Kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

16. veebruar 2011

Kriminaalasja number

1-10-12414

Kohtukoosseis

Sten Lind, Meelika Aava, Malle Preimer

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 08.12.2010. a otsus

Kriminaalasi

R.R-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi

Apellatsiooni esitaja

süüdistatav R.R

Süüdistatav

ik xxx; Eesti Vabariigi kodanik, xxxxxxxxxx, ei tööta, asub vahi all

Resolutsioon Jätta R.R-i apellatsioon

kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata

Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Maakohus mõistis S. Kalšnikovi süüdi kuues varguse katse ja ühe lõpuleviidud varguse episoodis. Mõistetud karistuse kohta märkis kohus otsuses, et R.R-i süü suurust mõjutab kuritegude rohkus ja nende toimepanemise intensiivsus. Süüdistuse kohaselt pani R.R kuritegusid toime niivõrd regulaarselt, et jõudis varastada ühest ja samast kauplusest kaupa ühe päeva jooksul kahel korral. Teda ei ole peatanud isegi asjaolu, et ta peeti turvateenistuse poolt kinni peale igat varguskatset. R.R-i karistust raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kuigi R.R avaldas puhtsüdamlikku kahetsust sunnib kuritegude toimepanemisel üles näidatud järjekindlus kohut sellesse kahetsusse suhtuma kriitiliselt. Süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. R.R on varem korduvalt, 16-l korral kriminaalkorras karistatud isik. R.R-i on viimase kohtuotsusega 19.11.2009.a. karistatud samalaadsete kuritegude toimepanemise eest, karistuse kandmiselt vabanes ta aprilli lõpus 2010 ja juba mai alguses peeti ta uuesti varguskatse toimepanemisel kinni. Tema taolisest käitumisest järeldab kohus, et varasemate karistustega ei ole karistuse eesmärke saavutatud, st eelmised karistused ei avaldanud R.R-ile nõutavat mõju ega ole pannud teda elama õiguskuulekalt. Seetõttu ei sobi süüdistatav ka kriminaalhooldusele ja temale mõistetavat karistust ei saa asendada üldkasuliku tööga, kuivõrd on küllaldane eeldus arvata, et ta käituks kriminaalhooldust takistavalt. Õiguskorra kaitsmise ja vabaduses viibivate isikute vara kaitsmise tagamise viisiks on ainult süüdistatavale reaalse vangistuse mõistmine. Karistuse määra valikul lähtub kohus süü ning tekitatud varalise kahju suurusest, arvestades siinjuures karistuse mõistmise põhimõtteid ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke. Seetõttu peab kohus otstarbekaks mõista süüdistatavale karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra.