Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson
Määruse tegemise aeg ja koht
6. oktoober 2016, Tartu
Tsiviilasja number
2-16-6109
Tsiviilasi
S.S. kaebus kohtutäitur Raigo Pärsi 8. aprilli 2016 otsuse peale täiteasjas nr 158/2011/1851
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 16. augusti 2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
S.S. määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (avaldaja, võlgnik): S.S. (isikukood
Vastustaja (puudutatud isik): kohtutäitur Raigo Pärs
esindajad
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu augusti 2016 määrus muutmata.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud ringkonnakohtus S.S. kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või
kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
tulenev viivitus võib oluliselt ohustada sundtäitmise eesmärgi saavutamist ning seadnud kinnistutele keelumärked TMS § 145 lg 4 alusel. Tõendamata on avaldaja väide, et kinnistud on hinnatud alla nende tegeliku väärtuse. Vaidlust ei ole selle üle, et kohtutäitur on kinnistud lasknud hinnata kinnisvarabürool Uus Maa. Hinnad on märgitud ka arestimisaktis, võlgnik ei ole hindasid vaidlustanud. Kinnistute hindamisel tuleb arvestada nii neil lasuvaid keskkonna säästmise meetmelisi piiranguid kui ka võimalikke hinna muutusi ning TMS § 53 lg 1 ei kohusta vara arestima täpselt sellises ulatuses, mis oleks võrdne sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katmiseks. TMS § 157 võimaldab võlgnikul müüa oma kinnisasja kohtutäituri kontrolli all. Avaldaja väidab vastuoluliselt, et täitur on viivitanud täitemenetluse läbiviimisega, samas leides, et täitur pidanuks arvestama kaebuse esitamisega Euroopa Inimõiguste kohtusse, ja ka sellega, et avaldaja taotleb ühe oma kinnistu riigi omandisse üleandmist. Nimetatud väide ei anna alust kohtutäituri otsuse tühistamiseks. Nende väidete osas, mida avaldaja kohtutäiturile esitatud kaebuses ei käsitlenud, tuleb jätta TMS § 218 lg 1 järgi seisukoht võtmata.
(selles tsiviilasjas oli sisuliselt avaldaja nõudeks oma kinnisasjade aresti alt vabastamine). Täitemenetlus on kestnud aastaid, avaldaja ei ole teinud kohtutäituriga koostööd võla tasumiseks.
Tuvastatud asjaoludel on kohtutäitur lasknud avaldaja kinnisasjad 2012. aastal hinnata kinnisvarabürool Uus Maa (tl 71-125), avaldaja omapoolset ekspertarvamust esitanud ei ole. Arestimisaktide kohaselt on avaldaja kinnisasjade (registriosa nr XXXX, XXXX, XXXX ja XXXX) hinnad vastavalt 20 000 eurot, 20 000 eurot, 10 000 eurot, 45 000 eurot. Maakohus märkis õigesti, et TMS § 53 lg 1 ei kohusta vara arestima täpselt sellises ulatuses, mis oleks võrdne sissenõudja nõude ja täitekulude suurusega. Praeguses asjas on kohtutäitur arvestanud hindamisel võimalikke hinna muutusi, aga ka kinnisasjadel lasuvaid keskkonna säästmise piiranguid. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa tuvastatud asjaoludel lugeda avaldaja kinnisasjade arestimist TMS § 53 lg 1 mõttes ebaproportsionaalseks. Avaldaja leiab, et kohtutäitur on hinnanud kinnistud alla nende tegeliku hinna, kuid pole oma väidet tõendanud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.