Kohtulahend

18.05.2010, avalikul kohtuistungil

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 233 lg 1, § 238 lg 1 p 4, lg 2, § 310 lg 1, § 315 lg 4, § 318 lg 3 p 2, § 175 lg 1 p 5, 9, § 179 lg 1 p 1, 2 , kohus

OTSUSTAS

U.B süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7, 8 järgi süüdi tunnistada ja karistuseks mõista 3 aastat ja 6 kuud vangistust. U.B süüdistuses KarS § 266 lg 2 p 3 järgi süüdi tunnistada ja karistuseks mõista 3 kuud vangistust. U.B süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi süüdi tunnistada ja karistuseks mõista 5 kuud vangistust. U.B süüdistuses KarS § 213 lg 1 järgi järgi süüdi tunnistada ja karistuseks mõista 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 3 aastat ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3, võrra, mõistes U.B-le karistuseks 2 aastat ja 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus kohtuotsuste kogumi eest, liites mõistetud karistusele Viru Maakohtu 15.06.2009 kohtuotsusega mõistetud ning kandmata 2 kuud ja 27 päeva vangistust. Mõista seega U.B-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 6 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates 17.11.2009, lugedes KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Tõkend – vahistamine jätta muutmata.

S.V süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7, 8 järgi süüdi tunnistada ja karistuseks mõista 3 aastat vangistust. S.V süüdistuses KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi süüdi tunnistada ja karistuseks mõista 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3, võrra, mõistes S.V-le karistuseks 2 aastat vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates 21.08.2009, lugedes KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Tõkend – vahistamine jätta muutmata. J.V süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7 – 25 lg 1, 4 järgi järgi süüdi tunnistada ja kohaldades KarS § 61 lg 1 sätestatut, mõista karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3, võrra, mõistes J.V-le karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 18.-19.11.2009, so 2 päeva karistusaja hulka, millest tulenevalt kuulub J.V ärakandmisele 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 25.05.2010. A.M süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8 – 22 lg 3 järgi süüdi tunnistada ja karistuseks mõista 1 kuu vangistust. A.M süüdistuses KarS § 213 lg 1 järgi süüdi tunnistada ja karistuseks mõista 2 kuud vangistust. A.M süüdistuses KarS § 263 p 1 järgi süüdi tunnistada ja karistuseks mõista 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 4 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3, võrra, mõistes A.M-ile karistuseks 2 kuud ja 20 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg, so 28.04-18.05.2010, so 21 päeva karistusaja hulka, millest tulenevalt kuulub A.M ärakandmisele 1 kuu ja 29 päeva vangistust. KarS § 74 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata ja mitte pöörata täielikult täitmisele, kui A.M 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Määrata A.M katseajaks ViruVangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Käitumiskontrolli ajal on A.M kohustatud täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

Välja mõista A.M-ilt (alaealisel vahendite puudumisel, tema seaduslikult esindajalt, I G) riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: - 6525 krooni sundraha; - 3240 krooni kaitsetasu kohtueelses menetluses ja kohtus osutatud õigusabi eest; - 124,40 krooni toimiku koopia tegemise eest; Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB või nr 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui süüdimõistetu ei esita kohtule dokumente (märkida dokumendile kriminaalasja number ja mille eest ning kes ja kelle nimel on tasunud), millest nähtuks menetluskulu vabatahtlik hüvitamine, tuleb süüdimõistetul lisaks kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Anti Aasmaa Advikaadibüroo kasuks 2050 krooni advokaat Anti Aasmaa poolt süüdistatav U.B kaitsjana riigi õigusabi korras kohtus osutatud õigusabi eest. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Rakvere Advokaadibüroo OÜ kasuks 855 krooni (sh käibemaks 20 %) advokaat Kristel Vedro poolt süüdistatav S.V kaitsjana riigi õigusabi korras kohtus osutatud õigusabi eest. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Rakvere Advokaadibüroo OÜ kasuks 855 krooni (sh käibemaks 20 %) advokaat Kristel Vedro poolt süüdistatav J.V kaitsjana riigi õigusabi korras kohtus osutatud õigusabi eest. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Rakvere Advokaadibüroo OÜ kasuks 1140 krooni (sh käibemaks 20 %) advokaat Lembit Nirgi poolt süüdistatav A.M-i kaitsjana riigi õigusabi korras kohtus osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale võib süüdistatav ja tema kaitsja esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtumenetluse poolel teatada Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis 11. juunil 2010. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

tungida ning U.B tungiski koos L Ega lahtisest uksest V L elukohta, kust varastas mobiiltelefoni Nokia 1200 väärtusega 1584.75 krooni. Seega U.B, varastades isikute grupis ja sissetungimisega võõrast vara, pani toime KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, ning A.M, osutades tahtlikult teiste isikute tahtlikule õigusvastasele teole vaimset ja füüsilist kaasabi, pani toime KarS § 199 lg 2 p 7, 8 – 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Veel süüdistati U.B ja A.M-i selles, et nemad 17.06.2009 saatsid V Llt varastatud mobiiltelefoni kasutades kannatanule kuuluvalt SIM-kaardilt nr xxxx 63 korda SMS-sõnumeid Rate.ee tasulisele numbrile 15154 (lühisõnumiteenus Inpoc) SOL-ide ostmiseks, millega tekitasid kannatanule varalist kahju 3149.79 krooni. Seega U.B ja A.M , saades varalist kasu andmete ebaseadusliku sisestamise teel andmetöötlusprotsessi, panid toime KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. A.M-i süüdistati ka selles, et ta 05.10.2009 kella 19.00 paiku xxxx kortermaja ees kõrvaliste isikute juuresolekul tiris M V juustest ja lõi käega näkku, mille tagajärjel M V kukkus; seejärel tiris M V juustest, lõi ta pead mitu korda vastu metallist ust ning peksis käte ja jalgadega näkku ja selga, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse: pea põrutuse ja verevalumi vasakul pool kehal. Seega A.M, rikkudes vägivallaga raskelt avalikku korda, pani toime KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. U.B ja S.V süüdistati kohtueelsel menetlusel selles, et nad, S.V KarS § 266 lg 2 p1 tähendatud isikuna, koos lapseealise J.V-ga 09.08.2009 ajavahemikus 00.00 kuni 03.00 ronisid üle aia Rakveres Kastani 8a asuva Tika Auto OÜ territooriumile, kus tungisid ukse avamise teel sõiduautosse Xxxx ning aknaklaasi eest võtmise teel Tika Auto OÜ kontorisse. Seega U.B ja S.V, tungides isikute grupis ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt võõrale piirdega alale, hoonesse ja sõidukisse, panid toime kuriteo, mis U.B suhtes on kvalifitseeritud KarS § 266 lg 2 p 3 ja S.V kui KarS § 266 lg 2p 1 tähendatud isiku suhtes KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi. U.B ja S.V süüdistati kohtueelsel menetlusel selles, et nad 20.08.2009 kella 22.00 paiku Rakveres Lembitu tänaval röövisid noaga ähvardades S-S M (sündinud xxxx) mobiiltelefoni LG KG 288 väärtusega 799 krooni. U.B ja J.V süüdistati selles, et 16.11.2009 kella 18.30 paiku Rakveres Kastani 12 asuva spordihoone juures olevas parklas jooksis J.V järele H Vule ning püüdis ära tõmmata tema käekotti ning kui see ei õnnestunud, kutsus appi U.B , kes peksis peksis kannatanut jalaga näkku ning püüdis samuti tema käekotti koos selles olnud esemetega (isiklikud dokumendid, mobiiltelefon Samsung väärtusega 1500 krooni ja sularaha 400 krooni) ära tõmmata, mis aga ei õnnestunud kannatanu vastupanu tõttu.

U.B ja S.V tegevus on kvalifitseeritud KarS § 200 lg 2 p 7, 8 järgi ning J.V tegevus KarS § 200 lg 2 p 7 – 25 lg 1 ja 4 järgi.

PÕHJENDUSED.

U.B tunnistas end temale KarS § 200 lg 2 p 7, 8, § 266 lg 2 p 3, §199 lg 2 p 7, 8, § 213 lg 1 järgi esitatud süüdistuses süüdi, eitades vaid kannatanu H Vu peksmist. Nõustus lühimenetlusega ning kinnitas, et jääb oma kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Kohtus enda ristküsitlemist ei taotlenud. S.V tunnistas end temale KarS § 200 lg 2 p 7, 8, § 266 lg 2 p 1, 3 järgi esitatud süüdistuses süüdi, eitades vaid kannatanu S-S Mu noaga ähvardamist. Nõustus lühimenetlusega ning kinnitas, et jääb oma kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Kohtus enda ristküsitlemist ei taotlenud. J.V tunnistas end temale KarS § 200 lg 2 p 7 – § 25 lg 1, 4 järgi esitatud süüdistuses süüdi täies mahus. Nõustus lühimenetlusega ning kinnitas, et jääb oma kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Kohtus enda ristküsitlemist ei taotlenud. A.M tunnistas end temale KarS § 199 lg 2 p 7, 8 – § 22 lg 3, § 213 lg 1, § 263 p 1 järgi esitatud süüdistuses süüdi täies mahus. Nõustus lühimenetlusega ning kinnitas, et jääb oma kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Kohtus enda ristküsitlemist ei taotlenud.

-

-

tüdrukud meelitavad vana mehe majast välja ja siis poisid saavad märkamatult majja sisse minna, et varastada. U.B varastas majast telefoni, millega A.M hiljem SOL-e tegi /I kd, tl. 17-18, 36-38, 26-27/; U.B ütlustega selle kohta, et plaanis koos L Ega xxxxs vanema mehe juurde vargile minna ning A.M ja K P aitasid neid sellega, et meelitasid mehe majast välja, mille järel tema sisenes majja ning kuna raha ei leidnud, siis varastas mobiiltelefoni, mille abil A.M-iga hiljem Rates SOL-e tegid /I kd, tl. 21-22, 24-25/; A.M-i ütlustega selle kohta, et U.B ja L E plaanisid koos tema ja K Piga xxxx vargile minna. Tema ja K P meelitasid vanema mehe rattakummi pumpamise abistamise ettekäändel majast välja ning seejärel sai U.B vabalt majja siseneda ning varastada sealt mobiiltelefon, mille abil pärast Rates SOL-e saatsid /I kd, tl. 32-33/.

Lapseealiste K Pi ja L E suhtes on kriminaalmenetlus KrMS § 201 lg 1 alusel lõpetatud. /I kd, tl 43-45, 49-50/.

-

-

võtmise teel Tika Auto OÜ kontorisse. Sissetungimisega on põhjustatud varaline kahju summas 1380 krooni, millises ulatuses soovib esitada tsiviilhagi /II kd, tl 42-44, 45-46/; Tunnistajate K P ja Ü K ütlustega selle kohta et nemad nägid Tika Auto OÜ territooriumil J.V koos kahe nende jaoks tundmatu noormehega ning teatasid sellest K Ple, kes poisid hiljem kätte sai ning politseisse toimetas /II kd, tl 47-48, 54-55/; U.B ja S.V ning tunnistaja J.V ütlustega, milles kinnitavad võõrale territooriumile tungimist ning seal lõhkumisega varalise kahju põhjustamist. /II kd, tl 52-53, 57-58, 60-62/;

Nimetatud kuriteo toimepanemise ajal lapseealise J.V suhtes on selles kuriteoepisoodis kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 201 lg 1 alusel /II kd, tl 64-65/;

-

35/; S.V ütlustega, mis haakusid nii kannatanu kui tunnistajate ja U.B poolt antud ütlustega sündmuste käigu kohta. Samas kinnitab, et soovis klaarida M vaid vanas kriminaalasjas tekkinud nn võlga, kuna kogu hagi jäi tookord süüvõimeliste süüdistatavate kanda. Eitas Mu ähvardamist, väites, et vaid mängis nugadega, tehes nalja. Peale seda pakkus M ise välja variandi, et nad võiksid telefonid ära vahetada, mida nad ka tegid. /II kd, tl 10-12, 25-27/;

-

-

Tunnistaja M G ütlustega, et kohtus 16.11.2009 U.B ja J.V-ga . Õhtul tekkis mõte teha kotijooksu, millest tema keeldus osa võtmast. Algul jooksis ühele naisele järele J.V, kuid kui temal koti tõmbamine ebaõnnestus, siis läksid J.V ja U.B koos. Mida nad tegid, seda ta ei näinud, kuid hiljem uuesti juhuslikult kohtudes, rääkis U.B, et oli seda naist jalaga peksnud ja mööda maad lohistanud, kuid kotti kätte ei saanud. Hiljem samal õhtul, kohtudes tuttavate poistega, hakkas U.B nende ees kelkima kuidas ta oli kotijooksu teinud, kirjeldades sündmusi samuti nagu eelnevalt temalegi /I kd, tl 108-110/; Tunnistajate A N ja A E ütlustega selle kohta, et kohtusid 16.11.2009 kella 19.00-20.00 vahel U.B ja veel kahe poisiga. U.B kiitles, et oli rusikate ja jalgadega peksnud naisterahvast näkku, kuid kotti kätte ei saanud /I kd, tl 95-96, 104-105/;

KarS § 200 lg 2 p 7, 8 sätestab vastutuse röövimise, so võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, kui see on toime pandud grupi poolt relva või relvana kasutatava muu esemega või sellega ähvardades; KarS § 25 kohaselt on süüteokatse on tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele. Kaastäideviimise korral algab süüteokatse hetkest, mil vähemalt üks isikutest vastavalt kokkuleppele vahetult alustab süüteo toimepanemist. KarS § 200 lg 1 sätestatust tulenevalt moodustab röövimise objektiivse külje vägivalla abil võõra vallasasja äravõtmine. Röövimise objektiivne koosseis tuleb lugeda täidetuks, kui on tuvastatud, et isiku suhtes kasutati vägivalda ning et vägivalda kasutati asja hõivamiseks. Röövimise subjektiivne koosseis eeldab vähemalt kaudse tahtluse olemasolu tuvastatust objektiivse koosseisu asjaolude - seega nii vägivalla kasutamise kui ka asjade hõivamise suhtes ning lisaks sellele ka hõivatu ebaseadusliku omastamise eesmärgi tuvastatust. KarS § 25 lg 1 ja 4 kohaselt on süüteokatse tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele. Süüteokatse algab hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Kaastäideviimise korral algab süüteokatse hetkest, mil vähemalt üks isikutest vastavalt kokkuleppele vahetult alustab süüteo toimepanemist. Süüteokatse alguse määratlemisel ei saa arvesse võtta iga kaastäideviija käitumist eraldi, vaid kaastäideviijate tegusid tuleb hinnata tervikteo osadena. Kaastäideviimisena kvalifitseeritakse ka selline tegevus, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. Süüteokatsele kaastäideviimine on võimalik nii tegevuse kui ka tegevusetusena. Seega on tegu õigesti kvalifitseeritud ning õigesti süüdistatavatele inkrimineeritud. Hinnates tõendeid kogumis on kohus seisukohal, et U.B ja S.V süü kannatanu Mu röövimise episoodis on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud KarS § 200 lg 2 p 7, 8 järgi röövimisena, so võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, grupi poolt relva või relvana kasutatava muu esemega või sellega ähvardades. Mõlemad süüdistatavad tegutsesid kannatanu noaga ähvardamisel kooskõlastatult ja ühiselt, vastutades seega kaastäideviijatena. Kannatanu hinnangul oli oht reaalne, noaga ähvardamise ning hirmu tõttu soostus oma telefoni ära andma, seda tegelikult soovimata. Mingil viisil ei tõlgendanud tema U.B ja S.V tegevust naljatlemisena, vaid sai aru, et noaga ähvardamie oli suunatud temalt varalise kasu saamisele seoses väidetava võlaga. Nii kannatanu Mu kui tunnistajate M ja K ütlustest nähtub, et U.B ja S.V hirmutasid ja ähvardasid

kannatanut noaga ning seejärel võtsid temalt mobiiltelefoni, mida S.V nimetas küll telefonide vahetamiseks, kuid nende hinnangul oli S-S hirmul ning seepärast nõustus nn vahetusega. U.B ja J.V süü kannatanu V vara röövimise katses on samuti tõendatud ning õigesti kvalifitseeritud U.B suhtes KarS § 200 lg 2 p 7, 8 järgi ning J.V suhtes KarS § 200 lg 2 p 7 – 25 lg 1 ja 4 järgi võõra vallasasja äravõtmise katsena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupi poolt. Mõlemad süüdistatavad tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult, kasutades vägivalda eesmärgiga hõivata kannatanu vara. Kuritegu jäi katse staadiumisse süüdistatavate tahtest sõltumatutel asjaoludel, so kannatanu aktiivse vastupanu ja ohu tõttu vahele jääda. U.B poolt füüsilise vägivalla kasutamine on tõendatud nii J.V , kannatanu V kui tunnistajate G, N ja E ütlustega.

Süüdlase isik on määrav karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks. Seda eesmärki on võimalik saavutada kas isikut resotsialiseerides või tema edasist desotsialiseerumist vältides. Ei ole võimalik pidada karistuse mõistmisel silmas isiku mõjutamise eesmärki ja mitte arvestada tema isikut. Põhiseaduslik inimväärikuse põhimõte eeldab, et karistust mõistes ei muudetaks isikut abstraktseks ühikuks – vahendiks teiste mõjutamiseks või manipuleeritavaks ja ühiskonnaga kohandatavaks objektiks, st et karistuse üldpreventiivne eesmärk, so õiguskorra mõjutamine tervikuna ei tohi muutuda karistatava isiku kasutamiseks teiste isiku mõjutamisvahendina. Eripreventsiooniga on seotud karistatava isikuomadused, mis annavad aluse hinnata karistuse sisuks olevate repressiivsete ja kasvatuslike abinõude toimet konkreetsele süüdlasele. KarS § 32 alusel, isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Asjaolusid, mis tingiksid süüdistatavate karistusest vabastamise, ei ole tuvastatud. Samuti ei esine süüdistatavate poolt toimepandud kuritegude õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Kõigile süüdistatavatele inkrimineeritud süüteod on toime pandud kavatsetult ja otsese tahtlusega. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et varasemad karistused ning muud alaealiste suhtes kohaldatud mõjutusvahendid ei ole süüdistatavatele vähimatki mõju avaldanud. KarS § 199 lg 3 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on seaduseandja ette näinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kaasaaitajale, KarS § 199 lg 3 p 7, 8 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest mõistetakse karistus KarS § 22 lg 4 kohaselt seaduse sama sätte järgi, mille järgi vastutab täideviija. KarS § 200 lg 2 p 7, 8 ja KarS § 200 lg 2 p 7, 8 - § 25 lg 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud kolme- kuni viieteistaastase vangistus. KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. U.B , J.V ja A.M olid süütegude toimepanemise ajal kõik alaealised, süüvõimelised ja nende süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus on seisukohal, et süüdistatavad said aru oma teguviisist. Kohus ei ole ühegi süüdistatava puhul tuvastanud nende karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 57 mõttes. Karistust kergendava asjaoluna KarS § 56 mõttes arvestab kohus süüdistatavate puhtsüdamlikku kahetsust. U.Bon varem kohtulikult karistatud. Temale käesolevas kriminaalasjas süüks arvatud teod on toime pandud katseajal, mistõttu varasem tingimuslikult mõistetud karistus kuulub liitmisele käesolevas kriminaalasjas mõistetava karistusega. Ta on varem korduvalt karistatud ka väärteo korras. Käesolevas kriminaalasjas temale inkrimineeritud esimese süüteo varguse pani tema toime kaks päeva peale temale Viru Maakohtu 15.06.2009 kohtuotsusega. kolmekuulise tingimusliku vangistuse mõistmist. Alaealise süüdistatava suhtes Viru vangla kriminaalhooldusosakonna 29.05.2009 koostatud kohtueelse ettekande kohaselt on U.B tulenevalt sõltuvusainete

tarvitamisest, sõpruskonna valikust, riskivast ja hoolimatust, teisi ärakasutavast eluviisist, agressiivsest käitumisest ning enesevalitsuse kaotamisest risk uue kuriteo toimepanemisele. Ametniku ettepaneku kohaselt on tema suhtes põhjendatud šokivangistuse kohaldamine /I kd, tl 113-117/. Iseloomustus T E on rahuldav /I kd, tl 124/. Kriminaalhooldusametniku seisukohta võimaliku šokivangistuse mõistmiseks ei saa käesoleval ajal enam pidada põhjendatuks, kuna kõik U.B-le käesolevas kohtuasjas inkrimineeritud kuriteod on toime pandud peale ametniku seisukoha saamist. S.V on varem viiel korral kohtulikult karistatud. Temale tingimuslikult mõistetud karistused on kasteaja kestel täitmisele pööratud. On varem korduvalt karistatud ka väärteo korras. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et varasemad karistused ei ole süüdistatavatele vähimatki mõju avaldanud. Käesolevas kriminaalasjas temale inkrimineeritud esimese süüteo pani tema toime vaid vähem kui ühe kuu möödumisel peale vanglast vabanemist, mis väljendab üheselt tema hoolimatut suhtumist õiguskuulekasse käitumisse. Kohus on seisukohal, et U.B ja S.V on põhjendatud karistada reaalse vangistusega, kuna varasemad karistused ei ole motiveerinud neid õiguskuulekalt elama. Kohus leiab, et kummagi süüdistatava puhul ei saa kõne alla tulla karistuse mõistmine tingimisi. Mõlemad süüdistatavad on alus süüdi mõista I astme kuriteos, mis oma olemuselt välistab karistuse tingimusliku mõistmise. Kohus peab eeltoodut arvesse võttes põhjendatuks karistada U.B ja S.V reaalse vangistusega selle alammäärale lähedases määras. J.V on varem kohtulikult karistamata. Alaealise süüdistatava suhtes Viru vangla kriminaalhooldusosakonna 10.12.2009 koostatud kohtueelse ettekande kohaselt on J.Vtulenevalt hariduse mitte väärtustamisest, suhtlemisest peamiselt mitte seaduskuulekate noortega, sõltuvusaine, so alkoholi tarvitamisest, impulsiivsest ja mõtlematust käitumisest, risk uue kuriteo toimepanemisele. Ametniku ettepaneku kohaselt on tema suhtes põhjendatud allutamine käitumiskontrollile /I kd, tl 118120/. Kohtueelsest ettekandest nähtuvalt on temale xxxx antud iseloomustus negatiivne. xxxx iseloomustatakse teda rahuldavalt. Käesoleva kriminaalasja kohtumenetluse käigus on siiski selgunud, et kriminaalhooldusametniku seisukohta ei saa pidada põhjendatuks, kuna J.V, olles teadlik menetlusest tema suhtes käesoleva kriminaalasja raames, jätkas süütegude toimepanemist. Varasemalt on tema suhtes lapseealisuse tõttu kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 201 lg 1 tunnustel. Kriminaalasjas nr 10230101892 on temale esitatud kahtlustus mitmete süütegude hilisemas toimepanemises Tallinnas ning 10.02.2010 kohaldas Harju Maakohus tema suhtes tõkendina vahistamist, tõkestamaks kuritegude toimepanemise jätkamist tema poolt. Käesolevas kohtuasjas karistuse mõistmisel J.V-le kohus ei käsitle kriminaalasja nr 10230101892 raames temale inkrimineeritud süütegusid ega võta neid arvesse karistuse mõistmisel, kuid hindab nimetatud asjaolu tema hoolimatu suhtumisena õiguskuuleka käitumise vajadusse. J.V on vaatamata oma noorusele toime pannud I astme kuriteo, mis nagu juba eelpool mainitud, oma olemuselt välistab karistuse tingimusliku mõistmise. Kuriteo toimepanemise initsiaatoriks oli tema, tehes ettepaneku rünnata kannatanu H Vut ning hõivata tema vara. Seega peab kohus põhjendatuks karistada teda vangistusega, kuna on seisukohal, et karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega ning seda saab pidada piisavaks abinõuks, et tagada alaealise edasine resotsialiseerumine. Kars § 61 lg 1 alusel, arvestades siiski erandliku asjaolunaJ.V alaealisust ning võttes arvesse, et tema

ei ole varem kohtulikult karistatud, peab kohus võimalikuks mõista talle karistusena vangistus alla seaduses sätestatud alammäära. A.M on varem kohtulikult karistamata, kuid on korduvalt karistatud väärteo korras. Alaealise süüdistatava suhtes Viru vangla kriminaalhooldusosakonna 10.12.2009 koostatud kohtueelse ettekande kohaselt on temal tulenevalt lähedaste suhete puudumisest perekonnaga, hariduse mitte väärtustamisest, sõltuvusainete tarvitamisest, impulsiivsest ja mõtlematust käitumisest risk uue kuriteo toimepanemisele. Ametniku ettepaneku kohaselt on tema suhtes põhjendatud allutamine käitumiskontrollile, millele lisaks oleks põhjendatud kohustada teda osalema sotsiaalabiprogrammis /I kd, tl 121-123/. Temale koolist antud iseloomustused on negatiivsed /I kd, tl 125, 126/. Kohus arvestab, et A.M viibis kohtumenetluse ajal 21 päeva eelvangistuses. Ülejäänud karistuse osas peab kohus siiski põhjendatuks karistada A.M-i tingimusliku vangistusega ühes tema allutamisega käitumiskontrollile. Kuna alaealisel on tuvastatud sõltuvusainete kasutamisest ning toetava sotsiaalse tugivõrgustiku puudumisest tulenevad probleemid, siis on põhjendatud määrata temale katseajal täiendavate kohustustena alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keeld ning osalemine kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalabiprogrammis Nimetatud meetmeid saab käesoleval ajal pidada piisavateks, et vältida süütegude edaspidine toimepanemine A.M-i poolt.

ASITÕENDID

Kriminaalasja juures olevad asitõendid, so nuga ja mobiiltelefon Nokia kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel peale kohtuotsuse jõustumist hävitamisele.

MENETLUSKULUD

KrMS § 180 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 179 lg 1 p 1, 2 alusel mõistab kohus käesolevas kriminaalasjas süüdimõistetutelt menetluskuluna välja sundraha riigituludesse, Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 alusel süüdimõistetutelt välja mõista tasu toimiku koopia tegemise eest ja kaitsjatele väljamaksmisele kuuluva tasu. Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/ /allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer Lea Herne

Tartu Ringkonnakohtu 22.09.2010

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 326 lg 2 jätta süüdistatav U.B ja tema kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa ning süüdistatav J.Vja tema kaitsja vandeadvokaat Kristel Vedro apellatsioonid Viru Maakohtu 25. mai 2010 otsusele läbi vaatamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ kaudu 960 (üheksasada kuuskümmend) krooni, sealhulgas käibemaks 160 (ükssada kuuskümmend) krooni, vandeadvokaat Kristel Vedro`le tema poolt J.V-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista J.V-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Kristel Vedro poolt osutatud õigusabi eest 800 krooni, millele lisandub käibemaks 160 krooni, kokku 960 krooni riigituludesse. J.V tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034800017 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „J.V 1-0917035 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsus jõustus 27. oktoobril 2010. a. Riigikohtu kohtumäärusega. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.