keskkonnaministri 01.04.1999 määruse nr 39 „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad“ sätete kohaselt ei oleks tohtinud raie käigus metsa rinnaspindala langeda madalamale kui 18,7 m2/ha. 01.01.2007 kehtestatud ja praegu kehtiva keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäärpärast harvendusraiet“ järgi on harvendusraie

tegemisel puistu esimese rinde rinnaspindala alammääraks 18,2 m/ha. Raie tulemusena

langes kasvava metsa rinnaspindala 9,4 m /ha, mis teeb lubatust rohkem 8,8 m /ha kohta. Vastavalt raie tegemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 08.06.1999 määrusega nr 186 kinnitatud “Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad” Tabel 2 „Ebaseaduslike hooldus- või valikraiete korral rakendatavad metsa rinnaspindalast tulenevad keskkonnale kahju arvestamise määrad“ ja praegu kehtiva MS Lisa 3 „Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad“ sätetele on 1 ha 61-70 aastase puistu rinnaspindala 1 m2 kahjutasu määr 7500 krooni. XXX maaüksuse eraldusel nr 5 raiekohal pindalaga 0,3 ha raiuti rohkem 8,8 m2/ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega XXX

maaüksuse eraldusel nr 5 looduskeskkonnale kahju summas m2/ha x 7500 krooni).

19 800 krooni (0,3 ha x 8,8

XXX maaüksuse eraldusel nr 14 raiekohal pindalaga 0,4 ha kasvas 58-aastane 2. boniteedi männi enamusega puistu, mille kõrgus oli 17 meetrit. Raie tegemise ajal kehtinud MS § 17 lg 2 ja keskkonnaministri 01.04.1999 määruse nr 39 „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad“ sätete kohaselt ei oleks tohtinud raie käigus

metsa rinnaspindala langeda madalamale kui 19,5 m /ha. 01.01.2007 kehtestatud ja praegu kehtiva keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäärpärast harvendusraiet“ järgi on harvendusraie

tegemisel puistu esimese rinde rinnaspindala alammääraks 19,5 m/ha. Raie tulemusena

langes kasvava metsa rinnaspindala 8,6 m /ha, mis teeb lubatust rohkem 10, 9 m /ha kohta. Vastavalt raie tegemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 08.06.1999 määrusega nr 186 kinnitatud “Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad” Tabel 2 „Ebaseaduslike hooldus- või valikraiete korral rakendatavad metsa rinnaspindalast tulenevad keskkonnale kahju arvestamise määrad“ ja praegu kehtiva MS Lisa 3 „Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad“ sätetele on 1 ruutmeetri 71-80 aastase männi enamusega puistus kahjutasu määr 6000 krooni. XXX maaüksuse eraldusel nr 14 raiekohal pindalaga 0,4 ha raiuti rohkem 10,9 m2 /ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega XXX maaüksuse eraldusel nr 14 looduskeskkonnale kahju summas 32 700 krooni (0,4 ha x 10,9 m2/ha x 7500 krooni). XXX maaüksuse eraldusel nr 8 raiekohal pindalaga 5,8 ha kasvas 38-aastane 3. boniteedi XXX enamusega puistu, mille kõrgus oli 11 meetrit. Raie tegemise ajal kehtinud MS § 17 lg 2 ja keskkonnaministri 01.04.1999 määruse nr 39 „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad“ sätete kohaselt ei oleks tohtinud raie käigus

metsa rinnaspindala langeda madalamale kui 11,6 m /ha. 01.01.2007 kehtestatud ja praegu kehtiva keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäärpärast harvendusraiet“ järgi on harvendusraie tegemisel puistu esimese rinde rinnaspindala alammääraks 9,2 m2 /ha. Raie tulemusena langes kasvava metsa rinnaspindala 9,7 m2/ha, mis teeb lubatust rohkem 0,16 m2/ha kohta. Vastavalt raie tegemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 08.06.1999 määrusega nr 186 kinnitatud “Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad” Tabel 2 „Ebaseaduslike hooldus- või valikraiete korral rakendatavad metsa rinnaspindalast tulenevad keskkonnale kahju arvestamise määrad“ ja praegu kehtiva MS Lisa 3 „Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad“ sätetele on 1 ruutmeetri 31-40 aastase XXX enamusega puistus kahjutasu määr 20 000 krooni. XXX maaüksuse eraldusel nr 8 raiekohal pindalaga 5,8 ha

raiuti rohkem 0,16 m /ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega XXX maaüksuse eraldusel nr 8

looduskeskkonnale kahju summas 18 560 krooni (5,8 ha x 0,16 m /ha x 20 000 krooni). XXX maaüksuse eraldusel nr 7 raiekohal pindalaga 1,0 ha kasvas 48-aastane 3. boniteedi XXX enamusega puistu, mille kõrgus oli 15 meetrit. Raie tegemise ajal kehtinud MS § 17 lg 2 ja keskkonnaministri 01.04.1999 määruse nr 39 „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad“ sätete kohaselt ei oleks tohtinud raie käigus

metsa rinnaspindala langeda madalamale kui 13,1 m /ha. 01.01.2007 kehtestatud ja praegu kehtiva keskkonnaministri 27.12.2006 a määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäärpärast harvendusraiet“ järgi on harvendusraie tegemisel puistu esimese rinde rinnaspindala alammääraks 11,7 m2/ha. Raie tulemusena langes kasvava metsa rinnaspindala 6,1 m2/ha, mis teeb lubatust rohkem 5,6 m2/ha kohta. Vastavalt raie tegemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 08.06.1999 määrusega nr 186

kinnitatud “Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad” Tabel 2 „Ebaseaduslike hooldus- või valikraiete korral rakendatavad metsa rinnaspindalast tulenevad keskkonnale kahju arvestamise määrad“ ja praegu kehtiva MS Lisa 3 „Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad“ sätetele on 1 ruutmeetri 41-50 aastase XXX enamusega puistus kahjutasu määr 10 000 krooni. XXX maaüksuse eraldusel nr 7 raiekohal

pindalaga 1,0 ha raiuti rohkem 5,6 m /ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega XXX maaüksuse eraldusel nr 7 looduskeskkonnale kahju summas 56 000 krooni (1,0 ha x 5,6 m2/ha x 10000 krooni). Ebaseadusliku raiega on maaüksusel XXX tekitatud keskkonnale kahju summas 127 060 krooni. Sellega F.L pani toime puude ebaseadusliku raie, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale, s.o. pani toime kuriteo KarS § 356 lg 1 järgi. Kohtuotsuse motiivide kohaselt on tõendatud ebaseaduslik raie XXX ja XXX maaüksustel ning see ei ole tõendatud XXX , XXX , XXX ja XXX maaüksustel. F.L-ile on XXX maaüksuse episoodis süüdistus esitatud selles, et olles vahendlik täideviija, võttis ta tarvitusele kõikvõimalikud meetmed metsaraide teostamiseks. Raie oli teostatud ajavahemikus detsember 2003 kuni 14.01.2004 eraldustel 2, 3, 4, 8, 15, 17, 18, 21, 22, 23 ja 24. Süüdistatav viis töölised eksimusse raiete seaduslikkusest ja valitses töölisi ülekaaluka teadmisega, kuna väitis, et metsateatis on esitatud, see on läbi vaadatud ja selle alusel võib raiuda, kuid ise vaikis maha asjaolu, et raided on osaliselt või täielikult keelatud. Samuti veenis töölisi, et tema tõlgendus raiete lubatavuse kohta on õige ja laskis ikkagi töölistel raided teostada, mille käigus ületati raiete mahtu ning raiuti ka eraldustel, kus raie tegemiseks ei olnud metsateatist esitatud. Süüdistatava konkreetne tegu koosnes süüdistuse järgi neljast osast:

2 pindalaga 1,6 ha raiuti lubatust rohkem 7,5 m /ha. Eraldusel 3 pindalaga 0,8 ha raiuti

lubatust rohkem 3,7 m /ha. Eraldusel 4 pindalaga 2,9 ha raiuti lubatust rohkem 2,3 m /ha.

Eraldusel 8 pindalaga 0,4 ha raiuti lubatust rohkem 6,9 m /ha. Eraldusel 15 pindalaga 1,3 ha raiuti lubatust rohkem 2,5 m2/ha. Eraldusel 17 pindalaga 0,9 ha raiuti lubatust rohkem 3,3 m2/ha. Eraldusel 18 pindalaga 2,7 ha raiuti lubatust rohkem 2,2 m2/ha. Eraldusel 21 pindalaga 2,0 ha raiuti lubatust rohkem 1,2 m2/ha. Eraldusel 22 pindalaga 2,9 ha raiuti lubatust rohkem 2,1 m2/ha. Eraldusel 23 pindalaga 1,7 ha raiuti lubatust rohkem 4,6

m2/ha. Eraldusel 22 pindalaga 2,9 ha raiuti lubatust rohkem 2,1 m2/ha. Eraldusel 24 pindalaga 1,8 ha raiuti lubatust rohkem 1,4 m2 /ha.

Süüdistatava ütlustest nähtub, et soovides teostada metsaraiet esitas ta keskkonnateenistusele tegelikult kaks metsateatist. K 2 lk 16 nähtub, et metsateatis nr 10649 oli keskkonnateenistusele edastatud 07.07.2003. Selle metsateatise kohaselt soovis omanik F.L teostada metsaraiet (HR) eraldustel 2,14,15,20 mahus 214 tm, mis on ainult 3 tm võrra rohkem kui on soovitatud viimaste metsa majandamise soovitustega. Samas soovis omanik teostada LR eraldustel 4,17,21,22,24 mahus 624 tm. Viimase metsa majandamise soovituste kohaselt ei ole LR teostamine kogu maaüksusel üldse soovitatav ning eraldustel 4,17,21,22,24 ei ole soovitatud mis iganes liiki raiet. Esitatud metsateatisest nähtub, et F.L soovis raiuda metsa mahus kokku 838 tm, mis on kolm korda rohkem kui soovitatud maht 211 tm (ja sedagi 10 aasta jooksul). Süüdistatava ütlustest nähtub, et maaüksusel XXX oli metsaraiet teostatud kolmel korral 2003 aastal kevadel, 2004. aasta alguses ja 2005. aastal. Selline süüdistatava väide 2003. ja 2004. aastal asetleidnud raiete kohta on kinnitatud metsateatisega nr 10445 k 2 lk 17, edastatud keskkonnateenistusele 10.04.2003, millest nähtub, et raie on kavandatud eraldustele 1,6 ja 31. Selles osas ei ole F.L-ile süüdistust esitatud. Metsateatisest nähtub, et ta soovis teostada metsaraiet 1.,6. ja 31 eraldusel nimelt LR mahus 626 tm ning HR mahus 1795 tm. Seega F.L-i soovitatud metsaraie maht kokku 2321 tm ületas esimeste metsa majandamise soovitustega puidukasutuse suurusena määratud suuruse 1809 tm. Kuna ajavahemikus jaanuar-juuni on puidukasutuse suurus langenud 1809 tm-st 211 tm-ni, on kohtul alust arvata, et reaalselt oligi kevadel maha raiutud puid vähemalt 1598 tm, mis on 10.04.2003 metsateatise nr 10445 näidatud kavandatud raiete mahuga (2321 tm) vastavuses. Sellest tulenevalt ei ole süüdistatava väide, et tegelikult oli 2004. a alguse metsaraie teostatud 10.04.2003 metsateatise nr 10445 alusel, millegagi ümber lükatud. Omanik võib raiet teostada keskkonnateenistuse sanktsioneeritud metsateatise alusel aasta jooksul („Metsateatise edastamise ja läbivaatamise korra ning vormi kinnitamine“, keskkonnaministri määrus nr 17 11.03.1999, art 2). Kohtul ei ole andmeid, et 10.04.2003 metsateatise nr 10445 alusel oleks keskkonnateenistus keeldunud raiete lubamisest. Seega 10.04.2003 metsateatise nr 10445 alusel on süüdistataval olnud võimalus korraldada 2004. a alguses metsaraiet mahus 723 tm (2321 miinus 1598). 10.04.2003 metsateatisse puutuvalt ei ole F.L-ile süüdistust esitatud. Selle kohta, kas süüdistataval oli õigus raiete teostamiseks muudel eraldustel peale 1,6 ja 31, märgib kohus järgmist. Süüdistatav tunnistas, et ta teostas raiet selle metsateatise alusel ka teistel eraldustel peale 1,6 ja 31. Süüdistatav selgitas, et tema arust kui metsateatises on eralduse lahter täitmata jäetud, võib keskkonnateenistuse ametnik pöörduda metsateatises olevale skeemile, millel on omanik ära näidanud eraldused ja raiete liigi. Nimelt 2, 4, 5, 8, 9, 14, 15, 16, 17, 18, 20, 21, 22, 23, 27, 28, 30 eraldusele on raiete liigina metsateatise skeemile märgitud HR. Detsembris 2003 kuni 14.01.2004 kehtinud MS redaktsiooni kohaselt eksisteerisid metsateatisele järgmised nõuded: MS § 23 lg 1 p 1 ja 2 järgi on metsaomanik kohustatud asukohajärgsele keskkonnateenistusele esitama metsateatise, mis sisaldab andmeid: kavandatud raie liikidest vastavalt käesoleva seaduse §-dele 13-14, 16-19 ja 34, metsauuendustöödest, metsakuivendussüsteemide ja metsateede ehitamisest ja uuendamisest ning nende tööde käigus loodus- ja muinsuskaitse nõuete tagamisest (kaasa arvatud võtmebiotoopide säilitamine); metsakahjustustest. Sama paragrahvi lõike 6 järgi metsateatise vormi, edastamise ja läbivaatamise korra kehtestab keskkonnaminister. Metsateatise vorm oli kehtestatud keskkonnaministri 11.03.1999 määrusega nr 17 „Metsateatise edastamise ja läbivaatamise korra ning vormi kinnitamine“. Selle lisast nähtub, et metsateatises tuleb ära märkida mitte ainult kavandatud raiete liik, uuendustööd,

kuivendus- ja metsateedeehitustööd, vaid veel kavandatud töö asukoht, mille all mõeldakse katastriüksuse nr, kvartal, eraldis. Samas metsateatise vorm nägi ette lahtri „kavandatud raie ja metsauuendustööde, avastatud metsakahjustuste, ehitatavate metsateede ja metsakuivendussüsteemide asukoha skeem“. Mis peaks olema skeemile märgitud, et ole antud määrusega kehtestatud. Sarnased nõuded on kehtestatud ka praegusel ajal kehtiva MS §-s 41 ja nimetatud sättes viidatud keskkonnaministri määrusele. MS § 41 lg 1 p 1, 2, 3 kohaselt metsaomanik või tema esindaja esitab Keskkonnaametile metsateatise kavandatavate raiete kohta; kavandatava metsa uuendamise kohta; metsakahjustuste ja pärandkultuuriobjektide kohta kohe pärast seda, kui ta on nendest teada saanud. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt metsateatise vormi, sellel esitatavate andmete loetelu ja metsateatise esitamise korra kehtestab keskkonnaminister määrusega. Skeemi joonistamist metsateatisele ei ole uue metsateatise vormiga ette nähtud. Sellest tuleneb, et ajavahemikus detsembrist 2003 kuni 14.01.2004 kehtinud õigusaktidest tulenevalt ei olnud seadusega põhimõtteliselt välistatud ega keelatud, et omanik täidab metsateatise kavandatud tööde asukoha kohta märkides just skeemile eraldused ja raiete liigid. Süüdistatav selgitas, et ta ei ole k 2 lk 12 07.07.2003 metsateatise nr 10649 metsaraiet teostatud, sest ei saanud sellele keskkonnateenistuselt luba. K. 2 lk 36 keskkonnateenistuse juhataja allkirjastatud 15.07.2003 otsusest nähtub, et selle metsateatise alusel on raiete teostamine keelatud. F.L-ile on esitatud süüdistus selles, et olles vahendlik täideviija teostas ta ebaseaduslikku metsaraiet metsateatise 10649 alusel, kuigi sai keskkonnateenistuselt raietele keelu. Seega faktilise teo tuvastamiseks tuleb välja selgitada, kas F.L olles vahendlik täideviija, teostas detsembris 2003 kuni 14.01.2004 XXX maaüksusel raiet keskkonnateenistuselt saadud kehtiva loa alusel või mitte. Kohtu arvates ei ole seejuures oluline, kas raie teostatakse ühe, teise või kolmanda sanktsioneeritud metsateatise alusel. Peamine on kohtu arvates see, et metsateatise sanktsioneerimise protsessi kaudu oleks täidetud riikliku järelevalve eesmärgid, mis muuhulgas seisneb selles, et metsa oleks ärilistel huvidel kasutatud säästlikult. Ei ole millegagi ümber lükatud, et 10.04.2003 metsateatise nr 10445 alusel, mille puhul ei ole kohtule esitatud andmeid, et raie oleks täielikult või osaliselt keelatud, võis F.L alates 10.04.2003 ja aasta jooksul teostada nii lage- kui ka harvendusraiet 2321 tm mahus (kusjuures metsamajandamise soovituste kohaselt jaaniarus 2003 oli soovitatud puidukasutus 1809 tm). Juunis 2003 on teiste metsa majandamise soovituste kohaselt puidukasutus on 211 tm ja takseerkirjelduses on mitmete eralduste puhul märgitud, et 2003. aastal on teostatud raie. Metsateatise nr 10445 oli F.L õigust teostada raiet 723 tm mahus, kuigi soovitatud puidukasutuse tegelik suurus on langenud 211 tm-ni. Õigusnormidest ei nähtu, et metsa majandamise soovitused oleksid metsaomanikule või keskkonnateenistusele siduvad metsatööde kavandamisel ning keskkonnateenistuse loa andmisel. Seega ei ole välistatud, et metsaomanik võib kavandada mahulisemate raiete teostamist ja ei pruugi olla, et keskkonnateenistus sellele loa andmisest ilmtingimata keeldub. - Tunnistaja I.K. selgitas kohtus, et olles keskkonnateenistuse töötaja, käis ta XXX maaüksusel looduses vaatamas kahel korral 2003. a suvel ja 2004. a alguses. Viimati seoses ebaseaduslike raiete teostamisega. Ta tuvastas visuaalselt, et raie ei ole seadusega kooskõlas. Maaüksusel oli teostatud lageraie, kuigi mets ei olnud veel küps. Tunnistaja ei näinud, et puud oleksid kuidagi ette märgistatud.

Vastavalt metsateatisele 10445 10.04.2003 on LR teostamine olnud lubatud 1.,6.,31 eraldustel pindalal kokku 2,4 ha mahus 626 tm. - Tunnistaja J.K. selgitas kohtus, et olles keskkonnateenistuse töötaja, käis ta XXX maaüksusel looduses vaatamas mitmel korral – 2003. ja 2004.aasta alguses. Sellel maaüksusel oli suuremahuline raie teostatud juba 2003. aastal. Oli visuaalselt näha, et maaüksusel ei ole enam midagi raiuda seaduslikul alusel. Tunnistaja ütlused on selles osas ühtivad süüdistatava ütlustega, et esimene raie oli maaüksusel teostatud kevadel 2003 ja juunis 2003 koostatud metsa majandamise soovitustega, mille on märgitud, et raie on juba 2003. aastal teostatud ja puidukasutuse suurus on langenud 211 tm-ni. Sellega, et maaüksusel ei olnud enam midagi seaduslikult raiuda, ei saa kohus nõustuda, sest 10.04.2003 metsateatise 10445 alusel lubatud kavandatud raietööde maht alates 10.04.2004 ja aasta jooksul 2321 tm. Juunis 2003 metsa majandamise soovituste koostamisel fikseeriti puidukasutuse suuruse langust 1809 tm-st 211 tm-ni, ehk reaalselt juuniks 2003 oli maha raiutud 1598 tm, mis on tõesti mahuline raietöö. Samas aga metsateatise alusel kavandatud lubatud raietööde pärast kevadist raiet jäänud maht 723 tm. Kuigi selline maht ilmselt ei ole kooskõlas metsa majandamise soovitustega puidukasutamise osas (211 tm), ei pea ükski õigusakt metsa majandamise soovitusi metsaomanikule ega keskkonnateenistusele siduvaks. Kui keskkonnateenistus ei ole metsateatise 10445 alusel kavandatud töid täielikult või osaliselt keelanud, puudub riigil alus süüdistada isikut asjaolude tekitamises, mis tegelikult tekkisid riigi tegevuse või tegemata jätmise tagajärjel. - Tunnistaja U.K. selgitas, et olles keskkonnametnik, käis ta XXX maaüksusel kahel korral. Esimesel korral 2003. a suvel või sügisel. Juba siis oli mets lubatust hõredamaks raiutud. Kui täius langeb, siis järgmine raie ei ole enam lubatud. Tunnistaja ütlused ühtivad süüdistatava ütlustega, et maaüksusel on raie teostatud mitmel korral ja esimest korda kevadel 2003, samuti ühtivad ka metsa majandamise soovitustega, mis olid koostatud 10.06.2003, millest nähtub, et alates jaanuarist 2003 kuni juunini 2003 on metsa tagavara langenud poole võrra ja puidu kasutuse suurus langenud 90% võrra. Tunnistaja U.K. i ütlustest, süüdistatava ütlustest ja metsa majandamise soovitustest nähtub, et F.L oligi see isik, kes korraldas XXX maaüksusel harvendusraiet mitmel korral ja kelle tegevuse tagajärjel langeski metsa rinnaspindala lubatust alammäärast madalamale. - Sündmuskoha vaatluseprotokollist k 2 lk 14-15, 18-35 nähtub, et 14.01.2004 avastas keskkonnateenistuse ametnik XXX maaüksusel, et teostatud on värskeid raietöid. Värsked raietööd on teostatud osaliselt eraldustel 2,3,4,8,15,17,18, 21,22,23,24. Kõik kännud on värsked. Eraldustel 2,3 ja 15 on kännud ainult värsked, varasemaid raietöid ei ole nimetatud eraldustel teostatud. Ülejäänud kohtades esinevad nii värsked kui ka vanu kände. Eraldustel 18,22,23,24 on varasema raiega tehtud väljaveoteed põhja-lõuna suunas ning värske raiega on tehtud uued väljaveoteed risti ehk ida-lääne suunas. Sündmuskoha vaatluseprotokollist ei tulene, et nimetatud eraldustel oleks tehtud mittelubatud LR. Selles osas ei ole tunnistaja I. XXX ütlused, et teostatud oli LR, sündmuskoha vaatluseprotokolliga kooskõlas. Seda ei ole isikule ka süüdistuses esitatud. Kõrvutades sündmuskoha vaatluseprotokollis ja metsateatises 10445 10.04.2003 märgitud andmeid, on tuvastatav, et metsateatisega ei olnud kavandatud ja seega keskkonnateenistuse loaga sanktsioneeritud raiete tegemine eraldusel 3, tegelikult aga olid raied selle eraldusel küll teostatud. Kohtuistungil olid ülekuulatud tunnistajatena isikud, kes vahetult teostasid metsaraiet XXX maaüksusel. - Tunnistaja S.M. selgitas, et on võimalik, et ta töötas F.L-i juures ajavahemikul 09.01.2004-14.01.2004. XXX nimelist maaüksust ta ei mäleta, kuid ei välista, et käis seal

metsatöödel. Tunnistaja selgitas, et saemees ise otsustab oma kogemuse alusel, millised puud tuleb maha raiuda ja määratleb visuaalselt palju metsamaterjali saab konkreetsest puude kogusest. Metsaomanik näitab piire ja ütleb millist raieliiki tuleb teostada, kas lage-, sanitaar- või harvendusraiet. F.L näitas piire, selgitas milline raie liik peab olema tehtud, ta kasutas mõisteid sanitaarraie ja lageraie, esitas töömeestele raiepileti (ilmselt metsateatis- kohtu märkus). Ta mäletab, et pidi tegema kas sanitaar- või harvendusraiet. Milline metsateatis oli tunnistajale näidatud, ei ole tuvastatud, sest tunnistaja ei mäleta selle numbrit ega kuupäeva. Tunnistaja selgitas, et ta vaatas metsateatisest maaüksuse nimetust. - Tunnistaja G.V. selgitas, et 2003-2004 aasta sündmusi ta ei mäleta, kuid kinnitab, et võis töötada saemehena F.L-i juures. Mäletab, et töötas Kuremäel metsas ja see võis olla XXX maaüksus. F.L näitas piire ja maatüki ja andis käsu teostada raiet. Palju tihusid tuleb maha raiuda, et pea metsaomanik suuliselt ütlema, sest mahud on näidatud metsateatises. Töölistele jääb metsateatis, kelle käes see oli sellel konkreetsel juhtumil, ei oska ta öelda. Ta mäletab, et F.L esitas neile metsateatise. Palju tuleb metsamaterjali kasvavast metsast, ei oska ta täpselt öelda, teab, et selle kohta on olemas tabelid, kuid metsatöölistel neid tabeleid ei olnud. - Tunnistaja G.P. selgitas, et ta töötas F.L-i juures 5-6 aastat traktoristina. F.L andis talle töökäsu metsamaterjali väljaviimiseks. Ta ei pea arvestust metsamaterjali üle. F.L-i töökäsk ole viia välja 300 tihu metsamaterjali. - Tunnistaja J.L. selgitas, et ta töötas F.L-i juures metsas, oli saemees. F.L näitas maaüksuse piire ja samuti selgitas, millist raieliiki tuleb teostada. Tal oli ka vastav metsateatis, milles oli ka skeem. Skeemile oli näidatud, kus kohas ja mida tuleb maha raiuda. Peale seda F.L andis käsu alustada tööd. Millised puud tuleb maha võtta, otsustatakse töö käigus, see sõltub raieliigist. Tunnistaja ütlustega on kinnitatud süüdistatava väide, et raiekohad võivad olla märgitud metsateatise skeemile. Kohus möönab, et praktikas on see metsatööliste jaoks mõistlikum viis, sest skeemilt on kergem vaadata, millisel eraldusel milline raieliik ja kõrvutada eralduse paiknemisega looduses. Tunnistaja A.V. selgitas, et ta töötas metsas F.L-i juures abitöölisena. F.L käis metsas kontrollimas palju tihusid tohib maha raiuda. Raiet teevad saemehed oma valikul. Keegi ei näita, millised konkreetsed puud kuuluvad maharaiumisele. F.L käis tööd kontrollimas vähemalt 2 korda nädalas. Süüdistatav ei vaidle nendele asjaoludele vastu, et 2004. aasta alguses toimus XXX l tema poolt korraldatud metsaraie, seda aga 10.04.2003 metsateatise 10445 alusel. Süüdistatava ütluste, tunnistajate I. XXX , U.K. i, J.K. , A.V. , J.L. , G.P. i, G.V. ja S.M. i ütluste, sündmuskoha vaatluseprotokolli ja metsateatisega 10445 peab kohus tõendatuks, et F.L korraldas XXX maaüksusel metsatöid, näidates töölistele maaüksuse piire, andes töökäsu teostada harvendusraiet metsateatise alusel. Kohtueelse ega kohtuliku arutamise käigus ei õnnestunud tuvastada, millise metsateatise oli F.L töömeestele kätte andnud, kas 10.04.2003 nr 10445, mille alusel oli raie lubatud, või 07.07.2003 metsateatise nr 10649, mille alusel oli tegelikult raie teostamine keskkonnateenistuse 15.07.2003 otsusega täielikult keelatud. Seega ei ole millegagi ümber lükatud F.L-i väide, et 2004. aasta alguses korraldas ta metsaraiet XXX maaüksusel metsateatise 10445 alusel, millele oli keskkonnateenistusest saadud vajalik luba. Ükski metsatöölistest tunnistaja ei kinnitanud süüdistuse versiooni, et F.L valitses metsatöölisi mingi ülekaaluka teadmisega, veenis või laskis neid raiuda metsa maha rohkem kui metsateatises näidatud. Kõik metsatöölised kinnitasid kohtus, et F.L ei näidanud neile ette, millised konkreetsed puud tuleb maha raiuda. Selles osas on tunnistajate ütlused kaudselt kinnitatud tunnistaja I. XXX ütlustega, et ta ei näinud, et

XXX maaüksusel oleks puid kuidagi ette märgistatud. On tõesti eluliselt usutav, et metsaomanik võib puud eelnevalt ette märgistada, veenda töölisi, et metsatööde maht on tema poolt juba välja arvutatud ja puud on vastavalt mahule ette märgistatud. Sel juhul ei ole välistatud, et tegelikult kavandatud metsatööde maht võib ka ületada metsateatises näidatud ja keskkonnateenistuse lubatud raietööde mahu. Selliseid asjaolusid ei ole kohtuliku arutamise käigus tuvastatud. Vastupidi, tunnistajatena ülekuulatud metsatöölised selgitasid üheselt, et töölistele näidati looduses ette maaüksuse piirid, selgitati millist raieliiki teostada, esitati metsateatis, kus oli näidatud lubatud mahud ja anti käsk alustada tööd. Süüdistuse versioon rajaneb väitel, et F.L korraldas raiet 07.07.2003 metsateatise 10649 alusel, et tema korraldatud raie on ebaseaduslik, sest sellele ei ole keskkonnateenistus luba välja andnud. F.L oli sellest asjaolust teadlik, et raie on keelatud, kuid veenis töölisi, et selle metsateatise alusel on raie lubatud. Süüdistuse versioonil on loogika olemas, kuid ainult juhul, kui kohtuliku arutamise käigus oleks usaldusväärselt tuvastatud, et 10.04.2003 metsateatise 10445 alusel lubatud raie oli tegelikult juba enne detsembri 2003 - jaanuari 2004 täies mahus teostatud. Selle kohta ei ole aga kohtule ühtegi tõendit esitatud ega prokurör analüüsinud süüdistatava vastavat kaitseversiooni. Süüdistus on tuginenud kohtuliku arutamise käigus uuritud ja avaldatud kirjalikele tõenditele – veoselehed k 2 lk 105-106, k 6 lk 122-134, 192,195, k 7 lk 80-84,86-88. Nendest nähtub, et 22.12.2003 kuni 20.01.2004 oli XXX maaüksuselt välja veetud metsamaterjali metsateatise 10649 alusel mahus kokku 1452,686 tm. Süüdistatav väitis kohtuistungil, et tegelikult see on metsamaterjal, mis oli tema poolt ostetud eraomanikelt, kes toimetasid metsamaterjali OÜ Vikoondile kuuluvale saeveskile. Metsamaterjalidele oli alati kaasas ka metsateatisi, kuid omanikud ei soovinud materjali päritolu ametlikku näitamist majanduslikul põhjusel. Süüdistus vastas süüdistatava kaitseversioonile väitega, et metsamaterjal veeti välja lühikese aja jooksul ja talunikud peaksid saeveskit väga korralikult varustama. Kohus juhib tähelepanu sellele, et võistlevas protsessis lasub süüstavate tõendite esitamise kohustus süüdistajal ( Riigikohtu lahend 3-1-1-67-06 p 7.1). Kaitseversiooni ei tohiks jätta kontrollimata. Muidugi seda eeldusel, et isik, kes asub ennast aktiivselt kaitsma, peab astuma samme, et menetlejal oleks ka reaalne võimalus kaitseversiooni kontrollida. Kohtu arvates võistlevas protsessis ei piisa kaitseversiooni kummutamiseks paljasõnalisest väitest, et ilmselt eraomanikud olid OÜ Vikoondi aktiivselt varustanud metsamaterjalidega. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et selline süüdistatava kaitseversioon oleks üldse kontrollitud. Kohtu arvates eluliselt on võimalik, et äritegevuses rakendavad osalised vahepeal seaduslikkuse piiril balanseeruvaid meetmeid oma kulude (näiteks maksude) optimeerimiseks. Süüdistuse versiooni toeks ei ole ka asjaolu, et 14.01.2004 toimus XXX maaüksusel metsamaterjali väljavedu, et jäljed olid värsked. Süüdistatav ei vaidlegi, et XXX üksusel toimus 2004. aasta alguses metsaraie ja ilmselt metsamaterjal oli sealt ka välja veetud. Ei ole ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti järelduseks, et 14.01.2004 XXX maaüksuselt väljaviidud metsamaterjal oleks reaalselt sama, mis oli teisele äriühingule üle antud kohtuliku arutamise käigus uuritud veoselehtede alusel. Kuigi veoselehes on näidatud metsamaterjali päritolu kohaks XXX maaüksus, ei pruugi see olla tõele vastav, sest osalistel võib olla äriline huvi hakata veoselehtedega manipuleerima (kusjuures ei ole välistatud ka selline olukord, kui metsamaterjali omanik näitab veoselehele maaüksuse nime ja metsateatise numbrit, millel on raie teostamine lubatud, tegelikult aga toimub ebaseaduslik raie näiteks teisel maaüksusel või seoses metsateatisega, millele ei ole luba saadud). Kohtuliku arutamise käigus on suudetud tõendada, et 2004. aasta jaanuaris toimus XXX maaüksusel metsaraie ja metsamaterjali väljaviimine ja seda süüdistatava otsesel

korraldamisel ja juhtimisel, samas aga süüdistuse poolt ei olnud tehtud piisavaid püüdlusi tõendamaks, et veoselehtedel fikseeritud metsamaterjal mitte ainult formaalselt (veoselehele on märgitud maaüksus XXX ) vaid ka tegelikult pärineb XXX maaüksuselt. Veoselehtede kogumit kui süütõendite tähtsust on selles kuriteoepisoodis üleväärtustatud. Süüdistuse pinnal on seega tuvastatav, et olles metsaomanik, rikkus F.L MS § 23 lg 1 sätestatut (käesoleval ajal kehtiv MS § 41), et metsaomanik võib teha metsaraiet keskkonnateenistuse loal. Rikkumine seisnes selles, et ta jättis esitamata metsateatise (ja selle tõttu ei saanud keskkonnateenistus alustada loa andmise või selle andmisest keeldumise menetlust) eraldusele 3 ja vaatamata sellele, et keskkonnateenistuse luba eraldusele 3 saadud (ega küsitud) ei ole, korraldas metsaraiet muuhulgas eraldusel 3, mille pindala on 0,8 ha, andes metsatöölistele käsu alustada tööd (harvendusraiet) maaüksusel XXX ja varustada metsamaterjali väljaviimiseks. Nimetatud eraldus ei ole kajastatud metsateatistel 10445 ja 10649 selle kirjalikus osas ega skeemil. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga on tuvastatud, et eraldusel 3 on tuvastatud ainult värskete raiete jäljed. Sündmuskoht oli fikseeritud 14.01.2004 seisuga. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et nimetatud eraldusel oleks samaaegselt teostanud raiet teine, süüdistatavaga mitteseotud isik või isikute grupp. Ülekuulatud tunnistajad, metsatöölised, selgitasid kohtule, et F.L näitas maaüksuse piirid ette, selgitas, millist raieteliiki tuleb teostada ja käis vähemalt kaks korda nädalas kontrollimas tööde kulgu, metsateatis oli metsatööliste brigaadi kätte antud. Sellest tulenevalt ei ole kohtuliku arutamise käigus tuvastatud teo toimepanijate (metsatööliste) ärakasutamist, ülekaalukat valitsemist. Metsatöölistel oli käes metsateatis, millel oli skeemile ette näidatud eraldused, raieteliik ja kavandatud tööde maht. Lähtudes sellest (nagu väidab süüdistatav ise), et metsatöölistele oli esitatud just metsateatis 10445 (k 2 lk 17), oli selle põhjal F.L-ile ja metsatöölistele täiesti tuvastatav, et eraldusele 3 ei ole metsaraiet kavandatud ega seega lubatud. Seoses süüdistuse osaga, mis puudutab metsateatise esitamata jätmist. KarS § 356 lg 1 alusel on karistatav üksnes selline tegu, mis seisnes ebaseadusliku raie tegemises ja mis on kausaalses seoses olulise kahju tekitamisega. Juba esitatud süüdistusest nähtub, et oluline kahju on keskkonnale tekitatud mitte metsateatise esitamata jätmisega või raietega, mis oleks teostatud keskkonnateenistuse loata, vaid harvendusraiete tegemisel metsa lubatust hõredamaks raiumisega. Sellest tulenevalt MS § 23 (käesoleval ajal kehtiva MS § 41) rikkumine, et metsaomanik võib teha raiet keskkonnateenistuse loal, ei ole koosseisulise kahju saabumisega kausaalses seoses. Seetõttu selles osas esitatud süüdistuses ei ole põhjendatud. Süüdistuses tuleks näidata metsaõiguse normide rikkumisi, mis on saabunud kahjuga kausaalses seoses. Ülejäänud rikkumised ei ole KarS § 356 lg 1 järgi karistatavad. Teo toimepanemisel ajal kehtinud MS alusel on metsateatise esitamata jätmine karistatav väärteona § 5611 alusel. Käesoleval ajal kehtiva MS alusel võib metsateatise esitamata jätmine olla karistatav MS § 70 järgi - metsa majandamise nõuete rikkumine. Süüdistuse pinnal on tuvastatav, et olles metsaomanik rikkus F.L MS § 24 lg 2 p 3 sätestatut (käesoleval ajal kehtiv MS § 42 lg 1 p 2), et metsaomanik peab metsa majandama kooskõlas metsa säästliku kasutamise põhimõtetega. Rikkumine seisnes selles, et eraldustel 2,3,4,8,15,17,18,21,22,23 ja 24 korraldas metsaomanik F.L metsaraiet, esitades metsatöölistele metsateatise, andes käsu harvendusraiete tegemiseks. Sellise teo tulemusena oli metsatööliste poolt maha raiutud rohkem, kui olid lubatud teo toimepanemisel ajal kehtinud MS § 56 lg 3 p 1 kohaselt - keskkonnale kahju tekitamise vältimiseks ei tohi raiuda hõredamaks kui seda lubavad rinnaspindala või täiuse alammäärad. Selline nõue on kehtestatud ka praeguses MS § 67 lg 2 p 1 - keskkonnale tekitatakse kahju, kui metsaraietel ei peeta kinni puistu rinnaspindala või täiuse lubatust

määrast. Süüdistuses on põhjendatult viidatud teo toimepanemise ajal kehtinud MS § 17 lg 2, mille kohaselt harvendusraie tohib teha metsas, mille keskmise diameeter on vähemalt 6 cm ning täius ja rinnaspindala on lubatud alammäärast suurem. Teo toimepanemise ajal kehtis keskkonnaministri 01.04.1999 määrus nr 39 „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärasid“. Harvendusraiete tegemisel metsa lubatust hõredamaks raiumisega rikutakse ka praegu kehtiva MS § 31 lg 1 ning keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „ Metsa majandamise eeskiri“ § 6 lg 4 (kuigi diameeter peab olema vähemalt 8 cm ning täius ja rinnaspindala on lubatud alammäärast suurem) ja selle lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet“. Süüdistuses on üksikasjalikult toodud, milline on iga eralduse kohta olnud rinnaspindala lubatud alammäär teo toimepanemisel ajal ehk keskkonnaministri 01.04.1999 määruse nr 36 alusel ning milline on see käesoleval ajal kehtiva õigusnormi alusel (keskkonnaministri 27.12.2006 määrus nr 88). Arvesse võetakse süüdistatavale soodsam määr. Samuti süüdistuses on näidatud, milleni on rinnaspindala määr tegelikult langenud F.L-i teostatud raie tõttu. Tuvastamisel, kui palju puid on lubatust rohkem raiutud, on arvestatud ka sellega, et osa eraldustel on raie teostatud ka varem (milles osas ei ole F.L-ile süüdistust esitatud) ja rinnaspindala määr langes alla alammäära juba enne F.L-ile inkrimineeritud ebaseadusliku raie tegemist (näiteks eraldusel 21). Harvendusraiete tegemisel metsa lubatust hõredamaks raiumise fakt on usaldusväärselt tõendatud k 2 lk 14-15, 18-35 sündmuskoha vaatluseprotokolliga koos fototabeliga ja raiete paiknemise skeemiga ning metsaõigusnormide rikkumise aktiga 5-11, sellele lisatud rinnaspindala mõõtmise lehtedega k 2 lk 12,13. Sündmuskoha vaatluse protokollist nähtub, et maaüksusele on koostatud 13.06.2003 OÜ Maaekspert poolt metsa majandamise soovitused, milles on puistuplaan ja takseerkirjeldused. Sellest tuleneb, et maaüksuse looduses vaatlemisel on aluseks võetud juuni 2003 seisuga fikseeritud andmeid. Süüdistatav ise avaldas, et ta korraldas raiet kevadel 2003 ja järgmisena alles 2004. aasta alguses. Seega metsaõiguse rikkumiste kontrollimiseks on arvestatud uuemate ja värskemate takseerkirjelduse andmetega. Sündmuskoha vaatluseprotokollist nähtub, et vaatlusega tuvastatavad konkreetsed mõõtmise andmed kantakse rinnaspindala mõõtmise lehele. Mõõtmisel on kasutatud mõõtevahend lihtrelaskoop. K 8 lk 13 oleva lihtrelaskoobi kalibreerimistunnistusest nähtub, et nimetatud mõõtevahend oli esitatud kalibreerimisele 02.09.2004 ehk pärast, kui seda on olnud kasutatud mõõtmisel riiklikus järelevalves. Kaitsja ja süüdistatava väitele, et mõõtmine ei olnud usaldusväärne, seega ka olulise kahju arvutamine ei pruugi olla tõene, vastab kohus järgmist. Detsembris 2003 kehtinud MS § 55 kohaselt teostavad riiklikku järelevalvet metsa uuendamise, kasvatamise ja kasutamise ning metsakaitse seaduslikkuse üle keskkonnajärelevalve asutused keskkonnajärelevalve seadusega sätestatud korras. Keskkonnajärelevalve seaduse (edaspidi KeJS) § 16 lg 2 p 1 näeb ette, et keskkonnakaitseinspektor oma pädevuse piires kontrollib keskkonnakaitse- ja kasutusalaste õigusaktide nõuetest kinnipidamist. Sama paragrahvi p 4 järgi ebaseadusliku tegevuse avastamise või kohustuslike keskkonnakaitseabinõude rakendamata jätmise tuvastamise korral teavitab õiguserikkujat tema tegevuse või tegevusetuse lubamatusest ning teeb vajadusel ettekirjutuse või annab suulise korralduse ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks või kohustuslike abinõude rakendamiseks. Järelevalve käigus tehtud kontrollimise tulemusena on keskkonnajärelevelve seadusega ette nähtud üksnes ettekirjutuse tegemine (§ 21). Nimetatud seadusega ei ole ette nähtud õiguserikkumise akti koostamine. Seda ei ole ette nähtud ka VV määruses „Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad“

Riigikohtu lahendist 3-1-1-66-10 p 10.1 nähtub, et keskkonnateenistuse akt metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju suuruse kindlaksmääramiseks on riikliku järelevalve teostamisest tulenev dokument koos lisadega, mille tõendina kasutamine süüteomenetluses on siiski lubatud. Peamine on see, et riiklikus järelevalves koostatud dokument oleks saadud ja vastaks süüteomenetluses kehtivate põhimõtete alusel (erinevate menetluste tõendite ristkasutus). Keskkonnajärelevalve seadus § 19 lg 2 ei näe ette metsaomaniku või tema volitatud esindaja obligatoorset juuresviibimist objekti kontrollimisel, välja arvatud, kui objekti kontrollimine eeldab takistuse kõrvaldamist suletud ruumi sisenemiseks. Nagu nähtub keskkonnateenistuse poolt koostatud dokumentidest järelevalve käigus oli paralleelselt koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll, kus oli fikseeritud nii rinnaspindala mõõtmise teostamist kui ka mõõtevahendi kasutamist. Ka süüteomenetluses toimub sündmuskoha vaatlus ilma isiku juuresolekuta, keda on alust kahtlustada süüteo toimepanemisel. Siin tuleb silmas pidada metsaõigusnormide rikkumise akti ja sündmuskoha vaatlusprotokolli iseärasusi, sest esimene on rohkem suunatud kahju kindlaksmääramisele, teine aga süüteo jälgede usaldusväärseks talletamiseks. Kohtul ei tekkinud kahtlust selle tõendi usaldusväärsuses nagu ka selles, kas rinnaspindala mõõtmise protsess on olnud lubatud ja usaldusväärne. Samas lahendis on märgitud, et arvestada tuleb ka sellega, kas objekti kontrollimine ja mõõtmine toimus enne Mõõteseaduse (edaspidi MõõteS) § 5 lg 2 jõustumist. Tõepoolest, 01.05.2004 kehtima hakanud Mõõteseaduse kohaselt mõõtetulemused peavad olema jälgitavad, kusjuures MõõteS § 5 lg 2 näeb ette, millal on jälgitavuse tõendamine kohustuslik. MõõteS § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Lõike 2 p-de 1, 2, 3, ja 4 kohaselt peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud järgmistel juhtudel: tolli- ja maksuseadustes sätestatud mõõtmiste korral; riikliku järelevalve käigus, kui järelevalve tulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse rahatrahv, alustatakse väärteomenetlust või piiratakse eriõigust; ekspertiisi tegemisel kriminaalasja kohtueelses menetluses, kohtu- ja vahekohtumenetluses või väärteo kohtuvälises menetluses; muudel õigusaktidega ettenähtud juhtudel. Kohus märgib, et Mõõteseadus jõustus 01.05.2004 ehk pärast objekti kontrollimise teostamist 14.01.2004 (MõõteS § 5 lg 2 jõustus 01.01.2005). Igal juhul oleks põhjendamatu väita, et mõõtmine toimus mittelubatud mõõtevahendiga. Kalibreerimistunnistusest k 8 lk 13 nähtub, et peale Mõõteseaduse jõustumist 02.09.2004 korraldati lihtrelaskoobi metroloogilist kontrolli, mille seade edukalt läbinud. Seega puudub alust kahtluseks, et mõõtevahend poleks usaldusväärne. Kohus leiab, et maaüksusel XXX metsaraiete teostamisel oli F.L oluline roll ehk tema teopanus oli piisav ja vajalik süüksarvatud ebaseaduslike raiete teostamiseks. Samuti saavutatud tagajärg – oluline keskkonnale tekitatud kahju on F.L eoga kausaalses seoses. Ka metsatöölistel oli ühises teos oma oluline roll, kuid neile ei järgne õiguslikke tagajärge, sest nende tegu on aegunud. F.L pani toime talle inkrimineeritud KarS § 356 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo (XXX maaüksuse episood) kaastäideviijana. Vahendlik täideviimine ei ole kohtuliku arutamise käigus uuritud tõenditega kinnitust leidnud. F.L-i roll ebaseaduslike raiete kaastäideviimisel ei piirdunud üksnes maaüksuse omandamisega ja metsatööliste brigaadi palkamisega. Esitatud süüdistusest nähtub, ja see leidis kinnitust ka kohtuistungil, et ta käis maaüksusel, näitas metsatöölistele raiekohti, esitas brigaadile metsateatise, andis käsu alustada raietöid. Tunnistajate A.V. ja G Petrisevitši ütlustest nähtud otsesõnu, et F.L tundis huvi ka maha raiutud metsamaterjali mahu üle. Metsatöölised allusid käsule ja asusid raiet tegema. Seega

tegutses F.L metsatöölistega ühiselt. Ilma F.L-i tegutsemiseta poleks XXX maaüksusel raietööd olnud alustatud, läbi viidud ja kuritegeliku tagajärjeni (oluline kahju) jõutud. Kohtuliku arutamise käigus oli tuvastatud, et F.L ja metsatöölised tegutsesid kooskõlastatult. Sellele viitab asjaolu, et F.L tõi kohale metsatööliste brigaadi, näitas neile raiekohta, andis käsu alustada raietöid, muretses metsamaterjali väljaviimiseks tehnikat ning metsatöölised tegutsesid vastavalt korraldatud tööde režiimile, jagasid omavahel töid (kes millisel rajal ja kes kellega paaris, kes on saemehed, kes on abitööline), varustasid piisavalt metsamaterjali selle regulaarseks väljaviimiseks. Ülaltoodud kohtu käsitlus on Riigikohtu praktikaga nr 3-1-1-108-06 kooskõlas. Selle lahendi p-s 8 on rõhutatud, et „teovalitsemise teooriast tulenevalt ei ole nõutav, et kaastäideviija realiseeriks ise kas tervikuna või osaliselt süüteo objektiivse koosseisu. Objektiivsest küljest on oluline, et iga kaastäideviija lisaks tagajärje saabumisse teoühtsust silmas pidades olulise teopanuse. Subjektiivses mõttes eeldab kõnealusest teooriast lähtuvalt mõistetav kaastäideviimine ühist teoühtsust, mis sisaldub KarS § 21 lg 2 terminis „kooskõlastatult“. Selle lahendi p-dest 11-13 nähtub, et ümberkvalifitseerimine vahendlikult täideviimiselt kaastäideviimisele on põhimõtteliselt lubatud ilma uue süüdistuse esitamiseta. Peamine on see, et vahendlikule täideviijale esitatud süüdistusest oleks nähtav tegelike toimepanijate paljusus. F.L-ile esitatud süüdistuses on mainitud, et XXX maaüksusel metsaraiete teostamisest võtsid osa metsatöölised. Seega F.L-i teo ümberkvalifitseerimine vahendlikult täideviimiselt kaastäideviimisele ei ole vastuolus KrMS § 268 lg 8 põhimõttega. XXX maaüksuse episoodis on F.L-i süüdistatud ka selles, et metsamaterjali väljaviimisel rajati maaüksusele väljaveoteed rikkudes metsakaitse eeskirja p 12, et metsamaterjali väljaveoks võib raiuda algveoteid mitte tihedamalt kui 20 m vahega. Tegelikult aga raiuti varasemate väljaveoteedega uued väljeveoteed risti. Sündmuskoha vaatlusprotokollist k 2 lk 14-17 nähtub, et eraldustel 18,22,23,24 on rajatud uued väljaveoteed varasemate väljaveoteedega risti. Tunnistajad, metsatöölised, kes teostasid jaanuaris 2004 raietöid XXX maaüksusel ei olnud kohtuliku arutamise käigus nendes faktilistes asjaoludes ristküsitletud. Seetõttu puudub kohtul tõenduslik baas hindamaks, kas tunnistajad tegutsesid iseseisvalt väljaveoteede rajamisel või F.L-i osalemisel ja juhtimisel, kas F.L on väljaveoteede rajamisel osalenud kui vahendlik täideviija või kaastäideviija ja sellest tulenevalt milles tema tegu seisnes. Metsakaitse eeskiri on kehtetu alates 01.01.2007. Esitatud süüdistusest ei nähtu, kas väljaveoteede rajamine varasemate väljaveoteedega risti on ka kehtiva metsaõiguse kohaselt seadusevastane. Metsakaitse eeskirja p-st 12 nähtub tõesti, et väljaveoteed peab olema rajatud vahemaaga mitte vähem kui 20 m. Samas ei saa metsakaitseeeskirjast välja lugeda, et väljaveoteede rajamine risti ei ole nõuetekohane. Kohtupraktikas on väljakujunenud seisukoht, et süüdistataval on õigus olla informeeritud talle esitatud süüdistusest, süüdistuse aluseks olevatest asjaoludest ning õigusnormidest, mille rikkumises isikut süüdistatakse. Süüdistusest ei nähtu, kas väljaveoteede rajamine varasemate väljaveoteedega risti on metsaõiguse normide rikkumine ka kehtiva seaduse alusel. Süüdistusest ei nähtu, millele tugineb süüdistaja väites, et risti rajamine ei ole nõuetekohane. Väljaveoteede rajamise osas ei ole F.L-ile esitatud süüdistus põhjendatud. Süüdistatavale inkrimineeritud teo toimepanemise ajal kehtinud MS § 20 rikkumine ei ole süüdistuses piisava konkreetsusega lahti kirjutatud. Märgitud on ainult see, et raiete tegemisel eraldustel 4,8,17,18,21,22,23,24 rikuti MS § 20.

MS § 20 sätestas, et lubatud on üksnes käesoleva seaduse §-des 12-14, 16-19 ja 34 nimetatud raied (§ 12. Uuendusraie, § 13. Lageraie, § 14. Turberaie, § 16. Valgustusraie, § 17. Harvendusraie, § 18. Sanitaarraie, § 19. Valikraie, § 34. Raadamine). Samal ajal süüdistusest nähtub, et harvendusraiete tegemisel raiuti metsa lubatust hõredamaks. Seega teostati XXX maaüksusel tol ajal kehtinud MS § 17 ettenähtud raiet – harvendusraiet. MS § 20 rikkumise osas ei ole esitatud süüdistus põhjendatud. F.L oma teoga kaastäideviimise vormis tekitas keskkonnale olulise kahju 465 275 krooni. Harvendusraie tegemisel metsa lubatust hõredamaks raiumisega, mis oli teo toimepanemisel ajal kehtinud MS § 17 lg 1 ja praeguse MS § 31 lg 2 rikkumine ja metsa majandamise eeskirja § 6 lg 4 ja selle lisa 1 rikkumine, tekitatakse keskkonnale kahju (varem kehtinud MS § 56 lg 1, praegu kehtiv MS § 67 lg 2 p 1). Tekitatud kahju arvutamine on seadusega kehtestatud. Teo toimepanemise ajal on kahju olnud arvutatud VV 08.06.1999 määruse nr 186 „Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad” sätete alusel. Praegusel ajal kahju arvutatakse MS lisa 3 ” metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määras” sätete alusel. Kahjutasu määrad ja lõpliku summa väljaarvutamise metoodika on F.L-ile esitatud süüdistuses üksikasjalikult lahti kirjutatud ja kohus ei pea vajalikuks neid arvutusi kohtuotsuses korrata. Karistusseadustiku rakendamise seaduse (edaspidi KarSRS) § 8 kohaselt oluline on kahju, mis ületab kehtivat palga alamäära ühes kuus kümnekordselt. F.L-i teoga tekitatud kahju summas 465 275 krooni ületab nii 2003-2004. aastal (21600 krooni ja 24800 krooni) kui ka praegu kehtivat (43500 krooni) kümnekordset palga alammäära. F.L olles kaastäideviija, ajavahemikus detsember 2003-14.01.2004, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult metsatöölistega, tagas neile juurdepääsu maaüksusele XXX , näitas metsatöölistele maaüksuse piire, andis metsatöölistele juhised, millist raiet tuleb maaüksusel teostada, kontrollides tööde käiku mitu korda nädalas, tagades tehnikat ja töölisi metsamaterjali väljaveoks, pani toime ebaseadusliku metsaraie, mis seisnes harvendusraie tegemisel metsa hõredamaks raiumises, millega ta rikkus teo toimepanemise ajal kehtinud MS § 24 lg 2 p 3 (praegune MS § 42), et metsa tuleb majandada säästliku kasutamise põhimõtetega kooskõlas, MS § 17 lg 1 ja praeguse MS § 31 lg 2 rikkumine ja metsa majandamise eeskirja § 6 lg 4 ja selle lisa 1, et ei tohi metsa raiuda rinnaspindala alammääradest hõredamaks, tekitades oma teoga keskkonnale olulise kahju summas 465 275 krooni, nimelt: XXX maaüksuse eraldusel 2 raiekohal pindalaga 1,6 ha kasvas 60-aasta vanune 4. boniteedi männi enamusega puistu, mille kõrgus oli 15 meetrit. Raie tegemise ajal kehtinud MS § 17 lg 2 ja keskkonnaministri 01.04.1999 määruse nr 39 „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad“ sätete kohaselt ei oleks tohtinud raie käigus

metsa rinnaspindala langeda madalamale kui 16,5 m /ha. 01.01.2007 kehtestatud ja praegu kehtiva keskkonnaministri 27.12.2006 a määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäärpärast harvendusraiet“ järgi on harvendusraie

tegemisel puistu esimese rinde rinnaspindala alammääraks 18,2 m/ha. Seega on 01.01.2007 kehtestatud rinnaspindala alammäär suurem raie teostamise ajal kehtinud alammäärast, mistõttu keskkonnakahju hinnatakse keskkonnaministri 01.04.1999 määrusese nr 39 järgi ja kahju summa ei muutu. Raie tulemusena langes kasvava metsa rinnaspindala 9,0 m2/ha, mis teeb lubatust rohkem 7,5 m2/ha kohta. Vastavalt raie tegemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 08.06.1999 määrusega nr 186 kinnitatud “Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad” Tabel 2 „Ebaseaduslike hooldus- või valikraiete korral rakendatavad metsa rinnaspindalast tulenevad keskkonnale kahju

arvestamise määrad“ ja praegu kehtiva MS Lisa 3 „Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad“ sätetele on 1 ruutmeetri 61-70 aastase männi enamusega puistus kahjutasu määr 7500 krooni.

XXX maaüksuse eraldusel nr 2 raiekohal pindalaga 1,6 ha raiuti lubatust rohkem 7,5 m /ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega XXX maaüksuse eraldusel nr 2 looduskeskkonnale kahju

summas 90 000 krooni (1,6 ha x 7,5 m /ha x 7500 krooni). XXX maaüksuse eraldusel 3 raiekohal pindalaga 0,8 ha kasvas 50-aasta vanune 3. boniteedi XXX enamusega puistu, mille kõrgus oli 15 meetrit. Raie tegemise ajal kehtinud MS § 17 lg 2 ja keskkonnaministri 01.04.1999 määruse nr 39 „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad“ sätete kohaselt ei oleks tohtinud raie käigus metsa rinnaspindala langeda madalamale kui 13,8 m2/ha. 01.01.2007 kehtestatud ja praegu kehtiva keskkonnaministri 27.12.2006 a määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäärpärast harvendusraiet“ järgi on harvendusraie tegemisel puistu esimese rinde rinnaspindala alammääraks 11,7 m2/ha. Seega on 01.01.2007 kehtestatud rinnaspindala alammäär väiksem raie teostamise ajal kehtinud alammäärast, mistõttu keskkonnakahju hinnatakse 01.01.2007 kehtestatud „Metsa majandamise eeskirja“ lisa 1 järgi. Raie tulemusena langes kasvava metsa rinnaspindala 8,6 m2/ha, mis teeb lubatust rohkem 3,7 m2/ha kohta. Vastavalt raie tegemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 08.06.1999.a. määrusega nr.186 kinnitatud “Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad” Tabel 2 „Ebaseaduslike hooldus- või valikraiete korral rakendatavad metsa rinnaspindalast tulenevad keskkonnale kahju arvestamise määrad“ ja praegu kehtiva MS Lisa 3 „Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad“ sätetele on 1 ruutmeetri 41-50 aastase XXX enamusega puistus kahjutasu määr 10 000 krooni. XXX

maaüksuse eraldusel nr 3, raiekohal pindalaga 0,8 ha raiuti lubatust rohkem 3,7 m /ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega XXX maaüksuse eraldusel nr 3 looduskeskkonnale kahju summas 29 600 krooni (0,8 ha x 3,7 m2/ha x 10 000 krooni). XXX maaüksuse eraldusel nr 4 raiekohal pindalaga 2,9 ha kasvas 60-aastane 3 boniteedi männi enamusega puistu, mille kõrgus oli 17 meetrit. Raie tegemise ajal kehtinud MS § 17 lg 2 ja keskkonnaministri 01.04.1999 määruse nr 39 „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad“ sätete kohaselt ei oleks tohtinud raie käigus metsa rinnaspindala langeda madalamale kui 18,1 m2/ha. 01.01.2007 kehtestatud ja praegu kehtiva keskkonnaministri 27.12.2006 a määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet“ järgi on harvendusraie

tegemisel puistu esimese rinde rinnaspindala alammääraks 19,5 m/ha. Enne raietööde algust

oli eraldusel 4 metsa rinnaspindala 12,0 m /ha. Raie tulemusena langes kasvava metsa rinnaspindala 9,7 m2/ha , mis teeb lubatust rohkem 2,3 m2/ha kohta. Vastavalt raie tegemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 08.06.1999 määrusega nr 186 kinnitatud “Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad” Tabel 2 „Ebaseaduslike hooldus- või valikraiete korral rakendatavad metsa rinnaspindalast tulenevad keskkonnale kahju arvestamise määrad“ ja praegu kehtiva MS Lisa 3 „Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad“ sätetele on 1 ruutmeetri 51-60 aastase männi enamusega puistus kahjutasu määr 7500 krooni. XXX maaüksuse eraldusel nr 4 raiekohal pindalaga 2,9 haraiuti

rohkem 2,3 m /ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega XXX maaüksuse eraldusel nr 4 looduskeskkonnale kahju summas 50 025 krooni (2,9 ha x 2,3 m2/ha x 7500 krooni). XXX maaüksuse eraldusel nr 8 raiekohal pindalaga 0,4 ha kasvas 70-aastane 2 boniteedi kuuse enamusega puistu, mille kõrgus oli 22 meetrit. Raie tegemise ajal kehtinud MS § 17 lg 2 ja keskkonnaministri 01.04.1999 määruse nr 39 „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad“ sätete kohaselt ei oleks tohtinud raie käigus

metsa rinnaspindala langeda madalamale kui 21.0 m2/ha. 01.01.2007 kehtestatud ja praegu kehtiva keskkonnaministri 27.12.2006 a määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäärpärast harvendusraiet“ järgi on harvendusraie

tegemisel puistu esimese rinde rinnaspindala alammääraks 22,2 m/ha. Enne raietööde algust

oli eraldusel 8 metsa rinnaspindala 13,9 m /ha. Raie tulemusena langes kasvava metsa

rinnaspindala 7,0 m /ha, mis teeb lubatust rohkem 6,9 m /ha kohta. Vastavalt raie tegemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 08.06.1999 määrusega nr 186 kinnitatud “Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad” Tabel 2 „Ebaseaduslike hooldus- või valikraiete korral rakendatavad metsa rinnaspindalast tulenevad keskkonnale kahju arvestamise määrad“ ja praegu kehtiva MS Lisa 3 „Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad“ sätetele on 1 ruutmeetri 61-70 aastase kuuse enamusega puistus kahjutasu määr 7500 krooni. XXX maaüksuse eraldusel nr 8 raiekohal pindalaga 0,4 haraiuti rohkem 6,9 m2/ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega XXX maaüksuse eraldusel nr 8 looduskeskkonnale kahju summas 20 700 krooni (0,4 ha x 6,9 m2/ha x 7500 krooni). XXX maaüksuse eraldusel nr 15 raiekohal pindalaga 1,3 ha kasvas 50-aastane 2. boniteedi XXX enamusega puistu, mille kõrgus oli 18 meetrit. Raie tegemise ajal kehtinud MS § 17 lg 2 ja keskkonnaministri 01.04.1999 määruse nr 39 „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad“ sätete kohaselt ei oleks tohtinud raie käigus

metsa rinnaspindala langeda madalamale kui 16,0 m /ha. 01.01.2007 kehtestatud ja praegu kehtiva keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäärpärast harvendusraiet“ järgi on harvendusraie tegemisel puistu esimese rinde rinnaspindala

alammääraks 13,5 m /ha. Seega on 01.01.2007 kehtestatud rinnaspindala alammäär väiksem raie teostamise ajal kehtinud alammäärast, mistõttu keskkonnakahju hinnatakse 01.01.2007 kehtestatud „Metsa majandamise eeskirja“ lisa 1 järgi. Raie tulemusena langes kasvava metsa rinnaspindala 11,0 m2/ha, mis teeb lubatust rohkem 2,5 m2/ha kohta. Vastavalt raie tegemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 08.06.1999 määrusega nr 186 kinnitatud “Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad” Tabel 2 „Ebaseaduslike hooldus- või valikraiete korral rakendatavad metsa rinnaspindalast tulenevad keskkonnale kahju arvestamise määrad“ ja praegu kehtiva MS Lisa 3 „Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad“ sätetele on 1 ruutmeetri 41-50 aastase XXX enamusega puistus kahjutasu määr 10 000 krooni. XXX maaüksuse eraldusel nr 15 raiekohal pindalaga 1,3 ha

raiuti rohkem 2,5 m /ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega XXX maaüksuse eraldusel nr 15 looduskeskkonnale kahju summas 32 500 krooni (1,3 ha x 2,5 m2/ha x 10 000 krooni). XXX maaüksuse eraldusel nr 17 raiekohal pindalaga 0,9 ha kasvas 60-aastane 2. boniteedi männi enamusega puistu, mille kõrgus oli 20 meetrit. Raie tegemise ajal kehtinud MS § 17 lg 2 ja keskkonnaministri 01.04.1999 määruse nr 39 „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad“ sätete kohaselt ei oleks tohtinud raie käigus

metsa rinnaspindala langeda madalamale kui 20,2 m /ha. 01.01.2007 kehtestatud ja praegu kehtiva keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäärpärast harvendusraiet“ järgi on harvendusraie

tegemisel puistu esimese rinde rinnaspindala alammääraks 21,2 m/ha. Enne raietööde algust

oli eraldusel 17 metsa rinnaspindala 13,4 m /ha. Raie tulemusena langes kasvava metsa rinnaspindala 10,1 m2/ha, mis teeb lubatust rohkem 3,3 m2/ha kohta. Vastavalt raie tegemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 08.06.1999 määrusega nr 186 kinnitatud “Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad” Tabel 2 „Ebaseaduslike hooldus- või valikraiete korral rakendatavad metsa rinnaspindalast tulenevad keskkonnale kahju arvestamise määrad“ ja praegu kehtiva MS Lisa 3 „Metsa raiumisel metsa

rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad“ sätetele on 1 ruutmeetri 51-60 aastase männi enamusega puistus kahjutasu määr 7500 krooni. XXX maaüksuse eraldusel nr 17 raiekohal pindalaga 0,9 ha

raiuti rohkem 3,3 m /ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega XXX maaüksuse eraldusel nr. 7

looduskeskkonnale kahju summas 22 275 krooni (0,9 ha x 3,3 m /ha x 7500 krooni). XXX maaüksuse eraldusel nr 18 raiekohal pindalaga 2,7 ha kasvas 50-aastane 2. boniteedi XXX enamusega puistu, mille kõrgus oli 19 meetrit. Raie tegemise ajal kehtinud MS § 17 lg 2 ja keskkonnaministri 01.04.1999 määruse nr 39 „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad“ sätete kohaselt ei oleks tohtinud raie käigus metsa rinnaspindala langeda madalamale kui 16,0 m2/ha. 01.01.2007 kehtestatud ja praegu kehtiva keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäärpärast harvendusraiet“ järgi on harvendusraie tegemisel puistu esimese rinde rinnaspindala alammääraks 14,2 m2/ha. Enne raietööde algust oli eraldusel 18 metsa rinnaspindala 9,7 m2/ha. Raie tulemusena langes kasvava metsa rinnaspindala 7,5 m2/ha , mis teeb lubatust rohkem 2,2 m2/ha kohta. Vastavalt raie tegemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 08.06.1999 määrusega nr 186 kinnitatud “Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad” Tabel 2 „Ebaseaduslike hooldus- või valikraiete korral rakendatavad metsa rinnaspindalast tulenevad keskkonnale kahju arvestamise määrad“ ja praegu kehtiva MS Lisa 3 „Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad“ sätetele on 1 ruutmeetri 41-50 aastase XXX enamusega puistus kahjutasu määr 10 000 krooni. XXX maaüksuse eraldusel nr 18 raiekohal pindalaga 2,7 ha

raiuti rohkem 2,2 m /ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega XXX maaüksuse eraldusel nr 18

looduskeskkonnale kahju summas 59 400 krooni (2,7 ha x 2,2 m /ha x 10 000 krooni). XXX maaüksuse eraldusel nr 21 raiekohal pindalaga 2,0 ha kasvas 60-aastane 3 boniteedi männi enamusega puistu, mille kõrgus oli 17 meetrit. Raie tegemise ajal kehtinud MS § 17 lg 2 ja keskkonnaministri 01.04.1999 määruse nr 39 „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad“ sätete kohaselt ei oleks tohtinud raie käigus metsa rinnaspindala langeda madalamale kui 18,1 m2/ha. 01.01.2007 kehtestatud ja praegu kehtiva keskkonnaministri 27.12.2006 a määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäärpärast harvendusraiet“ järgi on harvendusraie tegemisel puistu esimese rinde rinnaspindala alammääraks 21,7 m2/ha. Enne raietööde algust oli eraldusel 21 metsa rinnaspindala 9,7 m2/ha. Raie tulemusena langes kasvava metsa

rinnaspindala 8,5 m /ha , mis teeb lubatust rohkem 1,2 m /ha kohta. Vastavalt raie tegemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 08.06.1999 määrusega nr 186 kinnitatud “Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad” Tabel 2 „Ebaseaduslike hooldus- või valikraiete korral rakendatavad metsa rinnaspindalast tulenevad keskkonnale kahju arvestamise määrad“ ja praegu kehtiva MS Lisa 3 „Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad“ sätetele on 1 ruutmeetri 51-60 aastase männi enamusega puistus kahjutasu määr 7500 krooni. XXX maaüksuse eraldusel nr 21 raiekohal pindalaga 2 haraiuti

rohkem 1,2 m /ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega XXX maaüksuse eraldusel nr 21

looduskeskkonnale kahju summas 18 000 krooni (2 ha x 1,2 m /ha x 7500 krooni). XXX maaüksuse eraldusel nr 22 raiekohal pindalaga 2,9 ha kasvas 60-aastane 2 boniteedi XXX enamusega puistu, mille kõrgus oli 21 meetrit. Raie tegemise ajal kehtinud MS § 17 lg 2 ja keskkonnaministri 01.04.1999 määruse nr 39 „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad“ sätete kohaselt ei oleks tohtinud raie käigus metsa rinnaspindala langeda madalamale kui 17,4 m2/ha. 01.01.2007 kehtestatud ja praegu kehtiva keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ lisa 1

„Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäärpärast harvendusraiet“ järgi on harvendusraie tegemisel puistu esimese rinde rinnaspindala alammääraks 15,4 m2/ha. Enne raietööde algust oli eraldusel 22 metsa rinnaspindala 12,0 m2/ha. Raie tulemusena langes kasvava metsa

rinnaspindala 9,9 m /ha , mis teeb lubatust rohkem 2,1 m /ha kohta. Vastavalt raie tegemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 08.06.1999 määrusega nr 186 kinnitatud “Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad” Tabel 2 „Ebaseaduslike hooldus- või valikraiete korral rakendatavad metsa rinnaspindalast tulenevad keskkonnale kahju arvestamise määrad“ ja praegu kehtiva MS Lisa 3 „Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad“ sätetele on 1 ruutmeetri 51-60 aastase XXX enamusega puistus kahjutasu määr 7500 krooni. XXX maaüksuse eraldusel nr 22 raiekohal pindalaga 2,9 ha raiuti rohkem 2,1 m2/ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega XXX maaüksuse eraldusel nr 22 looduskeskkonnale kahju summas 45 675 krooni (2,9 ha x 2,1 m m2/ha x 7500 krooni). XXX maaüksuse eraldusel nr 23 raiekohal pindalaga 1,7 ha kasvas 50-aastane 2 boniteedi XXX enamusega puistu, mille kõrgus oli 20 meetrit. Raie tegemise ajal kehtinud MS § 17 lg 2 ja keskkonnaministri 01.04.1999 määruse nr 39 „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad“ sätete kohaselt ei oleks tohtinud raie käigus metsa rinnaspindala langeda madalamale kui 16,0 m2/ha. 01.01.2007 kehtestatud ja praegu kehtiva keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäärpärast harvendusraiet“ järgi on harvendusraie

tegemisel puistu esimese rinde rinnaspindala alammääraks 14,8 m/ha . Enne raietööde algust

oli eraldusel 23 metsa rinnaspindala 10,2 m /ha. Raie tulemusena langes kasvava metsa

rinnaspindala 5,6 m /ha, mis teeb lubatust rohkem 4,6 m /ha kohta. Vastavalt raie tegemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 08.06.1999 määrusega nr.186 kinnitatud “Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad” Tabel 2 „Ebaseaduslike hooldus- või valikraiete korral rakendatavad metsa rinnaspindalast tulenevad keskkonnale kahju arvestamise määrad“ ja praegu kehtiva MS Lisa 3 „Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad“ sätetele on 1 ruutmeetri 41-50 aastase XXX enamusega puistus kahjutasu määr 10 000 krooni. XXX maaüksuse eraldusel nr 23 raiekohal pindalaga 1,7 ha raiuti rohkem 4,6 m2/ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega XXX maaüksuse eraldusel nr23 looduskeskkonnale kahju summas 78 200 krooni (1,7 ha x 4,6 m2/ha x 10 000 krooni). XXX maaüksuse eraldusel nr 24 raiekohal pindalaga 1,8 ha kasvas 55-aastane 2. boniteedi XXX enamusega puistu, mille kõrgus oli 20 meetrit. Raie tegemise ajal kehtinud MS § 17 lg 2 ja keskkonnaministri 01.04.1999 määruse nr 39 „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad“ sätete kohaselt ei oleks tohtinud raie käigus metsa rinnaspindala langeda madalamale kui 16,7 m2/ha 01.01.2007 kehtestatud ja praegu kehtiva keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäärpärast harvendusraiet“ järgi on harvendusraie

tegemisel puistu esimese rinde rinnaspindala alammääraks 14,8 m/ha. Enne raietööde algust

oli eraldusel 24 metsa rinnaspindala 9,3 m /ha. Raie tulemusena langes kasvava metsa

rinnaspindala 7,9 m /ha, mis teeb lubatust rohkem 1,4 m /ha kohta. Vastavalt raie tegemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 08.06.1999 määrusega nr 186 kinnitatud “Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad” Tabel 2 „Ebaseaduslike hooldus- või valikraiete korral rakendatavad metsa rinnaspindalast tulenevad keskkonnale kahju arvestamise määrad“ ja praegu kehtiva MS Lisa 3 „Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad“ sätetele on 1 ruutmeetri 51-60 aastase XXX enamusega puistus kahjutasu määr 7500 krooni. XXX maaüksuse eraldusel nr 24 raiekohal pindalaga 1,8 ha

raiuti rohkem 1,4 m2/ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega XXX maaüksuse eraldusel nr 24 looduskeskkonnale kahju summas 18 900 krooni.(1,8 ha x 1,4 m2/ha x 7500 krooni). Sellega pani F.L toime KarS § 356 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo- ebaseadusliku raie, millega on keskkonnale tekitatud oluline kahju. F.L pani talle inkrimineeritud kuriteo toime kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Metsaomanikule lasub MS-st tulenev kohustus (varasema MS § 24, käesoleval ajal kehtiva MS § 42) majandada metsa ehk kasutada seda ärilistel eesmärkidel säästlikult, vältides keskkonnale kahju tekitamist. Metsaomaniku puhul eeldatakse, et ta on piisavalt teavitatud metsaõigusest ja seda suuremal määral kui tavakodanik. XXX maaüksuse puhul on süüdistatav pidanud võimalikuks, et näidates ära maaüksuse piirid ja andes käsu alustada raietöid niivõrd suuremahuliste raiete tegemise juhul, raiuvad saemehed lubatust hõredamaks. Süüdistatav käis perioodiliselt looduses olukorda kontrollimas. Kohtuliku arutamise käigus on tuvastatud, et seisuga 14.01.2004 on süüdistuses nimetatud eraldusel mets olnud lubatust hõredamaks raiutud. Sellest tulenevalt süüdistatav möönis süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ehk ebaseaduslike raiete tegemist ja seega olulise kahju saabumist, sest ta soostus maaüksusel tehtavate ja tehtud tööde ja nende mahuga. XXX maaüksuse episoodis seisnes süüdistuse sisu selles, et ebaseaduslik raie toimus ajavahemikus 01.12.2003-27.01.2004 eraldusel 4. F.L-i tegu seisnes selles, et esitades 04.12.2003 metsateatise nr 11123 eraldustele 1 ja 3, ei kavandanud süüdistav töid eraldusel 4, jättes viidet eraldusele 4 märkimata. Samuti ei esitanud F.L ka eraldiseisvat metsateatist eraldusele 4, rikkudes sellega MS § 23 lg 1, mille kohaselt võib metsaomanik teha raideid keskkonnateenistuse loal, ning MS § 24 lg 2 p 3, mille kohaselt ei majandanud metsa kooskõlas metsa säästliku kasutamise põhimõtetega, kuna harvendusraiete tegemisel lasi eraldusel 4 raiuda metsa lubatust hõredamaks, rikkudes varem kehtinud MS § 17 lg 2 sätet, et raiete tegemisel tuleb kinni pidada rinnaspindala lubatud alammääradest. Metsateatise esitamise kohustus on ette nähtud ka käesoleval ajal kehtiva MS § 41. Säästliku kasutamise põhimõtted on käesoleva ajal kehtestatud MS § 42 lg 1 p 2. Rinnaspidala lubatud alammääradest kinnipidamise kohustus on kehtestatud käesoleval ajal kehtiva MS § 31 lg 2 ja metsa majandamise eeskirja § 6 lg 4 ja selle lisa 1. Seega F.L-ile inkrimineeritud metsaseaduse rikkumised on karistatavad ka käesoleval ajal kehtiva MS alusel. Süüdistatav selgitas, et ta sai selle maaüksuse omanikuks müügilepinguga. See on kinnitatud k 2 lk 182 kinnistusraamatust väljavõttega, et alates 07.12.2000 on F.L kinnistu XXX omanik. Eelmisel metsaomanikul ei olnud metsa majandamise dokumente. Süüdistatav tellis metsa majandamise kava (soovitused) k 2 lk 187-190. Sellest nähtub, et metsa majandamise soovitused on koostatud 17.11.2003 perioodiks 2003-2012, looduses vaadeldi mets 14.11.2003, maaüksuse pindala 6,7 ha. Metsa tagavara on 533 tm, soovitatav puidukasutuse suurus 30 tm 10 aasta kohta. Takseerkirjeldusest nähtub, et maaüksusel on kokku 4 eraldust. Süüdistatav avaldas, et varasemalt on sellel maaüksusel teostatud raiet kahel korral. Metsa majandamise soovitustega on süüdistatava ütlused kinnitatud. Takseerkirjeldusest nähtub, et eraldusel 1 on 2000. aastal teostatud lageraie, eraldustel 3 ja 4 on 2000. aastal teostatud raie, liik ei ole märgitud. Vastavalt soovitustele, raie oleks soovitatud ainult eraldusel 1, raie liigiks sanitaarraie. Sanitaarraie teostamise soovitus võib olla seotud 2000 aastal tehtud lageraiega.

Süüdistatav avaldas, et ta soovis teha sanitaarraiet, kuna maaüksusel esines tuulega murtud puid, samuti looma- ja putukate kahjustusega. See ei vasta tõele. 14.11.2003 seisuga takseerkirjelduse kohaselt ei ole XXX maaüksusel haigeid, kahjustatud, tuulega murtud puid avastatud. Siinjuures kohus märgib, et metsa majandamise soovitused ei ole metsaomanikule tööde kavandamisel ega keskkonnateenistusele loa andmisel siduvad. Süüdistatava ütlustest nähtub, et ta soovis teha LR eraldusel 3 ja sanitaarraiet eraldusel 1. K. 2 lk 183 on 04.12.2003 metsateatis nr 11123, millest nähtub, et süüdistatav on kavandanud tööd eraldusel 1 SR ning eraldusel 3 LR mahus 168 tm. Kohtuliku arutamise käigus ei ole tuvastatud, et kavandatud tööd oleksid keskkonnateenistuse poolt keelatud, seega on alust arvata, et keskkonnateenistus andis metsateatisele vastava loa. Metsa majandamise soovitustes sisalduvate andmete ja metsateatise sisu kõrvutamisel nähtub, et keskkonnainspektsioon andis loa LR teostamisele eraldusel 3 ehk seal, kus metsa säästliku majandamise seisukohalt poleks üldse raie soovitatud, samuti mahus (168 tm), mis rohkem kui 5 korda ületab soovitatud puidukasutuse suurust. Sellest tuleneb, et metsa majandamise soovitused on (nagu näitas ka XXX maaüksuse juhtumi käsitlemine) informatiivse tähendusega. K 7 lk 77-78 veoselehtedest nähtub, et ajavahemikus alates 21.12.2003-23.12.2003 on XXX maaüksuselt metsamaterjali väljavedu teostatud mahus umbes 152 tm, mis on vastavuses 04.12.2003 metsateatisega. Süüdistatav tunnistas, et eraldusele 4 ei olnud tema poolt metsateatist esitatud. Süüdistatav väitis, et just metsanõunik ise soovitas talle eraldusel 4 kavandatud raiet mitte näidata, sest tuulega murtud puude puhul ei ole vaja metsateatist esitada. Kahjustatud puid oli eraldustel 1 ja 4 umbes 15 tm. Süüdistatav ei tunnista ennast süüdi, sest väidab, et maha raiutud olid eraldusel 4 kasvanud kahjustatud ja tuulega murtud puud, mille puhul ei pea metsaomanik MS alusel metsateatist esitada. Süüdistatav tunnistas, et ta korraldas eraldusel 4 sanitaarraiet, kutsus kohale 2 kuni 4 töölist, andis neile juhiseid teha sanitaarraiet, tööd olid tehtud 1 nädalaga. Vastab tõele, et teo toimepanemise ajal kehtinud MS 23 lg 3 p 1 sätestas, et füüsilisest isikust metsaomanik ei esita metsateatist oma metsast raiutud tuuleheite, tuule- ja lumemurru kohta. Süüdistatava väited tuule kahjustatud puudest eraldusel 4 ei vasta tõele. Süüdistatava ütlused on selles osas ümber lükatud metsa majandamise soovitustega, mille takseerikirjeldusest nähtub, et eraldusel 4 ei ole välivaatlusel 14.11.2003 haigeid, kahjustatud, tuulega murtud puid avastatud. Seega ei ole põhjendatud süüdistatava väide, et ta oleks nimetatud eraldusel teostanud sanitaarraiet. Samas rinnaspindala mõõtmise lehest ei nähtu, et rinnaspindala oleks viidud nullile ehk tegemist oleks lageraiega. Metsateatise esitamata jätmise osas on kohus XXX maaüksuse puhul samal seisukohalt nagu XXX kohta (vt kohtuotsuse lk 28). Sündmuskoha vaatlusprotokolliga k 2 lk 174-180 koos fototabelitega on tuvastatud, et maaüksusel on teostatud lageraiet eraldusel 3 ja eraldusel 4 harvendusraiet. Tehtud on metsamaterjali väljavedu. Eraldusel 4 on värsked kännud. Fotodelt on nähtav üksikuid värskeid (heledaid) kände. 27.01.2004 vaatlusel kasutati rinnaspindala mõõtmiseks seadet – lihtrelaskoopi. Metsaõigusnormide rikkumise aktist koos sellele lisatud rinnaspindala mõõtmise lehega k 2 lk 171-176 nähtub, et 27.01.2004 teostas keskkonnaametnik rinnaspindala mõõtmist maaüksuse XXX eraldusel 4, mille tulemus on rinnapindala mõõtmise lehele kantud keskmine rinnaspindala on 7,2 m2/ha. Rinnaspindala enne raiet on 14 m2/ha. Enne raiet oleva rinnaspindala määr 14 m2/ha ühtib metsa majandamise soovitustes sisalduvate takseerkirjeldusega k 2 lk 185. Metsaõigusnormi akti ja metsa majandamise soovitustega kooskõlas on sündmuskoha vaatluseprotokolliga tuvastatud asjaolu, et

27.01.2004 XXX maaüksuse 4. eraldusel on avastatud värsked kännud. Need tõendid on kooskõlas F.L-i enda ütlustega, milles ta ei eita, et 2004. alguses korraldas ta XXX maaüksuse 4. eraldusel metsaraiet, andes metsatöölistele juhised ja tööd oli tehtud ühe nädalaga. Kohtul ei ole ühtegi alust kahelda rinnaspindala mõõtmise usaldusväärsuses. Mõõtevahend, mida kasutati mõõtmisel, on lihtrelaskoop. Selle mõõtevahendi usaldusväärsuse kohta on kohus oma seisukohta väljendanud XXX maaüksuse episoodi analüüsimisel. Süüdistatav ise ei eita, et ta on sellel eraldusel raiet korraldanud ja juhtinud. Süüdistatava enda ütlustest nähtub, et ilma tema osalemiseta poleks eraldusel 4 raiet korraldatud. Just tema andis juhiseid tööde, nimelt eraldusel 4 sanitaarraie läbiviimiseks. Sündmuskoha vaatluseprotokollist nähtub, et maaüksusel on metsamaterjali väljavedu tehtud. Sellest tulenevalt süüdistatava teopanus raiete teostamisele oli vajalik ja piisav, et ebaseadusliku raie süüteokoosseis saaks lõpuni täidetud. Analoogiliselt XXX episoodiga peab kohus põhjendatuks kvalifitseerida süüdistatava tegu ümber vahendlikult täideviimiselt kaastäideviimisele. Ka XXX maaüksuse puhul on süüdistuses teopanijate paljususele viidatud. Süüdistuse pinnal on tuvastatav, et olles metsaomanik rikkus F.L MS § 24 lg 2 p 3 sätestatut (käesoleval ajal kehtiv MS § 42 lg 1 p 2), et metsaomanik peab metsa majandama kooskõlas metsa säästliku kasutamise põhimõtetega. Rikkumine seisnes selles, et maaüksuse XXX eraldusel 4 korraldas metsaomanik F.L metsaraiet, andes käsu sanitaarraiete tegemiseks, tagades eraldusele töölisi metsa raiumiseks ja metsamaterjali väljaveoks, kontrollides töökäiku. Sellise teo tulemusena oli metsatööliste poolt maha raiutud rohkem kui olid lubatud teo toimepanemisel ajal kehtinud MS § 56 lg 3 p 1 kohaselt- keskkonnale kahju tekitamise vältimiseks ei tohi raiuda hõredamaks kui seda lubavad rinnaspindala või täiuse alammäärad. Selline nõue on kehtestatud ka praeguse MS § 67 lg 2 p 1- keskkonnale tekitatakse kahju, kui metsaraietel ei peeta kinni puistu rinnaspindala või täiuse lubatust määrast. Süüdistuses on põhjendatult viidatud teo toimepanemise ajal kehtinud MS § 17 lg 2, mille kohaselt harvendusraiet tohib teha metsas, mille keskmise diameeter on vähemalt 6 cm ning täius ja rinnaspindala on lubatud alammäärast suurem. Teo toimepanemise ajal kehtis keskkonnaministri 01.04.1999 määrus nr 39 „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärasid“. Harvendusraiete tegemisel metsa lubatust hõredamaks raiumisega rikutakse ka praegu kehtiva MS § 31 lg 1 ning keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „ Metsa majandamise eeskiri“ § 6 lg 4 (kuigi diameeter peab olema vähemalt 8 cm ning täius ja rinnaspindala on lubatud alammäärast suurem) ja selle lisa 1 „ Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet“. F.L oma teoga kaastäideviimise vormis tekitas keskkonnale olulise kahju 51 150 krooni. Harvendusraie tegemisel metsa lubatust hõredamaks raiumisega, mis oli teo toimepanemisel ajal kehtinud MS § 17 lg 1 ja praeguse MS § 31 lg 2 rikkumine ja metsa majandamise eeskirja § 6 lg 4 ja selle lisa 1 rikkumine, tekitatakse keskkonnale kahju (varem kehtinuid MS § 56 lg 1, praegu kehtiv MS § 67 lg 2 p 1). Tekitatud kahju arvutamine on seadusega kehtestatud. Teo toimepanemise ajal on kahju olnud arvutatud VV 08.06.1999 määruse nr 186 „Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad” sätete alusel. Praegusel ajal kahju arvutatakse MS lisa 3 ”metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määras” sätete alusel. Kahjutasu määrad ja lõpliku summa väljaarvutamise metoodika on F.L-ile esitatud süüdistuses üksikasjalikult lahti kirjutatud ja kohus ei pea vajalikuks neid arvutusi kohtuotsuses korrata. KariSRS § 8 kohaselt oluline on kahju, mis ületab kehtivat palga alamäära ühes kuus kümnekordselt. F.L-i teoga tekitatud kahju summas 51150 krooni ületab nii 2003-

2004. aastal (21600 krooni ja 24800 krooni) kui ka praegu kehtivat (43500 krooni) kümnekordset palga alammäära. F.L olles kaastäideviija, ajavahemikus detsember 2003-27.01.2004, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult metsatöölistega, tagas neile juurdepääsu maaüksusele XXX , näitas metsatöölistele maaüksuse piire, andis metsatöölistele juhised, millist raiet tuleb maaüksusel teostada, tagades tehnikat ja töölisi metsamaterjali väljaveoks, kontrollides töökäiku, pani toime ebaseadusliku metsaraie, mis seisnes harvendusraie tegemisel metsa lubatust hõredamaks raiumises, millega ta rikkus teo toimepanemise ajal kehtinud MS § 24 lg 2 p 3 (praegune MS § 42), et metsa tuleb majandada säästliku kasutamise põhimõtetega kooskõlas, MS § 17 lg 1 ja praeguse MS § 31 lg 2 rikkumine ja metsa majandamise eeskirja § 6 lg 4 ja selle lisa 1, et ei tohi metsa raiuda rinnaspindala alammäärades hõredamaks, tekitades oma teoga keskkonnale olulise kahju summas 51150 krooni, nimelt: XXX maaüksuse eraldusel nr 4 raiekohal pindalaga 1,1 ha kasvas 51-aastane 2. boniteedi XXX enamusega puistu, mille kõrgus oli 20 meetrit. Raie tegemise ajal kehtinud MS § 17 lg 2 ja keskkonnaministri 01.04.1999 määruse nr 39 „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad“ sätete kohaselt ei oleks tohtinud raie käigus metsa rinnaspindala langeda madalamale kui 16,0 m2/ha. 01.01.2007 kehtestatud ja praegu kehtiva keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ lisa 1 „Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäärpärast harvendusraiet“ järgi on harvendusraie

tegemisel puistu esimese rinde rinnaspindala alammääraks 14,8 m/ha. Enne raietööde algust

oli eraldusel 4 metsa rinnaspindala 14,0 m /ha. Raie tulemusena langes kasvava metsa

rinnaspindala 7,8 m /ha , mis teeb lubatust rohkem 6,2 m /ha kohta. Vastavalt raie tegemise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 08.06.1999 määrusega nr 186 kinnitatud “Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad” Tabel 2 „Ebaseaduslike hooldus- või valikraiete korral rakendatavad metsa rinnaspindalast tulenevad keskkonnale kahju arvestamise määrad“ ja praegu kehtiva MS Lisa 3 „Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad“ sätetele on 1 ruutmeetri 51-60 aastase XXX enamusega puistus kahjutasu määr 7500 krooni. XXX maaüksuse eraldusel nr 4 raiekohal pindalaga 1,1 haraiuti rohkem 6,2 m2/ha, seega tekitati ebaseadusliku raiega XXX maaüksuse eraldusel nr 4 looduskeskkonnale kahju summas 51 150 krooni (1,1ha x 6,2 m2/ha x 7500 krooni). Sellega pani F.L toime KarS § 356 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo- ebaseadusliku raie, millega on keskkonnale tekitatud oluline kahju. F.L pani talle inkrimineeritud kuriteo toime kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Metsaomanikul lasub MS-st tulenev kohustus (varasema MS § 24, käesoleval ajal kehtiva MS § 42) majandada metsa ehk kasutada seda ärilistel eesmärkidel säästlikult, vältides keskkonnale kahju tekitamist. Metsaomaniku puhul eeldatakse, et ta on piisavalt teavitatud metsaõigusest ja seda suuremal määral kui tavakodanik. XXX maaüksuse puhul on süüdistatav pidanud võimalikuks, et näidates ära maaüksuse piirid ja andes käsu alustada raietöid eraldusel 4, millele ei olnud F.L ette näidata metsateatist, raiuvad saemehed lubatust hõredamaks. Kohtuliku arutamise käigus on tuvastatud, et seisuga 27.01.2004 eraldusel 4 oli teostatud värske raie, samuti on mets olnud lubatust hõredamaks raiutud. Sellest tulenevalt süüdistatav ka möönis süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ehk ebaseaduslike raiete tegemist ja seega olulise kahju saabumist, sest ta soostus maaüksusel tehtud tööde ja nende mahuga.

XXX maaüksuse episoodis andis süüdistatav ütlusi, et ta ei tunnista ebaseaduslike raiete teostamist antud maaüksusel. 15.07.2004 esitas ta keskkonnateenistuse metsateatise, kuna kavandas eraldusel 1 lageraiet ja eraldusel 2 sanitaarraiet. Ta oli teadlik, et tuleb oodata vähemalt 21 päeva, keskkonnateenistus peab otsustama, kas annab loa või keeldub selle andmisest. Keskkonnateenistuse otsust ei ole ta kätte saanud. Ristküsitluse lõpus avaldas süüdistatav, et 15.08.2004 on ta siiski keskkonnateenistuse poole pöördunud ja sai teada, et raiete tegemine on otsusega keelatud. Ta alustas 15.08.2004 maaüksusel raiete teostamist. Ta palkas metsatöölisi (4-5 inimest), toimetas neid metsa, näitas neile maaüksuse piiri ja selgitas millist raieliiki tuleb teostada. Enne 15.08.2004 käis ta metsa looduses vaatamas ja tuvastas, et 50-60% puudest oli putukate kahjustatud (ristküsitluse lõpus avaldas süüdistatav, et kahjustatud puude protsent oli hoopis 100). Eraldusel 1 oli ka varem teostatud raiet, mis oli kinnitatud vanade kändude olemasoluga eraldusel. Eraldusega 1 piirnevatel aladel oli varem teostatud lageraiet. Eraldusel 2 oli samuti teostatud lageraiet. Ta küsis nõu OÜ Metsaeksperdilt, kust talle selgitati, et raiete teostamine on soovituslik. Süüdistatav avaldas, et ta oli teadlik, et varasemate lageraiete kõrvale võib lageraiet teha ainult metsa uuendamisel ja kui liitumisaeg on möödunud. Tema arvates ta peaks ootama veel 2 aastat, et see liitumisaeg mööduks, puud olid aga haiged ja OÜ Metsaekspert soovitas raiet teha. Ta ei oska selgitada, miks ta ei näidanud metsateatises, et mets on 100 % kahjustatud. Süüdistatav tunnistas, et metsakahjustuste kohta on metsaõigusega kehtestatud kord, et matsakahjustusi peab metsapatoloog üle vaatama. Süüdistatav selgitas, et ta käis metsas kontrollimas raietööde käiku. Eraldusel 1 ja 2 oli teostatud tema juhtimisel lageraie. Süüdistatava ütlustest nähtub, et ta ei eita, et just tema juhtimisel on XXX maaüksusel olnud eraldustel 1 ja 2 lageraiet teostatud, kuid ei tunnista ennast süüdi, sest tegelikult ta ei tekitanud kahju, sest raiutud oli 100% kahjustatud mets. XXX maaüksuse episoodis on F.L-ile süüdistus esitatud kokkuvõtlikult selles, et augustis 2004 teostas ta ebaseaduslikku raiet maaüksusel XXX eraldusel 1 (endine Alajõe metskonna kvartal 210 eraldus 10). Süüdistuse kohaselt metsaraiete ebaseaduslikkus seisnes selles, et süüdistatav rikkus MS § 23 lg 1 (praegu MS § 41), mille kohaselt metsaomanik võib teha raiet keskkonnateenistuse loal ning MS § 23 lg 9, mille kohaselt metsaomanik tohib alustada lubatud raiet pärast keskkonnateenistuselt metsateatise tagasisaamist. Süüdistatav rikkus MS § 56 lg 3 p 1 ja 2 sätestatut, et metsale tekitatakse kahju, kui metsa raiel ei peeta kinni lubatud liitumisajast ja raieviisist, alustatakse uut uuendusraiet enne vahetult kõrval asuva uuendusraielangi uuenemist või uuenemata langile lähemal kui 100 meetrit. Samuti oli rikutud MS § 13 lg 2 (praegu MS § 29 lg 9), mille kohaselt raiesmiku kõrval võib teha uue lageraie pärast eelmisel raiesmiku uuenemist ja minimaalse liitumisaja möödumist. K 3 lk 140 01.11.2002 metsateatisest 10876 nähtub, et XXX maaüksusel on 2002 aastal kavandatud lageraiet eraldusele 2 mahus 433 tm ja ka harvendusraiet mahus 82 tm. Metsateatise esitas metsaomanik F.L. Metsateatise ja F.L-i ütluste kõrvutamisel selgub, et nimetatud metsateatisega on kinnitatud F.L-i ütlused, et varasemalt oli lageraie teostatud 1. eraldusel. Metsateatisest nähtub, et eraldusel 1 ei ole lageraiet lahtrisse märgitud, kuid metsateatisel olevale skeemile on näidatud eraldusel 1 osalise lageraie tegemine. K 3 lk 141 15.07.2004 metsateatisest nähtub, et F.L kavandab lageraiet eraldusele 1 maaüksusel XXX ja eraldusele 2 sanitaarraiet. Metsateatisel on keskkonnateenistuse märge, et lageraie eraldusel 1 on keelatud. K 3 lk 142 keskkonnateenistuse 09.08.2004 otsusest nähtub, et keskkonnateenistus keelab lageraiete tegemisel eraldusel 1 XXX maaüksusel põhjusel, et eelmise lageraie langi kõrvale

võib teha uue lageraide pärast kõrvalolevate lageraie lankide uuenemist ja minimaalse liitumistähtaja möödumist. Minimaalne liitumise aeg on 4 aastat. Nimetatud otsus ühtib süüdistatava ütlustega, et ta oli teadlik, et liitumise tähtaja saabumiseks peaks ta veel 2 aastat ootama. Kui lähtuda sellest, et eraldusel 1 oli lageraie teostatud 2002. a metsateatise alusel, siis on põhjendatud süüdistatava ja keskkonnateenistuse seisukoht, et minimaalne liitumise tähtaeg saabub 2006 aastal. Sündmuskoha vaatlusprotokollist k 3 lk 126-137 nähtub, et 26.08.2004 oli vaatlusega fikseeritud järgmine seis. XXX maaüksus on metsateega jagatud kaheks. Vasakule poole jääb vana lageraielank. Teelt paremal pool on näha värske raie. Maha raiutud kõik suuremad puud. Väljaveoteed on risti metsateega. Avastatud on 385 kändu, millest 16-l kahjustusemärgid. Värske raiekoha taga on vana lageraielank. Värske raiekoha suurus 80X150 m. Sündmuskoha vaatlusega samaaegselt koostatakse metsalugemise leht ja skeem. Skeemilt lk 130 nähtub, et nii vanad raied kui ka värske raie on teostatud kvartalis 214 (mitte 210). Kvartali 214 eraldus 10 jääb metsateelt paremale poole, vasakule poole eraldus 11. Fototabelitest nähtub, et kvartalis on vanu, tumedamaid kände (lk 134) ja värskeid, heledamaid (lk 135). Takseerikirjeldusest lk 137 nähtub, et eraldusel 10 on metsa tagavaraks 742 tm. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga on ümber lükatud süüdistatava ütlused, et XXX maaüksusel eraldusel 1 (endine Alajõe metskonna kvartal 214 eraldus 10) kahjustatud puude protsent oli 100. Süüdistatava ütlustesse puude ulatuslike kahjustuste kohta suhtub kohus kriitiliselt ka seetõttu, et ristküsitluse algul avaldas ta, et puid oli kahjustatud 50-60 % ulatuses, lõpus asus väitma, et kahjustusi oli koguni 100%. Samuti paneb kahtlema süüdistatava ütluste tõesuses ka asjaolu, et olles teadlik, et putukate metsakahjustuste määramiseks on metsaõigusega ette nähtud eraldi kord (mis oli sätestatud metsakaitse eeskirjaga art 26 ja 29, metsaomanik peab teatama metsakahjustusest keskkonnateenistusele ja sel juhul määratakse metsakaitseline ekspertiis, mille viib läbi metsakaitse- ja metsauuendamisekeskus), ei astunud süüdistatav samme metsakahjustuse nõuetekohaseks tuvastamiseks. Sündmuskoha vaatlusprotokollis ei ole küll lahti kirjutatud, millised olid need tuvastatud metsakahjustuse tunnused. Samas ei ole kohtul ühtegi tõsiseltvõetavat põhjust kahelda sündmuskoha vaatluseprotokollis fikseeritud asjaoludes. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et 385-st ainult 16-l on tuvastatavad kahjustused, mis on maharaiutud kogusest umbes 4 %. Seega eraldusel 1 (endine kvartal 214 eraldus 10) oli maha raiutud 369 puud. Keskkonnateenistuse 09.08.2004 otsus lageraie keelamise kohta ühtib sündmuskoha vaatlusprotokolliga, et eraldusel 1 värskete raiete taga on vana lageraielank, mis on näidatud ka skeemil. 01.11.2002 metsateatise alusel ei ole eraldus 1 metsateatise lahtritesse märgitud, kuid metsateatisel oleval skeemile on eraldusele 1 kavandatud osaline lageraie näidatud. See ühtib ka süüdistatava ütlustega, et eraldusel 1 on 2002. a metsateatise alusel olnud lageraie teostatud. Metsaõigusnormide rikkumise aktist ja sellele lisatud kahju arvestamise lehest, metsalugemise lehest, k 3 lk 120-125 nähtub, et pindalal 1,3 ha oleks tegelikult lubatud raiuda 30 % tagavarast ehk kokku 47,2 tm, kogu tagavara on 157,4 tm. Kahju arvestamise lehest nähtub, et tegelikult on raiutud 157,4 tm, 437 puud (lk 121), sellest tulenevalt loetakse, et lubatust enam on maha raiutud 110,2 tm, mis on 306 puud. Kahju hüvitamise määr on VV 08.06.1999 määruse nr 186 p 2 ja 8 alusel 169 krooni ühe puu kohta. Kohus ei saa selle arvestamisega nõustuda, sest see ei ühti sündmuskoha vaatlusprotokollis toodud andmete ja metsaõigusnormide rikkumise aktile lisatud metsalugemise lehega, et eraldusel 10 on avastatud mitte 437 vaid 385 kändu, nendest 16 on metsakahjustuste tunnustega, seega maharaiutud puude arv on 369. Miks kahju arvestamise aluseks on raiutud puude arvuks võetud 437, ei ole kohtule arusaadav. Vastuolu ei ole ka kannatanu kohtuvaidluste kõnes selgemaks tehtud.

Kui 369 puude puhul oleks lubatud 30% raie, mis teeb 123 puud, siis lubatust rohkem on maha raiutud 246 puud. Kahju suuruseks on sel juhul (246x169) 41574 krooni. Nimetatud tõendiga on tuvastatud, et augustis 2004 korraldas F.L XXX maaüksusel eraldusel 1 lageraie teostamist, olles täideviija, olles teadlik, et eraldusel 1 on lageraie teostatud 2002. aastal ja ei ole möödunud MS § 13 lg 3 sätestatud 3-aastane liitumise aeg, palkas metsatöölisi, tagas neile juurdepääsu maaüksusele, näitas raiekohta ja andis korralduse alustada raietöid, mille käigus oli maha raiutud kokku 385 puud, nendest 16 metsakahjustuse tunnustega, tekitades olulise kahju summas 41 574 krooni. F.L-i tegu oli õigusvastane teo toimepanemise ajal kehtinud MS § 13 lg 2 ja 3 alusel. MS § 13 lg 2 kohaselt raiesmiku kõrval võib teha uue lageraie pärast eelmise raiesmiku uuenemist ja minimaalse liitumisaja möödumist. Lõike 3 kohaselt on minimaalne liitumisaeg männiga või kõvalehtpuudega looduslikul uuenemisel või uuendamisel kolm aastat, kuusega looduslikul uuenemisel või uuendamisel kolm aastat, muudel juhtudel kaks aastat. Raieaastaid ei loeta liitumisaja sisse. Kohus kontrollib, kas F.L-i tegu, mis oli õigusvastane teo toimepanemise ajal kehtinud MS § 13 lg 2 alusel, on vastuolus ka praegu kehtiva MS-ga. Praegu lageraiet piiravad normid on ühes osas rangemaks muudetud, et männi puhul on liitumise aeg 4 aastat ja raieaasta arvesse ei võeta. Teiselt poolt on uue lageraie tegemine vana lageraie kõrvale ka enne liitumise aja möödumist siiski lubatud, kui esinevad MS § 29 lg 11 näidatud tingimused või kui uue lageraie tegemine on kavandatud vana raiekohast 100 m kaugemale. MS § 9 lg 9 järgi enne raiesmiku uuenemist ja minimaalse liitumisaja möödumist ei tohi uut lageraiet teha raiesmikule lähemal kui 100 meetrit, välja arvatud juhul, kui vana raiesmiku ja uue piirneva lageraielangi laius või kogupindala ei ületa käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud lageraielangi maksimaalset laiust või pindala suurust. Minimaalne liitumisaeg on männiga, kuusega või kõvalehtpuuga loodusliku uuenemise või uuendamise korral neli aastat, muudel juhtudel kaks aastat. Raieaastaid ei loeta liitumisaja sisse. Lageraie korral ei tohi: 1) luitel, uuristus- või tuulekandeohtlikul alal ning infiltratsiooni ja survelise põhjaveega alal raielangi pindala olla suurem kui kaks hektarit; 2) loo ja sambliku kasvukohatüüpides raielank olla laiem kui 30 meetrit ja raielangi pindala suurem kui kaks hektarit; 3) käesoleva lõike punktis 2 nimetamata kasvukohatüüpides raielank olla suurem kui kolm hektarit või kuni 100 meetri laiuse langi korral okaspuu- ja kõvalehtpuupuistutes suurem kui viis hektarit ja pehmelehtpuupuistutes suurem kui seitse hektarit. Kohtule esitatud tõendite pinnal ei ole võimalik tuvastada, kas uus värske lageraie koht asus vana lageraie kohast lähemal kui 100 m, sest raiekohtade vastastikusest paiknemisest ei ole sündmuskoha vaatluse protokollis andmeid märgitud. Ka raielankide laiused ei ole sündmuskoha vaatlusprotokolli alusel tuvastatavad, sest ka sellele lisatud skeemide koostamisel ei olnud arvestatud mastaabiga. Lageraie oleks siiski lubatud ka enne liitumise tähtaja möödumist juhul, kui raielank ei ole laiem kui 30 m ja langi pindala mitte rohkem kui 2 ha. Ei ole välistatud, et uue lageraielangi koht asus vanast lageraiekohast kaugemal kui 100 m, samuti ei ole välistatud, et uue lageraielangi laius ei olnud suurem kui 30 m. Uue lageraielangi pindala on aga kahju arvestamise lehest k 3 lk 121 kindlakstehtav- see on 1,3 ha ehk vähem kui MS §-s 29 lg 11 p 2 lubatud piir 2 ha. Tõsi küll, see käib loo ja sambliku kasvukohatüüpides railankide kohta, kuid kohtu arvates ei saa välistada, et 2004. aastal eraldusel 1 1,3 pindalaga lageraielank oligi sellise loo ja sambliku kasvukohatüübiga.

Tekkinud kahtlused on käesoleval ajal kõrvaldamatud ja süütuse presumptsiooni kohaselt tuleb kahtlusi tõlgendada süüdistatava kasuks. 2004. a lageraielangi laiuse mõõtmine, samuti 100 m vahemaa tuvastamine 2010. aastal poleks kohtu arvates usaldusväärne, sest kohtul ei ole veendumust, et 2004. a lageraielangi asukoht on nüüd looduses piisava täpsusega määratav. F.L-i XXX maaüksusel toimepandud tegu on teo toimepanemise ajal kehtinud MS § 13 lg 2 ja 3 sätete rikkumine, millega oli keskkonnale tekitatud kahju, kuid käesoleval ajal kehtiva MS § 29 lg 9,10 ja 11 p 2 kohaselt ei ole AF.L-i tuvastatud tegu metsaõiguse rikkumine. F.L kuulub XXX episoodis õigeksmõistmisele kuriteo tuvastamatuse tõttu. XXX maaüksuse episoodis oli F.L-ile süüdistus esitatud selliselt, et süüdistatav vahendliku täideviijana korraldas süüdistuses näitamata jäänud ajal ebaseaduslikku metsaraiet maaüksusel XXX eraldustel 11,12, ja 13. Süüdistuses on siiski mainitud, et kõnealloleva raiete kohta on F.L esitanud 15.07.2004 metsateatise. Sellest tulenevalt on kohtul piisavalt alust arvata, et teo toimepanemise aeg on 2004. a. F.L-ile inkrimineeritakse teo toimepanemise ajal kehtinud MS § 23 lg 1 ja 9 rikkumist, et ta jättis esitamata metsateatise eraldustele 11,12, ja 13. Selle rikkumise kohta on kohus oma seisukoha väljendanud XXX maaüksuse episoodi analüüsimisel kohtuotsuse lk 28, kohus ei pea vajalikuks neid põhjendusi korrata. Samuti on F.L-ile süüdistus esitatud MS § 24 lg 2 p 3 rikkumises, mille kohaselt ei majandanud metsa kooskõlas metsa säästliku kasutamise põhimõtetega, kuna harvendusraiete tegemisel lasi eraldustel 11,12, ja 13 raiuda metsa lubatust hõredamaks, rikkudes varem kehtinud MS § 17 lg 2 sätet, et raiete tegemisel tuleb kinni pidada rinnaspindala lubatud alammääradest. Säästliku kasutamise põhimõtted on käesoleva ajal kehtestatud MS §-s 42 lg 1 p 2. Rinnaspidala lubatud alammääradest kinnipidamise kohustus on kehtestatud käesoleval ajal kehtiva MS §-s 31 lg 2 ja metsa majandamise eeskirjaga § 6 lg 4 ja selle lisa 1. Seega F.L-ile inkrimineeritud metsaseaduse rikkumised on õigusvastased ka käesoleval ajal kehtiva MS alusel. XXX maaüksuse episoodis andis süüdistatav ütlusi, et antud maaüksus oli omandatud müügilepinguga, ta oli omanik. Enne ostu käis ta looduses maaüksusel vaatamas - maaüksusel olid tehtud katastri piirid. Maaüksusele oli plaanitud metsaraiete tegemine. Eelmisel omanikul puudus metsa majandamise kava ja seetõttu kasutusele võeti Alajõe metskonna andmeid. Metsaraiete tegemine oli teostatud kogu maaüksuse pindalal, eraldused ei olnud metsateatisele märgitud. Metsateatist ta tagasi saanud ei ole. Kavandatud raiete maht oli suhteliselt väike - 58 tm sanitaarraiet. Ta oli kindel, et keeldu ei tule. Ta korraldas maaüksusel sanitaarraiet kogu maaüksuse pindala ulatuses, palkas töölisi, andis neile korralduse teha sanitaarraiet. Süüdistatav avaldas, et ta ei olnud üldse teadlik, et sanitaarraiete kohta tuleks metsateatise esitada. Samas ei osanud süüdistatav kohtule selgitada, miks siis ta ikka oli metsateatise esitanud. Samuti süüdistatav avaldas, et sellel maaüksusel on olnud toime pandud enne 15.07.2004 800 tm metsamaterjali vargus ja peale selle oli veel kahel korral teostatud lubatud raie. Süüdistatav avaldas, et tema arvates sanitaarraie tähendas 2004. aastal tuulega murtud ning looma ja putukate kahjustatud puude raiete tegemist. Süüdistatav avaldas, et tema arvates ei ole talle süüksarvatud raie seadusevastane, sest maha raiutud oli sama maht nagu metsateatises näidatud ja ainult kahjustatud puud, mille kohta tema arvates üldse ei ole vaja metsateatisi esitada.

K 7 lk 213-219 19.12.2003 tehtud OÜ Metsaeksperdi hinnangust nähtub, et nimetatud maaüksusel oli 2003. aastal teostatud raie elektriliinitrassi laiendamiseks, mille käigus oli maha raiutud kasvava metsa tagavara 72 tm, millest oli võimalik saada 56 tm sortimenti. Kahjustatud puid eraldusel 1 langil pindalaga 1 ha avastatud ei ole. K 4 lk 26 15.07.2004 metsateatisest nähtub, et F.L kavandab metsaraiet, nimelt sanitaarraiet maaüksusel XXX pindalaga 12,9, plaanitav maht 58 tm. Metsateatisele on tehtud keskkonnateenistuse 03.08.2004 märge, et raiete tegemine on keelatud. K 4 lk 27 keskkonnateenistuse 09.08.2004 otsusest nähtub, et keskkonnateenistuse keelab SR tegemist kogu maaüksuse pindalal, sest suur osa kinnistust on läbi raiutud ja kohati on päris lage ja skeemile tuleks täpsemini ära näidata, kus kohast soovitakse raiet teostada, sest vastasel juhul võib raie maht ületada lubatu. Sündmuskoha vaatlusprotokollist, koostatud 26.08.2004, k 4 lk 10-23 nähtub, et metsaeraldustel 11,12, ja 13 on teostatud harvendusraie. Raiejäätmed on koondatud väljaveoteedele, mis on risti kinnistut läbiva kraaviga. Sündmuskohal on teostatud rinnaspindala mõõtmised ja tehtud fotod. Kasutatud on lihtrelaskoopi, kõrgusmõõtja, nurgamõõtja ja mõõdulint. Skeemilt nähtub, et maaüksus XXX asub kvartalis 202. Sündmuskoha vaatluse protokollile on lisatud takseerkirjeldus lk 22-23, millest nähtub, et eraldusel 11 tagavara on 51 tm, eraldusel 12 tagavara on 43 tm ja eraldusel 13 tagavara on 168 tm ja metsatöödeks on soovitatud harvendusraie. Metsaõigusnormide rikkumise aktist koos sellele lisatud kahju arvestamise ja rinnapindala mõõtmise lehega k 4 lk 6-9 nähtub, et eraldusel 11 lubatud rinnaspindala alamäär on 9,4 m2/ha, pärast avastatud raiet on jäänud rinnspindala 5,25 m2/ha, seega eralduse pindalalt 0,3 ha on lubatust rohkem raiutud 4,15 m2/ha; eraldusel 12 lubatud rinnaspindala alamäär on 8,9 m2/ha, pärast avastatud raiet on jäänud rinnspindala 5,38 m2/ha, seega eralduse pindalalt 0,3 ha on lubatust rohkem raiutud 2,52 m2/ha; eraldusel 13 lubatud rinnaspindala alamäär on 15,3 m2/ha, pärast avastatud raiet on jäänud rinnspindala 6,21 m2/ha, seega eralduse pindalalt 1,4 ha on lubatust rohkem raiutud 9,09 m2/ha. Metsaõigusnormi aktiga kooskõlas on sündmuskoha vaatlusprotokolliga tuvastatud asjaolu, et 26.08.2004 XXX maaüksuse eraldusel 12 (lk16 foto), 11 (lk 17 foto) ja 13 (lk 18 foto) on avastatud värsked kännud, kuigi sündmuskoha vaatluse protokolli tekstis ei ole sellele viidatud. Need tõendid on kooskõlas F.L-i enda ütlustega, milles ta ei eita, et 2004. aastal peale 15.07. korraldas ta XXX maaüksuse kogu pindalal metsaraiet, andes metsatöölistele juhised. Kohtul ei ole ühtegi alust kahelda rinnapindala mõõtmise usaldusväärsuses. Mõõtevahend, mida kasutati mõõtmisel, on lihtrelaskoop. Selle mõõtevahendi usaldusväärsuse kohta on kohus oma seisukohta väljendanud XXX maaüksuse episoodi analüüsimisel. Süüdistatav ise ei eita, et ta on sellel maaüksusel raiet korraldanud ja juhtinud. Süüdistatava enda ütlustest nähtub, et ilma tema osalemiseta poleks raiet korraldatud. Just tema andis juhiseid tööde, nimelt sanitaarraie läbiviimiseks. Sündmuskoha vaatluseprotokollist nähtub, et maaüksusel on metsamaterjali väljavedu tehtud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava teopanus raiete teostamisele oli vajalik ja piisav, et ebaseadusliku raie süüteokoosseis saaks lõpuni täidetud. Analoogiliselt XXX episoodiga peab kohus põhjendatuks kvalifitseerida süüdistatava tegu ümber vahendlikult täideviimiselt kaastäideviimisele. Ka XXX maaüksuse puhul on süüdistuses teopanijate paljususele viidatud. Süüdistuse pinnalt on tuvastatav, et olles metsaomanik rikkus F.L MS § 24 lg 2 p 3 sätestatut (käesoleval ajal kehtiv MS § 42 lg 1 p 2), et metsaomanik peab metsa majandama kooskõlas metsa säästliku kasutamise põhimõtetega. Väidetav rikkumine seisnes selles, et maaüksuse XXX eraldustel 11,12, ja 13 korraldas metsaomanik F.L metsaraiet,

andes käsu sanitaarraiete tegemiseks, tagades eraldustele töölisi metsa raiumiseks ja metsamaterjali väljaveoks. Sellise teo tulemusena oli metsatööliste poolt maha raiutud rohkem, kui olid lubatud teo toimepanemisel ajal kehtinud MS § 56 lg 3 p 1 kohaseltkeskkonnale kahju tekitamise vältimiseks ei tohi raiuda hõredamaks kui seda lubavad rinnaspindala või täiuse alammäärad. Selline nõue on kehtestatud ka praeguse MS § 67 lg 2 p 1- keskkonnale tekitatakse kahju, kui metsaraietel ei peeta kinni puistu rinnaspindala või täiuse lubatust määrast. Süüdistuses on põhjendatult viidatud teo toimepanemise ajal kehtinud MS § 17 lg 2, mille kohaselt harvendusraiet tohib teha metsas, mille keskmise diameeter on vähemalt 6 cm ning täius ja rinnaspindala on lubatud alammäärast suurem. Teo toimeopanemise ajal kehtis keskkonnaministri 01.04.1999 määrus nr 39 „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärasid“. Harvendusraiete tegemisel metsa lubatust hõredamaks raiumisega rikutakse ka praegu kehtiva MS § 31 lg 1 ning keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ § 6 lg 4 (kuigi diameeter peab olema vähemalt 8 cm ning täius ja rinnaspindala on lubatud alammäärast suurem) ja selle lisa 1 „ Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet“. F.L oma teoga kaastäideviimise vormis oleks keskkonnale tekitanud olulise kahju 105 900 krooni, seda aga juhul, kui tema poolt oleks korraldatud harvendusraie. Harvendusraie tegemisel metsa lubatust hõredamaks raiumisega, mis oli teo toimepanemisel ajal kehtinud MS § 17 lg 1 ja praeguse MS § 31 lg 2 rikkumine ja metsa majandamise eeskirja § 6 lg 4 ja selle lisa 1 rikkumine, tekitatakse keskkonnale kahju (varem kehtinud MS § 56 lg 1, praegu kehtiv MS § 67 lg 2 p 1). Tekitatud kahju arvutamine on seadusega kehtestatud. Teo toimepanemise ajal on kahju olnud arvutatud VV 08.06.1999 määruse nr 186” Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad” sätete alusel. Praegusel ajal kahju arvutatakse MS lisa 3 ” metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määras” sätete alusel. Kahjutasu määrad ja lõpliku summa väljaarvutamise metoodika on F.L-ile esitatud süüdistuses üksikasjalikult lahti kirjutatud ja kohus ei pea vajalikuks neid arvutusi kohtuotsuses korrata. Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 kohaselt oluline on kahju, mis ületab kehtivat palga alamäära ühes kuus kümnekordselt. F.L-i teoga tekitatud kahju summas 105 900 krooni ületab nii 2003-2004. aastal (21600 krooni ja 24800 krooni) kui ka praegu kehtivat (43500 krooni) kümnekordset palga alammäära. Lõplikult leiab kohus, et F.L olles kaastäideviija, ajavahemiku 15.07.200426.08.2004, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult metsatöölistega, tagas neile juurdepääsu maaüksusele XXX , näitas metsatöölistele maaüksuse piire, andis metsatöölistele juhised, millist raiet (sanitaarraiet) tuleb maaüksusel teostada, tagades tehnikat ja töölisi metsamaterjali väljaveoks, kontrollides raietööde käiku, pani toime metsaraie. Süüdistatav avaldas kohtuistungil, et tema arvates on XXX maaüksusel teostatud sanitaarraie, mis on kahjustatud ja tuulega murtud puude raiumine. Harvendusraie piiravate normide rikkumist ei saa talle seega süüks panna. Kohus juhib tähelepanu sellele, et süüdistatavale on inkrimineeritud nimelt harvendusraiet puudutavate MS normide rikkumised. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub napisõnaliselt, et eraldustel 11,12, ja 13 on teostatud harvendusraie. Sündmuskoha vaatluseprotokollile lisatud fotodelt k 4 lk 15-21 nähtub, et raiutud on ”jämedamaid” puid. Süüdistatav avaldas, et ta teostas seal sanitaarraiet. Ka metsateatisest nähtub, et F.L kavandas ainult sanitaarraiet mahus 58 tm, mis on suhteliselt tagasihoidlik kogus. Kohtuliku arutamise käigus ei ole usaldusväärselt tõendatud, et maaüksusel XXX eraldusel 11,12, ja 13 oleks teostatud just harvendusraie. Kohus nõustub kaitse positsiooniga selles

mõttes, et MS § 17 lg 1 (praegu MS § 31 lg 2) on kohaldatav ainult harvendus, mitte sanitaarraiele. MS § 15 lg 1 kohaselt on metsa kasvatamiseks lubatud teha hooldus- ja valikraieid ning reguleerida metsamulla vee- ja toiterežiimi. Lõike 2 järgi hooldusraied jagunevad valgustusraieks, harvendusraieks ja sanitaarraieks. Tulenevalt MS §-st 18 tohib sanitaarraiet teha nakkusallikaks olevate või kahjurite paljunemist soodustavate puude eemaldamiseks metsast, samuti ohuallikaks mitteolevate surevate või surnud puude raieks puidu kasutamise eesmärgil, kui see ei ohusta bioloogilist mitmekesisust. Sanitaarraie tegemisel võib raiuda puid, mis vastavad keskkonnaministri kinnitatud metsakaitse eeskirjas lubatule. Lõike 2 kohaselt tohib sanitaarraiet teha mis tahes vanusega metsas juhul, kui sanitaarraie alla kuuluvaid puid pole võimalik eemaldada mõne muu käesolevas seaduses lubatud raiega. Lõige 3 sätestab, et Keskkonnaministeerium või tema kohalik asutus või naaberkinnisasja omanik võib metsakaitselise ekspertiisi alusel nõuda nakkusallikaks olevate või kahjurite paljunemist soodustavate puude eemaldamist metsast. Keskkonnaministeerium võib nimetatud raiet doteerida või raieks soodustingimusi luua, kui ohtlik olukord on tekkinud metsaomanikust mitteolenevatel põhjustel. Metsakaitseeeskirjast tulenevalt tohib sanitaarraie tegemisel raiuda, kui see ei ohusta bioloogilist mitmekesisust: 1) surnud puid; 2) koorevigastuse tõttu pehmemädanikuga puid; 3) kasvujõuetuseni kahjustatud puid; 4) tüvekahjurite kahjustuskolletes püünispuid kuni 10 tm hektari kohta; 5) oma ülesande täitnud seemnepuid. Kasvujõuetuseni kahjustatud puude all mõeldakse käesolevas eeskirjas puid, millel on kahjustatud enam kui 30% puu tüve ümbermõõdust (koore vigastused vähemalt puiduni), kuusel enam kui 10% tüve ümbermõõdust, või on kahjustatud või hävinud üle poole puu võrast või juurestikust või on hävinud puu ladvaosa. MS § 17 lg 1 sätestab, et harvendusraiet tohib teha metsa väärtuse tõstmiseks metsa tiheduse ja koosseisu reguleerimise teel ning lähitulevikus väljalangevate puude puidu kasutamise võimaldamiseks. Lõike 2 järgi tohib harvendusraiet teha metsas, mille keskmine rinnasdiameeter on vähemalt 6 cm ja täius ning rinnaspindala on lubatud alammäärast suurem. Lõike 3 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad kehtestab, lähtudes metsa vanusest, puuliigist, kasvukoha tüübist, boniteediklassist ja metsa kasutamise viisist, keskkonnaminister oma määrusega. Nii harvendus- kui ka sanitaarraie tegemise eesmärgiks on seaduse mõttes mitte metsaomaniku jaoks iga hinnaga metsa ärilise tasuvuse saavutamine vaid metsa kasvatamine. Nii harvendus- kui sanitaarraie puhul on majanduslik efekt suunatud tulevikku. Mõlemad raieviisid kaitsevad metsa. Harvendusraie viisi kohaldatakse puude kohta, mis ei ole surnud, ei ole kahjustatud pehmemädanikuga, ei ole kasvujõuetu vms. Sanitaarraiete puhul oleks absurdne eeldada, et surnuid, pehmemädanikuga, kasvujõuetuid puid ei tohiks raiuda hõredamaks kui näeb ette süüdistuses mainitud MS § 17 lg 1 ja keskkonnaministri 01.04.1999 määrus nr 39 ( praegu MS § 31 lg 2 ja keskkonnaministri 27.12.2006 määrus nr 88). Lubatust hõredamaks raiumise keeld kehtib siiski tervete puude kohta. Seadus ei näe ette, mille alusel võib tavakodanik ehk kõrvaline isik teha vahet, kas looduses on harvendus- või sanitaarraie tegemise tunnused. Kohus leiab, et kõrvalisele isikule ei olegi tegelikult see vahe tunnetatav. XXX maaüksuse puhul ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit, mille alusel saaks kohus kontrollida, milline oli metsa seisund enne augustis 2004 teostatud raiet. Takseerkirjeldus puudub. Ei ole välistatud, et maaüksusel, mille pindala on 12,9 ha, on august 2004 seisuga olnud surnuid, kahjustatud puid, mis kuuluksid sanitaarraietele. Ka keskkonnateenistuse otsusest nähtub, et sanitaarraiet ei keelata kategooriliselt, vaid keskkonnateenistus palub omanikul esitada täpsustatud metsateatis, kust kohast kui palju kavandatakse raiuda, sest mets on kohati päris lagedaks raiutud. 58 tm 12,9 ha pindala kohta teeb 4,4 tm ühe hektari kohta,

mis ei ole eriti oluline kogus. Ka eluliselt on usutav, et ühelt hektarilt leidub küll 4,4 tm surnuid ja kahjustatud puid. Seega ei ole millegagi ümber lükatud süüdistatava väide, et ta kavandas ja teostas eraldusel 11,12 ja 13 sanitaarraiet. Ainult sündmuskoha vaatlusprotokollist, milles on napisõnaline väljend „teostatud on harvendusraie“, ei piisa, et kohus saaks lugeda usaldusväärselt tõendatuks, et tegelikult oli teostatud just harvendusraie. Fotodest k 4 lk 15-20 ei ole kohtule abi sanitaar- või harvendusraie määramisel. Kuna ei ole ümber lükatud süüdistatava väide, et ta kavandas ja teostas eraldustel 11,12, ja 13 XXX maaüksusel sanitaarraie, ei ole esitatud süüdistus harvendusraie tegemisel metsa lubatuks hõredamaks raiumises põhjendatud ning F.L kuulub talle esitatud süüdistuses XXX maaüksuse episoodis õigeksmõistmisele. XXX maaüksuse episoodis on F.L-ile süüdistus esitatud selles, et ajavahemikus 28.11.2003 kuni 08.01.2004 olles vahendilik täideviija, korraldas ta ebaseaduslikku metsaraiet maaüksusel XXX . Ta valitses metsatöölisi ülekaaluka teadmisega, veenis töölisi, et metsateatise alusel on lubatud raiuda, samas vaikis maha asjaolu, et keskkonnateenistus on raiete tegemist keelanud. F.L-ile heidetakse ette MS § 13 lg 4 sätte rikkumist, mille kohaselt on üldse keelatud nooremate kui 100-aastaste männi ja kõvalehtpuupuistute, 80 aastaste kuusikute ning 70 aastaste kaasikute lageraie. F.L-ile heidetakse ette MS § 23 lg 5 sätte rikkumist, mille kohaselt omanik tohib alustada metsatöid, kui kahe nädala jooksul teatise esitamisest pole keelatud teatises kavandatud tegevust. Süüdistuses on viidatud samuti MS § 17 lg 2 rikkumisele ning harvendusraie tegemisel metsa lubatust hõredamaks raiumisele. Süüdistuses on viidatud ka sellele, et F.L-i tegevusega on keskkonnale tekitatud kahju MS § 56 lg 3 p 1 (praegu MS § 67 lg 2 p 1) – keskkonnale tekitatakse kahju, kui metsaraiel ei peeta kinni rinnaspindala alammääradest, või täiuse lubatud määrast, raieviisist või liigist. Olulise kahju väljaarvutamisel lähtuti faktist, et kahju on tekitatud harvendusraie tegemisel metsa lubatust hõredamaks raiumisega ja viidati ka vastavasisulisele keskkonnaministri ja VV määrustele ja praegusele MS-le. KarS § 356 lg 1 alusel on karistatav üksnes selline seadusevastane raie, mis väljendus konkreetses teos ja selline tegu on olulise kahju saabumisega kausaalses seoses. Iseenesest fakt, et isik alustas metsaraiet ilma et oleks metsateatise tagasi saanud, ei ole olulise kahju saabumisega kausaalses seoses. Tuvastada tuleb ja isikule süüks panna tegu, mille tagajärjel on keskkonnale oluline kahju tekitatud. Sellele on süüdistuses sisuliselt viidatud – MS § 56 (kehtiv MS § 67) sätestab, millise teoga tekitatakse keskkonnale kahju. Metsaraiete tegemine ajal, kui metsateatist ei ole tagasi saadud, MS § 56 sätestatud nimistusse ei kuulu. Seega metsaõigusnormide rikkumiste loetlemine süüdistuses ei ole põhjendatud. Sellest tulenevalt F.L-ile esitatud süüdistus KarS § 356 lg 1 alusel MS § 23 lg 5 osas, et ta alustas metsatöid, kui tegelikult metsateatist ei ole kätte saanud, ei ole põhjendatud, sest selline tegu iseenesest ei tekita keskkonnale kahju. Süüdistatav andis ütlusi, et ta omandas XXX maaüksuse müügilepinguga. Omandamise ajal oli selge, et kogu maaüksuse alal on teostatud raiet ja visuaalselt oli tuvastatav, et metsa täius on olulisel määral langenud. Maaüksusel olid teostatud LR ja HR. Endisel omanikul oli metsa majandamise kava, mille ta sai enda kätte maaüksuse omandamisel. Metsa majandamise kavas oli soovitusi metsa kasutuse osas. Ta soovis korraldada raiet ja esitas keskkonnateenistusele metsateatise. Ta ootas kaks nädalat, metsateatist tagasi ei saanud. Ta ei ole kohustatud pöörduma keskkonnateenistuse poole, kui metsateatis ei ole tagasi.

Ta pidas vajalikuks teostada lageraiet, sest metsa täius oli madalale tasemele langenud temast olenematutel põhjustel, nimelt eelmine metsaomanik on metsa maha raiunud lubatust ilmselt rohkem. Metsa majandamise kava ei ole talle siduv. Ta leiab, et antud maaüksusel oleks lubatud lageraiet teha MS § 13 alusel. K 3 lk 28 28.11.2003 metsateatisest nr 11101 nähtub, et maaüksusel XXX kavandatakse teha eraldustel 9,10,11, ja 12 lageraiet kokku mahus 480 tm kogupindalal 5,8 ha. K 3 lk 29 11.12.2003 keskkonnateenistuse otsusest nähtub, et keskkonnateenistus keelab lageraie tegemist eraldusel 9,10 ja 11, viidates keskkonnaministri 11.07.2003 määrusele nr 57, mis puudutab teatud vanuses mändide, kuusiku, kaasikute lageraie lubatavust. Eraldusel 12 pindalal 0,8 ha mahus 70 tm ei ole lageraie keelatud. K 3 lk 31-37 metsa majandamise soovitustest nähtub, et XXX maaüksuse omanikuks on L.P. ja tema tellimisel oli 27.10.2003 koostatud vastavad soovitused. Metsa oli looduses vaadeldud 27.10.2003. Maaüksuse pindala on 20,3, metsamaa pindala on 17,9 ha, nendest on kaasikuid 10,10 ha, männikuid 7,0 ha ja lage ala 0,8 ha. Kasvava metsa tagavara on 1345 tm. Puidu kasutamise soovitatud suurus on 6 tm 10 aasta jooksul. Sellest tuleneb, et antud maaüksus puidu kasutamise poolest seisuga oktoober 2003 on peaaegu täiesti ära kasutatud. Samas nõustub kohus süüdistatava väitega, et seaduse mõttes ei ole metsa majandamise soovitused metsaomanikule ega keskkonnateenistusele siduvad. Soovitustes sisalduvast takseerkirjeldusest nähtub, et soovitatud ainult eraldusel 1 sanitaarraie tegemine pindalal 0,2 ha mahus 6 tm. Samas keskkonnateenistuse otsusest nähtub, et F.L-ile antakse luba lageraie tegemiseks eraldusel 12. Sellest tulenevalt ei ole metsa majandamise soovitustel kaalukamat tähendust metsaomaniku jaoks metsaraiete kavandamisel ja keskkonnateenistuse jaoks raiete sanktsioneerimisel. Takseerkirjelduse kohaselt eraldusel 9 pindalaga 3,4 ha kasvavad 50-aastased XXX d, 65aastased männid, eraldusel on varasem raie tehtud 2002. a, uued raied ei ole soovitatud; eraldusel 10 pindalaga 3,2 ha kasvavad 75-aastased männid, varasem raie on tehtud 2002. a, uued raie ei ole soovitatud; eraldusel 11 pindalaga 2,7 ha kasvavad 80-aastased männid, 55aastased XXX d, varasemalt on raie tehtud 2002. a, uued raied ei ole soovitatud. Kõik need puud on nooremad, kui MS § 13 lg 4 sätestatud vanuse piirmäär, millest nooremate puude lageraie on keelatud ( mändide puhul see on 100 a, kaasikutel 70 a). Eraldusel 12 pindala 1,1 ha, millele on lageraie tegemine keskkonnateenistuse poolt olnud sama metsateatise alusel lubatud pindalal 0,8 ha 70 tm mahus, kasvasid 80-aastased männid (ehk nooremad kui 100-aastased), mille puhul ei tohiks MS § 13 lg 4 kohaselt luba anda. Takseerkirjelduses on märgitud, et seisuga 27.10.2003 rinnaspindala on eraldusel 10 langenud 13 m 2/ha, eraldusel 11-10 m2/ha ja eraldusel 12-11 m2/ha. Kohus leiab, et takseerkirjelduse andmed on seega kooskõlas süüdistatava ütlustega, et juba metsa omandamisel oli visuaalselt tuvastatav, et metsa täius on oluliselt langenud. Sündmuskoha vaatluse protokollist k 3 lk 10-19, koostatud 08.01.2004, nähtuvad maaüksuse XXX eraldused 1-12. Sündmuskoha vaatlusel arvestatakse värske takseerkirjeldusega, mille kohaselt eraldustel 1,3,4,6,8,9,10,11 ja 12 on 2002. a raiet teostatud. On tuvastatav, et eraldustel 10 ja 11 on osaliselt tehtud lageraie ja eraldusel 12 on tehtud täielik värske lageraie. Eraldusel 10 on osalisel alal nii vanu kui värskeid kände, osalisel alal värske lageraie ja üksikud vanad kännud. Eraldusel 11 on osalisel alal vanu kände ja teisel osalisel alal on värske lageraie, üksikuid vanu kände ( vt k 3 lk 12 skeem). Sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde lisatud skeemist lk 19 nähtub, et XXX maaüksus katab osaliselt Alajõe metskonna kvartalite 244 ja 245 alad. XXX maaüksusel on kvartali 244 eraldused 13,18 ja 19, osaliselt kaetud eraldused 17, ja 12; kvartali 245 eraldused 8,13 ja

16, osaliselt kaetud eraldus 11. Skeemilt on tuvastatav, et harvendusraie oli 2002.aastal teostatud peaaegu kogu XXX maaüksuse alal. Kaasaaegsetel eraldustel 10,11, ja 12 on lageraie teostatud peale viimast 27.10.2003 takseerimist. 11.10.2002 ja 09.12.2002 metsateatistest k 3 lk 27 ja 55 nähtub, et maaüksusel XXX on 2002. aastal kavandatud metsaraideid eraldustel 1,2,3,4 (harvendusraie) ja kvartalis 244-245 harvendus- ja lageraie. Metsateatistega on kinnitatud sündmuskoha vaatluse andmeid, et XXX maaüksusel on 2002. aastal teostatud ulatuslik harvendusraie. Alajõe Metskonna 1995. a takseerkirjeldusest k 3 lk 20-26 nähtub, et kvartalis 244 eraldustel 13,18 ja 19 kasvasid 1995. aastal 50-aastased XXX d, 60-aastased ja 70-aastased männid. Kvartalis 245 eraldustel 8,13, ja 16 kasvasid 35-aastased XXX d, 70-aastased männid, 60aastased XXX d, 50-aastased XXX d ja 60-aastased männid. Sellest nähtub, et igal juhul 2002-2003. a ei ole nimetatud eraldustel kasvavad männid ja XXX d jõudnud vanusse, millest on nende raiumine lubatud ( männid 100 aastat, XXX d 70 aastat). Metsaõigusnormide rikkumise aktist ja selle juurde lisatud keskkonnale tekitatud kahju arvestuses ja rinnaspindala mõõtmise lehest k 3 lk 5-9, nähtub, et eraldusel 10 oli teostatud pindalal 2,5 ha lageraie, mille tulemusena langes rinnaspindala 0-le, enne raiet pindala oli 13 m2/ha; eraldusel 10 oli teostatud ka harvendusraie pindalal 0,7 ha, enne raiet pindala oli 13 m2/ha, pärast raiet langes 4,75 m2/ha., ehk raiuti lubatust rohkem 8,25 m2/ha. Eraldusel 11 pindalaga 1,1 ha teostati lageraiet, mille käigus langes rinnaspindala 0-ni, enne raiet oli

rinnaspindala 10 m /ha. Eraldusel 12 oli raie teostatud kohus pindalal 1,1 ha (mitte 0,8 ha

nagu metsateatisega kavandatu), enne raiet oli rinnaspindala 11 m /ha, pärast raiet langes

rinnaspindala 1,4 m /ha. Nimetatud tõenditega on tõendatud, et F.L tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult metsatöölistega, ajavahemikus 28.11.2003-08.01.2004 palkas töölisi, toimetas neid metsa, näitas maaüksuse piiri, andis korralduse alustada raietöid esitatud metsateatise alusel, mille tagajärjel oli teostatud metsaraie XXX maaüksusel eraldustel 10,11 ja 12. Süüdistatav ise ei eita, et ta on süüdistuses näidatud ajal ja kohas metsaraiet korraldanud. Süüdistatav on enda kaitseks viidanud asjaolule, et 2003. aastal kehtinud MS alusel oli tal õigus raiuda metsa, kui selle täius või rinnaspindala on lubatud alammäärast madalamale langenud temast olenemata põhjustel. Selline tema tahtest olenemata põhjus on eelmise omaniku poolt teostatud üleliigne raie. Süüdistatava ütlused on kinnitatud metsaõigusnormide rikkumise aktiga, millest nähtub, et enne viimast raiet on eraldustel 10,11,12 metsa

rinnaspindala olnud lubatust madalam (eraldusel 10 peaks olema 17,1 m /ha, eraldusel 11 2

17,6 m /ha, eraldusel 12 – 17,6 m /ha). Kohus märgib, et algul tuleb selgeks teha, milline on keskkonnateenistuse poolt väljaantud raiete teostamise keelu tähendus KarS § 356 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul. Välistatud ei ole, et raiet teostatakse hoolimata väljaantud keelust, kuid selle tagajärjel ei saabu keskkonnakahju. MS § 56 (praegu § 67) määratleb millise teoga tekitatakse keskkonnale kahju. Iseenesest raiete tegemine keskkonnateenistuse keelu ajal nimistusse ei kuulu. 28.11.2003 metsateatise kohaselt pole raie eraldusel 12 olnud keskkonnateenistuse poolt keelatud ja see on vaatamata sellele, et eraldusel kasvasid puud, mis ei jõudnud veel lubatud vanusse (vt k 3 lk 31-37, metsa majandamise soovitused). Samal ajal eraldusel 12 (kavandatud töö pindalal 0,8 ha) teostatud lageraie on S. Solojovile süüks arvatud. Karistusõiguslikult ei tähenda raiete tegemisel keskkonnateenistuse väljaantud keelu või loa mittejärgmine KarS § 356 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist. MS § 13 lg 4 p 1, 2, 3 (kuni 08.01.2004 kehtinud redaktsioon) sätestas, et nooremate kui sajaaastaste männi- ja kõvalehtpuupuistute, kaheksakümneaastaste kuusikute ning

seitsmekümneaastaste kaasikute lageraie on keelatud, välja arvatud juhul, kui: 1) nad on saavutanud keskkonnaministri määrusega kasvutingimuste alusel kehtestatud keskmise rinnasdiameetri; 2) raie tehakse metsakaitse eeskirjaga sätestatud korras Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse tehtud ekspertiisi alusel kooskõlas käesoleva seaduse § 12 lõikega 3; 3) nende täius on omanikust sõltumata põhjusel madalam keskkonnaministri määrusega kehtestatust. Seadus ei defineeri, millal on metsa täius lubatust madalamale langenud omanikust sõltumata põhjustel. XXX maaüksuse episoodis esitatud süüdistus ei sisalda ühtegi viidet käesoleval ajal kehtivale MS-le. Kohus kontrollib, kas F.L-ile esitatud süüdistus on aktuaalne käesoleval ajal kehtiva MS mõttes. MS § 29 lg 4 p-de 1, 2, 3 järgi on lageraie lubatud puistus, mis vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest: 1) puistu on vanem käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud raievanusest; 2) puistu on saavutanud käesoleva paragrahvi lõike 6 punkti 1 alusel kehtestatud keskmise rinnasdiameetri; 3) puistu rinnaspindala või täius on väiksem käesoleva paragrahvi lõike 6 punkti 2 alusel kehtestatust. Lõike 5 p-de 1 ja 3 kohaselt puistu vanuse, millest alates lageraie on lubatud, kehtestab keskkonnaminister enamuspuuliikide ja boniteediklasside kaupa metsa majandamise eeskirjaga, arvestades, et see jääb: 1) männikute ja kõvalehtpuupuistute lageraie korral 90–160 aasta piiridesse; 3) kaasikute ja sanglepikute lageraie korral 60–80 aasta piiridesse. Lõike 6 p-de 1 ja 2 sätestab, et Keskkonnaminister kehtestab metsa majandamise eeskirjaga enamuspuuliikide ja boniteediklasside kaupa: 1) puistu keskmise rinnasdiameetri, millest suurema rinnasdiameetriga puistute lageraie on lubatud; 2) puistu rinnaspindala ja täiuse, millest väiksema rinnaspindalaga või täiusega puistute lageraie on lubatud. Käesoleval ajal kehtiva MS § 29 lg 4 alusel võib lageraiet teha, kui on täidetud vähemalt üks loetelus nimetatud tingimustest. Üheks tingimuseks on § 29 lg 4 p 3, mille kohaselt lageraiet võib teostada, kui rinnaspindala või täius on väiksem, ja seda sõltumata sellest, kas rinnaspindala ja täius on langenud omanikust olenevatel või temast olenemata põhjustel. Kehtiv Metsaseadus lähtub sellest, et juhul kui metsatööde käigus langes metsa rinnaspindala ja täius lubatust madalamale, et ole enam alust rääkida metsa kasvatamisest (harvendusraiete tegemise eesmärgiks on metsa kasvatamine). Metsa tuleb hakata uuendama (lageraie eesmärk on metsa uuendamine). Selles mõttes on täiesti põhjendatud, et lageraie on lubatud metsas, kus rinnaspindala ja täius on langenud lubatust madalamale. Sellel, kas täius ja rinnaspindala on langenud omanikust olenemata põhjustel või mitte, ei ole enam metsa loodusliku uuendamise seisukohast mingit tähendust. Metsaõigusnormide rikkumise akti, sündmuskoha vaatlusprotokolli, süüdistatava ütluste, 27.10.2003 metsa majandamise soovitustega on tõendatud, et eraldustel 10,11 ja 12 on 28. novembriks 2003 (süüdistuse kohaselt ebaseadusliku raie tegemise alguse kuupäev) rinnaspindala lubatust madalamale langenud seoses varasemate raietega. Käesoleval ajal kehtiva MS § 29 lg 4 p 3 ja lg 6 p 2 kohaselt on lageraie lubatud aladel, kus metsa rinnaspindala on lubatust madalamale tehtud. Tulenevalt sellest on lageraie olnud lubatud MS § 29 lg 4 p 3 ja lg 6 p 2 alusel eraldusel 10 pindalaga 3,2 ha ja eraldusel 11 pindalaga 1,1 ha, eraldusel 12 pindalaga 1,1 ha. F.L ei tekitanud 28.11.2003-08.01.2004 teostatud metsaraiega keskkonnale kahju, kuna tema tegu ei riku teo toimepanemise ajal kehtinud MS § 56 lg 3 p 1 (praegu kehtiva MS § 67 lg 2 p 1) sätestatut, sest lageraie puhul on praegu kehtiva MS § 29 lg 4 p 3 alusel sätestatud eritingimus, mille esinemisel on metsa rinnaspindala alammääradest hõredamaks raiumine lubatud. Kohtuliku arutamise käigus on tuvastatud, et

nimetatud eritingimus, metsa rinnaspindala ja täiuse langemine lubatust madalamale, oli 28.11.2003 täidetud. F.L tuleb talle esitatud süüdistuses KarS § 356 lg 1 alusel XXX maaüksuse episoodis õigeks mõista kuriteo tuvastamatuse tõttu. XXX maaüksuse episoodis oli F.L-ile süüdistus esitatud selles, et olles vahendlik täideviija süüdistuses tuvastamata ajal pani toime ebaseadusliku raie maaüksusel XXX . F.L palkas metsatöölisi, näitas neile raiekohti, andis juhiseid raiumisele kuuluva mahu kohta, korraldas metsamaterjali väljavedu. 14.10.2003 esitas ta keskkonnateenistusele metsateatise harvendusraiete tegemiseks. Raie oli otsusega keelatud. F.L rikkus MS § 23 lg 4, mille kohaselt võib omanik alustada raiet, kui kahe nädala jooksul metsateatise esitamisest ei ole raie keelatud. Igasugune MS-sest ja sellest tulenevate õigusaktide rikkumine ei ole alati KarS § 356 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemine. Isik vastutab KarS § 356 lg 1 alusel alles siis, kui talle inkrimineeritud metsaõigusnormi rikkumisega on keskkonnale tekitatud oluline kahju. Iseenesest 2-nädalase tähtaja mittejärgimine ei tekita keskkonnale kahju. F.L-ile on süüdistus esitatud ka selles, et korraldades eraldustel 5,7,8 ja 14 harvendusraiet, lasi ta raiuda metsa lubatust hõredamaks, tekitades keskkonnale olulise kahju. Harvendusraie tegemisel metsa lubatust hõredamaks raiumisega on F.L rikkunud teo toimepanemisel ajal kehtinud MS § 17 lg 2 ja 3 ning ka praegu kehtiva MS § 31 lg 2 sätestatut, samuti metsa majandamise eeskirja § 6 lg 4. Süüdistatava ütluste kohaselt sai ta nimetatud maaüksuse omandisse müügilepinguga. Enne tehingu sõlmimist käis ta looduses metsa vaatamas. Visuaalselt oli nähtav, et maaüksusel on varasemalt harvendusraie teostatud. 2003. aastal oli tema poolt tellitud metsa majandamise kava (soovitused). Ta esitas keskkonnateenistusele 14.10.2003 metsateatise ja soovis vastavalt sellele harvendusraiete tegemist. Raiete tegemist keelavat keskkonnateenistuse otsust ei ole ta kätte saanud. Ta toimetas maaüksusele metsatöölisi. Raiete tegemise maht oli metsatöölistele niigi selge metsateatise alusel. Ta käis maaüksusel raiekoha kontrollimisel. 10 päeval jooksul oli töö tehtud. Metsas oli tuulega murtud puud, samuti loomakahjustusi. Ta leiab, et tema ise ja metsatöölised ei ole keskkonnakahju tekitanud. Sündmuskoha vaatluseprotokoll ja metsaõigusnormide rikkumise akt ei ole sisuliselt õiged, kuna vanu kände arvestati kui värskeid, ei olnud arvesse võetud, et varasemalt on 2002. aastal olnud maaüksusel raie teostatud. K 1 lk 90 14.10.2003 metsateatisest nähtub, et maaüksusel XXX , mis on tähistatud teatisele kui eraldus 1 pindalaga 10,41 ha, soovitakse teha kogu maaüksuse alal HR mahuga 516 tm. K 1 lk 91 keskkonnateenistuse 23.10.2003 otsusest nähtub, et raie maaüksusel XXX on keelatud, kuna metsateatise võib esitada ainult kinnistu omanik. Keskkonnateenistuse otsusest tuleneb, et tegelikult ei näe keskkonnateenistus muud takistust peale selle, et F.L ei ole veel kinnistu omanik. Võimaliku keskkonnakahju tekitamise ohtu ei ole keskkonnateenistus tuvastanud. K 1 lk 107-11 müügilepingust nähtub, et nimetatud kinnistu müügitehing oli sõlmitud 14.10.2003, omandiõigus tekkib müüja kandmisega kinnistusraamatusse. K 6 lk 137-142, 145-147, 151-153, 179,183 ja k 7 lk 58-59, 62,64-68,70-72 avaldatud veoselehtedest nähtub, et ajavahemikus 28.10.2003-15.11.2003 oli XXX maaüksuselt saadud ja teostatud 1521,12 tm metsamaterjali väljavedu. Selline kogus ületab metsateatise kavandatud metsamaterjali kogust kolmekordselt. Süüdistatav ei avaldanud kordagi, et selline metsamaterjali kogus oleks saadud mujalt, mitte XXX maaüksuselt. Kohtule esitatud XXX maaüksuse metsa majandamise soovitustest (toimiku juures ümbrikus), mis on koostatud 09.09.2004 ehk raiete tegemisest aasta hiljem nähtub, et

maaüksusel on kokku 5 eraldust. 1.,2. ja 4. eraldusel on 2002. aastal raie tehtud. 2003. aasta raiete tegemisest (mis on süüdistuse ese) ei ole soovitustes midagi märgitud. Eraldustel 2 ja 5 on 50 % puudest kahjustatud keskmises määras, eraldusel 3 on 25% puudest kahjustatud. Eralduste numeratsioon ei klapi süüdistuses näidatud eralduste numeratsiooniga. Ahtme metskonna takseerkirjeldusest k 1 k 83-87 nähtub, et kvartalil 196 on 6. eraldusel metsa kahjustatud 50-55% ulatuses ning 12. eraldusel on metsa kahjustatud 30-35 % ulatuses, mõlemal korral kahjustuse aste – tugev. 5.,7., 8. ja 14. eraldusel on 1995 aastal kasvanud keskealine mets. 14. eraldustele on soovitatud teha harvendusraie 2. järjekorras. Sündmuskoha vaatlusprotokollist, koostatud 13.12.2004, k 1 lk 64-82 nähtub, et raiekoha vaatlusel kasutati Ahtme metskonna 1995 koostatud takseerkirjeldust, selle alusel koostati skeem nr 3, millele on kantud raiekohad. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et eraldusel 5 on raie teostatud pindalal 0,3 ha, eraldusel 7 - 1 ha, eraldusel 8 - 5,8 ha, eraldusel 14 – 0,4 ha. Paralleelselt teostatakse rinnaspindala mõõtmist ja koostatakse rinnaspindala mõõtmise lehed. Vanu kände raiekohtades tuvastatud ei ole. Visuaalselt on tuvastatav, et raie on teostatud üheaegselt ja kõigil eraldustel sarnaselt. Raiutud on terved puud, vaatlusel ei ole kahjustustega kände avastatud. Mõõtmisel on kasutatud lihtrelaskoopi. Fotodest nähtub, et maaüksusel on värske raie tegemise tunnused, kändude pinnad on heledat tooni. Fotografeerimise kohad on skeemile nr 3 näidatud. Sellest tulenevalt on värskete kändude asukohad kõrvutatavad skeemile näidatud eraldustega. Fotol nr 6 on visuaalselt tuvastatavad värsked kännud, foto on tehtud eraldusel 8, foto nr 7 on tehtud eralduse 8 ja 14 vahelises kohas, foto 9 on tehtud eraldusel 8, foto 10 on tehtud eraldusel 8, foto 11 on tehtud eraldusel 7, foto 12 – eraldusel 5. Eraldus 8 on pindala on 5,8 ha, fotografeerimisel on sellel eraldusel neljal korral fikseeritud värskete kändude olemasolu. Kohus ei nõustu süüdistatava väitega, et maaüksusel toimepandud mõõtmised ja selle tulemused ei ole õiged, sest keskkonnaametnik ei tunne vahet värskete ja vana kändude vahel. Värsked, heledamat tooni kännud on visuaalselt tuvastatavad isegi fotode alusel. Päris värske kännu tuvastamine on tavalise kõrvaltvaatajale küllalt jõukohane tegevus. Sündmuskoha vaatlus oli teostatud 13.12.2003. F.L esitas metsateatise 14.10.2003. Kahenädalase tähtaja möödumisel alustas ta raiete tegemist ehk võimalik, et alates 28.10.2003. Kohus märgib, et raiete alustamise aeg ühtib veoselehtedes näidatud kõige varasema XXX maaüksuselt pärineva metsamaterjali väljaveo kuupäevaga – 28.10.2003. Viimane metsamaterjali väljavedu XXX maaüksuselt oli teostatud 14-15.11.2003. Sellest tuleneval oli 13.12.2003 XXX maaüksusel avastatud tõesti värsked ehk 1-1,5-kuulised kännud. XXX maaüksusele 09.09.2004 koostatud metsa majandamise soovituste ja sündmuskoha vaatluseprotokolli vahel on kohtu arvates ilmnenud järgmine vastuolu. Metsa majandamise soovitustest nähtub, et eraldusel 1,2 ja 4 on raie teostatud juba 2002.aastal. Eralduste numeratsioon ei klapi süüdistuses näidatud eralduste numeratsiooniga, sest süüdistuses on kasutatud Ahtme metskonna 1995. a olnud kvartali ja eralduste numeratsiooni. Kohus kõrvutab k 1 lk 68 sündmuskoha vaatluseprotokolli skeemi nr 3 ja metsamajandamise soovituste lk 26 oleva skeemi. Selle põhjal on tuvastatav, et uuele eraldusele 1 vastab vana eraldus 5, järelikult tuleb nõustuda süüdistatava väitega, et vanal eraldusel 5 oli tõepoolest varasemalt 2002. aastal raie teostatud. Uuele eraldusele 4 vastavad osaliselt vanad eraldused 7 ja 8, järelikult ka sel juhul tuleb tõdeda, et eraldustel 7 ja 8 oli 2002. aastal raie teostatud. Uuele eraldusele 5 vastab osaliselt eraldus 8, sellel alal ei ole varasemalt raiet tehtud. Uuele eraldusele 2 vastab vana eraldus 14, järelikult vastab tõele, et eraldusel 14 oli varasemalt 2002. aastal raie teostatud. Vastuolu seisneb selles, et sündmuskoha vaatlusprotokollis ei ole midagi märgitud, et eraldustel 5,7,8 ja 14 on avastatud ka varasema raie tegemise tunnused. Selline vastuolu tõendite vahel on oluline. Süüdistatava väide, et sündmuskoha andmed võivad olla ebaõiged, on põhjendatud selles mõttes, et ei ole arvestatud, milline oli nimetatud

eraldustel tegelik rinnaspindala pärast 2002. teostatud raiet ja enne 28.10.2003 alustatud raiet. F.L-ile ei saa süüks arvata 2002. a toimepandud raiet. Kui 2002. a teostatud raiete tulemusena langes rinnaspindala eraldustel 5,7,8 ja 14 lubatust alammääradest madalamale, siis selle tegeliku madalamale langenud rinnaspindala tuvastamine oleks vajalik selleks, et tuvastada, kui palju rohkem raiuti metsa F.L-i 2003. a tegevuse tulemusena. Sellest tulenevalt tuleks välja arvutada keskkonnale tekitatud kahju ja otsustada, kas see on oluline. Kuna ei ole tuvastatud, milline oli eraldustel 5,7,8 ja 14 rinnaspindala tegelik määr pärast 2002. a teostatud raiet, aga kahju arvutamisel on aluseks võetud ametlik lubatud alammäär, ei ole kohtul piisavalt alust järelduse tegemiseks, et F.L-i tegevuse tagajärjel on keskkonnale tekitatud kahju 127 060, mis on seaduse mõttes oluline kahju. KarS § 356 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vastutab isik ainult siis kui on tõendatud, et tema õigusevastase teoga on tekitatud just oluline kahju (vähemalt 10-kordse alampalga ulatuses). F.L-i puhul ei ole kohtuliku arutamise käigus leidnud kinnitust asjaolu, et XXX maaüksusel 2003. aastal teostatud raietega on keskkonnale tekitatud oluline kahju. F.L kuulub õigeksmõistmisele talle esitatud süüdistuses XXX maaüksuse episoodis kuriteo tuvastamatuse tõttu. Tsiviilhagi. Kohus nõustub Keskkonnainspektsiooni põhjendustega XXX ja XXX maaüksusel keskkonnale tekitatud kahju ja selle suuruse kohta. MS § 67 lg 1 alusel kuulub keskkonnale õigusvastaselt tekitatud kahju riigile hüvitamisele kahju tekitanud isiku poolt. Kahjuna defineeritakse § 67 lg 2 muuhulgas ka see, kui raiutakse lubatust nooremaid või väiksema keskmise rinnasdiameetriga puistuid, metsaraiel ei peeta kinni puistu rinnaspindala või täiuse lubatud määrast, raieajast või -liigist, ei peeta kinni raiejärkude järgnemisele kehtestatud vähimast ajast või raiutakse metsa kohas, kus see on keelatud. MS § 67 lg 12 sätestab Keskkonnainspektsiooni õiguse esitada tsiviil- või kriminaalmenetluses hagi puude ebaseadusliku raiega keskkonnale tekitatud kahju hüvitamiseks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 alusel peab õigusvastaselt kahju tekitanud isik teisele isikule kahju hüvitama, kui ta on kahju tekkimises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 133 lõigete 1 ja 2 alusel kuulub keskkonnaohtliku tegevusega tekitatud kahju, mis on seotud keskkonna kvaliteedi halvenemisega, hüvitamisele seaduses sätestatud ulatuses ja korras. Eelnevat arvestades rahuldab kohus käesoleva süüdimõistva otsusega Keskkonnainspektsiooni tsiviilhagi osaliselt ja mõistab välja F.L-ilt keskkonnale tekitatud kahju XXX maaüksuse episoodis summas 465 275 krooni ja XXX maaüksuse episoodis summas 51 150, kogusummas 516 425 krooni. Karistus. KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Karistus on tegupõhine ehk kõigepealt arvesse võetakse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Riigikohus rõhutas lahendis 3-1-1-43-06 p-s 3.1, et klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.

F.L on süüdi KarS § 356 lg 1 sätestatud teo toimepanemises. Kuna teo eest nägi ja näeb KarS eriosa vastav paragrahv ette rahalise karistuse, tuleb kohtul kaaluda rahalise karistuse kohaldamise võimalikkust. Varalist laadi karistus poleks süüdistatavale vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud. Varalist laadi karistuse eesmärgiks on mõjutada süüdistatavat varaliste vahendite vähendamise ja selle kaudu süüdistatava igapäevase tegevusvabaduse piiramisega. F.L-i puhul on tegemist isikuga, kelle praegused rahalised võimalused on niigi kitsendatud. Tal ei ole püsivat sissetulekut. Tulevikus omab ta plaane hakata tegelema kinnisvaraäriga, mis ka ei ole kõige kindlam variant sissetulekute püsivuse valguses. Tema ütluste järgi elab ta praegu võlgu. Tema juhitud äriühing Vikoond on pankrotis. Peale selle, süüdimõistetult on käesoleva kohtuotsusega välja mõistetud keskkonnateenistuse kasuks keskkonnale tekitatud kahju summas 516 425 krooni. Sellest tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks karistada F.L rahalise karistusega. Karistuse üheks eesmärgiks on KarS § 56 lg 1 kohaselt mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning teine eesmärk – õiguskorra kaitsmise huvid. Olukorras, kui isikult on välja mõistetud märkimisväärne summa keskkonnale tekitatud kahju hüvitamiseks ja kellel ei ole püsivat sissetulekut, ei ole karistuse eesmärkide saavutamise väljavaateid arvestades põhjendatud täiendava, karistusliku iseloomuga rahalise kohustuse panemine. Isiku süüditunnistamisel ja talle karistuse mõistmisel saadetakse ühiskonnale sõnum, et riik on õiguskorra, seega ka keskkonna kaitsmisest, huvitatud. Keskkonnakaitse on oluline ka tulevaste põlvkondade kaitsmise seisukohast. F.L-i karistamine rahalise karistusega ei ole põhjendatud ja teda tuleb karistada vangistusega. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. KarS § 356 lg 1 sätestatud teo eest võib kohus mõista vangistuse kuni kolme aastani. Sanktsiooni keskmine määr on seega üks aasta kuus kuud vangistust. Kohus leiab, et arvestades süüdistatava süüd, üld- ja eripreventiivseid eesmärke, tuleb süüdistatavat karistada sanktsiooni keskmisest väiksemas määras. Süüdistatav pani toime kaheepisoodilise teise astme kuriteo. Tegu oli toime pandud 20032004. aastatel ning jõustunud kohtuotsuseni ei ole senini jõutud ehk kogu menetlus kestab juba üle 7 aasta (üks episood, XXX , on jõudnud aeguda). Samas kahe episoodiga on keskkonnale tekitatud kahju 516 425 krooni, mis on 10 korda rohkem kui 10-kordne alampalk, millest algab olulise kahju alampiir. Süüdistatav ei võtnud tarvitusele meetmed tema poolt tekitatud kahju heastamiseks. Arvestades süüdistatava süüd peab kohus võimalikuks kohaldada karistust KarS § 356 lg 1 sanktsiooni alammäärale läheduses määras – kuuekuulise vangistusega. Karistusest tingimisi vabastamist ei pea kohus F.L-i suhtes põhjendatuks. Kohus ei pea karistuse kandmisest vabastamise ebaotstarbekust eraldi põhjendama. Riigikohus on oma lahendites korduvalt selgitanud, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-14-02 - RT III 2002, 8 79) ja kohus ei pea karistusest vabastamise ebaotstarbekust põhjendama.“ Kohtuvaidluses taotles prokurör F.L-ile mõistetavast karistusest tingimuslikku vabastamist põhjendusega, et isik on varasemalt karistamata ja kuriteo toimepanemisest on möödunud pikk aeg. Riigile ei ole kasu sellest, et isik läheb vangi. Prokuröri arvamusel oleks katseaeg piisav distsiplineeriv meede, et F.L ei paneks toime uusi süütegusid ja asuks kahju hüvitama. Kohus leiab, et prokuröri taotlus karistusest tingimisi vabastamiseks ei ole põhjendatud. Asjaolud, et toimepandust on möödunud pikk aeg ja F.L ei ole varem kohtulikult karistatud isik, on kohus arvesse võtnud karistuse liigi ja määra analüüsimisel.

Kohus soostub väljakujunenud kohtupraktikaga, mille kohaselt karistuse kandmisest vabastamine on põhjendatud kergemat laadi kuritegude ja lühiajalise vangistuse määra puhul. Kuritegu, mille eest F.L süüdi mõistetakse, on teise astme kuritegu, mille sanktsiooni ülemmäär on 3 aastat. Kohus karistab F.L-i lühiajalise vangistusega. Sellest lähtuvalt justkui oleks prokuröri taotlus põhjendatud. Karistusest tingimisi vabastamine tähendab kohtu poolt sellise prognoosi tegemist ja eeldab kohtu veendumust, et isik ei pane enam toime kuritegusid ja seetõttu karistuse ärakandmine on ebaotstarbekas. Sellele on osutatud Riigikohtu praktikas, 3-1-1-10-09:“Kui karistuse mõistmise aluseks on peamiselt isiku süü, siis karistusest tingimisi vabastamise korral on aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, millised iseseisvalt või koostoimes muudavad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks. Seetõttu tuleb isiku karistusest tingimisi vabastamise korral hinnata ka süüdistatavat iseloomustavaid andmeid“. F.L-i poolt toimepandud kuritegudest nähtub, et ebaseaduslik metsaraie olid toime pandud kiire majandusliku kasu saamise eesmärgil ja tegemist ei ole üksikjuhtumiga, vaid süüdistatava poolt korraldatud äriga. Ebaseaduslikku tegevusse olid kaasatud ka teised osalised- metsatöölised, kes olid F.L-ist majanduslikus sõltuvuses. Metsa taastamine ja taastumine võtab aastaid, seega poleks F.L-i poolt keskkonnale tekitatud kahju isegi kiireloomuline rahaline hüvitamine piisav keskkonna kahju korvamiseks. F.L-i ütlustest nähtub, et ta on metsaäriga tegelenud alates 1995-1996 aastast. Seega F.L on sellel alal pikaajaline ja nagu näitab tema süüdimõistmine, mitte ainult positiivne kogemus. Kohus on aresti alt vabastanud F.L-ile kuuluvad maaüksused, mille kohta teatas F.L , et tal on plaane kinnisvaraärisse suunduda. Kohtu arvates ei ole aga välistatud, et süüdistatav võib hakata jätkama metsaäris tegutsemist ja sellest tulenevalt ei ole välistatud tema poolt uue kuriteo toimepanemine. Süüdistatav ei tunnistanud ennast süüdi ja leidis, et tema tegevus oli õiguspärane. See tähendab kohtu arvates sedagi, et süüdistatav ei teadvustanud endale ega soovi olukorrast aru saada, et tema tegevus oli mitte ainult õigusvastane vaid ka kuritegelik. Järelikult puudub tal endal sisemine kontroll, et teatud tegutsemise viisid on seadusega keelatud. Süüdistatav suhtub seaduse kaitse all olevatesse keskkonnaobjektidesse kui oma püha omandisse, mida ta võib käsutada kuidas ja millal tahetakse. Kohus nõustub, et metsaomaniku peamine eesmärk ongi metsa majandamisest kasu saamine, kuid seda tuleb saavutada metsa õiguspärase hooldamise, kasvatamise ja uuendamise kaudu, järgides metsa majandamise tingimusi ja piiranguid. Selletaolist arusaamist metsa majandamisest süüdistataval ei ole. Sellest tulenevalt ei ole kohtul veendumust, et F.L ei pane enam toime süütegusid. Kohus ei näe ühtegi alust, millel võiks kohus tõdeda, et F.L-i poolt karistuse ärakandmine oleks ebaotstarbekas. Prokuröri taotlus F.L-i karistuse kandmisest vabastamiseks tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu F.L-i kaitsja esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse F.L-i süüdimõistvas osas ning teha uue otsuse, millega mõista F.L õigeks. Apellatsiooni kohaselt on materiaalõigust ebaõigesti kohaldatud. Kohus leidis, et F.L kaastäideviijana ajavahemikus detsember 2003- jaanuar 2004, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult metsatöölistega, tagas neile juurdepääsu maaüksustele XXX , näitas metsatöölistele maaüksuse piire, andis metsatöölistele juhised, millist raiet tuleb maaüksusel teostada, kontrollides tööde käiku mitu korda nädalas, tagades tehnikat ja töölisi metsamaterjali väljaveoks, pani toime ebaseadusliku metsaraie, mis seisnes harvendusraie

tegemisel metsa hõredamaks raiumises, millega ta rikkus teo toimepanemise ajal kehtinud MS § 24 lg 2 p 3 (praegune MS § 42), et metsa tuleb majandada säästliku kasutamise põhimõtetega kooskõlas, MS § 17 lg 1 ja praeguse MS § 31 lg 2 rikkumine ja metsa majandamise eeskirja § 6 lg 4 ja selle lisa 1, et ei tohi metsa raiuda rinnaspindala alammääradest hõredamaks, tekitades oma teoga keskkonnale olulise kahju summas kokku 465 275 krooni. Kohus leidis, et F.L pani talle inkrimineeritud kuriteod toime kaudse tahtlusega, motiveerides sellist järeldust XXX maaüksuse puhul järgmiselt. Metsaomaniku puhul eeldatakse, et ta on piisavalt teavitatud metsaõigusest ja seda suuremal määral kui tavakodanik. XXX maaüksuse puhul on süüdistatav pidanud võimalikuks, et näidates ära maaüksuse piirid ja andes käsu alustada raietöid niivõrd suuremahuliste raiete tegemise juhul, raiuvad saemehed metsa lubatust hõredamaks. Süüdistatav käis perioodiliselt looduses olukorda kontrollimas. Kohtuliku arutamise käigus on tuvastatud, et seisuga 14.01.2004 on süüdistuses nimetatud eraldusel mets olnud lubatust hõredamaks raiutud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et süüdistatav ka möönis süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ehk ebaseaduslike raiete tegemist ja seega olulise kahju saabumist, sest ta soostus maaüksusel tehtavate ja tehtud tööde ja nende mahuga. Kohtu järeldus teo toimepanemisest kaudse tahtlusega ei põhine uuritud tõenditel ja on oletuslik. F.L-i ütluste kohaselt mingeid ebaseaduslikke korraldusi töölistele ta ei andnud, raiete mahtu pidid kõigepealt kontrollima töölised. Raiete teostamisel juhindus süüdistatav oma kogemustest, vajadusel konsulteeris OÜ Metsaekspert spetsialistidega. Tunnistajad S.M. , G. V., J.L. , A.V. kinnitasid, et töölised pidid ise otsustama, millised puud tuleb maha raiuda ja määratlema saadava puidu koguse nende käsutuses oleva metsateatise alusel. Tunnistaja J.L. ütluste kohaselt F.L käis kontrollimas, et liiga ei raiutaks, piire ei ületataks. Tunnistaja A.V. ütluste kohaselt nõudis F.L tööde teostamisel reeglitest kinnipidamist. Erinevalt kohtuotsuses väidetust pole süüdistatav kordagi väitnud, et pidas võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ega möönnud sellist võimalust. Põhjendamatu on kohtu järeldus, et suuremahulise raide puhul pidi süüdistatav eeldama metsa lubatust hõredamaks raiumist. XXX maaüksuse osas on kohus täiendavalt märkinud, et süüdistatav on pidanud võimalikuks, et näidates ära maaüksuse piirid ja andes käsu alustada raietöid eraldusel 4, millele ei olnud F.L ette näidata metsateatist, raiuvad saemehed metsa lubatust hõredamaks. Kohtuliku arutamise käigus on tuvastatud, et seisuga 27.01.2004 oli eraldusel 4 teostatud värske raie, samuti on mets lubatust hõredamaks raiutud. Sellest tulenevalt leidis kohus, et süüdistatav ka möönis süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ehk ebaseaduslike raiete tegemist ja seega olulise kahju saabumist, sest ta soostus maaüksusel tehtud tööde ja nende mahuga. Teo toimepanemise ajal kehtinud MS 23 lg 3 p 1 sätestas, et füüsilisest isikust metsaomanik ei esita metsateatist oma metsast raiutud tuuleheite, tuule-ja lumemurru kohta. Kohus leidis, et süüdistatava väited tuule kahjustatud puudest eraldusel 4 ei vasta tõele ja on selles osas ümber lükatud metsa majandamise soovitustega, mille takseerkirjeldusest nähtub, et eraldusel 4 ei ole välisvaatlusel 14.11.2003 haigeid, kahjustatud, tuulega murtud puid avastatud. Kohus on motiveerimatult jätnud tähelepanuta asjaolu, et alates välitööde läbi viimisest 14.11.2003 kuni raietööde alguseni (F.L-i ütluste kohaselt 2 nädalat pärast metsateatise esitamist, s.o. umbes 18.12.2003) oli möödunud kuupikkune ajavahemik, mille jooksul võis tuulemurd tekkida. Kaudselt kinnitavad metsakahjustuse olemasolu ka sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fotod (k. 2 t.l. 180). Harvendusraie eesmärgiks on erinevalt sanitaarraidest vastavalt MS §-le 17 metsa väärtuse tõstmine. Sanitaarraide tegemisel puudusid piirangud metsa rinnasdiameetri, täiuse ja

rinnaspindala osas (MS § 18), mis on mõistetav kuna sanitaarraide eesmärk on sisuliselt metsa tervendamine. Lahtudes eeltoodust on põhjendamatu motiveerida kaudse tahtluse olemasolu metsateatise puudumisega eraldisele 4 ja tuulemurru likvideerimisega keskkonnale kahju tekitamises. Süüdistus tahtlikus ebaseaduslikus raides pole põhjendatud, KarS § 356 lg 1 ettenähtud süüteokoosseis puudub. Keskkonnale tekitatud kahju XXX ja XXX maaüksustele pole usaldusväärselt tuvastatav. Kahju suuruse kindlakstegemisel kasutati lihtrelaskoopi ja niitmõõdikut (k. 2 ü. 15 pöördel ja k. 2 tl 175-176). 04.04.2005 ja 27.12.2007 esitasid süüdistatava kaitsjad taotluse nõuda välja asja materjalide juurde dokumendid, mis kinnitavad kasutatud mõõtevahendi taatlemist (k. 4 t.l. 76 ja k. 8 t.l. 3). Taotluste alusel asjale lisatud dokumentidest (k. 8 tl. 11-15) nähtub, et viimased pole seostatavad sündmuskohtade vaatlusel kasutatud mõõtevahenditega. Sündmuskoha vaatlusprotokollides pole ära näidatud lihtrelaskoobi numbrit, andmed lihtrelaskoobi taatlemise kohta selle kasutamise ajal puuduvad. Niitmõõdiku taatlemise kohta pole esitatud mingeid andmeid. Seega ei vasta XXX ja XXX maaüksustel jaanuaris 2004 teostatud mõõtmised kuni 30.04.2004 kehtinud Mõõteseaduse nõuetele. MõõteS § 1 lg 2 kohaselt mõõtmiste usaldatavus ja jälgitavus saavutatakse Rahvusvahelisele Mõõtühikute Süsteemile (Sl) vastavate mõõtühikute ja nende etalonide kasutamise, mõõtevahendite metroloogilise kontrolli ja mõõtmisi teostavate laborite akrediteerimise kaudu. Vastavalt MõõteS §-le 6 lg 1 mõõtetulemuste jälgitavuse ja usaldusväärsuse saavutamiseks kontrollitakse mõõtevahendeid tüübikinnituse, taatlemise ja kalibreerimise teel. Tüübikinnitus ja taatlemine on mõõtevahendi kohustusliku metroloogilise kontrolli liigid, millele allutatakse seaduse § 10 aluse taatlusele kuuluvad mõõtevahendid. Vastavalt MõõteS §-le 10 lg 2 p 2 kohustuslikule taatlusele kuuluvad mõõtevahendid, kui neid rakendatakse riikliku järelevalve ja kontrolli teostamisel. MõõteS § 8 sätestas taatluse teostamise alused ja taatlemise korralduse. Lähtudes eeltoodust ei ole tõendatud olulise kahju tekitamine keskkonnale. Kohus pidas vajalikuks karistada süüdistatavat kuuekuulise vangistusega leides, et rahalise karistuse ja karistusest tingimisi vabastamise kohaldamine pole põhjendatud. Põhjendades rahalise karistuse kohaldamata jätmist leidis kohus, et süüdistataval puuduvad vahendid selle kandmiseks ning arvestas tsiviilhagi rahuldamist summas 516 425 krooni. Vaidlustatud kohtuotsusest tuleneb, et otsuse tegemise ajal materiaalsetes raskustes isikut tuleb igal juhul karistada vangistusega, mis on vastuolus Põhiseaduse §-ga 12. Kohus ei arvestanud ka seda, et vastavalt KarS §-le 70 kuulub rahalise karistuse mittetasumisel see asendamisele vangistuse või üldkasuliku tööga. Tsiviilhagi võib sisse nõuda vastavalt TsÜS §-le 157 lg 1 kolmekümne aasta jooksul. Puudub mõistlik alus eeldada, et süüdistatav jääb ka edaspidi töötuks ning pole võimeline kohtuotsuse jõustumise korral kandma rahalist karistust ja hüvitama tekitatud kahju. Arvestades, et kohtuotsuse kohaselt oli tegemist teise astme kuriteoga ja varem kriminaalkorras karistamata isikuga, on süüdimõistmisel karistusest tingimisi vabastamine põhjendatud. Kohtuotsuses viidatud kriminaalasjas nr 3-1-1-66-10 on isikut analoogilise teo eest, mis põhjustas samas suurusjärgus kahju, karistatud tingimisi vangistusega. Arvestamata ei saa jätta ka asjaolu, et menetlus antud asjas on kestnud üle seitsme aasta ning selle aja väitel pole süüdistatav toime pannud uusi õigusrikkumisi. Kohtuasjas nr. 3-1-1-3-04 on Riigikohus leidnud, et kriminaalasja menetlemise mõistliku aja möödumist võib arvestada karistuse mõistmisel. Eesti Vabariik Keskkonnainspektsiooni kaudu esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse F.L-i õigeksmõistmises süüdistuses KarS § 356 lg 1 järgi ning mõista F.L süüdi KarS § 356 lg 1 järgi ka XXX , XXX , XXX ja XXX maaüksustel teostatud ebaseaduslikes raietes.

Apellant palub rahuldada Keskkonnainspektsiooni tsiviilhagi XXX maaüksusel teostatud raie osas summas 51 714 krooni; XXX maaüksusel teostatud raie osas summas 105 900 krooni; XXX maaüksusel teostatud raie osas summas 356 880 krooni; XXX maaüksusel teostatud raie osas summas 127 060 krooni. Apellatsiooni kohaselt ei nõustu Keskkonnainspektsioon F.L-i õigeksmõistmisega XXX , XXX , XXX ja XXX maaüksuste episoodide osas. Kohtuotsuse kohaselt loeb kohus tuvastatuks, et augustis 2004 korraldas F.L XXX maaüksusel eraldusel 1 lageraie teostamist, olles täideviijana teadlik, et kõrval asuvatel eraldustel on lageraie teostatud 2002. aastal ja ei ole möödunud MS §-ga 13 lg 3 sätestatud 3aastane liitumise aeg, palkas metsatöölisi, tagas neile juurdepääsu maaüksusele, näitas raiekoha ja andis korralduse alustada raietöid, mille käigus oli maha raiutud kokku 385 puud, nendest 16 metsakahjustuse tunnustega ja tekitas olulise kahju keskkonnale summas 41 574 krooni. Kohus ei ole nõustunud keskkonninspektsiooni koostatud kahjude arvestusega (51 714 krooni) ning on iseseisvalt teinud keskkonnakahju arvestuse, saades keskkonnale tekitatud kahju summaks 41 574 krooni. XXX maaüksusel on keskkonnale tekitatud kahju arvestamise aluseks olnud langil kasvanud puistu tagavara, mitte langil raiutud ja loendatud puude arv. Langilt oleks lubatud olnud raiuda kasvava metsana 30% puistu tagavarast, mitte langil kasvanud puude arvust. Langil kasvanud puistu tagavara leidmiseks loendati ja mõõdeti kõik langil raiutud puude kännud. Keskkonnale tekitatud kahju arvestamise metoodika ei võimalda raiutud puude arvu järgi kahju määrata, sest kändudel on erinevad kahju määrad (kahju suurus sõltub puuliigist ja kännu läbimõõdust) ning kahjude määramisel ei ole võimalik meelevaldselt otsustada, kas kännul kasvanud puu on raiutud ebaseaduslikult või mitte (st milline känd mahub 30% raiuda lubatud puistu tagavara sisse ja milline mitte). Kui kahju pole võimalik üksikpuude kaupa hinnata, arvestatakse kahju puistu keskmise puu takseerandmetest lähtudes, kusjuures puude arvu leidmiseks jagatakse kahjustatud metsaosa üldtagavara keskmise puu mahuga. Kohus ei ole keskkonnale tekitatud kahju summa arvestamisel lähtunud õigest metoodikast ning keskkonnainspektsiooni koostatud kahjude arvestus summas 51 714 krooni on õige. Samuti on kohus seisukohal, et F.L oimepandud tegu on teo toimepanemise ajal kehtinud MS § 13 lg 2 ja 3 sätete rikkumine, millega oli keskkonnale tekitatud kahju, kuid käesoleval ajal kehtiva MS § 29 lg 9, 10 ja 11 p 2 kohaselt ei ole F.L-i tuvastatud tegu metsaõiguse rikkumine. Kohus märgib, et tõendite pinnal ei ole võimalik tuvastada, kas uus värske lageraie koht asus vana lageraie kohast lähemal kui 100 m, sest raiekohtade vastastikusest paiknemisest ei ole sündmuskoha vaatluse protokollis andmeid märgitud. Lisaks leiab kohus, et (uue ja vana) raielankide laiused ei ole sündmuskoha vaatluseprotokolli alusel tuvastatavad, sest sellele lisatud skeemide koostamisel ei olnud arvestatud mastaabiga. Kohus on jäänud seisukohale, et tekkinud kahtlused (lankide mõõtmete ja paiknemise osas) on käesoleval ajal kõrvaldamatud ja süütuse presumptsiooni kohaselt tuleb kahtlusi tõlgendada süüdistatava kasuks. Lisaks on kohus seisukohal, et 2004. a lageraielangi laiuse mõõtmine, samuti 100 m vahemaa tuvastamine 2010. aastal poleks enam usaldusväärne, sest kohtul ei ole veendumust, et 2004. a lageraielangi asukoht on nüüd looduses piisava täpsusega määratav. Apellant ei nõustu kohtu hinnanguga lageraielangi suuruse ja laiuse tuvastamatuse kohta ning leiab, et F.L , tehes 2004. aastal lageraiet vanade, 2002 aastal raiutud lageraielankide vahele, on rikkunud nii raie tegemise ajal kehtinud MS § 13 lg 2 kui ka praegu kehtiva MS § 29 lg 9 sätteid. Nii vanade kui ka uue lageraielangi paiknemine ja suurused on toimikumaterjalide põhjal tuvastatavad. Kohtu seisukoht selle kohta, et 2010 aastal vajadusel teostatavad mõõtmistoimingud ei ole enam usaldusväärsed, on ekslik ning vajadusel oleks saanud täiendavaid toiminguid, sh mõõtmisi teha.

Toimikumaterjalide põhjal kavandas F.L 2002 aastal XXX maaüksusel lageraiet kokku 5,0 ha suurusel alal, raie kohta esitas ta 01.11.2002 metsateatise nr 18876. Kohtus tunnistas F.L, et 2002 aastal ei saanud ta eraldusel 1 lageraiet teha, sest see asus teiste lageraielankide vahel ja pindala järgi ei saanud rohkem raiuda. 2002 aastal kavandatud raie tegemist tõendavad nii F.L-i enda ütlused kui ka keskkonnainspektsiooni koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll. Toimikumaterjalidele tuginedes on 2002. ja 2004. aastal raiutud lageraielankide kogupindala vähemalt 6,5 ha suurune. Kohus ei ole otsuse koostamisel analüüsinud kõiki tõendeid objektiivselt ning on arvestanud keskkonnakahju valedel alustel. XXX maaüksusel eraldusel 1 tehtud lageraie osas on tõendatud F.L-i poolt ebaseadusliku raie tegemine, millega tekitati keskkonnale kahju summas 51 714 krooni. Kohus on seisukohal, et F.L , olles kaastäideviija, pani ajavahemikus 15.07.200426.08.2004 toime metsaraie, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult metsatöölistega, tagas neile juurdepääsu XXX maaüksusele, näitas metsatöölistele maaüksuse piire, andis metsatöölistele juhised, millist raiet tuleb maaüksusel teostada, tagades tehnikat ja töölisi metsamaterjali väljaveoks ja kontrollides raietööde käiku. Samas on kohus leidnud, et F.L-i on süüdistatud nimelt ebaseadusliku harvendusraie eest, kuid kohtuliku arutamise käigus ei ole usaldusväärselt tõendatud, et maaüksusel XXX eraldusel 11,12, ja 13 oleks teostatud just harvendusraie. F.L väitis kohtus, et tegi harvendusraiet. Kohus on seisukohal, et kohtule ei ole esitatud tõendit, mille alusel saaks kontrollida, milline oli metsa seisund enne augustis 2004 teostatud raiet, raie-eelsed takseerkirjeldused puuduvad ning ei ole välistatud, et raiutud puud olidki surnud või kahjustatud puud, mis kuulusidki sanitaarraietele. Kohtu arvates on eluliselt usutav, et ühelt hektarilt leidub küll 4,4 tm surnuid ja kahjustatud puid. Seega ei ole millegagi ümber lükatud süüdistatava väide, et ta kavandas ja teostas eraldusel 11,12 ja 13 sanitaarraiet. Kohtu seisukoht on põhjendamatu. F.L on kohtus väitnud, et kogu XXX maaüksusel kasvav mets oli ühtlaselt kahjustatud ja tegemist oli tuulemurru, putukakahjustuse, vigastatud puudega. Kohtu poolt metsakahjustusele hinnangu andmine eeldab kõigi toimikumaterjalide tõlgendamist ning ka erialaseid teadmisi. Keskkonnainspektsiooni poolt XXX maaüksusel koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli alusel ei teostatud raiet üle terve maaüksuse pinna, vaid ainult osadel eraldustel. Eraldustel 2, 3, 4, 9 ja 14 oli teostatud üksikpuude raiet, välja oli raiutud üksnes jämedamaid puid. Tegelikkuses on võimatu, et puistus on erinevate kahjustajate poolt kahjustatud üksikutel eraldustel üksnes jämedamaid puid. Eraldused 11, 12 ja 13 olid varasemate raietega jäetud läbi raiumata ning nendel eraldustel tehtud raiet on tõlgendatud kui harvendusraiet (sh nõuetele mittevastav harvendusraie). Tormikahjustus (tuulemurd, tormiheide) tabavad metsa reeglina ulatuslikumalt kui üksikud eraldused tervest metsamassiivist. Lisaks on kahjustus alati suurem juba eelnevalt hõredamaks raiutud puistutes ning üles töötatud tormikahjustus on nähtav ka raiejärgsel langi vaatlusel. Kui sündmuskoha vaatlusel ei ole tuulekahjustust fikseeritud, siis puudub alus väita, et see seal oli. Putukakahjustust harvendusraieealises männi ja XXX segapuistus ei esine. Puude vigastamise all mõeldakse tavaliselt loomade (ulukite) poolt tekitatud kahjustusi. Keskealises metsas oleks usutav põdrakahjustuse olemasolu kuusepuistus, kuid männi- ja XXX segapuistus põdrakahjustust ei esine. Välistamaks peale raiet peetavaid vaidlusi metsas oleva (või olnud) kahjustuse liigi ja astme üle on kehtestatud iga raie, sealhulgas ka sanitaarraie tegemiseks kindel kord. XXX maaüksusel raie tegemise ajal kehtinud MS § 23 lg 10 p 2 ja keskkonnaministri 09.04.1999 a määruse nr 40 „Metsakaitse eeskiri“ p 26 kohaselt pidi metsaomanik teavitama vastava metsateatisega keskkonnateenistust metsakahjustusest kohe peale seda, kui ta sai metsakahjustusest teada; p 29 alusel oli sellise kahjustuse kohta nõutav Metsakaitse- ja

Metsauuenduskeskuse metsakaitselise ekspertiis. Juhul, kui Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse piirkondlik metsapatoloog oleks lubanud oma ekspertiisiotsusega kahjustusega metsas sanitaarraie tegemist, oleks olnud see aluseks raiet lubava metsateatise täitmiseks. Metsapatoloogi poolt metsa tervisliku ekspertiisi tegemine oleks välistanud võimaluse, et metsaomanik oma metsanduslike teadmiste tõttu võib sanitaarraie tegemise asemel korda saata ebaseadusliku raie. Analoogsed nõuded metsa kahjustuse korral vastava metsateatise esitamiseks ja metsakaitse ekspertiisi tegemiseks on kehtestatud ka praegu kehtiva MS § 41 lg 1 p 3, lg 2 p 1 ja 2 ja keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ § 22 alusel. F.L esitas XXX maaüksusel raie tegemiseks 15.07.2004 metsateatise registreerimisnumbriga 3230400127, millega taotles XXX maaüksusel ülepinnaliselt ehk metsa eraldusi märkimata 12,9 ha-lt raiuda sanitaarraie korras 58 tm metsa. Kohtus ütles F.L, et ta oli teadlik asjaolust, et kahjustatud metsa peab alati patoloog üle vaatama. Sellest hoolimata alustas ta XXX maaüksusel raietöödega, ootamata patoloogi otsust ja raiet lubava märkega metsateatist. F.L-i tegevus annab aluse arvata, et ta lasi XXX maaüksusel teadlikult läbi viia sellise raie, mille puhul ta teadis, et tema esitatud metsateatisele võidakse vastata keelduvalt. Kui F.L jättis metsaomanikuna teadlikult tegemata kõik talle teadaolevad ja kohustuslikud tegevused metsakahjustusest teatamise ja raiet lubava metsateatise osas, mis on toimiku materjalidega tõendatud, siis ei saa kohtul tekkida kahtlusi, mida kohus saaks tõlgendada süüdistatava kasuks. Eeltooduga on tõendatud F.L-i poolt XXX maaüksuse eraldustel 11, 12 ja 13 tahtlikult ebaseaduslike raietööde teostamine, millega tekitati keskkonnale kahju 105 900 krooni. Kohus on asunud seisukohale, et XXX maaüksusel kasvanud mets oli juba enne F.L-i teostatud raiet läbi raiutud ning metsa täius alla viidud. Raie tegemise ajal kehtinud MS § 13 lg 3 lubas nooremate kui saja-aastaste männi- ja kõvalehtpuupuistute, kaheksakümneaastaste kuusikute ning seitsmekümneaastaste kaasikute lageraiet juhul, kui nende täius on omanikust sõltumata põhjusel madalam keskkonnaministri määrusega kehtestatust. Kuid metsaseadus ei ole defineerinud, millal on metsa täius lubatust madalamale langenud omanikust sõltumata põhjustel. Lisaks leiab kohus, et kehtiv metsaseadus lähtub sellest, et juhul kui metsa täius on juba alla (t-0,4) viidud, siis ei ole enam alust rääkida metsa kasvatamisest (harvendusraiete tegemise eesmärgiks on metsa kasvatamine), vaid metsa tuleb hakata uuendama (lageraie eesmärk on metsa uuendamine) ning selles mõttes on täiesti põhjendatud, et lageraie on lubatud metsas, mille rinnaspindala ja täius on langenud lubatust madalamale. Kohtu arvates ei ole sellel, kas täius ja rinnaspindala on langenud omanikust olenemata põhjustel või mitte, metsa loodusliku uuendamise seisukohast enam mingit tähendust. Kohus leiab, et praegu kehtiva MS1 § 29 lg 4 p 3 alusel on sätestatud eritingimus, mille esinemisel on metsa rinnaspindala alammääradest hõredamaks raiumine lubatud ning kohtuliku arutamise käigus on tuvastatud, et nimetatud eritingimus (metsa rinnaspindala ja täiuse langemine lubatust madalamale) oli 2003 aastal täidetud. Apellant leiab, et kohus on tõlgendanud metsaseadust tendentslikult. Metsakasvatuse ning keskkonnakaitse seisukohalt on oluline välja tuua asjaolu, mis põhjusel on metsa täius lubatust allapoole langenud ning kas see põhjus võib olla aluseks selles metsas lageraie tegemiseks. Alati ei saa metsa madal täius olla õigustavaks aluseks lageraie tegemisel. Näiteks kui harvendusraie tegemisel viiakse metsa täius madalamaks kui 0,4, siis ei anna see õigustust ja õiguslikku alust selle metsa lagedaks raiumiseks. Asjaolu, et metsa täius ja rinnaspindala on langenud lubatust madalamale omanikust olenemata põhjustel või mitte, ei oma tähtsust küll metsa loodusliku uuenemise seisukohast, kuid see on oluline õiguslikust aspektist.

F.L ütles kohtus, et korraldas eraldustel 10, 11 ja 12 lageraie põhjusel, et metsaseadus lubab lageraiet teha, kui metsaomanikule on kahju tehtud ja metsa täius on alla viidud. Selline seisukoht on väär ja MS selline tõlgendamine on ekslik. Metsaomanikust sõltumata põhjuste all on mõeldud MS-ses igasugust tegevust või mõju metsale, mis ei ole tingitud otseselt metsaomanikust, vaid muudest mõjudest (näiteks metsa kahjustamine loodusjõudude poolt). Lisaks ei ole MS-ses mõeldud igat konkreetset metsaomanikku (st eraldi eelmist, praegust või tulevast metsaomanikku), vaid metsaomanikku kui metsa valdajat, käsutajat ja haldajat üldiselt. Eelneva raie XXX maaüksuse metsas oli teinud eelmine metsaomanik. Juhul, kui esimene metsaomanik teeb oma metsas mingisugused raied, peab metsa võõrandamise korral järgmine metsaomanik paratamatult lähtuma oma majandustegevuses eelmise metsaomaniku juba tehtud tegevustest. Omandivahetusega lähevad metsaomaniku õigused ja kohustused üle uuele omanikule. Igal uuel metsaomanikul on seadusest tulenevad kohustused, mis lähtuvad otseselt eelmise omaniku tegevusest metsas – näiteks on uuel omanikul metsa uuendamise kohustus juhul, kui eelmine omanik on selle tegemata jätnud, uute raiete planeerimisel ja läbiviimisel peab uus omanik lähtuma eelmise omaniku tehtud raietest jne. Seega ei saa peale omandivahetust uue metsaomaniku kavandatud raiete puhul uus metsaomanik väita, et eelmise metsaomaniku tehtud raied selles metsas ei ole metsaomaniku kui metsa kasutaja, käsutaja ja valdaja tegevuse tagajärg. F.L , omandades XXX maaüksuse, pidi oma majandustegevuse planeerimisel ja läbiviimisel samuti arvestama eelmise metsaomaniku tehtud raieid ning arvestama, et eelnevad raied olid otseselt eelmise metsaomaniku põhjustatud. XXX maaüksusel eraldustel 10, 11 ja 12 tehtud raie osas on tõendatud F.L-i poolt keskkonnale kahju tekitamine summas 356 880 krooni. Kohus leiab, et on oluline vastuolu tõendite – sündmuskoha vaatlusprotokolli ja kohtuistungil F.L-i kaitsja poolt esitatud XXX maaüksuse 2004.a koostatud metsa majandamise kava vahel. 2003 aastal koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt ei olnud XXX maaüksusel varem raietöid tehtud. Kuid XXX maaüksuse 2004 aastal koostatud metsa majandamise kava takseerkirjeldustes on märgitud XXX maaüksusel eraldustel 1, 2 ja 4 tehtud raie 2002 aastal. Kohus leiab, et vastuolu on selles, et keskkonnale tekitatud kahjude määramisel ei ole arvestatud 2002. aastal tehtud raiega ja järelikult ei ole tõendatud, kui suur oli F.L-i tekitatud võimalik keskkonnakahju ning seega pole tõendatud ka tema süü. Apellant leiab, et XXX maaüksusele koostati metsa majandamise kava 2004 aastal ehk ligi aasta peale 2003 aasta sügisel toimunud raietöid. Juba tehtud raietöid kirjeldati takseerandmetes 2004 aastal kehtinud keskkonnaministri 17.03.1999 määruse nr 25 „Metsa korraldamise juhend“ punkti 31 alusel (eraldust iseloomustavad olulised iseärasused), kuid sellise kirjelduse märkimine ei olnud kohustuslik ning metsataksaator võis lähtuda oma hinnangus üksnes oma hinnangule ja arvamusele, mitte dokumentidele vms. Seega ei pidanud 2004 aastal metsa takseerinud isik XXX maaüksusel tehtud raie vanuse määramisel lähtuma mingisugustest täpsuse määramise normidest või vea hinnangust. Kindlalt on tõendatud XXX maaüksusel F.L-i poolt 2003. aastal tehtud raie, mis aga ei ole omakorda 2004. aastal XXX maaüksusele koostatud metsamajanduskavas märkimist leidnud. Seega oleme seisukohal, et 2004 aastal koostatud XXX metsa majandamise kava takseerkirjeldustes sisalduv märge läbiviidud raiete osas peab olema mitte 2002, vaid 2003 aasta kohta. Vahetult peale raiet mitme keskkonnainspektsiooni teenistuja osalusel koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll on kindlam ja usutavam tõend, kui aasta peale raiet koostatud metsmajanduskava, kus juba tehtud raietöödele hinnangu andmisel puudus täpne raieaja määramise vastutus, kohustus ja võimalused. XXX maaüksusel eraldustel 5, 7, 8, 14 tehtud raie osas on tõendatud F.L-i poolt keskkonnale kahju tekitamine summas 127 060 krooni.

Viru Ringkonnaprokuratuur esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse F.L-i õigeksmõistmises KarS § 356 lg 1 järgi XXX , XXX , XXX ja XXX maaüksuste osas ning teha uue otsuse, millega mõista F.L süüdi KarS § 356 lg 1 järgi XXX , XXX , XXX ja XXX maaüksustel teostatud ebaseaduslikes raietes ning karistada teda vangistusega 6 kuud; mõista välja F.L-ilt Keskkonnainspektsiooni tsiviilhagid XXX maaüksusel teostatud raie osas summas 51 714 krooni; XXX maaüksusel teostatud raie osas summas 105 900 krooni; XXX maaüksusel teostatud raie osas summas 356 880 krooni; XXX maaüksusel teostatud raie osas summas 127 060 krooni. Apellatsiooni kohaselt on kohtuotsus ebaseaduslik ning kuulub tühistamisele materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise tulemusel. Kohus tuvastas, et augustis 2004 F.L teostas raie XXX maaüksusel eraldusel 1 teades, et kõrval asuvatel eraldustel on lageraie teostatud 2002 aastal ja ei ole möödunud MS § 13 lg 3 sätestatud 3-aastane liitumise aeg. Maha raiuti kokku 385 puud, nendest 16 metsakahjustuse tunnustega ja tekitati oluline kahju keskkonnale summas 41 574 krooni. Kohus ei ole nõustunud keskkonninspektsiooni koostatud kahjude arvestusega (51 714 krooni). Kohus arvestas keskkonnakahju summaks 41 574 krooni. XXX maaüksusel on keskkonnale tekitatud kahju arvestamise aluseks olnud langil kasvanud puistu tagavara, mitte langil raiutud ja loendatud puude arv. Langilt oleks lubatud olnud raiuda kasvava metsana 30% puistu tagavarast, mitte langil kasvanud puude arvust. Langil kasvanud puistu tagavara leidmiseks loendati ja mõõdeti kõik langil raiutud puude kännud. Keskkonnale tekitatud kahju arvestamise metoodika ei võimalda raiutud puude arvu järgi kahju määrata, sest kändudel on erinevad kahju määrad (kahju suurus sõltub puuliigist ja kännu läbimõõdust) ning kahjude määramisel ei ole võimalik meelevaldselt otsustada, kas kännul kasvanud puu on raiutud ebaseaduslikult või mitte (st milline känd mahub 30% raiuda lubatud puistu tagavara sisse ja milline mitte). Kui kahju pole võimalik üksikpuude kaupa hinnata, arvestatakse kahju puistu keskmise puu takseerandmetest lähtudes, kusjuures puude arvu leidmiseks jagatakse kahjustatud metsaosa üldtagavara keskmise puu mahuga. Kohus ei ole keskkonnale tekitatud kahju summa arvestamisel lähtunud õigest metoodikast ning keskkonnainspektsiooni koostatud kahjude arvestus summas 51 714 krooni on õige. Kohus leidis, et F.L-i toimepandud tegu on teo toimepanemise ajal kehtinud MS § 13 lg 2 ja 3 sätete rikkumine, kuid käesoleval ajal kehtiva MS § 29 lg 9, 10 ja 11 p 2 kohaselt ei ole F.L uvastatud tegu metsaõiguse rikkumine. Kohus märgib, et kohtule esitatud tõendite pinnal ei ole võimalik tuvastada, kas uus värske lageraie koht asus vana lageraie kohast lähemal kui 100 m, sest raiekohtade vastastikusest paiknemisest ei ole sündmuskoha vaatluse protokollist andmeid märgitud. Kohus viitab, et raielankide laiused ei ole sündmuskoha vaatluseprotokolli alusel tuvastatavad, sest sellele lisatud skeemide koostamisel ei olnud arvestatud mastaabiga. Kohus on seisukohal, et tekkinud kahtlused (lankide mõõtmete ja paiknemise osas) on käesoleval ajal kõrvaldamatud ja süütuse presumptsiooni kohaselt tuleb kahtlusi tõlgendada süüdistatava kasuks. Lisaks on kohus seisukohal, et 2004. a lageraielangi laiuse mõõtmine, samuti 100 m vahemaa tuvastamine 2010. aastal poleks enam usaldusväärne, sest kohtul ei ole veendumust, et 2004.a lageraielangi asukoht on nüüd looduses piisava täpsusega määratav. F.L , tehes 2004. aastal lageraiet vanade, 2002 aastal raiutud lageraielankide vahele, on rikkunud nii raie tegemise ajal kehtinud MS § 13 lg 2 kui ka praegu kehtiva MS1 § 29 lg 9 sätteid. Nii vanade kui ka uue lageraielangi paiknemine ja suurused on toimikumaterjalide põhjal tuvastatavad. Toimikumaterjalide põhjal kavandas F.L 2002 aastal XXX maaüksusel lageraiet kokku 5,0 ha suurusel alal, raie kohta esitas ta 01.11.2002 metsateatise nr 18876. Kohtus tunnistas F.L, et 2002 aastal ei saanud ta eraldusel 1 lageraiet teha, sest see asus teiste

lageraielankide vahel ja pindala järgi ei saanud rohkem raiuda. 2002 aastal kavandatud raie tegemist tõendavad nii F.L-i enda ütlused kui ka keskkonnainspektsiooni koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll. Toimikumaterjalidele tuginedes on 2002 ja 2004 aastal raiutud lageraielankide kogupindala vähemalt 6,5 ha suurune. Kohus ei ole otsuse koostamisel analüüsinud kõiki tõendeid ning on arvestanud keskkonnakahju valedel alustel. XXX maaüksusel eraldusel 1 tehtud lageraie osas on tõendatud F.L-i poolt ebaseadusliku raie tegemine, millega tekitati keskkonnale kahju summas 51 714 krooni. Kohus on seisukohal, et F.L pani ajavahemikus 15.07.2004-26.08.2004 toime metsaraie XXX maaüksusel. F.L-ile on esitatud süüdistus ebaseaduslikus harvendusraies, kuid kohtuliku arutamise käigus ei ole usaldusväärselt tõendatud, et maaüksusel XXX eraldusel 11,12, ja 13 oleks teostatud just harvendusraie. F.L väitis kohtus, et tegi harvendusraiet. Kohus on seisukohal, et kohtule ei ole esitatud tõendit, mille alusel saaks kontrollida, milline oli metsa seisund enne augustis 2004 teostatud raiet, raieeelsed takseerkirjeldused puuduvad ning ei ole välistatud, et raiutud puud olidki surnud või kahjustatud puud, mis kuulusidki sanitaarraietele. Kohtu arvates on eluliselt usutav, et ühelt hektarilt leidub küll 4,4 tm surnuid ja kahjustatud puid. Seega ei ole millegagi ümber lükatud süüdistatava väide, et ta kavandas ja teostas eraldusel 11,12 ja 13 sanitaarraiet. Kohtu seisukohaga ei saa nõustuda. F.L on kohtus väitnud, et kogu XXX maaüksusel kasvav mets oli ühtlaselt kahjustatud ja tegemist oli tuulemurru, putukakahjustuse, vigastatud puudega. Kohtu poolt metsakahjustusele hinnangu andmine eeldab kõigi toimikumaterjalide tõlgendamist. Keskkonnainspektsiooni poolt XXX maaüksusel koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli alusel ei teostatud raiet üle terve maaüksuse pinna, vaid ainult osadel eraldustel. Eraldustel 2, 3, 4, 9 ja 14 oli teostatud üksikpuude raiet, välja oli raiutud üksnes jämedamaid puid. Tegelikkuses on võimatu, et puistus on erinevate kahjustajate poolt kahjustatud üksikutel eraldustel üksnes jämedamaid puid. Eraldused 11, 12 ja 13 olid varasemate raietega jäetud läbi raiumata ning nendel eraldustel tehtud raiet on tõlgendatud kui harvendusraiet (sh nõuetele mittevastav harvendusraie). Tormikahjustus tabab metsa reeglina ulatuslikumalt kui üksikud eraldused tervest metsamassiivist. Lisaks on kahjustus alati suurem juba eelnevalt hõredamaks raiutud puistutes ning üles töötatud tormikahjustus on nähtav ka raiejärgsel langi vaatlusel. Kui sündmuskoha vaatlusel ei ole tuulekahjustust fikseeritud, siis puudub alus väita, et see seal oli. Putukakahjustust harvendusraieealises männi ja XXX segapuistus ei esine. Puude vigastamise all mõeldakse tavaliselt loomade poolt tekitatud kahjustusi. Keskealises metsas oleks usutav põdrakahjustuse olemasolu kuusepuistus, kuid männi- ja XXX segapuistus põdrakahjustust ei esine. Välistamaks peale raiet peetavaid vaidlusi metsas oleva (või olnud) kahjustuse liigi ja astme üle on kehtestatud iga raie, sealhulgas ka sanitaarraie tegemiseks kindel kord. XXX maaüksusel raie tegemise ajal kehtinud MS § 23 lg 10 p 2 ja keskkonnaministri 09.04.1999 määruse nr 40 „Metsakaitse eeskiri“ p 26 kohaselt pidi metsaomanik teavitama vastava metsateatisega keskkonnateenistust metsakahjustusest kohe peale seda, kui ta sai metsakahjustusest teada; p 29 alusel oli sellise kahjustuse kohta nõutav Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse metsakaitselise ekspertiis. Juhul, kui Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse piirkondlik metsapatoloog oleks lubanud oma ekspertiisiotsusega kahjustusega metsas sanitaarraie tegemist, oleks olnud see aluseks raiet lubava metsateatise täitmiseks. Metsapatoloogi poolt metsa tervisliku ekspertiisi tegemine oleks välistanud võimaluse, et metsaomanik oma metsanduslike teadmiste tõttu võib sanitaarraie tegemise asemel korda saata ebaseadusliku raie. Analoogsed nõuded metsa kahjustuse korral vastava metsateatise esitamiseks ja metsakaitse ekspertiisi tegemiseks on kehtestatud ka praegu

kehtiva MS § 41 lg 1 p 3, lg 2 p 1 ja 2 ja keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ § 22 alusel. F.L esitas XXX maaüksusel raie tegemiseks 15.07.2004 metsateatise registreerimisnumbriga 3230400127, millega taotles XXX maaüksusel ülepinnaliselt ehk metsa eraldusi märkimata 12,9 ha-lt raiuda sanitaarraie korras 58 tm metsa. Kohtus ütles F.L, et ta oli teadlik asjaolust, et kahjustatud metsa peab alati patoloog üle vaatama. Sellest hoolimata alustas ta XXX maaüksusel raietöödega, ootamata patoloogi otsust ja raiet lubava märkega metsateatist. F.L-i tegevus annab aluse arvata, et ta lasi XXX maaüksusel teadlikult läbi viia sellise raie, mille puhul ta teadis, et tema esitatud metsateatisele võidakse vastata keelduvalt. F.L jättis metsaomanikuna teadlikult tegemata kõik talle teadaolevad ja kohustuslikud tegevused metsakahjustusest teatamise ja raiet lubava metsateatise osas, mis on toimiku materjalidega tõendatud, mistõttu ei saa kohtul tekkida kahtlusi, mida kohus saaks tõlgendada süüdistatava kasuks. Tõendatud on F.L-i poolt XXX maaüksuse eraldustel 11, 12 ja 13 tahtlikult ebaseaduslike raietööde teostamine, millega tekitati keskkonnale kahju 105 900 krooni. Kohus on asunud seisukohale, et XXX maaüksusel kasvanud mets oli juba enne F.L-i teostatud raiet läbi raiutud ning metsa täius alla viidud. Raie tegemise ajal kehtinud MS § 13 lg 3 lubas nooremate kui saja-aastaste männi- ja kõvalehtpuupuistute, kaheksakümneaastaste kuusikute ning seitsmekümneaastaste kaasikute lageraiet juhul, kui nende täius on omanikust sõltumata põhjusel madalam keskkonnaministri määrusega kehtestatust. Kuid metsaseadus ei ole defineerinud, millal on metsa täius lubatust madalamale langenud omanikust sõltumata põhjustel. Lisaks leiab kohus, et kehtiv metsaseadus lähtub sellest, et juhul kui metsa täius on juba alla (t-0,4) viidud, siis ei ole enam alust rääkida metsa kasvatamisest (harvendusraiete tegemise eesmärgiks on metsa kasvatamine), vaid metsa tuleb hakata uuendama (lageraie eesmärk on metsa uuendamine) ning selles mõttes on täiesti põhjendatud, et lageraie on lubatud metsas, mille rinnaspindala ja täius on langenud lubatust madalamale. Kohtu arvates ei ole sellel, kas täius ja rinnaspindala on langenud omanikust olenemata põhjustel või mitte, metsa loodusliku uuendamise seisukohast enam mingit tähendust. Kohus leiab, et praegu kehtiva MS1 § 29 lg 4 p 3 alusel on sätestatud eritingimus, mille esinemisel on metsa rinnaspindala alammääradest hõredamaks raiumine lubatud ning kohtuliku arutamise käigus on tuvastatud, et nimetatud eritingimus (metsa rinnaspindala ja täiuse langemine lubatust madalamale) oli 2003 aastal täidetud. Kohtu tõlgendusega ei saa nõustuda. Metsakasvatuse ning keskkonnakaitse seisukohalt on oluline välja tuua asjaolu, mis põhjusel on metsa täius lubatust allapoole langenud ning kas see põhjus võib olla aluseks selles metsas lageraie tegemiseks. Alati ei saa metsa madal täius olla õigustavaks aluseks lageraie tegemisel. Näiteks kui harvendusraie tegemisel viiakse metsa täius madalamaks kui 0,4, siis ei anna see õigustust ja õiguslikku alust selle metsa lagedaks raiumiseks. Asjaolu, et metsa täius ja rinnaspindala on langenud lubatust madalamale omanikust olenemata põhjustel või mitte, ei oma tähtsust küll metsa loodusliku uuenemise seisukohast, kuid see on oluline õiguslikust aspektist. F.L ütles kohtus, et korraldas eraldustel 10, 11 ja 12 lageraie põhjusel, et metsaseadus lubab lageraiet teha, kui metsaomanikule on kahju tehtud ja metsa täius on alla viidud. Selline seisukoht on väär ja MS selline tõlgendamine on ekslik. Metsaomanikust sõltumata põhjuste all on mõeldud MS-ses igasugust tegevust või mõju metsale, mis ei ole tingitud otseselt metsaomanikust, vaid muudest mõjudest (näiteks metsa kahjustamine loodusjõudude poolt). Lisaks ei ole Metsaseaduses mõeldud igat konkreetset metsaomanikku (st eraldi eelmist, praegust või tulevast metsaomanikku), vaid metsaomanikku kui metsa valdajat, käsutajat ja haldajat üldiselt. Eelneva raie XXX maaüksuse metsas oli teinud eelmine metsaomanik. Juhul, kui esimene metsaomanik teeb oma metsas mingisugused raied, peab metsa võõrandamise korral järgmine metsaomanik paratamatult lähtuma oma majandustegevuses

eelmise metsaomaniku juba tehtud tegevustest. Omandivahetusega lähevad metsaomaniku õigused ja kohustused üle uuele omanikule. Igal uuel metsaomanikul on seadusest tulenevad kohustused, mis lähtuvad otseselt eelmise omaniku tegevusest metsas – näiteks on uuel omanikul metsa uuendamise kohustus juhul, kui eelmine omanik on selle tegemata jätnud, uute raiete planeerimisel ja läbiviimisel peab uus omanik lähtuma eelmise omaniku tehtud raietest jne. Seega ei saa peale omandivahetust uue metsaomaniku kavandatud raiete puhul uus metsaomanik väita, et eelmise metsaomaniku tehtud raied selles metsas ei ole metsaomaniku kui metsa kasutaja, käsutaja ja valdaja tegevuse tagajärg. F.L , omandades XXX maaüksuse, pidi oma majandustegevuse planeerimisel ja läbiviimisel samuti arvestama eelmise metsaomaniku tehtud raieid ning arvestama, et eelnevad raied olid otseselt eelmise metsaomaniku põhjustatud. XXX maaüksusel eraldustel 10, 11 ja 12 tehtud raie osas on tõendatud F.L-i poolt keskkonnale kahju tekitamine summas 356 880 krooni. Kohus leiab, et on oluline vastuolu tõendite – sündmuskoha vaatlusprotokolli ja kohtuistungil F.L-i kaitsja poolt esitatud XXX maaüksuse 2004.a koostatud metsa majandamise kava vahel. 2003 aastal koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt ei olnud XXX maaüksusel varem raietöid tehtud. Kuid XXX maaüksuse 2004 aastal koostatud metsa majandamise kava takseerkirjeldustes on märgitud XXX maaüksusel eraldustel 1, 2 ja 4 tehtud raie 2002 aastal. Kohus leiab, et vastuolu on selles, et keskkonnale tekitatud kahjude määramisel ei ole arvestatud 2002. aastal tehtud raiega ja järelikult ei ole tõendatud, kui suur oli F.L-i tekitatud võimalik keskkonnakahju ning seega pole tõendatud ka tema süü. Prokurör märgib, et XXX maaüksusele koostati metsa majandamise kava 2004 aastal ehk ligi aasta peale 2003. aasta sügisel toimunud raietöid. Juba tehtud raietöid kirjeldati takseerandmetes 2004 aastal kehtinud keskkonnaministri 17.03.1999 määruse nr 25 „Metsa korraldamise juhend“ punkti 31 alusel (eraldust iseloomustavad olulised iseärasused), kuid sellise kirjelduse märkimine ei olnud kohustuslik ning metsataksaator võis lähtuda oma hinnangus üksnes oma hinnangule ja arvamusele, mitte dokumentidele vms. Seega ei pidanud 2004 aastal metsa takseerinud isik XXX maaüksusel tehtud raie vanuse määramisel lähtuma mingisugustest täpsuse määramise normidest või vea hinnangust. Kindlalt on tõendatud XXX maaüksusel F.L-i poolt 2003. aastal tehtud raie, mis aga ei ole omakorda 2004 aastal XXX maaüksusele koostatud metsamajanduskavas märkimist leidnud. Seega 2004 aastal koostatud XXX metsa majandamise kava takseerkirjeldustes sisalduv märge läbiviidud raiete osas peab olema mitte 2002, vaid 2003 aasta kohta. Vahetult peale raiet mitme keskkonnainspektsiooni teenistuja osalusel koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll on kindlam ja usutavam tõend kui aasta peale raiet koostatud metsmajanduskava, kus juba tehtud raietöödele hinnangu andmisel puudus täpne raieaja määramise vastutus, kohustus ja võimalused. XXX maaüksusel eraldustel 5, 7, 8, 14 tehtud raie osas on tõendatud F.L-i poolt keskkonnale kahju tekitamine summas 127 060 krooni. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetasid süüdistatav ja kaitsja enda apellatsiooni selles toodud motiividel. Prokuröri ja kannatanu apellatsioonidele vaidlesid nad vastu ja palusid need rahuldamata jätta. Prokurör ja kannatanu jäid oma apellatsioonide juurde ning palusid kaitsja apellatsiooni jätta rahuldamata.

Ringkonnakohus, olles läbi vaadanud kriminaalasja materjalid, uurinud ja hinnanud kriminaalasjas kogutud tõendeid, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja, kannatanu esindaja ja prokuröri, leiab, et 1) kaitsja apellatsioonis esitatud taotlus - F.L õigeks mõista – ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Maakohtu otsus F.L-i süüditunnistamises KarS § 356 lg 1 järgi XXX ja XXX maaüksuste episoodides tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p 1. Küll aga kuulub rahuldamisele kaitsja apellatsioonis esitatud taotlus mõista karistus tingimisi. Seega kokkuvõttes kaitsja apellatsioon tuleb rahuldada osaliselt. 2) prokuröri apellatsioonis esitatud taotlus – F.L süüdi tunnistada KarS § 356 lg 1 järgi ka XXX , XXX , XXX ja XXX maaüksuste episoodides ja rahuldada vastav tsiviilhagi – on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Küll aga ei kuulu rahuldamisele prokuröri taotlus karistuseks mõista reaalne vangistus. Seega kokkuvõttes prokuröri apellatsioon tuleb rahuldada osaliselt. 3) kannatanu apellatsioonis esitatud taotlus – F.L süüdi tunnistada KarS § 356 lg 1 järgi ka XXX , XXX , XXX ja XXX maaüksuste episoodides ja rahuldada vastav tsiviilhagi – on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kannatanu apellatsioon kuulub täies ulatuses rahuldamisele. Seega kuulub kohtuotsus apellatsiooni korras osaliselt tühistamisele. Aluse selleks annavad KrMS § 338 p 2 ja 4. Tulenevalt prokuröri ja kannatanu apellatsioonide rahuldamisest F.L-i süüdi tunnistamises KarS § 356 lg 1 järgi ka XXX , XXX , XXX ja XXX maaüksuste episoodides kuulub maakohtu otsus revideerimisele ka menetluskulude väljamõistmise küsimuses. Aluse selleks annab KrMS § 191 lg 3. Alljärgnevalt ringkonnakohus käsitleb apellatsioone süüdistuses näidatud maaüksuste kaupa. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega XXX ja XXX maaüksuste osas esitatud süüdistuse tõendatuse kohta, siis ei ole vajadust neid põhjendusi (otsuse lk 20-41) korrata. Kaitsja on nendes episoodides süüditunnistamise vaidlustanud väitega, et maakohus on tõendeid valesti hinnanud ja tegelikult olemasolevad tõendid ei kinnitavat F.L-i süüd. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja väitega. Kohtuistungi protokollist (X kd lk 80-101) nähtub, et maakohus kuulas ära järgmised tunnistajad: I.K. , J.K. , T.K. , S.M. , G.V. , G.P. , J.L. , A.V. , U.K. . Samuti kuulati ära kannatanu esindaja U. Luht ning avaldati ja uuriti kirjalikke tõendeid. Eeltoodud tõendeid kõrvutati süüdistatava ennastõigustavate ütlustega ning näidati tõendite kogum, mis F.L-i ütlused ümber lükkas. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, sest need vastavad uuritud tõenditele. Kaitsja on leidnud, et keskkonnale tekitatud kahju XXX ja XXX maaüksustel pole usaldusväärselt tuvastatav, sest kahju suuruse kindlakstegemisel kasutatud mõõtevahendid ei vasta Mõõteseaduse nõuetele. Ringkonnakohus ei nõustu selle väitega. Maakohus on seda küsimust põhjalikult käsitlenud (otsuse lk 29-30) ja leidis, et mõõtmine ei toimunud mittelubatud mõõtevahenditega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega ja ei pea vajalikuks maakohtu sellekohaseid põhjendusi korrata. Ringkonnakohus märgib, et lisaks kahju suuruse kindlakstegemisel kasutatud mõõtevahenditele nendega saadud mõõtmistulemusi kinnitavad ka sündmuskoha vaatlust teostanud isiku ütlused ja sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fototabelid. Ka seda asjaolu on maakohus oma otsuses kajastanud (otsuse lk 24-25 ja 39).

Prokurör ja kannatanu on vaidlustanud F.L-i õigeksmõistmise XXX , XXX , XXX ja XXX maaüksuste episoodides. Kuna mõlemad apellatsioonid on oma põhjendustelt sisuliselt kattuvad, siis ringkonnakohus käsitleb neid koos. Ka need apellatsioonid on üles ehitatud tõendite veelkordse hindamise põhimõttel ning taotletakse olemasolevate tõendite veelkordset hindamist ja sellest tulenevalt F.L-i süüditunnistamist ka nimetatud episoodides. Maakohus on põhjendanud (otsuse lk 41-56), miks F.L tuleb õigeks mõista XXX , XXX , XXX ja XXX maaüksuste episoodides. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldustega, sest need ei vasta faktiliselt tuvastatud asjaoludele, mis saadi uuritud tõendite (X kd lk 80-101) pinnalt. Puutuvalt XXX maaüksusesse märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus leidis (otsuse lk 43), et kahju suurus ei ole mitte 51 714, vaid on 41 574 krooni. Veel kohus leidis (otsuse lk 44-45), et kuigi F.L-i poolt toimepandud tegu oli teo toimepanemise ajal karistatav KarS § 356 lg 1 järgi, ei ole ta seda käesoleval ajal tulenevalt kehtivast Metsaseadusest. Ringkonnakohus ei nõustu nende järeldustega. Ringkonnakohus märgib, et XXX maaüksusel on keskkonnale tekitatud kahju arvestamise aluseks olnud langil kasvanud puistu tagavara, mitte langil raiutud ja loendatud puude arv. Langilt oleks lubatud olnud raiuda kasvava metsana 30% puistu tagavarast, mitte langil kasvanud puude arvust. Langil kasvanud puistu tagavara leidmiseks loendati ja mõõdeti kõik langil raiutud puude kännud. Keskkonnale tekitatud kahju arvestamise metoodika ei võimalda raiutud puude arvu järgi kahju määrata, sest kändudel on erinevad kahju määrad (kahju suurus sõltub puuliigist ja kännu läbimõõdust) ning kahjude määramisel ei ole võimalik meelevaldselt otsustada, kas kännul kasvanud puu on raiutud ebaseaduslikult või mitte (st milline känd mahub 30% raiuda lubatud puistu tagavara sisse ja milline mitte). Kui kahju pole võimalik üksikpuude kaupa hinnata, arvestatakse kahju puistu keskmise puu takseerandmetest lähtudes, kusjuures puude arvu leidmiseks jagatakse kahjustatud metsaosa üldtagavara keskmise puu mahuga. Maakohus ei ole keskkonnale tekitatud kahju summa arvestamisel lähtunud õigest metoodikast ning keskkonnainspektsiooni koostatud kahjude arvestus summas 51 714 krooni on õige. Maakohus leidis, et F.L-i poolt toimepandud tegu on teo toimepanemise ajal kehtinud MS § 13 lg 2 ja 3 sätete rikkumine, millega oli keskkonnale tekitatud kahju, kuid käesoleval ajal kehtiva MS § 29 lg 9, 10 ja 11 p 2 kohaselt ei ole F.L-i tuvastatud tegu metsaõiguse rikkumine. Kohus märgib, et tõendite pinnal ei ole võimalik tuvastada, kas uus värske lageraie koht asus vana lageraie kohast lähemal kui 100 m, sest raiekohtade vastastikusest paiknemisest ei ole sündmuskoha vaatluse protokollis andmeid märgitud. Lisaks leiab kohus, et (uue ja vana) raielankide laiused ei ole sündmuskoha vaatlusprotokolli alusel tuvastatavad, sest sellele lisatud skeemide koostamisel ei olnud arvestatud mastaabiga. Kohus on jäänud seisukohale, et tekkinud kahtlused (lankide mõõtmete ja paiknemise osas) on käesoleval ajal kõrvaldamatud ja süütuse presumptsiooni kohaselt tuleb kahtlusi tõlgendada süüdistatava kasuks. Lisaks on kohus seisukohal, et 2004. a lageraielangi laiuse mõõtmine, samuti 100 m vahemaa tuvastamine 2010. aastal poleks enam usaldusväärne, sest kohtul ei ole veendumust, et 2004. a lageraielangi asukoht on nüüd looduses piisava täpsusega määratav. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu hinnanguga lageraielangi suuruse ja laiuse tuvastamatuse kohta ning leiab, et F.L , tehes 2004. aastal lageraiet vanade, 2002 aastal raiutud lageraielankide vahele, on rikkunud nii raie tegemise ajal kehtinud MS § 13 lg 2 kui ka praegu kehtiva MS § 29 lg 9 sätteid. Nii vanade kui ka uue lageraielangi paiknemine ja suurused on toimikumaterjalide põhjal tuvastatavad. Kohtu seisukoht selle kohta, et 2010

aastal teostatavad mõõtmistoimingud ei ole enam usaldusväärsed, on ekslik ning vajadusel oleks saanud täiendavaid toiminguid, sh mõõtmisi teha. Toimikumaterjalide põhjal kavandas F.L 2002 aastal XXX maaüksusel lageraiet kokku 5,0 ha suurusel alal, raie kohta esitas ta 01.11.2002 metsateatise nr 18876. Kohtus tunnistas F.L, et 2002 aastal ei saanud ta eraldusel 1 lageraiet teha, sest see asus teiste lageraielankide vahel ja pindala järgi ei saanud rohkem raiuda. 2002 aastal kavandatud raie tegemist tõendavad nii F.L-i enda ütlused kui ka keskkonnainspektsiooni koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll. Toimikumaterjalidele tuginedes on 2002. ja 2004. aastal raiutud lageraielankide kogupindala vähemalt 6,5 ha suurune. Ringkonnakohus eeltoodud tõenditest (otsuse lk 41-43) tulenevalt leiab, et maakohus ei ole analüüsinud kõiki tõendeid objektiivselt ning on arvestanud keskkonnakahju valedel alustel. XXX maaüksusel eraldusel 1 tehtud lageraie osas on tõendatud F.L-i poolt ebaseadusliku raie tegemine, millega tekitati keskkonnale kahju summas 51 714 krooni. Puutuvalt XXX maaüksusesse märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus leidis (otsuse lk 47-49), et F.L , olles kaastäideviija, pani ajavahemikus 15.07.2004-26.08.2004 toime metsaraie, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult metsatöölistega, tagas neile juurdepääsu XXX maaüksusele, näitas metsatöölistele maaüksuse piire, andis metsatöölistele juhised, millist raiet tuleb maaüksusel teostada, tagades tehnikat ja töölisi metsamaterjali väljaveoks ja kontrollides raietööde käiku. Samas on maakohus leidnud, et F.L-i on süüdistatud nimelt ebaseadusliku harvendusraie eest, kuid kohtuliku arutamise käigus ei ole usaldusväärselt tõendatud, et maaüksusel XXX eraldusel 11,12, ja 13 oleks teostatud just harvendusraie. Kohus on seisukohal, et kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mille alusel saaks kontrollida, milline oli metsa seisund enne augustis 2004 teostatud raiet, raie-eelsed takseerkirjeldused puuduvad ning ei ole välistatud, et raiutud puud olidki surnud või kahjustatud puud, mis kuulusidki sanitaarraietele. Kohtu arvates on eluliselt usutav, et ühelt hektarilt leidub küll 4,4 tm surnuid ja kahjustatud puid. Seega ei ole millegagi ümber lükatud süüdistatava väide, et ta kavandas ja teostas eraldusel 11,12 ja 13 sanitaarraiet. Ringkonnakohus ei nõustu selle järeldusega ja leiab, et maakohtu seisukoht on põhjendamatu. F.L on kohtus väitnud, et kogu XXX maaüksusel kasvav mets oli ühtlaselt kahjustatud ja tegemist oli tuulemurru, putukakahjustuse, vigastatud puudega. Kohtu poolt metsakahjustusele hinnangu andmine eeldab kõigi toimikumaterjalide tõlgendamist ning ka erialaseid teadmisi. Keskkonnainspektsiooni poolt XXX maaüksusel koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt ei teostatud raiet üle terve maaüksuse pinna, vaid ainult osadel eraldustel. Eraldustel 2, 3, 4, 9 ja 14 oli teostatud üksikpuude raiet, välja oli raiutud üksnes jämedamaid puid. Tegelikkuses on võimatu, et puistus on erinevate kahjustajate poolt kahjustatud üksikutel eraldustel üksnes jämedamaid puid. Eraldused 11, 12 ja 13 olid varasemate raietega jäetud läbi raiumata ning nendel eraldustel tehtud raiet on tõlgendatud kui harvendusraiet (sh nõuetele mittevastav harvendusraie). Tormikahjustused (tuulemurd, tormiheide) tabavad metsa reeglina ulatuslikumalt kui ainult üksikutel eraldustel tervest metsamassiivist. Lisaks on kahjustus alati suurem juba eelnevalt hõredamaks raiutud puistutes ning üles töötatud tormikahjustus on nähtav ka raiejärgsel langi vaatlusel. Kui sündmuskoha vaatlusel ei ole tuulekahjustust fikseeritud, siis puudub alus väita, et see seal oli. Putukakahjustust harvendusraieealises männi ja XXX segapuistus ei esine. Puude vigastamise all mõeldakse tavaliselt loomade (ulukite) poolt tekitatud kahjustusi. Keskealises metsas oleks usutav põdrakahjustuse olemasolu kuusepuistus, kuid männi- ja XXX segapuistus põdrakahjustust ei esine. Ringkonnakohus märgib, et välistamaks peale raiet peetavaid vaidlusi metsas oleva (või olnud) kahjustuse liigi ja astme üle on kehtestatud iga raie, sealhulgas ka sanitaarraie

tegemiseks kindel kord. XXX maaüksusel raie tegemise ajal kehtinud MS § 23 lg 10 p 2 ja keskkonnaministri 09.04.1999 a määruse nr 40 „Metsakaitse eeskiri“ p 26 kohaselt pidi metsaomanik teavitama vastava metsateatisega keskkonnateenistust metsakahjustusest kohe peale seda, kui ta sai metsakahjustusest teada; p 29 alusel oli sellise kahjustuse kohta nõutav Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse metsakaitseline ekspertiis. Juhul, kui Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse piirkondlik metsapatoloog oleks lubanud oma ekspertiisiotsusega kahjustusega metsas sanitaarraie tegemist, oleks olnud see aluseks raiet lubava metsateatise täitmiseks. Metsapatoloogi poolt metsa tervisliku ekspertiisi tegemine oleks välistanud võimaluse, et metsaomanik oma metsanduslike teadmiste tõttu võib sanitaarraie tegemise asemel korda saata ebaseadusliku raie. Analoogsed nõuded metsa kahjustuse korral vastava metsateatise esitamiseks ja metsakaitse ekspertiisi tegemiseks on kehtestatud ka praegu kehtiva MS § 41 lg 1 p 3, lg 2 p 1 ja 2 ja keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ § 22 alusel. F.L esitas XXX maaüksusel raie tegemiseks 15.07.2004 metsateatise registreerimisnumbriga 3230400127, millega taotles XXX maaüksusel ülepinnaliselt ehk metsa eraldusi märkimata 12,9 ha-lt raiuda sanitaarraie korras 58 tm metsa. Kohtus ütles F.L, et ta oli teadlik asjaolust, et kahjustatud metsa peab alati patoloog üle vaatama. Sellest hoolimata alustas ta XXX maaüksusel raietöödega, ootamata patoloogi otsust ja raiet lubava märkega metsateatist. F.L-i tegevus annab aluse arvata, et ta lasi XXX maaüksusel teadlikult läbi viia sellise raie, mille puhul ta teadis, et tema esitatud metsateatisele võidakse vastata keelduvalt. Kuna F.L jättis metsaomanikuna teadlikult tegemata kõik talle teadaolevad ja kohustuslikud tegevused metsakahjustusest teatamise ja raiet lubava metsateatise osas, mis on toimiku materjalidega tõendatud, siis ei ole alust kahtlusteks, mida kohus saaks tõlgendada süüdistatava kasuks. Ringkonnakohus leiab, et maakohtus uuritud tõenditega (otsuse lk 45-46) on tõendatud F.L-i poolt XXX maaüksuse eraldustel 11, 12 ja 13 tahtlikult ebaseaduslike raietööde teostamine, millega tekitati keskkonnale kahju 105 900 krooni. Puutuvalt XXX maaüksusesse märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus leidis (otsuse lk 52-53), et XXX maaüksusel kasvanud mets oli juba enne F.L-i teostatud raiet läbi raiutud ning metsa täius alla viidud. Raie tegemise ajal kehtinud MS § 13 lg 3 lubas nooremate kui saja-aastaste männi- ja kõvalehtpuupuistute, kaheksakümneaastaste kuusikute ning seitsmekümneaastaste kaasikute lageraiet juhul, kui nende täius on omanikust sõltumata põhjusel madalam keskkonnaministri määrusega kehtestatust. Kuid metsaseadus ei ole defineerinud, millal on metsa täius lubatust madalamale langenud omanikust sõltumata põhjustel. Lisaks leiab kohus, et kehtiv metsaseadus lähtub sellest, et juhul kui metsa täius on juba alla viidud, siis ei ole enam alust rääkida metsa kasvatamisest (harvendusraiete tegemise eesmärgiks on metsa kasvatamine), vaid metsa tuleb hakata uuendama (lageraie eesmärk on metsa uuendamine) ning selles mõttes on täiesti põhjendatud, et lageraie on lubatud metsas, mille rinnaspindala ja täius on langenud lubatust madalamale. Kohtu arvates ei ole sellel, kas täius ja rinnaspindala on langenud omanikust olenemata põhjustel või mitte, metsa loodusliku uuendamise seisukohast enam mingit tähendust. Kohus leiab, et praegu kehtiva MS § 29 lg 4 p 3 alusel on sätestatud eritingimus, mille esinemisel on metsa rinnaspindala alammääradest hõredamaks raiumine lubatud ning kohtuliku arutamise käigus on tuvastatud, et nimetatud eritingimus (metsa rinnaspindala ja täiuse langemine lubatust madalamale) oli 2003 aastal täidetud. Ringkonnakohus ei nõustu selle järeldusega ja leiab, et maakohus on tõlgendanud metsaseadust tendentslikult. Metsakasvatuse ning keskkonnakaitse seisukohalt on oluline välja tuua asjaolu, mis põhjusel on metsa täius lubatust allapoole langenud ning kas see põhjus võib olla aluseks selles metsas lageraie tegemiseks. Alati ei saa metsa madal täius olla

õigustavaks aluseks lageraie tegemisel. Näiteks kui harvendusraie tegemisel viiakse metsa täius madalamaks kui 0,4, siis ei anna see õigustust ja õiguslikku alust selle metsa lagedaks raiumiseks. Asjaolu, et metsa täius ja rinnaspindala on langenud lubatust madalamale omanikust olenemata põhjustel või mitte, ei oma tähtsust küll metsa loodusliku uuenemise seisukohast, kuid see on oluline õiguslikust aspektist. F.L ütles kohtus, et korraldas eraldustel 10, 11 ja 12 lageraie põhjusel, et metsaseadus lubab lageraiet teha, kui metsaomanikule on kahju tehtud ja metsa täius on alla viidud. Ringkonnakohus leiab, et selline seisukoht on väär ja MS selline tõlgendamine on ekslik. Metsaomanikust sõltumata põhjuste all on mõeldud MS-ses igasugust tegevust või mõju metsale, mis ei ole tingitud otseselt metsaomanikust, vaid muudest mõjudest (näiteks metsa kahjustamine loodusjõudude poolt). Lisaks ei ole MS-ses mõeldud igat konkreetset metsaomanikku (st eraldi eelmist, praegust või tulevast metsaomanikku), vaid metsaomanikku kui metsa valdajat, käsutajat ja haldajat üldiselt. Eelneva raie XXX maaüksuse metsas oli teinud eelmine metsaomanik. Juhul, kui esimene metsaomanik teeb oma metsas mingisugused raied, peab metsa võõrandamise korral järgmine metsaomanik paratamatult lähtuma oma majandustegevuses eelmise metsaomaniku juba tehtud tegevustest. Omandivahetusega lähevad metsaomaniku õigused ja kohustused üle uuele omanikule. Igal uuel metsaomanikul on seadusest tulenevad kohustused, mis lähtuvad otseselt eelmise omaniku tegevusest metsas. Nii näiteks on uuel omanikul metsa uuendamise kohustus juhul, kui eelmine omanik on selle tegemata jätnud, uute raiete planeerimisel ja läbiviimisel peab uus omanik lähtuma eelmise omaniku tehtud raietest jne. Seega ei saa peale omandivahetust uue metsaomaniku kavandatud raiete puhul uus metsaomanik väita, et eelmise metsaomaniku tehtud raied selles metsas ei ole metsaomaniku kui metsa kasutaja, käsutaja ja valdaja tegevuse tagajärg. F.L, omandades XXX maaüksuse, pidi oma majandustegevuse planeerimisel ja läbiviimisel samuti arvestama eelmise metsaomaniku tehtud raieid ning lähtuma sellest, et eelnevad raied olid otseselt eelmise metsaomaniku põhjustatud. Ringkonnakohus leiab, et maakohtus uuritud tõenditega (otsuse lk 50-52) on tõendatud F.L-i poolt XXX maaüksuse eraldustel 10, 11, 12 tahtlikult ebaseaduslike raietööde teostamine, millega tekitati keskkonnale kahju 356 880 krooni. Puutuvalt XXX maaüksusesse märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus leidis (otsuse lk 55-56), et on oluline vastuolu tõendite – sündmuskoha vaatlusprotokolli ja kohtuistungil F.L-i kaitsja poolt esitatud XXX maaüksuse 2004.a koostatud metsa majandamise kava vahel. 2003 aastal koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt ei olnud XXX maaüksusel varem raietöid tehtud. Kuid XXX maaüksuse 2004 aastal koostatud metsa majandamise kava takseerkirjeldustes on märgitud XXX maaüksusel eraldustel 1, 2 ja 4 tehtud raie 2002 aastal. Kohus leiab, et vastuolu on selles, et keskkonnale tekitatud kahjude määramisel ei ole arvestatud 2002. aastal tehtud raiega ja järelikult ei ole tõendatud, kui suur oli F.L-i tekitatud võimalik keskkonnakahju ning seega pole tõendatud ka tema süü. Ringkonnakohus ei nõustu selle järeldusega ja leiab, et XXX maaüksusele koostati metsa majandamise kava 2004 aastal ehk ligi aasta peale 2003 aasta sügisel toimunud raietöid. Juba tehtud raietöid kirjeldati takseerandmetes 2004 aastal kehtinud keskkonnaministri 17.03.1999 määruse nr 25 „Metsa korraldamise juhend“ punkti 31 alusel (eraldust iseloomustavad olulised iseärasused), kuid sellise kirjelduse märkimine ei olnud kohustuslik ning metsataksaator võis lähtuda oma hinnangus üksnes oma hinnangule ja arvamusele, mitte dokumentidele vms. Seega ei pidanud 2004 aastal metsa takseerinud isik XXX maaüksusel tehtud raie vanuse määramisel lähtuma mingisugustest täpsuse määramise normidest või vea hinnangust. Kindlalt on tõendatud XXX maaüksusel F.L-i poolt 2003. aastal tehtud

raie, mis aga ei ole omakorda 2004. aastal XXX maaüksusele koostatud metsamajanduskavas märkimist leidnud. Seega saab järeldada, et 2004 aastal koostatud XXX metsa majandamise kava takseerkirjeldustes sisalduv märge läbiviidud raiete osas ei käi mitte 2002, vaid 2003 aasta kohta. Ringkonnakohus leiab, et vahetult peale raiet mitme keskkonnainspektsiooni teenistuja osalusel koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll on kindlam ja usutavam tõend kui aasta peale raiet koostatud metsmajanduskava, kus juba tehtud raietöödele hinnangu andmisel puudus täpse raieaja määramise kohustus. Ringkonnakohus leiab, et maakohtus uuritud tõenditega (otsuse lk 54-55) on tõendatud F.L-i poolt XXX maaüksusel eraldustel 5, 7, 8, 14 tehtud ebaseaduslik raie, millega tekitati keskkonnale kahju 127 060 krooni. Karistus. Maakohus pidas vajalikuks F.L-i karistada reaalse vangistusega 6 kuud. Miks talle just selline karistus mõisteti, seda on maakohus väga üksikasjalikult põhjendanud (otsuse lk 57-59). Kaitsja apellatsioonis taotletakse karistuse mõistmist tingimisi. Kaitsja leiab, et selleks annavad aluse asjaolud, et F.L on varem kohtulikult karistamata, tegemist on II astme kuriteoga, mis pandi toime aastatel 2003-2004. Veel palutakse tugineda kohtupraktikale, mille kohaselt kriminaalasja menetlemise mõistliku aja möödumist võib arvestada karistuse mõistmisel. Ringkonnakohus nõustub kaitsja põhjendustega. Prokuröri apellatsioonis taotletakse karistuseks mõista 6 kuud vangistust. Mingeid põhjendusi, miks just selline karistus, prokurör välja toonud ei ole. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendustega karistuseks reaalse vangistuse mõistmise kohta, sest see ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Kuna F.L on varem kohtulikult karistamata, tegemist on II astme kuriteoga, mis pandi toime aastatel 2003-2004, siis on igati õigustatud tema suhtes kohaldada KarS § 73 sätteid ja lugeda talle mõistetud 6 kuud vangistust määratuks tingimisi. Seejuures ringkonnakohus arvestab ka kriminaalasja menetlemise mõistliku aja möödumist, sest kuriteo toimepanemisest on möödas üle 7 aasta. Tsiviilhagi. Keskkonnainspektsioon on esitanud keskkonnale tekitatud kahju heastamiseks F.L-i vastu tsiviilhagi 74 008.35 euro (1 157 979 krooni) nõudes. Maaüksuste kaupa on nõue järgmine: XXX 29 736.49 eurot (465 275 krooni). XXX 3 269.08 eurot (51 150 krooni). XXX 3 305.13 eurot (51 714 krooni). XXX 6 768.24 eurot (105 900 krooni). XXX 22 808.79 eurot (356 880 krooni). XXX 8 120.61 eurot (127 060 krooni). Maakohus rahuldas täielikult tsiviilhagi XXX ja XXX maaüksuste osas ning põhjendas (otsuse lk 56-57), miks see kuulub F.L-ilt väljamõistmisele. Kuna ülejäänud maaüksuste osas maakohus mõistis F.L-i õigeks, siis sellest tulenevalt tsiviilhagi rahuldati ainult 516 425 krooni ulatuses. Ringkonnakohtu otsusega tunnistati F.L süüdi ka XXX , XXX , XXX ja XXX maaüksuste episoodides ning sellest tulenevalt peab F.L hüvitama ka nende maaüksuste osas esitatud tsiviilhagi. Vastav hagi on esitatud 20.10.2006 (VII kd lk 99-110) ja seda täiendati 23.01.2008 (VIII kd lk 16-26). Lõplikuks nõudeks maakohtus jäi 1 470 099

krooni (X kd lk 111-128). Tsiviilhagi rahuldamise materiaalõiguslikud põhjendused on maakohtu otsuses XXX ja XXX maaüksuste osas välja toodud (otsuse lk 56). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab, et need on kohaldatavad ka ülejäänud maaüksuste kohta. Sellest tulenevalt kuulub Keskkonnainspektsiooni poolt ringkonnakohtus esitatud tsiviilhagi 74 008.35 euro (1 157 979 krooni) nõudes täielikult rahuldamisele ja see summa F.L-ilt väljamõistmisele. Menetluskulud. Maakohus lähtus menetluskulude väljamõistmisel (otsuse lk 59-60) sellest, et vastavalt kohtupraktikale süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel jäävad menetluskulud teatud osas riigi kanda. Maakohus leidis, et põhjendatud on F.L-ilt välja mõista õigusabi osutamisega kohtumenetluses tekkinud kulud summas 9404 krooni (1/3 summast 28 213 krooni) ja ülejäänud kulu 18 808 krooni kannab riik. Kohtueelses menetluses tekkinud õigusabi kuludest kogusummas 842.52 krooni 1/3 ehk 288 krooni mõisteti välja F.L-ilt ja ülejäänud kulu 554.52 krooni kannab riik. Kohtumenetluses F.L-ile riigi õigusabi osutamise kulud on 19 500 pluss 1209.50 pluss 7522.50 krooni ehk kokku 28 232 krooni. Maakohus on seda summat liites teinud arvutusvea ja näidanud seda ekslikult nii 28 219 kui 28 213 krooni (otsuse lk 59). Kohtueelses menetluses riigi õigusabi osutamise kulud on 842.52 krooni. F.L-ile on esitatud süüdistus 7-s episoodis. Ringkonnakohtu otsusega on ta süüdi tunnistatud 6-s episoodis ja 1-s õigeks mõistetud. Seega peab ta KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitama 6/7 menetluskuludest ja 1/7 jääb riigi kanda. 28 232-st kroonist peab F.L hüvitama 1546.60 eurot (24 199 krooni) ja 842.52-st kroonist 46.02 eurot (720 krooni). Riigi kanda jääb vastavalt 257.76 eurot (4033 krooni) ja 7.83 eurot (122.52 krooni). Määratud kaitsja vandeadvokaat A. Suubani poolt süüdistatavale ringkonnakohtus osutatud õigusabi eest tasumisele kuuluv summa 329.82 eurot tuleb jätta KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda, sest ringkonnakohus tegi KrMS §-s 337 lg 1 p 4 märgitud lahendi.

Ago Kutsar

Agu Timmi

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.