Kriminaalasi nr.1-09-17035 Ärakiri
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
02.veebruaril 2011.a. Jõhvi kohtumajas
Kohtuasja number
1-09-17035
Kohtukoosseis
Kohtunik Loretta Pikma
Kohtuistungi sekretär
Piret Juuse juuresolekul
Prokurör
Sergei Travnikov
Asja läbivaatamise kuupäev
02.02.2011 avalikul kohtuistungil
Kohtuasi
Viru Vangla esitatud materjalid K.L-i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks K.L, isikukood xxx, viibib Viru Vanglas
Süüdimõistetu
Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus
Jätta K.L tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 22.12.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.L-i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. K.L on Harju Maakohtu 25.05.2010 otsusega süüdi tunnistatud KarS § 200 lg 2 p 7,8, § 266 lg 2 p 1,3 järgi ja karistuseks mõisteti KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2 alusel vangistust 2 aastat. Karistuse kandmise algus 21.08.2009 ja lõpp 21.08.2011. Kinnipidamisasutuses K.L-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 23 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vangistuses on viibinud enamuse ajast vahistatuna suletud sektoris, seetõttu ei ole talle koostatud ka individuaalset täitmiskava. Kinnipeetaval on põhiharidus, eriala puudub. Vabanemisel soovib jätkata haridusteed ametikoolis eriala omandamiseks. Vabanedes puudub garanteeritud töökoht ja kindel elukoht. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik elama asuda tädipojale kuuluvasse kahetoalisesse korterisse, kus elavad kinnipeetava ema, kaks venda, õepoeg ja tema elukaaslane. Korter on selgelt ülerahvastatud. xxx ei ole pakkuda kinnipeetavale korterit. Kinnipeetavat on korduvalt
karistatud varavastastes kuritegudes, kuriteod sooritatud rahalise kasu eesmärgil. Kinnipeetaval on võlanõudeid 99 000 krooni ulatuses. Enne vangistust täheldatud narkootikumide ja alkoholi kuritarvitamist. Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta Viru Vangla taotlust K.L-i tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. K.L taotleb ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei nõustu kinnipeetava ennetähtaegse vabastamisega. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et K.L tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Vangistuse ajal on kinnipeetavat 23 korda karistatud distsiplinaarkorras, mis räägib sellest, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid. K.L-i on kriminaalkorras karistatud 6 korda ( varavastaste ja avaliku rahu vastaste kuritegude eest) ning oli ka kahel korral kriminaalhooldusel kuid vaatamata sellele paranemise teele ei asunud ning taas pani toime uued kuriteod, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Viimase I astme kuriteo pani toime vähem kui 1 kuu peale eelmise karistuse ärakandmist. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Peale seda arvestab kohus, et kinnipeetav tarvitas alkoholi ja narkootikume ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mis samuti suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Kohus arvestab ka seda, et vabaduses puudub kinnipeetaval kindel elu- ja töökoht, mis raskendaks toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Samuti puudub kinnipeetaval vabanedes toetav sotsiaalne võrgustik. Kinnipeetava lähedased on enamjaolt kriminaalkorras karistatud. Samas on tal tasumata rahalisi nõudeid 99 000 krooni, mis omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Seega võib järeldada, et K.L-i puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Arvestades, kuriteo korduvust ja dünaamikat ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. K.L-i puhul peab kohus eriti tähtsaks sotsiaalabiprogrammides „Viha juhtimine“ ja „Eluviisitreening“osalemist vangistuse ajal. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu K.L-i vabastamata temale Viru Maakohtu 25.05.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Kohtunik
Loretta Pikma(allkiri)
Ärakiri õige Nooremreferent
Liivi Õun
Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 07.03.2011 Nooremreferent Liivi Õun
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.