Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 17.02.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number: 1-10-12266/11
Asja liik: Kriminaalasi
Menetlusliik: Lühimenetlus
Kuulutamise aeg: 17.02.2011
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1230

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-10-12266/8Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja29.11.2010

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

17. veebruar 2011 Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-10-12266

Kohtukoosseis

Kohtunikud Urmas Reinola, Meelika Aava, Malle Preimer O.V süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 ja § 424 järgi Harju Maakohtu 29. novembri 2010 otsus lühimenetluses Süüdistatav O.V, ik. XXX; XXXXX

XXXXXX;

elukoht:

XXXXXX

XXX XX-X XXXXXXX; XXXXXXXXXXX; ei tööta (töövõime kaotus 60 %); varem kriminaalkorras karistatud 3 korral, viimati Tallinna Linnakohtu 17.12.2004 otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3, KarS § 199 lg 2 p 4 järgi vangistusega 1a 7 k; väärteokorras karistatud korduvalt; tõkendvahistamine alates 15.07.2010.

Kriminaalasi Vaidlustatud kohtulahend

Apellatsiooni esitaja

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.Harju Maakohtu 29. november 2010 otsusega lühimenetluses tunnistati O.V KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi süüdi ja karistati vangistusega 8 kuud; süüdi KarS § 424 järgi ja karistati vangistusega 4 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 9 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ning mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud vangistust. Karistusaja hulka arvati 7 päeva eelvangistust ning kandmisele kuuluva vangistuse 5 kuud 23 päeva alguseks loeti 15. juuli 2010. O.V-lt mõisteti riigieelarve tuludesse sundraha 6525 krooni, määratud kaitsjale makstav tasu 3000 krooni, kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 48.50 krooni ja

2.O.V tunnistati KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi süüdi selles, et tema, olles isik, kes on viimase aasta jooksul pannud toime vähemalt kaks vargust, s.o. 26.11.2009, mille eest karistati Põhja Prefektuuri 13.04.2010 otsusega KarS § 218 lg 1 järgi; 28.11.2009, mille eest karistati Põhja Prefektuuri 05.02.2010 otsusega KarS § 218 lg 1 järgi, uuesti 13.06.2010 kella 14.00 paiku Tallinnas Forelli tn 12 asuvas Kristiine Spordihallis Kaljuronimisklubi võistlustel, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis kohtuniku laualt L. OÜ-le kuuluva ja J. K. kasutuses oleva sülearvuti HP Elite Book 8530P, maksumusega 27 000 krooni ja jooksis sülearvutiga spordihoonest välja, kuid peeti pealtnägijate poolt kinni; samuti selles, et tema, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil uuesti 17.06.2010 kella 09.30 ajal Tallinnas XXXXXX XXX XX asuvas kaupluses M., võttis müügisaali riiulilt šokolaaditahvli Kalevipoeg maksumusega 42,50 krooni ja väljus müügisaalist kauba eest tasumata; 12.07.2010 kella 14.30 paiku Tallinnas XXXXXXXX XXX XXX asuvas R. kaupluses võttis müügisaalist ühe pudeli konjakit Hennessy X.O. karbis maksumusega 1269,90 krooni, rikkus karbi külge kinnitatud turvaelemendi ja väljus müügisaalist kauba eest tasumata; 13.07.2010 kella 15.00 paiku Tallinnas XXXXXX XXX XX asuvas kaupluses M. võttis müügisaalist ühe pudeli konjakit Hennessy V.S maksumusega 399 krooni ja väljus müügisaalist kauba eest tasumata. Vargused jäid lõpule viimata, sest turvatöötajad pidasid ta kinni. KarS § 424 järgi tunnistati O.V süüdi selles, et tema 17.06.2010 kella 20.20 paiku Tallinnas Õismäe tee 117 maja juurest kuni Rannamõisa tee 34 ja 46 majade juurde, juhtis mootorsõidukit Peugeot 406 reg.nr 102 MDV, olles joobeseisundis: tuvastatud on fentanüüli, metadooni, alprasolaani ja amfetamiini sisaldus uriinis ja joobeseisundile vastavate kehaliste ja/või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

7.Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on O.V-le karistust mõistes järginud KarS §-s 56 sätestatut, arvestanud süü suurust ja karistust kergendava asjaoluna süü puhtsüdamlikku kahetsust. Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendatud järeldusega. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtukolleegium rõhutab, et kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest karistuse mõistmisel iseseisva alusena, sisaldub KarS §-s 56 ka süüdlase isikuline näitaja eripreventiivse prognoosi näol – kohus arvestab karistuse kohaldamisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Eelnevat silmas pidades on kohus oma otsuses õigustatult märkinud, et O.V, kes ei tööta, kellel on tasumata kõik viimastel aastatel mõistetud rahatrahvid, ei ole kohtu arvates võimalik karistada rahalise karistusega. Selline karistusliik ei ole suutnud teda mõjutada mitte enam toime panema uusi süütegusid, samuti ei oleks selline karistus tema puhul täidetav, sest süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad ka menetluskulud. Riigikohus on (otsus nr 3-1-1-24-07) sedastanud, et kui eriosa koosseisu sanktsioon näeb lisaks vangistusele ette ka kergemaliigilise karistuse, võib vangistust karistusena mõista üksnes olukorras, kus kergemaliigiliste karistuste võimalused on selgelt ebapiisavad või varasemate katsete käigus end ammendanud. On ilmselge, et varasemad karistused ei ole mõjutanud O.V loobuma süütegude toimepanemisest, mistõttu karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada üksnes reaalse vangistusega. Ülaltoodust lähtuvalt kohtukolleegium leiab, et ärakandmisele kuuluv vangistus on kooskõlas KarS § 56 sätestatuga ja selle muutmiseks seaduslikud alused puuduvad. Apellatsioonis väidetu selleks alust ei anna. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga selles, et O.V-le KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmisel kergema karistuse raskeima karistusega kaetuks lugemisel jääks süüdistatav liiklusalase süüteo eest sisuliselt karistamata. Põhjendatud on, et süüdlase mõjutamiseks mitte enam toime panna uusi eriliigilisi süütegusid, on vajalik mõistetud karistuste vähemalt osaline liitmine nagu maakohus käesolevas asjas tegi. Arvestades O.V isikuandmeid, millest nähtub, et uute kuritegude toimepanemistest loobuma ei ole teda mõjutanud ka reaalsed vangistused, pole otstarbekas ega kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt ka seaduslik talle mõistetud karistuse kergendamine.