20. detsember 2024.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-662
Tsiviilasi / hagi ese
S Oi (O) hagiavaldus A Pi (P) vastu lepingu alusel üleantu tagastamise ja kahjuhüvitise maksmise nõuetes
Hagihind
8227,57 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
S O (isikukood xxx, aadress xxx) Lepingulised esindajad I V ja K O
Kostja
A P (isikukood xxx, aadress xxx) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 26.11.2024.a, pärast istungit kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
2.Välja mõista A Pilt (P, isikukood xxx) S Oi (O, isikukood xxx) kasuks 8150,74 (kaheksa tuhat ükssada viiskümmend) eurot 74 (seitsekümmend neli) senti.
3.Jätta rahuldamata S Oi (O, isikukood xxx) hagiavaldus A Pi (P, isikukood xxx) vastu kahjuhüvitise 74 (seitsekümmend neli) eurot ja 4 (neli) senti ja viivise 2 (kaks) eurot 79 (seitsekümmend üheksa) senti tasumise nõuetes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Jätta menetluskuludest 1% (üks protsent) S Oi (O, isikukood xxx) kanda ja 99% (üheksakümmend üheksa protsenti) A Pi (P, isikukood xxx) kanda.
5.Määrata menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.S O (hageja) esitas 14.01.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse A Pi (kostja) vastu lepingu alusel üleantu tagastamise ja kahjuhüvitise maksmise nõuetes (dtl-d 3-11). Kohus võttis hagi 26.01.2024 menetlusse (dtl 145). Kostja vastas hagile 15.02.2024 (dtl-d 155-161). Eelistung toimus 16.05.2024 (dtl-d 181-193). Hageja esitas 31.05.2024 tõendid (dtl-d 194-211). Kostja esitas 18.06.2024 täiendava seisukoha (dtl-d 217-219). Hageja esitas 28.06.2024 vastuse kostja seisukohale (dtl-d 220-225). Kohus lõpetas 22.07.2024 eelmenetluse (dtl 227). Kohtuistung toimus 26.11.2024 (dtl-d 238-241).
2.Hageja nõuab kostjalt ostuhinna 6500 eurot tagastamist, kahjuhüvitise 1432,95 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 294,62 eurot tasumist. Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiselt. Kostja müüjana ja hageja ostjana sõlmisid 08.06.2023 müügilepingu, mille alusel kohustus kostja hagejale üle andma sõiduauto xxx ning hageja tasuma kostjale ostuhinna 6500 eurot. Hageja tasus ostuhinna täielikult, millest 5950 eurot maksti sularahas ja ülejäänud 550 eurot pangaülekandega. Sõiduauto valdus anti hagejale üle samal päeval. Sõiduauto müügikuulutuses oli sõiduauto kirjeldatud tehniliselt heas seisukorras. Sõiduautol ilmnesid pärast ostu olulised varjatud puudused. Esimeseks probleemiks oli bensiinipaagi luugi rike, mille kõrvaldamise eest kandis hageja ise remondikulud. Peagi ilmnes ka mootori ebanormaalne õlikulu, mis viitas tõsisele tehnilisele defektile. Pärast mõnesaja kilomeetri läbimist muutus mootori defekt selgemaks, sest mootoriõli tuli süttis korduvalt. Hageja pöördus xxx OÜ poole 04.08.2023 sõiduauto defekteerimise teostamiseks. Ilmnes mootori defekt, mille kõrvaldamiseks on vaja teha mootori remont. Hageja teatas kostjale 06.08.2023 saadetud sõnumiga sõiduauto puudusest ja andis teada nii bensiinipaagi rikke kõrvaldamisest kui ka mootoriprobleemidest. Hageja palus kostjal olukorra lahendamiseks pakkuda välja vastastikku rahuldava lahenduse. Kostja ei vastanud hageja pöördumisele Hageja tegi 14.09.2023 avalduse lepingust taganemiseks, mis toimetati kostjale kohtutäituri vahendusel kätte 20.09.2023. Hageja andis kostjale tähtaja ostuhinna tagastamiseks ja kahju hüvitamiseks hiljemalt 22.09.2023. Kostja ei tagastanud ostuhinda ega hüvitanud kahju. Hageja lasi asjatundjal teostada sõiduauto seisukorra hindamise. Asjatundja arvamus kinnitas, et sõiduauto mootori defekt on pikaajalise iseloomuga ja selle algpõhjused olid olemas enne müügilepingu sõlmimist. Mootori konstruktsiooniviga põhjustas mootori ebanormaalset õlikulu ning see probleem ei saanud olla põhjustatud hageja tegevusest. Hageja hinnangul oli kostja teadlik sõiduauto tegelikust seisukorrast, sealhulgas mootori defektist, sest ostis selle ise eelmiselt omanikult hinnaga 4500 eurot ning müüs selle hagejale kasumiga. Kostja müüs sõiduauto hagejale enda majandus- või kutsetegevuses. Kostja vähene huvi sõiduauto vastu, millele viitab ka lühike valdusperiood, ning varasemad müügikuulutused, mis viitasid tehnilistele puudustele, kinnitavad hageja hinnangul kostja teadlikku pettust. Seetõttu nõuab hageja kostjalt ostuhinna tagastamist, kahju hüvitamist ja viivise tasumist.
3.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja põhjendab vastuväiteid hagile järgmiselt. Müügileping sõlmiti kahe eraisiku vahel ning sõiduauto müük toimus tavapärase tehinguna, mitte ärilistel eesmärkidel. Müügilepingu alusel müüdi kasutatud sõiduauto xxx hinnaga 6500 eurot. Sõiduauto vastas müügihetkel heale tehnilisele seisukorrale ning enne müüki teostati mootori remont, mille käigus vahetati olulised komponendid, sealhulgas tihendid ja silindripea detailid. Pärast remonti kinnitas arvutidiagnostika mootori vigadeta töötamise. Sõiduauto tehniline seisukord vastas kõigile nõuetele. Enne tehingut läbis sõiduauto aprillis 2023 tehnoülevaatuse märkusteta. Ostjal oli võimalik sõiduauto viia sõltumatule kontrollile, kuid ostja otsustas sellest loobuda. Ostuotsuse tegemisel oli ostjal juurdepääs kogu vajaliku teabe saamiseks, sealhulgas 2 (8)
sõiduauto ajalugu ja varasemad andmed. Pärast ostu kasutati sõiduautot mitme kuu jooksul, mille käigus lisati sellele korduvalt mootoriõli. Sõiduauto edasine kasutamine ja hooldamine viidi läbi ilma remonditöökotta pöördumata. Esitatud eksperdiarvamus viitab Volkswageni konkreetsele mootoritüübile omastele süsteemsetele omadustele, sealhulgas võimalikule suuremale õlikulule, kuid ei kinnita, et need esinesid müügitehingu ajal. Ostja esitatud tõendid mootori defektide kohta ei näita, et väidetavad probleemid oleksid olnud olemas juba üleandmise hetkel. Sõiduauto loomulik kulumine ja tehnilised omadused ei kujuta endast varjatud puudust. Mootoriõli tarbimise suurenemine on seotud sõiduauto läbisõidu ja kasutuse eripäradega ning ei mõjuta sõiduauto kasutamist sihtotstarbel. Müügileping sõlmiti selgete tingimustega ning sõiduauto seisund vastas lepingus kokkulepitud parameetritele. Taganemisavaldus esitati üle kolme kuu pärast ostu, mis ületab mõistliku aja piirid. Ostja jätkas sõiduauto kasutamist isegi pärast väidetavate puuduste ilmnemist, mis viitab sellele, et sõiduauto oli endiselt kasutuskõlblik. Sõiduautol puudusid nähtavad ja olulised defektid, mis oleksid takistanud selle tavapärast kasutamist. Tõendid ja eksperdiarvamused ei ole piisavad, et tõendada varjatud puuduste olemasolu müügitehingu ajal. Esitatud andmed ja asjaolud kinnitavad, et sõiduauto oli müügikuupäeval tehniliselt korras ning ostja oli täielikult informeeritud selle seisukorrast. Seetõttu ei ole hageja nõuded põhjendatud. Kõik asjaolud viitavad sellele, et tegemist oli kasutatud sõiduautoga, mille seisund oli vastav selle läbisõidule ja vanusele. II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et pooled sõlmisid 08.06.2023 suuliselt müügilepingu, millega kostja kohustus hagejale üle andma kasutatud sõiduauto xxx registreerimismärgiga xxx ning hageja kohustus kostjale tasuma ostuhinna 6500 eurot. Pooled lepingu sõlmimise ja selle põhitingimuste üle ei vaidle, mistõttu ei vaja need eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Hageja põhjendab hagiavaldust väidetega, mille kohaselt on kostja sõiduauto hagejale üle andnud 08.06.2023 ning hageja on ostuhinna 08.06.2023 kostjale tasunud. Pooled ei vaidle asja üleandmise kohustuse ja ostuhinna tasumise kohustuse täitmise üle. Seetõttu ei vaja asjaolud eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, mille kohaselt oli sõiduauto odomeetri näit hagejale üleandmise ajal 163 050 kilomeetrit. Pooled asjaolu üle ei vaidle, mistõttu ei vaja see eraldi tõendamist (dtl 190) (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).
5.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et müüdud sõiduauto ei vastanud lepingutingimustele. Hageja peab lepingutingimustele mittevastavuseks sõiduauto mootori suurt õlikulu, mis on tingitud mootori rikkest. Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei ole hageja tõendanud õlikulu ja mootori riket. Hageja on soovinud sõiduauto õlikulu ja mootori riket tõendada dokumentaalsete tõenditega, milleks on asjatundja R P kaks arvamust: 11.12.2023 arvamus (dtl-d 48-130) ja 30.05.2024 arvamus (dtl-d 196-212). Asjatundja on registreeritud eraekspert, kelle valdkonnaks on maismaasõidukite tehnilise seisukorra tuvastamine, tehniliste parameetrite määramine, kahjustuste tuvastamine, kahju suuruse määramine. Kohtu hinnangul tuleb seetõttu eeldada asjatundjal vastava valdkonna kohta eriteadmiste olemasolu. Asjatundja arvamustest nähtub, et ta on nende andmisel kasutanud oma valdkonnaalaseid eriteadmisi. Arvamuste kujunemine selgesti jälgitav ja põhjendused sisemiste vastuoludeta. Arvamuste põhjendustest nähtub, millistele andmetele on asjatundja tuginenud ning 3 (8)
dokumentidele on asjatundja tuginenud. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest võiks järeldada asjatundja erapoolikust. Kohtu hinnangul on eeltoodut arvestades asjatundja 11.12.2023 ja 30.05.2024 arvamused usaldusväärseteks tõenditeks.
6.Asjatundja 30.05.2024 arvamusest nähtuvalt kasutas asjatundja sõiduautot, valas sellesse õli, jälgis sõiduauto kasutamise ajal sõiduauto õlikulu ning fikseeris õlikulu suuruse enda arvamuses (dtl-d 197-202). Kohtu hinnangul on sellisel viisil võimalik hinnata sõiduauto õlikulu läbitud vahemaa kohta. Arvamusest nähtub sõidukisse lisatud õli kogus, läbitud kilometraaž ja selle jooksul kulunud õli kogus. Arvamusest nähtuvad õli põlemisjäägid mootoris, mis asjatundja selgituse kohaselt on tingitud ettenähtust suuremast õlikulust (dtl 202). Asjatundja arvamuse kohaselt kulus katseliselt 100 kilomeetri läbimisel õlikuluks erinevates teeoludes 1,75 liitrit 1000 kilomeetri kohta (dtl 204). Sõiduauto õlikulu lubatud norm asjatundja 11.12.2023 arvamuse kohaselt on 0,5 liitrit 1000 kilomeetri kohta (dtl 63). Kohus leiab, et asjatundja arvamustega on tõendatud sõiduauto normikohase õlikulu suurus 0,5 liitrit 1000 kilomeetri kohta ning sõiduauto tegelik õlikulu 1,75 liitrit 1000 kilomeetri kohta. Asjatundja 11.12.2023 arvamusest nähtuvalt esinesid õli põlemise jäljed mootoris ja süüteküünaldel ka 02.11.2023 teostatud sõiduauto ülevaatamise ajal (dtl-d 51, 5557). Asjatundja on leidnud, et mootoririkke iseloomu arvestades on tegemist pikaajalise protsessiga, mis pidi avalduma pikemat aega ja tuhandeid kilomeetrid tagasi – enne 08.06.2023 toimunud tehingut ja sellele järgnenud 1119 km läbimist (dtl 63). Kohtu hinnangul on asjatundja arvamus, mille kohaselt esines mootoririke enne 02.11.2023 ülevaatust, xxx OÜ defekteerimise tulemusega, mille kohaselt vajab mootor remonti (dtl 39). Kohus on tõendeid kogumis hinnates seisukohal, et normikohasest suurem õlikulu esines juba müügilepingu sõlmimise seisuga.
7.Pooled ei vaidle selle üle, et sõiduautole on paigaldatud 1,8 liitrine bensiinimootor võimsusega 118kW (tähis CDAA). Poolte vaidluse tõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Asjatundja arvamusest nähtuvalt on sellist liiki mootori normile vastav õlikulu 0,5 liitrit 1000 kilomeetri kohta (dtl 63). Valmistajatehase remondijuhendi kohaselt tuleb mootoris vahetada kolvid ja vanematel mootoritel kolvid koos kepsudega, kui õlikulu ületab 0,5 liitrit 1000 kilomeetri kohta (dtl 61 – asjatundja arvamus, dtl-d 1252-126 – valmistajatehase remondijuhend). Kohus järeldab eeltoodust, et õlikulu, mis ületab 0,5 liitrit 1000 kilomeetri kohta on 1,8 liitrise bensiinimootori võimsusega 118kW (tähis CDAA) puuduseks, mis toob kaasa remondivajaduse. Kohus tuvastas eelnevalt, et sõiduauto mootori õlikulu oli 1,75 liitrit 1000 kilomeetri kohta. Seega oli sõiduautol remondivajadus.
8.Pooled ei vaidle selle üle, et nad ei leppinud eraldi kokku tingimustes, millele sõiduauto mootor peab vastama, sh lubatud õlikulu suuruses. Vaidluse puudumise tõttu ei pea kokkuleppe puudumist tõendama (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Seetõttu tuleb VÕS § 217 lg-st 2 lähtuvalt hinnata, kas sõiduauto vastas lepingutingimustele. VÕS § 217 lg 2 p 2 kohaselt ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Sõiduauto otstarve on igapäevane sõitmiseks kasutamine. Sõiduauto kasutamise otstarve ei sõltu sellest, kas sõiduauto on uus või kasutatud. Nii uut kui ka kasutatud sõiduautot, mille mootor vajab remonti, ei saa kasutada igapäevaseks sõitmiseks. Kui sõiduauto on kasutatud, ei saa ostja ootused sõiduauto kvaliteedile ja eeldatavale kasutuseale olla sama kõrged kui uue auto puhul, kuid ostja ei saa ega pea eeldama, et kasutatud sõiduauto ostmise korral on selle kasutamine takistatud. Kui müügilepingu pooled ei ole kokku leppinud tingimuses, mille kohaselt esineb või võib esineda sõiduauto otstarbekohast kasutamist takistav asjaolu, tuleb eeldada, et sõiduautot on võimalik otstarbekohaselt kasutada. Asjatundja arvamusest nähtuvalt on sõiduauto mootori tüüpveaks normist suurem õlikulu, mis tekib kolvil paiknevate õlirõngaste ebaõnnestunud konstruktsioonist (dtl 60). Kohtu hinnangul ei saa tüüpvea esinemisest sarnaste mootorite puhul, et konkreetse sõiduauto mootoris esineb tüüpveast tingitud suurem õlikulu. Seega ei muuda üksnes tüüpvea esinemise võimalikkus normist suuremat 4 (8)
õlikulu sõiduauto omaduseks, milles eraldi kokku leppida ei ole vaja. Kohus tuvastas eelnevalt, et sõiduauto mootori õlikulu ületas oluliselt 0,5 liitrit 1000 kilomeetri kohta. Seetõttu esineb sõiduauto mootori remondivajadus. Pooled ei leppinud kokku sõiduauto omaduses, milleks on normist suurem õlikulu ja sellest tingitud mootori remondivajadus. Kohus leiab, et kostja müüs hagejale lepingutingimustele mittevastava sõiduauto ning lepingutingimustele mittevastavus esines sõiduauto hagejale üleandmise ajal.
9.VÕS § 220 lg 1 sätestab, et ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. VÕS § 220 lg 3 sätestab, et kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on sõiduauto lepingutingimustele mittevastavusest kostjale teatanud mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai teada asja lepingutingimustele mittevastavusest. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et ta teavitas kostjat suuremast õlikulust 06.08.2023. Hageja on soovinud oma väidet tõendada suhtlusrakenduse väljavõttega (dtl 20). Suhtlusrakenduse väljavõttest nähtuvalt on hageja saatnud kostjale 06.08 sõnumi, milles muuhulgas teatab: „[---] sööb õli 1L 250 kilomeetri kohta [---]“ (dtl 20). Kostja ei ole vaielnud vastu, et hageja on sellise sõnumi talle saatnud. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et ta teavitas kostjat asja lepingutingimustele mittevastavusest 06.08.2023. Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, et sõiduauto õlituli läks esimest korda põlema 30.06.2023 ja teist korda 21.07.2023 (dtl 188). Sõiduauto läbisõit hagejale üleandmise hetkel oli 163 050 kilomeetrit. xxx OÜ 04.08.2023 arvest nähtuvalt oli sõiduauto läbisõit 163 835 kilomeetrit (dtl 89). Seega oli hageja sõiduautoga ajavahemikus 08.06.2023 kuni 04.08.2023 läbinud 785 kilomeetrit. Kohus tuvastas eelnevalt sõiduauto mootori õlikulu suuruse, milleks on 1,75 liitrit 1000 kilomeetri kohta. Läbitud vahemaad ja õlikulu suurust arvestades on kohtu hinnangul usutav, et hageja lisas õli kahel korral – 30.06.2023 ja 21.07.2023. Kohtu hinnangul ei pidanud hageja järeldama 30.06.2023 esimest korda tekkinud õli lisamise vajadusest probleeme mootoriga. Kuivõrd vajadus lisada mootorisse õli ilmnes lühikese aja jooksuil pärast eelmist õli mootorisse lisamist, pidi hageja 21.07.2023 seisuga aru saama, et sõiduauto mootoriga esinevad probleemid. Kohtu hinnangul hakkas seega asja lepingutingimustele mittevastavusest teatamise aeg kulgema alates 21.07.2023. Hageja pöördus sõiduauto mootori diagnostikaks xxx OÜ poole ning sai Xxx OÜ-lt vastuse 04.08.2023 (dtl 89). Hageja teatas kostjale suuremast õlikulust 06.08.2023, see on 16 päeva pärast mootorisse teist korda õli lisamist. Kohtu hinnangul ei ole hageja viivitanud mootori probleemidest kostjale teatamisega. Kohus arvestab, et hageja on soovinud saada täiendavat teavet mootori võimaliku puuduse kohta ning pöördunud selleks kolmanda isiku poole. Kohtu hinnangul saab pidada mõistlikuks, et enne müüjale VÕS § 220 lg 1 järgse teate esitamist selgitab ostja võimalusel kirjeldatava probleemi välja, et seda müüjale kirjeldada, kui probleemi väljaselgitamine ei ole liigselt ajamahukas. Eeltoodut arvestades on hageja kostjale sõiduauto lepingutingimustele mittevastavusest teatanud mõistliku aja jooksul.
10.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et esitas kostjale 13.09.2023 müügilepingust taganemise avalduse, mille kostja on kätte saanud 15.09.2023. Kostja ei vaidle vastu hageja väitele lepingust taganemise avalduse esitamise ja kättesaamise kohta. Seetõttu ei vaja asjaolud eraldi 5 (8)
tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Taganemise avalduse sisu on tõendanud taganemise avalduse dokumendiga (dtl-d 27-31). Kostja on seisukohal, et hageja ei andnud kostjale täiendavat tähtaega kohustuste täitmiseks ega taganenud lepingust mõistliku aja jooksul. Kohtu hinnangul nähtub hageja tahe, et kostja täidaks lepingust tulenevad kohustused. See nähtub hageja 06.08.2023 sõnumist kostjale, kus hageja teatab järgmist: „Tuleb välja, et olete müünud mulle varjatud puudustega auto, remont maksab üle 4000 euro. Minu advokaat soovitas sõlmida teiega kokkuleppe. Ootan Teie pakkumist“ (dtl 20). Kohtu hinnangul puudub alus hageja tahteavaldust teisiti tõlgendada, sest sellest nähtuvalt on hageja soovinud kostjal pakkumist puudustega auto osas kokkuleppe sõlmimiseks. Hageja kostjale konkreetset tähtaega kohustuste täitmiseks ei määranud, mistõttu kohaldub VÕS § 114 lg 1 ls 2 järgi mõistlik tähtaeg. Arvestades sõiduauto puuduste kõrvaldamiseks vajaliku remondi võimalikku kestust, on mõistlikuks tähtajaks vähemalt üks kuu. Hageja tegi lepingust taganemise avalduse 13.09.2023 ning kostja sai selle kätte 15.09.2023, see on 38 päeva pärast asja lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Kohtu hinnangul on hageja lepingust taganenud mõistliku aja jooksul, arvestades asja lepingutingimustele mittevastavuse ilmnemise aega ning kostjale sellest teatamise aega. Kostjal oli pärast hagejalt 06.08.2023 teate saamist vähemalt kuu aja jooksul võimalik oma kohustus täita. Kuivõrd kostja ei olnud asunud hiljemalt 06.09.2023 kohustust täitma, tekkis hagejal õigus lepingust taganeda (VÕS § 116 lg 2 p 5). Hageja on lepingust taganenud seitse päeva pärast ega ole seega viivitanud taganemise avalduse esitamisega. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja taganes lepingust mõistliku aja jooksul alates asja lepingutingimustele mittevastavusest ja kostjale antud kohustuste täitmise täiendava tähtaja möödumisest.
11.Kohus on ülaltoodut arvestades seisukohal, et hageja on tõendanud lepingust taganemise formaalsete ja materiaalsete eelduste esinemise. Seetõttu omas lepingust taganemise avaldust õiguslikke tagajärgi. Hageja on seega alates 15.09.2023 poolte vahel sõlmitud müügilepingust kehtivalt taganenud.
12.VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Hageja esitas kostjale ostuhinna tagastamise nõude lepingust taganemise avalduses ning andis kostjale tähtaja ostuhinna 6500 eurot tagastamiseks kuni 22.09.2023. Kohtu hinnangul on ostuhinna tagastamise nõue VÕS § 82 lg 2 järgi sissenõutavaks muutunud. Kohus rahuldab hagiavalduse ostuhinna tagastamise nõudes ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 6500 eurot.
13.Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist, mille kostja on hagejale põhjustanud lepingutingimustele mittevastava sõiduauto müümisega. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohtu hinnangul on mootoriõli soetamiseks tehtud kulutus 45 eurot tingitud sõiduauto lepingutingimustele mittevastavusest. Kohtu hinnangul on asjatundja arvamusega tõendatud sõiduauto mootori normist suurem õlikulu. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hageja pärast sõiduauto valduse saamist sõiduautot kasutama asus. Seetõttu on usutav, et hageja kasutas 11.07.2023 ostetud õli (dtl-d 85-86) sõiduautole lisamiseks. Ilma suurema õlikuluta ei oleks see vajalik olnud. Auto diagnostikale tehtud kulud, autotreileri kulud ja asjatundjalt arvamuse saamise kulud on VÕS § 128 lg 3 mõistes kulud kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamise nõuete 6 (8)
esitamiseks. Kohtu hinnangul on kulutuste 583,55 eurot tegemine tõendatud kuludokumentidega (dtl 19 - Xxx OÜ 04.08.2023 arve summas 84,55 eurot; dtl 133 – OÜ xxx 09.08.2023 arve summas 139 eurot; dtl 135 - xxx OÜ 13.12.2023 arve summas 60 eurot; dtl 136 – xxx OÜ 11.12.2023 arve summas 300 eurot). Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda nimetatud kulutuste 583,55 eurot hüvitamist. Kohus rahuldab hagiavalduse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 583,55 eurot.
14.Hageja nõuab kostjalt bensiinipaagi luugi rikkega seonduvate kulude hüvitamist. Kohus leiab, et hageja on lasknud bensiinipaagi rikke kõrvaldada ilma kostjale rikke kõrvaldamiseks võimalust andmata. Seetõttu ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt bensiinipaagi luugi rikkega seonduvate kulude 75,04 eurot hüvitamist. Kohus jätab hagiavalduse nimetatud nõudes rahuldamata.
15.Hageja nõuab kostjalt kohtumenetluse eelsete õigusabikulude kahjuhüvitist 549,36 eurot. Kohtule esitatud õigusabi EUROPEAN LEGAL OFFICE OÜ 08.09.2023 arvest nr ELO-08/09/23-1 (dtl 137) nähtub, et hagejale osutati kohtueelset õigusabi 3,27 tunni ulatuses tasumääraga 168 eurot tunnis. Hageja 13.09.2023 lepingust taganemise avaldusest nähtuvalt on hageja lugenud enda õigusabikulude suuruseks 549,36 eurot (dtl 30). Seega on õigusteenus osutatud kostjaga peetava õigusvaidlusega seonduvalt. VÕS § 128 lg 3 võimaldab kahju tekitanud isikult põhimõtteliselt ka kohtumenetluse eelsete õigusabikulude hüvitamist nõuda (RKTKo 3-2-1-79-08 p 18). Selline nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Varasemalt on kohtupraktikas leitud, et kostja kohustuse rikkumisega seotud kohtueelsed õigusabikulud võivad olla osaks üürilepingu rikkumise tõttu põhjustatud kahjust (kulutustest) VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 järgi ning nende hüvitamist võib hageda, kuivõrd nende hüvitamiseks ei tule TsMS § 174 lg 7 järgi kohaldada menetluskulude kindlaksmääramise korda. Need on hõlmatud ka VÕS § 127 lõigetega 2 ja 3 (vt RKTKo 3-2-1-5-13 p 50, RKTKo 3-2-1-138-10 p-d 26-30). VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 sätestavad, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Käesolevalt on hagejale kahju tekkimine põhjuslikus seoses, sest hageja ja kostja vahel tekkinud õigusliku vaidlusega seoses müügilepingu rikkumise üle pidi hageja tegema kulutusi õigusabile. Kohus leiab, et kohtumenetluse eelsed õigusabikulud ei oleks hagejale tekkinud, kui kostja oleks müügilepingust tulenevaid kohustusi täitnud. Asja keerukust ja tehtud toiminguid arvestades on õigusabikulud maksimaalselt põhjendatud 3 tunni ulatuses. Hagejale osutatud õigusteenust väiksemas mahus kui 3 tundi. Tunnitasu 168 eurot (sh käibemaks) ei ületa sarnase õigusteenuse eest makstavat tavalist tasu. Eeltoodut arvestades on hagejal kostja vastu kahjuhüvitise tasumise nõue 549,36 eurot. Kohus rahuldab hagiavalduse kahjuhüvitise 549,36 eurot tasumise nõudes.
16.Hageja kulud lepingust taganemise avalduse kättetoimetamiseks kostjale on VÕS § 128 lg-st 3 nimetatud kuludeks. Hageja toimetas avalduse kostjale kätte kohtutäituri vahendusel ja tasus täiturile seadusega kindlaksmääratud tasu 120 eurot. Kulu tekkimine on tõendatud kohtutäituri 20.09.2023 arvega (dtl 138). Kohus rahuldab hagiavalduse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 120 eurot.
17.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 7 (8)
Hageja nõuab kostjalt viivise 294,62 eurot tasumist, mis on arvestatud põhinõudelt 7932,95 eurot määraga 12% aastas ajavahemiku 23.09.2023 kuni 13.01.2024 eest. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt 7857,91 euro tasumise nõudes. Hageja ei ole tõendanud poolte kokkulepet viivisemäära kohta. Seetõttu kohaldub pooltevahelisele võlasuhtele VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud viivisemäär, mille kohaldamist on hageja piiranud 12% aastas. Seega on hagejal õigus nõuda põhinõudelt 7857,91 eurot VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras viivise tasumist, kuid mitte suuremas ulatuses määraga kui 12% aastas. Põhinõudelt 7857,91 eurot ajavahemiku 23.09.2023 kuni 13.01.2024 (113 päeva) eest VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses, kuid mitte suuremas määras kui 12% aastas arvestatud viivise suurus on 291,83 eurot. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise tasumise nõudes osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 291,83 eurot. Kohus jätab rahuldamata hagiavalduse viivise 2,79 eurot (294,62-291,83=2,79) tasumise nõudes.
18.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
19.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja esitas hagiavalduse hagihinnaga 8227,57 eurot. Kohus rahuldas hagiavalduse nõuetes, mille järgi arvestatud hagihind on 8150,74 eurot. Seega rahuldas kohus hagiavalduse 99% ulatuses (8227,57 8150,74-st on 99%). Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ning jätab menetluskuludest 1% hageja kanda ja 99% kostja kanda.
20.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.