7237,40 eurot Hageja OÜ GS Core (registrikood 16183586), lepinguline esindaja Priit Pööbo
Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
Kostja Toomaa OÜ (registrikood 14019061), seaduslik esindaja Priit Saks, lepinguline esindaja vandeadvokaat T.C 23.10.2024, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Toomaa OÜ-lt OÜ GS Core kasuks põhivõlg 6226,25 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 473,46 eurot ja alates 27.10.2023 viivis põhinõudelt (6226,25 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetluskulud kostja kanda.
4.Määrata kindlaks OÜ-le GS Core hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus 1495 eurot.
5.Välja mõista Toomaa OÜ-lt OÜ GS Core kasuks menetluskulu summas 1495 eurot.
6.Välja mõista Toomaa OÜ-lt OÜ GS Core kasuks viivis menetluskuludelt (1495 eurot) VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Asjaolud
1.OÜ GS Core esitas 26.10.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikul (kostjalt) 6654,42 euro saamiseks. Kohus tegi 27.10.2023 võlgnikule makseettepaneku millele võlgnik esitas vastuväite. Seoses vastuväitega lõpetati 24.11.2023 maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.OÜ GS Core esitas 07.12.2023 Pärnu Maakohtule hagi Toomaa OÜ vastu võlgnevuse nõudes.
3.Hagiavalduse (ja selle 26.01.2024 täienduse) aluseks olevate asjaolude kohaselt Elektrilevi OÜ (esialgne võlausaldaja), Eesti Energia AS (esialgne võlausaldaja) ja Toomaa OÜ (kostja) vahel on 31.01.2017a. sõlmitud elektrienergia müügileping nr XXX (tähtajatu, poole õigusega leping 1-kuulise etteteatamisega üles ütelda) ja võrguteenuse osutamise leping nr XXX/25.01.2017 (võrguettevõtjat esindas Eesti Energia AS, lepingu p.8) (edaspidi Leping, lisa1), mis jõustus hiljemalt 27.01.2017a. ning millede alusel esialgne võlausaldaja müüs elektrienergiat ja osutas võrguteenust kostjale tarbimiskohas XXX. Võrguteenuse leping oli sõlmitud tähtajatult (L.p. 3). Kostja on teinud lepingu lõpetamiseks asjakohase tahteavalduse. Esialgse võlausaldaja selgituse kohaselt kostja juhatuse liige Priit Saks avaldas soovi võrgulepingu nr XXX lõpetamiseks, kuna soovis sõlmida võrgulepingu ringi oma teisele ettevõttele (kui võrguleping lõpeb, siis lõpeb elektrileping võrgulepingu lõppemise päevast) ning esialgse võlausaldaja ja kostja vahel on lõpetatud lepingud 17.11.2022 (lisa 1- lõpetamise teade). Kostja ei ole lepingutest tulenevat kohustust täitnud ja on jätnud tasumata elektrienergia, taastuvenergia ja aktsiisi ning võrguteenuse tasu. Kostja on jätnud tasumata hagiavalduses toodud arved summas 6226,25 eurot (lisa 1, arved) alates oktoobrist 2022. Esialgne võlausaldaja loovutas lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega GS Core OÜ-le (edaspidi hageja) 21.09.2023a.(lisa 1, nõude loovutamise kinnitus). Kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses nõudele vastuväite, mistõttu anti asja menetlemine üle Pärnu Maakohtule. Kostja on esitanud järgmise vastuväite. Asjaolude kirjelduses on toodud aluseks Eesti Energia AS elektri müügilepingust nr. XXX tulenevad nõuded. Nimetatud leping on tegelikult sõlmitud Toomaa OÜ ja Elektrilevi OÜ vahel ja lepingu lahutamatuks lisaks on piiritlusakt XXX, mille rikkumise tõttu Elektrilevi OÜ alusetult rikastub, müües elektrit oma teistele klientidele, kasutades keelule vaatamata piiritlusaktis selgelt märgitud Toomaa OÜ vara ja seadmeid ilma kasutustasu maksmata. Lisaks pidev segadus mõõtevahetite vahetuse, tagantjärele arvete muutmise ja näitude esitamisega. Hageja kostja väidetega ei nõustu. Hageja hinnangul ei ole kostja välja toodud asjaolud aluseks kostja kohustuste täitmisest vabanemiseks. Kostja ei ole põhistanud esialgse võlausaldaja alusetut rikastumist ega arve muutmist ning näitude ebaõiget esitamist. Eelpooltoodust tulenevalt nõuab hageja kostjalt põhinõude 6226,25 euro tasumist (lisa 1arved, hagi p.1.4 arvutuskäik). Hageja nõuab elektrienergia, võrguteenuse, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiisi eest tasu järgmiste arvete alusel nr 683065475203, 683192774239 ja 683926610045 ning palub jätta ülejäänud kohtule esitatud arved tähelepanuta, kuna need ei
ole asjakohased ja on esialgse võlausaldaja poolt hagejale esitatud asjakohaste arvetega ühes elektroonilises dokumendis. Hageja nõuab kostjalt viivitusintresside (seadusest tulenev viivitusintressi määr, võttes aluseks viivisemäär 8% aastas, vähendades kostja kasuks lepingu üldtingimustes toodud määrast) tasumist alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 26.10.2023, summas 473,46 eurot (hagi p. 1.4 arvutuskäik). Vastavalt VÕS § 1131 lg 1 kohaselt on hagejal õigus nõuda ka kahju hüvitamist pärast lepingu lõppemist. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot (1x40 eurot kohustuse kohta). Hageja on esitanud kostjale mitmed meeldetuletuskirjad (lisa 2). Kohtupraktika kohaselt on sissenõudekulud iga arve kohta 40 eurot põhjendatud. Hageja palub 26.01.2024 esitatud hagiavalduse täienduses TsÜS § 5, VÕS § 3 lg 1, § 8 lg 2, § 85 lg 1, § 76 lg 1 ja § 82 lg 1, § 100, § 108 lg 1, § 113 lg 1 alusel: 1) välja mõista kostjalt Toomaa OÜ hageja GS Core OÜ kasuks põhinõue 6226,25 eurot, sissenõudekulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 473,46 eurot ja alates 27.10.2023 viivist põhinõudelt (6226,25 €) määraga 8% päevas kuni kohustuse kohase täitmiseni; 2) menetluskulud jätta kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidleb hagile vastu põhjusel, et esitatud nõude aluseks olevad elektritarbimise andmed on prognoositud, mistõttu ei ole arved esitatud tegelike mõõteandmete alusel (lisa 1 – Elektrilevi OÜ e-kiri). Kostja leiab, et mõõteandmeid ei ole viidud kooskõlla käesoleva ajani ning kostjal puudub tegelikult võlgnevus Elektrilevi OÜ ees. Samuti vahetas Elektrilevi OÜ korduvalt elektriarvesteid ning muutis mõõtetulemusi, mis on tinginud täieliku ebaselguse kujunenud võlgnevuse aluseks olevate arvestuste osas. Lisaks on vaidlusalune Eesti Energia AS-i, Elektrilevi OÜ ja kostja vahel asjaolu, et Elektrilevi OÜ kasutab kostja vara teistele klientidele elektrienergia müügiks. Nimelt kuulub Elektrilevi OÜ piiritlusakti kohaselt XXX asuv elektripaigaldis kostjale, kuid Elektrilevi ja Eesti Energia AS kasutavad paigaldist enda huvides selleks, et müüa elektrienergiat nimetatud elektripaigaldisega seotud klientidele. Kuivõrd kostja sellise temale kuuluva vara kasutusega ei nõustu, siis on poolte vahel vaidlus ka kostjale kuuluva vara kasutustasust. Kostja arvates ei ole Eesti Energia AS loovutanud nõuet kostja vastu 21.09.2023. a vaid 01.12.2023. a so siis, kui hageja kohtusse pöördus. Kuivõrd hagiavaldusele on lisatud hageja poolt kostjale edastatud 06.10.2023. a ja 17.10.2023. a kuupäevi kandvad meeldetuletuskirjad ning hagiavalduse kohaselt loovutati nõue 21.09.2023. a palub kostja esitada hagejal kohtule nõude loovutamist tõendav dokument. Kostjat ei ole kooskõlas VÕS § 170 ja § 172 mõttes võlausaldaja poolt teavitatud nõude loovutamisest. Käesoleval juhul nähtub hagile lisatud tõenditest, et Eesti Energia AS on allkirjastanud kinnituskirja ja allkirjastanud selle alles 01.12.2023. Kuivõrd käesoleval juhul on esitatud hagi lisana üksnes 01.12.2023. a digiallkirjastatud dokument leiab kostja ka, et nõude loovutamine kostja suhtes toimus alles 01.12.2023. Tulenevalt eeltoodust puudub hagejal ka õigus nõuda kostjalt sissenõudekulude hüvitamist summas 40,00 eurot, sest väidetava kulu on hageja teinud väljaspool lepingulisi suhteid Eesti Energia AS-ga. Täiendavalt märgib kostja 6.05.2024 seisukohas, et kuivõrd võrguettevõtja ehk hageja kasutab kostjale kuuluvaid seadmeid ega ole nende kasutamise eest tasunud kostjale, teeb kostja tasaarvestuse avalduse temal tekkinud võlgnevuse ja saamata tasu osas, mille võrra palub vähendada kostja võlgnevust hageja ees. Võttes arvesse, et kostjale ei ole teada, milline on harilik tasu suurus, mida võrguettevõtja sarnases olukorras tasub kliendile, taotleb kostja
kohtult nõuda välja Eesti Energia AS-ilt ja Elektrilevi OÜ-lt andmed selle kohta, kui palju võrguettevõtja tasub kliendile kuuluvate seadmete kasutamise eest tasu, kui võrguettevõtja edastab läbi kliendi seadmete elektrienergiat teistele klientidele. Kuigi kostja on teinud ka ise päringu Eesti Energia AS-ile ja Elektrilevi OÜ-le ei ole käesoleva seisukoha koostamise ajaks kostjani jõudnud vastused päringule. Lisaks eeltoodule on jätkuvalt kostja jaoks ebaselge võlgnevuse kujunemine. Kohtu põhjendused
5.Pooltel on tsiviilmenetluses võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Hageja ja kostja määravad ise, mis asjaolud nad oma nõuete ja vastuväidete põhjendamiseks esitavad ja milliste tõenditega neid enda kirjeldatud asjaolusid tõendavad. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Hagi tuleb menetleda poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.
6.Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.
7.Hageja on esitanud kostja vastu võlanõude, kuna kostja on jätnud esialgsele võlausaldajale arved maksmata ja toetub järgmistele peamistele asjaoludele: - Eesti Energia AS ja Toomaa OÜ vahel on 31.01.2017 sõlmitud tähtajatu elektrienergia müügileping nr XXX; - Elektrilevi OÜ ja Toomaa OÜ vahel on 25.01.2017 sõlmitud tähtajatu võrguleping nr XXX; - Eesti Energia AS on esitanud kostjale võrguteenuse ja elektrienergia tarbimise eest järgmised arved: perioodi 1.09.-30.09.2022 eest 30.09.2022 arve nr 683065475203, perioodi 1.10.-31.10.2022 eest 31.10.2022 arve nr 683192774239 ja perioodi 1.11.17.11.2022 eest 30.11.2022 arve nr 683926610045, millest kostjal on tasumata kokku 6226,25 eurot; - alates 17.11.2022 on kostja enda algatusel lõpetatud Elektrilevi OÜ ja kostja vahel sõlmitud võrguleping; - 21.09.2023 loovutas esialgne võlausaldaja lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega hagejale.
8.Pooled ei vaidle asjaolude üle, et: - kostja on sõlminud lepingud Eesti Energia AS-ga ja Elektrilevi OÜ-ga (kes on nõude loovutanud hagejale); - kostjale on teenuste osutamise eest arved väljastanud, kostja on need kätte saanud ning kostja ei ole neid täielikult tasunud.
9.Kostja vaidleb vastu, et tal arvete tasumise kohustus on: - kostja leiab, et esitatud nõude aluseks olevad elektritarbimise andmed on prognoositud ega ole esitatud tegelike mõõteandmete alusel; - kuna mõõteandmeid ei ole käesoleva ajani kooskõlla viidud, puudub kostjal võlgnevus Elektrilevi ees; - Elektrilevi vahetas korduvalt elektriarvesteid ning muutis mõõtetulemusi, mistõttu on võlgnevuse aluseks olevad arvestused ebaselged; - Ebaselge on võlgnevuse kujunemine; - Elektrilevi kasutab kostja vara teistele klientidele elektrienergia müügiks ja peab selle eest kostjale tasu maksma;
-
Kostja teeb hagejale tasaarvestusavalduse; Kostja leiab, et nõuet kostja vastu ei ole hagejale loovutatud 21.09.2023, 1.12.2023.
vaid
10.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
11.VÕS § 8 lg-te 1 ja 2 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
12.Asjas ei ole vaidlust selles, et 31.01.2017 sõlmisid Eesti Energia AS (esialgne võlausaldaja) ja Toomaa OÜ tähtajatu elektrienergia müügilepingu nr XXX, mille järgi müüb Eesti Energia AS kostjale elektrienergiat lepingus sätestatud tingimustel (dtl 54 jj). Elektrilepingu järgi on elektrienergia müügi perioodi alguseks 1.03.2017. Tarbimiskoha aadressiks on XXX ja mõõtepunkti kood on XXX. Elektrienergia müügilepingu lahutamatuks osaks on Eesti Energia AS elektrilepingu tüüptingimused (dtl 120 jj). Vaidlust ei ole ka selles, et Toomaa OÜ ja Elektrilevi OÜ sõlmisid 25.01.2017 tähtajatu võrgulepingu nr XXX (võrguettevõtja esindaja on vastavalt lepingu punktile 8 Eesti Energia, välja arvatud tüüptingimustes sätestatud juhtudel), mille alusel Elektrilevi OÜ osutab kostjale võrguteenust ja kostja tasub selle teenuse eest (dtl 59 jj). Tarbimiskoha aadressiks on XXX ja mõõtepunkti kood on XXX. Liitumispunkti asukoht on kokkulepitud piiritlusaktiga nr XXX. Võrgulepingu lahutamatuks osaks on Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimused madalapingel üle 63A ning keskpingel vastavalt õigusaktidele kehtestatud võrguteenuse hinnakirjad (dtl 124 jj). Elektrilevi on kehtestanud võrguteenuste hinnakirjad sh madalpingel üle 63A (dtl 135 jj). Vaidlust ei ole selles, et eelmärgitud tarbimiskohas on tagatud elektrienergia varustatus ja võrguteenus ning kostja on elektrienergiat ja võrguteenust tarbinud. Asja materjalidest nähtub, et 30.03.2022 on Elektrilevi OÜ kostjat teavitanud, et tarbimiskohas XXX on mõõteandmete edastamine kauglugemise teel häiritud. Teavituse kohaselt arvesti on töökorras ja salvestab tarbimisandmed, kuid näidud ei jõua arvestist Elektrilevi OÜ-ni. Elektrilevi tegeleb mõõteandmete edastamise taastamisega. Kostjale esitatud arved on alates 1.03.2022 koostatud prognoositud andmete alusel, arvestades kostja varasemat tarbimist. Kauglugemise taastumisel tehakse ümberarvestus tegelike mõõteandmete alusel (dtl 165). Tuvastatud on, et võrguleping nr XXX lõpetati kostjaga 17.11.2022 (dtl 57) ja Eesti Energia AS on loovutanud Toomaa OÜ vastu võrgulepingust nr XXX ja elektrilepingust nr XXX tekkinud nõude summas 6542,78 eurot (põhinõue 6231,55 eurot ja kõrvalnõue 311,23 eurot) hagejale - 1.12.2023 väljastatud kinnituskirja kohaselt 21.09.2023 (dtl 56).
13.Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimused madalpingel üle 63A ja keskpingel (kehtisid alates 1.01.2017; dtl 124 jj) punkti 8.1 ja 8.2 kohaselt võrguettevõtja mõõdab või määrab edastatud elektrienergia koguse kaugloetava mõõteseadmega ja töötleb mõõteandmeid õigusaktides ja/või võrgulepingus sätestatud korras. Kui on tegemist takistusega kaugloetavate mõõteandmete edastamisel ja need ei jõua võrguettevõtjani õigeaegselt, siis võrguettevõtja võib esitada arved prognoositud koguste alusel. Kui arvesti on kogused fikseerinud, siis ostja tasub tegelike mõõteandmete alusel.
Punkt 9.1 kohaselt on arvete esitamise aluseks mõõteandmed ja muud võrguettevõtja koostatud mõõteandmeid sisaldavad andmestikud ja dokumendid. Punkt 9.2 järgi arveldusperiood on 1 kalendrikuu. Arve esitatakse pärast arveldusperioodi lõppemist 01.-12. kuupäeval. Punkt 10.1 kohaselt ostja maksab arve esitajale võrgulepingust tulenevad tasud ning õigusaktides määratud tasud ja maksud, sh elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu ning muud tüüptingimustest tulenevad tasud arvetel märgitud maksetähtajaks, viidates arvel olevale viitenumbrile. Maksetähtaeg on arve koostamisest 14 päeva, kui arve esitaja ei ole sätestanud teisiti. Vastavalt p-le 13.1 kõik võrgulepingu täitmisega seotud teated, nõusolekud, kooskõlastused ja muud tahteavaldused loetakse kooskõlas lepinguga esitatuks ja kätteantuks, kui tahteavaldus on edastatud teisele poolele suulises, kirjalikus, kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis võrgulepingus märgitud või teisele poolele teatatud kontaktandmetel, kui võrgulepingus või tüüptingimustes ei ole konkreetse tahteavalduse esitamiseks eraldi kokku lepitud kindlat lubatud vormi. Suuliselt edastatud tahteavaldus on esitatud kooskõlas lepinguga, kui võrguettevõtja on selle salvestanud.
14.Eesti Energia AS elektrilepingu tüüptingimuste (kehtisid alates 15.09.2016; dtl 120 jj) punkti 1.2 ja 1.3 järgi on elektrienergia müügi eelduseks ostja tarbimiskoha mõõtepunktis võrguettevõtja ja ostja vahel sõlmitud võrguleping. Müüja müüb ostjale elektrienergiat ainult juhul, kui võrguettevõtja edastab elektrienergia ostja liitumispunktini ja kui ostjal on kooskõlas õigusaktide ja võrgulepinguga toimiv võrguühendus. Punkt 2.1 ja 2.2 järgi müüja müüb ja ostja ostab elektrienergiat lepingus kokkulepitud hinnaga. Elektrienergia hinnale lisanduvad õigusaktidega sätestatud tasud ja maksud. Ostja tasub kogu tegelikult tarbitud elektrienergia eest sõltumata sellest, kas tarbitud elektrienergia kogus on mõõdetud võrguettevõtja mõõteseadmega või määratud võrguettevõtja poolt õigusaktides ja/või võrgulepinguga sätestatud korras. Punkt 3.1 kohaselt ostja maksab müüjale elektrienergia tarbimise ja muud tüüptingimustest tulenevad tasud arvetel märgitud maksetähtajaks, viidates arvel olevale viitenumbrile. Maksetähtaeg on üldjuhul arve koostamisest 14 päeva, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Punkti 3.4. kohaselt kui ostja ei nõustu müüja esitatud arvega või nõustub sellega ainult osaliselt, teavitab ta sellest müüjat vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kohe pärast arve kättesaamist, ühtlasi põhjendades mittenõustumist. Osalise nõustumise korral maksab ostja arve osaliselt. Müüja kontrollib ostja avaldust ja teatab ostjale kontrolli tulemustest 10 päeva jooksul teate kättesaamisest arvates. Kui ostja avaldus ei olnud põhjendatud, maksab ostja tasu koos viivisega.
15.Kostja vaidleb nõudele vastu väites, et esitatud nõude aluseks olevad elektritarbimise andmed on prognoositud, mistõttu ei ole arved esitatud tegelike mõõteandmete alusel. Kostja leiab samuti, et mõõteandmeid ei ole viidud kooskõlla käesoleva ajani ning kostjal puudub tegelikult võlgnevus Elektrilevi OÜ ees. Kostja tugineb siinjuures eelpool märgitud 30.03.2022 Elektrilevi OÜ teavitusele (dtl 165).
16.Kohus kostjaga ei nõustu. Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimuste punkti 8.1 ja 8.2 kohaselt võrguettevõtja mõõdab või määrab edastatud elektrienergia koguse kaugloetava mõõteseadmega ja töötleb mõõteandmeid õigusaktides ja/või võrgulepingus sätestatud korras. Kui on tegemist takistusega kaugloetavate mõõteandmete edastamisel ja need ei jõua võrguettevõtjani
õigeaegselt, siis võrguettevõtja võib esitada arved prognoositud koguste alusel. Kui arvesti on kogused fikseerinud, siis ostja tasub tegelike mõõteandmete alusel. Kostja viidatud 30.03.2022 teavitusest nähtub, et kostja tarbimiskohas XXX on olnud mõõteandmete edastamine kauglugemise teel häiritud märtsis 2022. Arvesti on olnud ise töökorras ja salvestanud tarbimisandmed, kuid näidud ei jõudnud arvestist Elektrilevi OÜ-ni. Elektrilevi on kinnitanud, et tegeleb mõõteandmete edastamise taastamisega ja et kostjale esitatud arved on alates 1.03.2022 koostatud prognoositud andmete alusel, arvestades kostja varasemat tarbimist. Kauglugemise taastumisel tehakse ümberarvestus tegelike mõõteandmete alusel (dtl 165). Seega 2022 märtsis oli tõesti kostja tarbimiskohas häiritud mõõteandmete edastamine kauglugemise teel, kuid arvesti oli ise töökorras ning salvestas tarbimisandmed. Lihtsalt näidud ei jõudnud arvestist edasi Elektrilevini. Praeguses menetluses nõuab hageja elektrienergia ja võrguteenuse võlgnevust, mis on tekkinud perioodil september-november 2022. Nõude aluseks olevatel arvetel (dtl 38-40; 4143 ja 50-51) on märgitud millise lõppnäiduni on arveldusperioodil tarbitud elektrit arvestatud. Arvetelt nähtuvad elektrienergia tarbimiskogused, võrguteenuse ja elektri hinnapaketi info ning nende põhjal tehtud arvutuskäigud. Puudub märge, et arved oleks koostatud prognoositud andmete alusel. Sel perioodil puudusid kohtu hinnangul takistused kaugloetavate mõõteandmete edastamisel ja need on jõudnud võrguettevõtjani õigeaegselt. Kuna arvesti on kogused fikseerinud, siis on arved koostatud tegelikult tarbitud ja mõõdetud elektri koguste alusel ning järelikult pidi kostja tasuma tegelike mõõteandmete alusel. Kostja ei ole tõendanud enda väidet, et arvetel olevad andmed oleks prognoositud, et mõõteandmeid ei ole viidud kooskõlla käesoleva ajani ja et Elektrilevi vahetas korduvalt elektriarvestit või muutis mõõtetulemusi. Praegusel juhul puuduvad tõendid ka selle kohta, et kostja oleks vastavalt tüüptingimuste punktile 3.4 lepingu kehtivuse ajal Eesti Energiat nõuetekohaselt teavitanud, et ta ei nõustu vaidlusaluste arvetega, elektrienergia koguse ja võrgutasude osas või et ta oleks taotlenud mõõteseadmete kontrolli.
17.Lisaks on vaidlusalune poolte vahel asjaolu, et kostja väitel kasutab Elektrilevi OÜ ja Eesti Energia AS kostja vara teistele klientidele elektrienergia müügiks. Kostja arvates kinnitab seda asjaolu Elektrilevi OÜ piiritlusakt, mille kohaselt kuulub XXX asuv elektripaigaldis kostjale, kuid Elektrilevi ja Eesti Energia AS kasutavad paigaldist kostja väitel enda huvides selleks, et müüa elektrienergiat nimetatud elektripaigaldisega seotud klientidele.
18.Kohus leiab, et kostja ei ole põhistanud, milles seisneb tema elektripaigaldise väidetav kasutamine kostja poolt. Kostja esitatud 11.11.2022 piiritlusaktist nr JV-KHO-ja/1845 (dtl 182) ei nähtu, et Elektrilevi OÜ kasutab kostja elektripaigaldist elektri müügiks elektripaigaldisega seotud klientidele. Toomaa OÜ ja Elektrilevi OÜ vahel 25.01.2017 sõlmitud tähtajatu võrgulepingu nr XXX sätestab, et kostja (puidutööstus) tarbimiskoha aadressiks on XXX ja mõõtepunkti kood on XXX. Liitumispunkti asukoht on kokkulepitud piiritlusaktiga nr XXX. Nimetatud võrguleping nr XXX lõpetati kostjaga 17.11.2022 (dtl 57). 11.11.2022 sõlmitud piiritlusakt, mis on eelpool märgitud mõõtepunkti suhtes sõlmitud võrgulepingu lisa ja millega on annulleeritud piiritlusakt nr XXX, määratleb graafilise joonisega (skeemiga) liitumispunkti/mõõtepunkti (XXX) asukoha ning omandipiiri
võrguettevõtja ja kliendi elektripaigaldiste vahel. Ka Elektrilevi OÜ liitumistingimuste p 3.3.1 kohaselt määrab piiritlusakt turuosalise ja Elektrilevi vahelise omandi-ja teeninduspiiri. Ei võrgulepingus, piiritlusaktis ega võrgulepingu üldtingimustes pole sätestatud, et piiritlusaktis määratakse kliendi elektripaigaldise kasutamine võrguettevõtja poolt või selle kasutustasu maksmise kohustust. Võrgulepingus ja üldtingimustes sätestatud tingimustel osutab võrguettevõtja ostjale võrguteenuseid (üldtingimuste p 3.1). Võrguettevõtja poolt väljaehitatud mõõtepunktidesse on paigaldatud mõõteseadmed võrguteenuste ja elektrienergia koguste määramiseks. Puuduvad tõendid, et kostja oleks pöördunud vastavalt üldtingimuste punktile 4.4 võrguettevõtja poole nõudega seoses tema elektripaigaldise võimaliku kasutusega ja tasu saamiseks. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole enda vastuväiteid tõendanud ning hageja seisukohti ja tõendeid ümber lükanud. Seega on kostja vastuväited tõendamata ning paljasõnalised. Kohtupraktikas on leitud, et hagi rahuldamata jätmine ei ole põhjendatud olukorras, kus hageja esitab oma nõuet kinnitavad tõendid, kuid kostja tugineb vaid üldisele vastuväitele ning ei vaidlusta sõnaselgelt hageja esile toodud asjaolusid ega esita oma vastuväiteid kinnitavaid tõendeid (vt Riigikohtu 21. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-11, p 13).
19.Kohus leiab, et kostja 6.05.2024 menetlusdokumendis tehtud tasaarvestuse vastuväide ei vasta tasaarvestusavalduse nõuetele. Selles ei ole märgitud, missuguse enda sissenõutavaks muutunud nõude vana võlausaldaja vastu ta hageja nõudega tasaarvestab ja et tasaarvestus uue võlausaldaja nõudega on lubatud (VÕS § 171). Ainuüksi üldist seisukohta, et kostjal on vana võlausaldaja (võrguettevõtja) vastu vastunõue võlgnevuse ja saamata tasu näol elektripaigaldise kasutamise tõttu, ei saa lugeda tasaarvestusavalduseks, millega kohus saaks asja lahendamisel arvestada. Nõue, mida tasaarvestatakse, peab VÕS 197 lg 1 kohaselt olema täidetav, et teisel poolel peab olema õigus täita nõudele vastav kohustus tasaarvestavale poolele (RKTko 28.09.2011, 3-2-1-60-11, p 28). Kostja ei ole esitanud tõendeid, et tal oleks õigus mingisuguse kohustuse täitmist vanalt võlausaldajalt (ja hagejalt) nõuda. Kohus jättis 23.10.2024 eelistungil rahuldamata kostja 6.05.2024 taotluse välja nõuda Eesti Energia AS-ilt ja Elektrilevi OÜ-lt teave selle kohta, kui palju võrguettevõtja tasub kliendile kuuluvate seadmete kasutamise eest tasu, kui võrguettevõtja edastab läbi kliendi seadmete elektrienergiat teistele klientidele. Kostja ei ole tõendanud kohtule väidet, et ta on ise vastava päringu teinud, kuid ei ole vastust saanud, mistõttu puudus kohtul alus TsMS § 236 lg 2 alusel tõendit koguda. Kohus juhib tähelepanu, et kui kostja leiab, et tal on vana võlausaldaja (võrguettevõtja või elektrienergia müüja) või hageja vastu nõue tulenevalt asjaolust, et tema elektripaigaldist väidetavalt on kasutatud või kasutatakse elektrienergia edastamiseks teistele klientidele, siis on tal õigus pöörduda sellise nõudega kohtusse. Täna ei ole kostja aga käesolevas asjas esitanud mingeid andmeid, tõendeid ega põhistatud asjaolusid, mille järgi kohus saaks teha kindlaks, kas võrguettevõtja ja/või elektrienergia müüja on üldse mingil perioodil kostja elektripaigaldist kasutanud, kas selle eest tuleks tasu maksta ja kui palju jne. Seega ei ole täidetud ka tasaarvestusnõude materiaalsed eeldused.
20.Kostja väidab ka, et hageja ei ole tõendanud nõude loovutamise tegelikku aega ja kostjat ei ole kooskõlas VÕS § 170 ja 172 mõttes võlausaldaja poolt teavitatud nõude loovutamisest. Asja materjalidest nähtub, et Eesti Energia AS on teavitused nõude loovutamisest kostjale saatnud 10.08.2023 kehtivatele kontaktidele (samad kontaktandmed kinnitati e-teeninduses 6.11.2023): SMS teel telefonile XXX ning e-kirjaga aadressil XXX. Teatises palutakse võlgnevus tasuda hiljemalt 17.08.2023. Mittetasumisel nõue loovutatakse inkassofirmale (vt dtl 173).
Hageja on hagiavalduses märkinud, et esialgne võlausaldaja loovutas lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega hagejale 21.09.2023, mida kinnitab 1.12.2023 allkirjastatud Eesti Energia AS kinnituskiri hagejale (dtl 56). Kostja kontaktandeteks elektrienergia müügilepingus on: e-post aadress XXX ja mobiiltelefon XXX. Hageja on 6.10.2023 saatnud kostjale aadressile XXX teatised nõuete loovutamise kohta ja kohustuste täitmise nõude. Teatiste kohaselt on Eesti Energia AS 21.09.2023 loovutanud hagejale nõuded (sh kõrvalnõuded) kokku 3.10.2023 seisuga 6887.35 eurot. Aluseks o märgitud arved (dtl 62-76). 17.10.2023 on saadetud korduvad meeldetuletused ja kohtuhoiatused (dtl 79 jj). Eesti Energia AS elektrilepingu tüüptingimuste (dtl 120jj) punkt 5.7 sätestab, et kui ostja on jätnud kohustuse täitmata, on müüjal õigus nõue loovutada ja/või anda see sissenõudmiseks üle kolmandale isikule. Ostja on kohustatud hüvitama müüjale ja/või kolmandale isikule nõude sissenõudmisega tekkinud kulud. Tüüptingimuste punkt 9.1 kohaselt teated, nõusolekud, kooskõlastused ja muud tahteavalduses loetakse kooskõlas lepinguga esitatuks ja kätte antuks, kui tahteavaldus on edastatud teisele poolele suulises, kirjalikus, kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis lepingus sätestatud kontaktandmetel kui lepingus või tüüptingimustes pole konkreetse tahteavalduse esitamiseks eraldi kokku lepitud kindlat lubatud vormi ning ostjal on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda. Suuliselt edastatud tahteavaldus loetakse edastatuks, kui müüja on selle salvestanud. Müüja võib tahteavalduse edastada ka arvel. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Seega võis võlgnik lähtuda eeldusest, et nõude loovutamise teel saanud võlausaldajal on kõik seadusest tulenevad võlausaldaja õigused, sh õigus nõuet käsutada. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele (VÕS § 164 lg 2). VÕS § 170 esimese lause järgi loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Antud asjas on Eesti Energia teatanud kostjale nõude loovutamise kavatsusest ja hageja on teavitanud kostjat nõude loovutamisest 21.09.2023, mida kinnitab esialgne võlausaldaja. Seega on hageja tõendanud, et ta on esialgselt võlausaldajalt kehtivalt omandanud nõude kostja vastu 21.09.2023. Loovutamine on olnud lubatav ja kehtiv ka võlgniku nõusolekuta.
21.Mis puutub kostja väidetesse, et hagiavalduses kirjeldatud võlgnevuse suuruse kujunemine on ebaselge võrreldes kostjale esitatud maksehäireregistri teatistel olevate summadega, siis märgib kohus, et praeguses menetluses hindab kohus nõuet, mis on esitatud hagiavalduses, mitte maksehäireregistri teatistes (dtl 184). Kohtu hinnangul on hageja võlanõude kujunemist ja suurust hagiavalduses (ja selle täiendustes) piisavalt põhistanud ja tõendanud esitatud arvetega. Hagiavalduses märgitu kohaselt tuli kostjal: - 30.09.2022 arve nr 683065475203 (dtl 38 jj) alusel hiljemalt 17.10.2022 tasuda perioodil 1.09.2022 - 30.09.2022 tarbitud elektrienergia, võrguteenuse, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis, lisateenuste ja muude nõuete eest kokku 2829,84 eurot, millest kostja on tasunud 830,14 eurot ning tasumata on 1999,70 eurot. - 31.10.2022 arve nr 683192774239 (dtl 41 jj) alusel tuli kostjal hiljemalt 17.11.2022 tasuda perioodil 1.10.2022 - 31.10.2022 tarbitud elektrienergia, võrguteenuse, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiisi ning lisateenuste ja muude nõuete eest kokku 2488,38 eurot.
- 30.11.2022 arve nr 683926610045 (dtl 50 jj) alusel tuli kostjal hiljemalt 19.12.2022 tasuda perioodil 1.11.2022 – 17.11.2022 tarbitud elektrienergia, võrguteenuse, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiisi eest kokku 1738,17 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks need arved tasunud. Kostjale esitatud arvete alusel on tuvastatav, et arved on esitatud kostja lepingulisele tarbimiskohale aadressil XXX, XXX, mõõtepunkti koodiks on XXX. Ülejäänud hageja poolt koos hagiavaldusega esitatud arved: nr 683053624230 (dtl 36), nr 683211649457 (dtl 44), nr 683542390953 (dtl 46), nr 683626331549 (dtl 48) ja 683973260681 (dtl 52) ei ole hageja väitel asjasse puutuvad ega asjakohased ja kohus jätab need tähelepanuta. Kokkuvõtteks leiab kohus kostja vastuväidete osas, et need on otsitud ja põhjendamatud ning ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi põhinõude osas summas 6226, 25 eurot.
22.VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohtule arusaadavalt nõuab hageja kostjalt põhivõlgnevust tasumata arvete alusel summas 6226,25 eurot (1999,70 + 2488,38 + 1738,17), sissenõutavaks muutunud viivist seisuga 26.10.2023 (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise päev) summas 473,46 eurot (14,87+153,28+186,92+118,39) eurot (mis on arvestatud määra järgi 0,219 % päevas) ning edasiulatuvalt viivist põhivõlgnevuselt, so 6226,25 eurolt alates maksekäsu menetluse avalduse esitamisele järgnevast päevast määraga 8% päevas kuni kohustuse kohase täitmiseni (dtl 142 jj).
23.Elektrienergia müügilepingu lahutamatuks osaks oleva tüüptingimuste p 5.5. sätestab, et kui ostja ei maksa arvet maksetähtpäevaks, maksab juriidilisest isikust ostja kõigi tasude täieliku laekumiseni viivist tasumata summalt 0,20% päevas ja füüsilisest isikust ostja 0,066% päevas. Viivise arvestus algab maksetähtpäevale järgnevast päevast ja lõpeb tasude laekumise päeval (kaasaarvatult) (dtl 120 jj). Võrgulepingu lahutamatuks osaks oleva Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimuste madalapingel üle 63A ja keskpingel p 10.5 kohaselt, kui ostja ei maksa arvet maksetähtpäevaks, maksab juriidilisest isikust ostja arve esitajale kõigi tasude täieliku laekumiseni viivist tasumata summalt 0,1% päevas ja füüsilisest isikust ostja 0,07% päevas. Viivise arvestus algab maksetähtpäevale järgnevast päevast ja lõpeb tasude laekumise päeval (dtl 124 jj). Hageja arvestatud viivisemäär (0,0219% päevas) on viivisekalkulaatori andmetel väiksem nii lepingujärgsest (0,20% päevas) kui ka seadusjärgsest viivise määrast ning seega on kostja viivisenõue põhjendatud summas 473,46 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus
mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on vastava taotluse esitanud. Seega, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivised alates 27.10.2023 (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise järgnevast päevast) põhinõudelt 6226,25 eurolt kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid mitte hageja viimasena (26.01.2024) esitatud hagiavalduse täienduses taotletud määras 8% päevas, mis ei vasta ei lepingus kokkulepitud viivise määrale ega VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivisele. Kohus peab põhjendatuks kostjalt välja mõista edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
24.Hageja nõuab kostjalt ka sissenõudmiskulusid 40 eurot, kuna on saatnud kostjale mitmed meeldetuletuskirjad võla tasumiseks (dtl 62 jj). Sissenõudmiskulude hüvitamist majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku poolt reguleerib VÕS § 1131 lg 1, mis sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Elektrilepingu tüüptingimuste (dtl 120 jj) p 5.7 kohaselt on ostja kohustatud nõude loovutamisel hüvitama müüjale ja/või kolmandale isikule nõude sissenõudmisega tekkinud kulud. Seega tuleb kostjal hagejale tasuda ka sissenõudmiskulud 40 eurot.
25.Menetluses esitatud muud dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad, mis on otsuse põhjendavas osas kajastamata, ei omanud kohtu hinnangul tsiviilasja lahendamisel sisulist tähtsust, mistõttu kohus neid täiendavalt ei analüüsinud
26.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
27.TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
28.Hageja menetluskulude nimekirjade (hagiavalduses ja 2.12.2024 menetlusdokumendis) kohaselt on hageja antud tsiviilasja raames kandnud järgmisi menetluskulusid: 1) Maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv kokku 665 eurot; 2) maksekäsu menetluse õigusabikulud 20 eurot; 3) hagimenetluses lepingulise esindaja õigusabikulud 1150 eurot käibemaksuta (so 11,5 tundi tööd tunnihinnaga 100 eurot).
29.Kostja leiab, et hageja menetluskulud on ülemäära suured võrreldes asja sisulise mahu ja keerukusega ning lepingulise esindaja ajakulu tuleks vähendada 5,5 tunni võrra. Mõistlik õigusabi kulu oleks 600 eurot.
30.Kohus on seisukohal, et hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.
31.Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda
vaidluse sisust. Praeguse vaidluse sisu ei saanud olla hageja esindaja jaoks keeruline, mistõttu arvestab kohus lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 90 eurot (käibemaksuta).
32.Samuti on osaliselt üle paisutatud lepingulise esindaja ajakulu. Kohus leiab, et kostja ei pea hüvitama hagiavalduse täiendamise ajakulu 1 tunni ulatuses. Vajadus hagiavaldust (korduvalt) täiendada tulenes hageja lepinguliselt esindajast, kelle ebapädevuse tõttu tuli kohtul mitmel korral hagi käiguta jätta ja kohustada hagejat hagis olevaid puudusi kõrvaldama (28.12.2023, 2.01.2024, 23.01.2024). Arvestades kostja 28.02.2024 hagivastuse sisu ja mahtu (1,5 lk), ei olnud sellele tutvumisele ja analüüsile, kliendiga nõupidamisele mõistlik kulutada enam kui 1 tund. 21.03.2024 ja 27.05.2024 hageja vastuse koostamisele oli vajalik ja põhjendatud kulutada a ́ 1 tund, so kokku 2. Arvestades, et 23.10.2024 kohtuistung kestis 25 minutit, ei olnud vajalik selle salvestisega tutvumiseks ja analüüsiks kulutada rohkem kui 30 minutit. 2.12.2024 dokumendi sisu ja pikkust arvestades oli põhjendatud ja vajalik kulutada mitte rohkem kui 2 tundi.
33.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal hagejale hüvitada õigusabi kulude katteks 90 eurot x 9 tundi = 810 eurot (käibemaksu ei lisandu) ja TsMS § 4842 alusel maksekäsu menetluskulude katteks 20 eurot.
34.Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada tasutud riigilõiv summas 665 eurot.
35.Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
36.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.