Kohtulahend

Maakohtus tunnistas A. Bajev end täielikult süüdi kõikides temale inkrimineeritavates kuritegudes ja kahetses toimepandut. Maakohus, tuginedes kogutud tõenditele, leidis samuti, et A. Bajev on toime pannud talle inkrimineeritud kuriteod. Karistuse mõistmisel lähtus maakohus KarS § 56 lg-st 1,2 ning järgmistest Riigikohtu lahendites 3-1-1-14-07 p 6, 3-1-1-43-06 p 13.1, 3-1-1-99-06 p 15.1. väljendatud seisukohtadest Maakohus rõhutas, et A. Bajev on toime pannud 27 varguse episoodi ning tekitanud kannatanutele märkimisväärset kahju, mille ainult hüvitamata osa on 176 572 krooni. A. Bajev on varem 6 korda kriminaalkorras karistatud (varavastased, avaliku korra vastu suunatud kuriteod ja mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis). Varasemalt on teda 1-l korral karistatud rahalise karistusega (1995), 5-l korral vangistusega, millest 2-l korral oli A. Bajev karistuse kandmisest tingimuslikult vabastatud. Vaatamata sellele jätkas A. Bajev kuritegelikku tegevust. Väärteokorras on A. Bajev karistatud 57 korda. Maakohtu hinnangul näitavad eelnimetatud asjaolud, et A. Bajevi puhul on tegemist isikuga, kelle ellu on seadusevastane eluviis sügavalt juurdunud ja tema puhul ei saa enam olla kindel, et edaspidi ei pane ta toime uusi kuritegusid. Maakohus tuvastas, et A. Bajevi karistust kergendavateks asjaoludeks on süü ülestunnistamine, puhtsüdamlik kahetsus ja osaline kahju vabatahtlik hüvitamine varastatud asjade tagastamisel. Karistust raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Maakohus arvestas karistuse mõistmisel ka A. Bajevi terviseseisundit – töövõimekaotus

XXX%.

Maakohus leidis, et A. Bajevit ei saa karistada rahalise karistusega, kuna talle varasem rahaline karistus ei ole osutanud talle piisavat mõju. Ühtlasi on A. Bajevile väärteokorras määratud rahatrahvid suuremas osas maksmata jäetud. Seega asus maakohus seisukohale, et leebema karistusliigi kohaldamine ilmselt ei ole piisav ja proportsionaalne A. Bajevi poolt toimepandule. Maakohus leidis, et A. Bajevit tuleb karistada vangistusega KarS § 199 lg 2 järgi ettenähtud sanktsiooni piires, selle keskmisest määrast veidi suuremas määras. Ühtlasi arvestas maakohus, et ainult osa kuritegudest (3 vargust 2005) on toime pandud katseajal, kusjuures tingimuslik karistus, mitte ainult varem juba täitmisele pööratud, vaid hiljem tehtud kohtuotsuste alusel mõistetud karistustega liidetud. Liitkaristused on ära kantud. Apellatsioonis esitatud taotlused A. Bajev taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist talle mõistetud karistuse osas ning palub uue otsuse tegemist, millega mõista talle tingimisi karistus. A. Bajev märgib apellatsioonis, et ta vajab meditsiinilist abi järgmiseks XXXX , mis talle vangistuses tagatud ei ole. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, on seisukohal, et A. Bajevi apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus, hinnates A. Bajevi apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon maakohtu poolt mõistetud karistusele on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on karistuse mõistmise osas piisavalt põhjendatud, kohtu mõttekäik ja siseveendumuse kujunemine on lugejale selgelt jälgitavad ning ringkonnakohus ei tuvastanud, et maakohus oleks kriminaalmenetlusõigust rikkunud. Apellatsioonis taotleb A. Bajev maakohtu otsuse osalist tühistamist karistuse osas ja talle mõistetud karistuse kandmisest vabastamist tingimisi. Karistuse mõistmise osas leiab ringkonnakohus, et maakohus on karistuse mõistmisel lähtunud õigesti KarS §-s 56 sätestatust ja asjakohasest Riigikohtu praktikast. Ühtlasi on maakohus arvesse võtnud A. Bajevi varasemat karistatust, kuriteoga tekitatud märkimisväärset kahju, kergendavate asjaolude – süü tunnistamise, kahetsuse ja osalise kahju vabatahtlikku hüvitamist varastatud asjade tagastamisel – esinemist, raskendavate asjaolude puudumist ning A. Bajevi tervislikku seisundit. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu poolt A. Bajevile mõistetud karistus piisavalt põhjendatud ja kooskõlas olemasoleva kohtupraktikaga ning A. Bajevi karistuse vähendamiseks puudub alus. Ringkonnakohus märgib, et A. Bajevi apellatsioonis esitatud taotlus tema tingimisi vangistusest vabastamiseks on õiguslikult asjakohatu järgnevatel põhjendustel. Esiteks välistab tingimisi vabastamise KarS § 73 lg 6, mille kohaselt ei kohaldata karistusest tingimisi vabastamist tahtliku kuriteo toimepannud isikule, keda on varem karistatud vangistusega. Kuivõrd A. Bajevi on varasemalt korduvalt karistatud ka vangistusega, ei ole võimalik teda tingimisi karistuse kandmisest vabastada. Teiseks välistab karistusest tingimisi vabastamise allutamisega käitumiskontrollile KarS § 74 lg 5, mille teise lause kohaselt võib kohus kohaldada karistusest tingimisi vabastamist, kui uus, katseajal toimepandud kuritegu pandi toime ettevaatamatusest. A. Bajev on osaliselt tahtlikud kuriteod toime pannud katseajal, mistõttu on tema tingimisi karistuse kandmisest vabastamine, allutades käitumiskontrollile, samuti välistatud. A. Bajev on apellatsiooni põhjenduses viidanud halvale tervislikule seisundile. Siinkohal peab ringkonnakohus oluliseks viidata VangS § 49 lg-le 1, mille kohaselt on tervishoid vanglas riigi tervishoiusüsteemi osa, mistõttu on vajaduse korral ka vangistuses tagatud vajalik meditsiiniline abi, sealhulgas ka vajadusel toimetamine operatsioonile ning asjakohatu A. Bajevi vastupidine seisukoht. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohtu koosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja KrMS § 326 lg 2 kohaselt tuleb jätta see läbi vaatamata.

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.