Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu augusti 2016 määrus muutmata.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud ringkonnakohtus S.S. kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või
kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.S.S. (avaldaja, võlgnik) esitas 18. aprillil 2016 Viru Maakohtule kaebuse Rakvere kohtutäituri Raigo Pärsi 8. aprilli 2016 otsuse peale, paludes selle tühistada osas, millega jäeti avaldaja kinnistutele käsutamise keelumärked. Kaebuse kohaselt on kohtutäitur algatanud 15. augustil 2011 Keskkonnainspektsiooni (sissenõudja) avalduse alusel täiteasja nr 158/2011/1851. Täitedokumendiks on jõustunud Viru Maakohtu 11. novembri 2010 otsus kriminaalasjas nr 1-08-11443, millega mõisteti avaldajalt sissenõudja kasuks välja keskkonnakahju hüvitamiseks 74 008 eurot 35 senti. Avaldaja esitas Euroopa Inimõiguste kohtusse kaebuse, mis võeti 2011. aastal menetlusse. Kohtutäituri avalduse alusel seati 24. oktoobril 2011 avaldaja kinnistutele sissenõudja kasuks keelumärked. Avaldaja taotles keelumärgete kustutamist, kuid kohtutäitur jättis 8. märtsi 2016 otsusega tema taotluse rahuldamata. Avaldaja esitas kohtutäituri nimetatud otsuse peale kaebuse, mille kohtutäitur jättis
8.aprilli 2016 otsusega rahuldamata. Avaldaja leidis, et kohtutäituri vaidlusalune otsus on õigusvastane, sest keelumärgete seadmine ei ole kooskõlas täitemenetluse seadustikuga. Keelumärkeid sai kinnistusraamatusse kanda pärast arestimisakti koostamist, kuid kohtutäitur arestimisakti ei teinud. Täitemenetlust alustati 4 aastat ja 8 kuud tagasi, mis ei ole kooskõlas täitemenetluse eesmärgiga tagada nõude võimalikult kiire sissenõudmine. Ka on kinnistud hinnatud alla nende tegeliku hinna.
2.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. Arusaamatuks jääb, miks soovib avaldaja kõikidelt kinnistutelt keelumärgete kustutamist ning ei soovi müüa ükskõik millist kinnistut kohtutäituri kontrolli all, et võlgnevust vähendada. Kohtutäitur on koduvalt palunud avaldajal tõendada kinnistute väärtust ekspertarvamuse esitamisega, kuid avaldaja ei ole seda teinud.
MAAKOHTU SEISUKOHT
3.Viru Maakohus jättis 16. augusti 2016 määrusega S.S. kaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt on praeguses asjas täitedokumendiks Viru Maakohtu
11.novembri 2010 otsus kriminaalasjas nr 1-08-11443. Tartu Ringkonnakohtu 30. märtsi 2011otsusega kriminaalasjas 1-08-11443 tühistati osaliselt eelnimetatud maakohtu otsus, sh tsiviilhagi väljamõistmise osas, ning ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldas sissenõudja tsiviilhagi avaldaja vastu 74 008 euro 35 sendi väljamõistmiseks. Tartu Ringkonnakohtu otsus on jõustunud. Keelumärke kinnistusraamatusse kandmise alus tuleneb täitemenetluse seadustiku (TMS) §-st 145. Kinnisasju hinnatakse TMS § 142 lg 1 ja § 143 p 4 koostoimes kinnisasja üleskirjutamise käigus, mil kinnisasja arestimisakti märgitakse kinnisasja hind. Tavajuhul saadetakse avaldus keelumärke seadmiseks kinnistusosakonnale TMS § 145 lg 1 järgi alles pärast kinnisasja arestimisakti koostamist. Kinnisasja hindamine ei pea olema viivitamatu toiming. Kinnisasja täitemenetluse eesmärk ei ole kinnisasja müümine (milleks on vajalik hindamine), vaid sissenõudja nõude rahuldamine. Seega võimaldab TMS kinnisasja hindamise erandjuhul edasi lükata kuni hetkeni, mil on selge, et sissenõudja nõude rahuldamiseks tuleb kinnisasi müüa. Praegusel juhul on kohtutäitur hinnanud, et täitmisteate kättetoimetamisest
tulenev viivitus võib oluliselt ohustada sundtäitmise eesmärgi saavutamist ning seadnud kinnistutele keelumärked TMS § 145 lg 4 alusel. Tõendamata on avaldaja väide, et kinnistud on hinnatud alla nende tegeliku väärtuse. Vaidlust ei ole selle üle, et kohtutäitur on kinnistud lasknud hinnata kinnisvarabürool Uus Maa. Hinnad on märgitud ka arestimisaktis, võlgnik ei ole hindasid vaidlustanud. Kinnistute hindamisel tuleb arvestada nii neil lasuvaid keskkonna säästmise meetmelisi piiranguid kui ka võimalikke hinna muutusi ning TMS § 53 lg 1 ei kohusta vara arestima täpselt sellises ulatuses, mis oleks võrdne sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katmiseks. TMS § 157 võimaldab võlgnikul müüa oma kinnisasja kohtutäituri kontrolli all. Avaldaja väidab vastuoluliselt, et täitur on viivitanud täitemenetluse läbiviimisega, samas leides, et täitur pidanuks arvestama kaebuse esitamisega Euroopa Inimõiguste kohtusse, ja ka sellega, et avaldaja taotleb ühe oma kinnistu riigi omandisse üleandmist. Nimetatud väide ei anna alust kohtutäituri otsuse tühistamiseks. Nende väidete osas, mida avaldaja kohtutäiturile esitatud kaebuses ei käsitlenud, tuleb jätta TMS § 218 lg 1 järgi seisukoht võtmata.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Avaldaja S.S. esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja uue määrusega avaldaja kaebus rahuldada (tühistada kohtutäituri otsus osas, millega jäeti avaldaja kinnistutele seatud keelumärked kustutamata). Maakohus leidis valesti, et keelumärgete kandmine kinnistusraamatusse oli kooskõlas TMS §-ga 145. Kohtutäitur esitas avalduse käsutamise keelumärke kinnistusraamatusse kandmiseks, jättes arestimisaktid vastuolus TMS § 145 lg-ga 1 koostamata. Asjas ei olnud tuvastatud eeldusi TMS § 145 lg 4 kohaldamiseks. Maakohus kohaldas valesti TMS § 157. Arvestades, et kohtutäitur jättis avaldaja kinnisasjad arestimata, oli kinnisasjade müük kohtutäituri kontrolli all õiguslikult võimatu. Maakohus kohaldas valesti TMS § 53 lg-t 1. Maakohus jättis põhjendamatult arvestamata avaldaja väidetega, et kohtutäitur on hinnanud kinnistud alla nende tegeliku hinna.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatud väited alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja märgib vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele järgmist.
6.Tuvastatud asjaoludel algatati avaldaja S.S. suhtes 15. augustil 2011 täitemenetlus. Kohtutäituri vaidlustatud otsuse kohaselt ei ole täitmisteadet allkirja vastu kätte toimetatud, sest AS Eesti Post tagastas selle 9. septembril 2011, seejärel saadeti avaldajale täitmisteade lihtkirjana (tl 13). Avaldaja on kinnitanud, et on täitmisteate kätte saanud (tl 2, 18). Toimikus on avaldaja kinnisasjade (registriosa nr-d XXXX, XXXX, XXXX ja XXXX) 25. mai 2016 arestimise aktid (tl 58-70) ning kohtutäituri 18. mai ja 25. mai 2016 e-kirjade väljatrükid (avaldajat teavitatakse eeltoodud kinnisasjade arestimisest ja saadetakse avaldajale arestimise aktid - tl 56). Tartu Maakohtu kinnistusosakonna elektroonilisest andmebaasist nähtub, et kohtutäituri 12. oktoobri 2016 avalduse alusel seati 24. oktoobril 2016 avaldaja kinnisasjadele (registriosa nr-d XXXX , XXXX, XXXX, XXXX, XXXX , XXXX , XXXX , XXXX ja XXXX ) käsutamise keelumärked. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt jättis Viru Maakohus 12. juuli 2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-9765 avaldaja kaebuse kohtutäituri 9. juuni 2016 otsuse peale samas täiteasjas rahuldamata
(selles tsiviilasjas oli sisuliselt avaldaja nõudeks oma kinnisasjade aresti alt vabastamine). Täitemenetlus on kestnud aastaid, avaldaja ei ole teinud kohtutäituriga koostööd võla tasumiseks.
7.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja väidetega TMS § 145 ebaõige kohaldamise kohta. TMS § 145 lg 1 kohaselt saadab kohtutäitur viivitamata pärast kinnisasja arestimisakti koostamist kinnistusosakonnale täitedokumendi ärakirja ja ühepoolse avalduse kinnisasja käsutamise keelumärke kandmiseks kinnistusraamatusse. TMS lg 4 järgi kui täitmisteate kättetoimetamisest tulenev viivitus võib oluliselt ohustada sundtäitmise eesmärgi saavutamist, võib kohtutäitur võlgniku kinnisasja arestida või lasta keelumärke registrisse kanda ka enne täitmisteate saatmist. Riigikohus on selgitanud (vt Riigikohtu 6. aprilli 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-10 p-d 12-15), et TMS § 145 lg 1 kui üldnormi kohaselt peab keelumärke seadmisele eelnema kinnisasja arestimisakti koostamine. Samas lahendis selgitas Riigikohus ka TMS § 145 lg 4 kui erinormi kohaldamise eeldusi, märkides, et viidatud sätte kohaldamise eeldusena on vajalik sellise asjaolu olemasolu, mis annab alust arvata, et keelumärke sissekandmisega viivitamine võib seada ohtu sissenõudja nõude rahuldamise. Samuti võib üheks selliseks erandlikuks asjaoluks olla olukord, kus sissenõudja kasuks ei ole seatud hüpoteeki, ning on vara võõrandamise või varjamise kahtlus. Riigikohus märkis, et TMS § 145 lg 4 on kohtutäituri diskretsiooniotsus ning võlgniku kaebuse esitamise korral peab kohtutäitur suutma viidatud sätte rakendamist põhjendada. Eeltoodut arvestades tuli maakohtul kontrollida avaldaja kaebuse alusel TMS § 145 lg 4 kohaldamise eeldusi. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on kohtutäitur kinnistutele keelumärgete seadmisel TMS § 145 lg 4 järgi hinnanud, et täitmisteate kättetoimetamisest tulenev viivitus võib oluliselt ohustada sundtäitmise eesmärgi saavutamist. Ringkonnakohtu hinnangul on kohtutäitur oma otsust põhjendanud ja ei ole selle tegemisel diskretsiooni piire ületanud. Kohtutäitur on selgitanud, milles seisnes täitmisteate kättetoimetamisest tulenev viivitus, mistõttu soovis kohtutäitur vältida, et avaldaja ei saaks vara müüa või kirjutada seda kolmandate isikute nimele. TMS § 8 järgi oli kohtutäituril kohustus võtta viivitamata tarvitusele kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Kohtutäitur on osutanud ka sellele, et sissenõudja kasuks ei ole seatud hüpoteeki. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtutäituri otsuse põhjendustest nähtuvalt võis täitmisteate kättetoimetamisest tulenev viivitus ohustada sundtäitmise eesmärgi saavutamist.
8.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega, et avaldaja kinnisasjade müük kohtutäituri kontrolli all oli õiguslikult võimatu. Maakohus märkis õigesti, et TMS § 157 võimaldab võlgnikul müüa oma kinnisasja kohtutäitur kontrolli all (TMS §-s 102 sätestatud korras, vt Riigikohtu 21. novembri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-131-12, p 12). TMS § 102 lg 1 ja 6 järgi võib kohtutäitur lubada võlgniku avalduse alusel ja sissenõudja nõusolekul võlgnikul endal müüa asja kohtutäituri kontrolli all ning asja müümine toimub müügilepingu kohta võlaõigusseaduses ettenähtud korras. TMS § 102 lg 4 esimese lause kohaselt ei luba kohtutäitur võlgnikul vara müüa vara arestimise aktis märgitust madalama hinnaga. Seega tuleb müümisel lähtuda kohtutäituri 25. mail 2016 koostatud kinnisasjade (registriosa nr-d XXXX, XXXX, XXXX ja XXXX) arestimise aktides märgitud hinnast.
9.Korraldades kinnisasjade täitemenetlust tuleb kohtutäituril juhinduda sissenõude pööramise üldsätetest (TMS 2. osa 4. ptk). TMS § 53 lg 1 järgi ei või arestida rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik. Sama sätte lg 3 järgi määrab vara arestimise järjekorra kohtutäitur, kuulates eelnevalt ära sissenõudja ettepaneku. Järjekorda määrates arvestatakse, et sissenõudja nõue tuleb rahuldada kõige kiiremal viisil ning et võlgniku õigustatud huve ei või kahjustada (vt TMS § 53 kohaldamise kohta Riigikohtu 6. aprilli 2010 määrus tsiviilasja nr 3-2-1-14-10, p-d 17-18).
Tuvastatud asjaoludel on kohtutäitur lasknud avaldaja kinnisasjad 2012. aastal hinnata kinnisvarabürool Uus Maa (tl 71-125), avaldaja omapoolset ekspertarvamust esitanud ei ole. Arestimisaktide kohaselt on avaldaja kinnisasjade (registriosa nr XXXX, XXXX, XXXX ja XXXX) hinnad vastavalt 20 000 eurot, 20 000 eurot, 10 000 eurot, 45 000 eurot. Maakohus märkis õigesti, et TMS § 53 lg 1 ei kohusta vara arestima täpselt sellises ulatuses, mis oleks võrdne sissenõudja nõude ja täitekulude suurusega. Praeguses asjas on kohtutäitur arvestanud hindamisel võimalikke hinna muutusi, aga ka kinnisasjadel lasuvaid keskkonna säästmise piiranguid. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa tuvastatud asjaoludel lugeda avaldaja kinnisasjade arestimist TMS § 53 lg 1 mõttes ebaproportsionaalseks. Avaldaja leiab, et kohtutäitur on hinnanud kinnistud alla nende tegeliku hinna, kuid pole oma väidet tõendanud.
10.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.