1-10-12266/8 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

-AS Prisma Peremarket avalduse kohaselt varastati nende kaupluse müügisaalist Paldiski mnt.102 - 12.juulil 2010.a. konjak Hennessy X.O väärtusega 1 269,90 krooni ja rikuti selle turvaelement väärtusega 35 krooni (I kd. tl. 55); Hagi on esitatud summas 35 krooni, s.o. turvaelemendi lõhkumine, pudeli konjakit on nad tagasi saanud (I kd.tl. 61, 62); -tunnistajate J. K ja I. H ütlustest nähtub (I kd.t l.57, 58), et 12.07.2010.a. oli turvakaamerast näha meest, kes võttis riiulilt Hennessy X.O., eemaldas turvaelemendid. Pudeli pani algul kotti, pärast püksi, läbis kassa ja turvaväravad kauba eest maksmata. Teine turvatöötaja, keda kassa juures jõuti informeerida, pidas mehe kinni ning varas viidi turvaruumi. Kaks korda üritas mees ära joosta, kuid võeti uuesti kinni ja anti üle politseile; -tunnistajate ütlustega on kooskõlas asitõendi vaatlusprotokoll, s.o. kaupluse turvakaamera salvestus; salvestusest tehtud fotod on lisatud protokollile (I kd. tl 63 – 70); -asitõendina on vaadeldud ka turvaelementi (tl. 71 – 74); -kahtlustatavana on S.V kinni peetud 12.07.2010 kell 14.30 ning vabastatud 13.07.10.a. kell 11.30 (tl. 77 - 79); oma süüd varguse katses on ta tunnistanud ja kinnitanud, et Prisma müügisaali alkoholiosakonnas võttis ta riiulist konjaki Hennessy, pudeli küljest tõmbas jõuga lahti turvaelemendi, mille koos karbiga jättis riiulisse; pärast kassadest möödumist peeti ta kinni (I kd. tl. 80 - 81). -Maxima Eesti OÜ avalduse kohaselt püüti nende kaupluse müügisaalist Õismäe tee 46 13.07.2010.kell 15.00 paiku varastada konjakit Hennessy VS väärtusega 399 krooni (I kd.tl. 85); -tunnistaja V. K ütluste kohaselt nägi ta 13.07.10.a. kell 15.00 prillidega meest, kes võttis kaupluse müügisaalis riiulist ühe konjaki ja pani selle pärast endale püksi vahele, kassadest möödus kauba eest tasumata. Varas peeti kinni, kaup tagastati kauplusele (I kd. tl. 87). -kahtlustatavana on S.V kinni peetud 13. juulil 2010.a. kell 15.15, s.o. vähem kui kolme tunni möödumisel pärast tema vabastamist eelmise varguse katse eest (I kd. tl. 91 - 93): ta on kahtlustatavana ülekuulamisel oma süüd tunnistanud ja kinnitanud, et kassas maksis ta vaid jäätise eest, mitte konjaki eest, mille oli pannud endale pükste vahele ( I kd. tl. 95 – 97).. - S.V on karistatud Põhja Prefektuuri otsusega 05.02.2010.a. KarS § 218 lg 1 järgi (kütuse vargus 28.11.09 Pärnu mnt. 147 summas 161,83 kr) rahatrahviga 1 200 krooni (I kd. tl. 123 – 124) ja Põhja Prefektuuri otsusega 13.04.2010.a. KarS § 218 lg 1 järgi (metalltalade vargus 600 krooni väärtuses Mustamäe tee 30 - 26.11.09.a.) rahatrahviga 900 krooni (I kd tl. 125-126). Tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et S.V süü varguste toimepanemises 13.06. 2010, 17.06.2010.a., 12.07.2010.a. ja 13.07.2010, mis jäid kõik katse staadiumisse, on täielikku tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud süstemaatilise varguse katsena KarS 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Varastada püütud kaup on omanikele tagastatud ning hagi on esitanud üksnes Prisma Peremarket AS summas 35 krooni seoses turvaelemendi lõhkumisega. Hagile ei ole süüdistatav ega kaitsja vastuväiteid esitanud ning see kuulub rahuldamisele VÕS § 1043 alusel.

3.Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis (narkojoobes) 17.06.2010.a. on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud: -sündmuskoha vaatlusprotokolliga seoses liiklusõnnetusega ööl vastu 17. 06.2010 Tallinnas Õismäe tee 117 maja juures (II kd. tl. 5 - 25); -S.V terviseseisundi kirjeldamise aktiga nr. 239/26, kus on fikseeritud nüstagm, tugev kõikumine rombergi asendis, ebatäpsed liigutused, värin sõrmedes, laugudes (II kd. tl. 28), Wismari Haigla labori söeluuring on andnud positiivse tulemuse narkootiliste ainete amfetamiini ja fentanüüli suhtes (tl. 30-31). Ainete lõplikuks tuvastamiseks oli S.V-lt võetud uriin saadetud EKEI-sse. -Eksperdi arvamuse kohaselt sisaldas S.V uriiniproov fentanüüli, metadooni, alprazolaani ja amfetamiini (tl.32) ning arsti arvamuse kohaselt (tl.28) esines S.V joobeseisundile vastav kehaliste ja psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamise tulemusena. Sõiduki juhtimine sellises seisundis ei ole lubatud. -Tunnistaja J. D on andnud ütlusi oma auto vigastust kohta, auto parkis ta Õismäe tee 117 maja juurde (II kd tl. 34-36); tunnistaja G. Orlov on kirjeldanud sõiduauto Peugeot 102 MDV juhi sõidustiili ja ebaadekvaatset käitumist, teisele autole otsa sõitmist ja sündmuskohalt lahkumist (II kd. tl. 37), tunnistaja S. K on kirjeldanud S.V juhitava auto peatamist ning S.V seisundit: juht oli uimane, tuigerdas, jutt oli segane, politseiautos muutus tema käitumine agressiivseks ( II kd. tl. 39). -Kahtlustatav S.V on ise selgitanud, et 16.06.2010.a. päeval oli ta tarvitanud Xanaxit, mida arst oli talle välja kirjutanud, kuid sellele lisaks oli tarbinud ka teisi narkootilisi aineid nagu fentanüüli; öösel istus ta autorooli ja sõitis Õismäele kodu poole ning sõitis otsa elumaja ette pagitud sõiduautole, ehamatuse tõttu hakkas ta Rannamõisa poole sõitma, kuid politseipatrull pidas ta kinni (II kd .tl. 70-72). Tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et õigesti on S.V käitumine kvalifitseeritud KarS § 424 järgi kui joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Karistuse mõistmisel lähtub kohus S.V süüst, arvestab kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 199 lg 2 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse, KarS § 424 aga rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse. S.V, kes ei tööta, kellel on tasumata kõik viimastel aastatel mõistetud rahatrahvid, ei ole kohtu arvates võimalik karistada rahalise karistusega. Selline karistusliik ei ole suutnud teda mõjutada mitte enam toime panema uusi süütegusid, samuti ei oleks selline karistus tema puhul täidetav, sest süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad ka menetluskulud. S.V süü suurust iseloomustab asjaolu, et vaatamata varguste eest mõistetud rahatrahvidele on ta toime pannud neli uut varavastast kuritegu. Varastatu väärtust arvesse võttes on ühes episoodis tegemist arvutiga, kus kannatanule oleks tekitatud märkimisväärset kahju, vargustes kauplustest on asjas olnud erineva väärtusega. Oma kavatsustes toime panna üha uusi vargusi, on S.V olnud väga järjekindel: 12.07.10.a. oli ta varguse katse eest kinni peetud, vabastati 13.07.10.a. ja samal päeval paari tunni möödumisel sooritas ta juba uue varguse katse.

Kuna aga kõik vargused jäid katse staadiumisse, siis KarS § 60 lg 2 alusel võib S.V-le mõistetava vangistuse ülemmäär olla kaks kolmandikku sanktsiooni ülemmäärast ehk 3 aastat ja 4 kuud vangistust ning keskmine määr sellest oleks 1 aasta 8 kuud vangistust. Raskendavad asjaolud puuduvad, kergendavaks asjaoluks loeb kohus S.V süü puhtsüdamlikku kahetsust. Kohus nõustub prokuröri taotlusega karistada S.V varguste katsete eest 8-kuulise vangistusega, mis on tunduvalt alla keskmist kergendatud karistuse määra. Väiksema karistusmäära valik ei vastaks enam S.V süü suurusele ega tema isikule ning oleks vastuolus õiguskorra kaitsmise huvidega. Samuti nõustub kohus prokuröri taotlusega karistada S.V KarS § 424 järgi 4-kuulise vangistusega, mis on alla keskmist sanktsiooni määra. Liiklusalaste süütegude (väärtegude) eest on teda varem karistatud korduvalt rahatrahvidega ning liiklusalase kuriteo eest ei ole põhjendatud karistuse mõistmine sanktsiooni alammääras. Narkojoobes autot juhtides seadis S.V ohtu mitte ainult enda, vaid ka kõigi teiste liiklejate elu ja tervise ning kahjustas ka ühe kannatanu vara. S.V-le liitkaristust mõistes KarS § 64 lg 1 alusel ei pea kohus võimalikuks lugeda kergemat karistust kaetuks raskema karistusega, sest sellisel juhul jääks ta sisuliselt karistamata liiklusalase süüteo eest. Süüdlase mõjutamiseks, mitte enam toime panna uusi eriliigilisi süütegusid, on kohtu arvates vajalik mõistetud karistuste vähemalt osaline liitmine nagu taotles seda riiklik süüdistaja. Mõistetavat liitkaristust - 9 kuud vangistust tuleb vähendada ühe kolmandiku võrra, sest asja arutamine toimus lühimenetluses ning KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvata ka eelvangistuses viibitud aeg. Menetluskulud. KrMS § 180 lg 1 kohaselt tuleb süüdimõistva otsuse korral süüdistatavalt välja mõista ka menetluskulud. Antud asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 5 ja 9 kohaselt joobe tuvastamisega tekkinud kulud, määratud kaitsjale makstav tasu, kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjale koopiatate tegemise kulu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuritegudes süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära ehk 6 525 krooni. Õigusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 179, 180, 238, 311313.