Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.12.2025, Tallinn
Kohtuasja number
2-24-662
Kohtuasi
J.E hagiavaldus C.B vastu lepingu alusel üleantu tagastamise ja kahjuhüvitise maksmise nõuetes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.12.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
C.B apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
8150,74 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja J.E (isikukood XXX), lepingulised esindajad Kristjan Okas ja Irina Vassiljeva Kostja C.B (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 17.11.2025 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 20.12.2024 otsus muutmata.
2.Harju Maakohtu 20.12.2024 otsus on jõustunud osas, millega maakohus jättis rahuldamata J.E hagi C.B vastu kahjuhüvitise 74,04 euro ja viivise 2,79 euro nõudes.
3.Jätta C.B apellatsioonkaebus rahuldamata.
4.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud C.B kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
2-24-662 muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.J.E (hageja) esitas 14.01.2024 Harju Maakohtule C.B (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja müügilepingu taganemisest hageja poolt müügilepingu alusel tasutud 6500 eurot, müügilepingu rikkumisest tulenev kahju 1432,95 eurot ja viivis 294,62 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja müüjana ja hageja ostjana 08.06.2023 müügilepingu, mille alusel andis kostja hagejale üle sõiduauto Volkswagen Passat CC omandi ning hageja tasus kostjale ostuhinna 6500 eurot. Sõiduauto müügikuulutuse järgi oli sõiduauto tehniliselt heas seisukorras. Sõiduautol ilmnesid pärast ostu olulised varjatud puudused. Esimeseks probleemiks oli bensiinipaagi luugi rike. Peagi ilmnes mootori ebanormaalne õlikulu. Pärast mõnesaja kilomeetri läbimist, kui mootoriõli tuli süttis korduvalt, muutus mootori defekt hageja jaoks selgemaks. Hageja pöördus 04.08.2023 OSAÜHINGU FORSS poole sõiduauto defekteerimise teostamiseks. Ilmnes mootori defekt, mille kõrvaldamiseks on vaja teha mootori remont. Hageja teatas kostjale 06.08.2023 saadetud sõnumiga sõiduauto puudustest. Hageja palus kostjal olukorra lahendamiseks pakkuda välja lahendus, kuid kostja hagejale ei vastanud. Hageja tegi 14.09.2023 avalduse lepingust taganemiseks, mis toimetati kostjale kohtutäituri vahendusel kätte 20.09.2023. Hageja andis kostjale tähtaja ostuhinna tagastamiseks ja kahju hüvitamiseks hiljemalt 22.09.2023. Kostja ei tagastanud ostuhinda ega hüvitanud kahju. Asjatundja kinnituse kohaselt on sõiduauto mootori defekt pikaajalise iseloomuga ja selle algpõhjused on põhjustatud ebanormaalsest õlikulust enne müügilepingu sõlmimist. Kostja vähene huvi sõiduauto vastu, lühike valdusperiood, varasemad müügikuulutused ja ostuhind 4500 eurot, millega kostja ise eelmiselt omanikult sõiduauto ostis, viitavad sõiduauto tehnilistele puudustele ning kinnitavad kostja teadlikkust sõiduauto tegelikust seisukorrast, sh mootori defektist. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hagejale müüdud kasutatud sõiduauto vastas müügihetkel heale tehnilisele seisukorrale. Enne sõiduauto müüki teostati mootori remont, mille käigus vahetati olulised komponendid, sh tihendid ja silindripea detailid. Pärast remonti kinnitas arvutidiagnostika mootori vigadeta töötamise. Enne müügilepingu sõlmimist läbis sõiduauto aprillis 2023 tehnoülevaatuse märkusteta. Ostjal oli juurdepääs kogu vajaliku teabe saamiseks. Hageja jätkas sõiduauto kasutamist isegi pärast väidetavate puuduste ilmnemist, mis viitab sellele, et sõiduauto oli kasutuskõlblik. Hageja esitatud eksperdiarvamus viitab Volkswageni konkreetsele mootoritüübile omastele süsteemsetele omadustele, sh võimalikule suuremale õlikulule, kuid ei kinnita, et need esinesid müügitehingu ajal. Mootoriõli tarbimise suurenemine on seotud sõiduauto läbisõidu ja kasutuse eripäradega ning ei mõjuta sõiduauto kasutamist sihtotstarbel.
2
2-24-662 Kolm kuud pärast ostu esitatud taganemisavaldusega on ületatud mõistliku aja piirid taganemiseks. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 20.12.2024 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 8150,74 eurot. Maakohus jättis rahuldamata hageja hagi kostja vastu kahjuhüvitise 74,04 euro ja viivise 2,79 euro nõudes. Maakohus jättis menetluskulud 1% ulatuses hageja kanda ja 99% ulatuses kostja kanda.
4.Maakohus tuvastas ja pooled ei vaielnud selle üle, et pooled sõlmisid 08.06.2023 kasutatud sõiduauto Volkswagen Passat CC registreerimismärgiga XXXXXX müügilepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 mõttes. Vaidlust ei olnud asja üleandmise kohustuse ja ostuhinna 6500 euro tasumise kohustuse täitmise üle. Vaidlust ei olnud ka selles, et sõiduauto odomeetri näit hagejale üleandmise ajal oli 163 050 kilomeetrit.
5.Pooled ei leppinud eraldi kokku tingimustes, millele sõiduauto ja sõiduauto mootor peab vastama, sh lubatud õlikulu suuruses. Seetõttu tuleb sõiduauto vastavust lepingutingimustele hinnata VÕS § 217 lg-st 2 lähtuvalt. Kui müügilepingu pooled ei ole kokku leppinud tingimuses, mille kohaselt esineb või võib esineda sõiduauto otstarbekohast kasutamist takistav asjaolu, tuleb eeldada, et sõiduautot on võimalik otstarbekohaselt kasutada.
6.Pooled ei vaielnud selle üle, et sõiduautole on paigaldatud 1,8 liitrine bensiinimootor võimsusega 118kW (tähis CDAA). Hageja esitatud 11.12.2023 ja 30.05.2024 asjatundja arvamustega on tõendatud, et sellist liiki sõiduauto mootori normikohase õlikulu suurus on 0,5 liitrit 1000 kilomeetri kohta, kuid sõiduauto tegelik õlikulu on 1,75 liitrit 1000 kilomeetri kohta. Asjatundja 11.12.2023 arvamusest nähtuvalt esinesid õli põlemise jäljed mootoris ja süüteküünaldel ka 02.11.2023 teostatud sõiduauto ülevaatamise ajal. Asjatundja on leidnud, et mootoririkke iseloomu arvestades on tegemist pikaajalise protsessiga, mis pidi avalduma tuhandeid kilomeetrid tagasi – enne 08.06.2023 toimunud tehingut ja sellele järgnenud 1119 km läbimist. Põhjendatud on järeldada, et normikohasest suurem õlikulu esines juba müügilepingu sõlmimise seisuga. Valmistajatehase remondijuhendi kohaselt tuleb mootoris vahetada kolvid ja vanematel mootoritel kolvid koos kepsudega, kui õlikulu ületab 0,5 liitrit 1000 kilomeetri kohta. Seega õlikulu, mis ületab 0,5 liitrit 1000 kilomeetri kohta on puuduseks, millega kaasneb sõiduauto remondivajadus.
7.Asjatundja arvamusest nähtuvalt on sõiduauto mootori tüüpveaks normist suurem õlikulu, mis tekib kolvil paiknevate õlirõngaste ebaõnnestunud konstruktsiooni tõttu. Kuid tüüpvea esinemisest sarnaste mootorite puhul ei ole võimalik järeldada, et konkreetse sõiduauto mootoris esineb tüüpveast tingitud suurem õlikulu. Üksnes tüüpvea esinemise võimalikkus normist suurema õlikulu kohta ei muuda seda sõiduauto omaduseks, milles eraldi kokku leppida ei ole vaja. Pooled ei leppinud kokku sõiduauto omaduses, milleks on normist suurem õlikulu ja sellest tingitud mootori remondivajadus. Kostja müüs hagejale lepingutingimustele mittevastava sõiduauto ning lepingutingimustele mittevastavus esines sõiduauto hagejale üleandmise ajal.
8.Hageja on tõendanud, et ta teavitas kostjat suuremast õlikulust, s.o asja lepingutingimustele mittevastavusest suhtlusrakenduses sõnumi saatmisega 06.08.2023. Kostja ei ole vaielnud vastu, et hageja on sellise sõnumi talle saatnud. Kui sõiduauto läbisõit hagejale üleandmise hetkel oli 163 050 kilomeetrit ja OSAÜHING FORSS 04.08.2023 arvest nähtuvalt oli sõiduauto läbisõit 163 835 kilomeetrit, siis oli hageja sõiduautoga ajavahemikus 08.06.2023 3
2-24-662 kuni 04.08.2023 läbinud 785 kilomeetrit. Arvesse võttes sõiduauto mootori õlikulu suurust (1,75 liitrit 1000 kilomeetri kohta) ja läbitud vahemaad, pidas maakohus usutavaks hageja väiteid, et hageja lisas õli õlitule süttimisel, kahel korral, s.o 30.06.2023 ja 21.07.2023. Hageja ei pidanud 30.06.2023 esimest korda tekkinud õli lisamise vajadusest järeldama probleeme mootoriga. Kuivõrd vajadus lisada mootorisse õli ilmnes lühikese aja jooksul pärast eelmist õli mootorisse lisamist, pidi hageja 21.07.2023 seisuga aru saama, et sõiduauto mootoriga esinevad probleemid. Seega hakkas asja lepingutingimustele mittevastavusest teatamise aeg kulgema alates 21.07.2023. Hageja pöördus sõiduauto mootori diagnostikaks OSAÜHINGU FORSS poole, kellelt sai vastuse 04.08.2023. Kuna hageja teatas kostjale suuremast õlikulust 06.08.2023, s.o 16 päeva pärast mootorisse teist korda õli lisamist, siis ei ole hageja viivitanud mootori probleemidest kostjale teatamisega (VÕS § 220 lg 1 ja 3). Hageja on kostjale sõiduauto lepingutingimustele mittevastavusest teatanud mõistliku aja jooksul.
9.Hageja tahe, et kostja täidaks lepingust tulenevad kohustused, nähtub hageja 06.08.2023 sõnumist kostjale, kus hageja teatab järgmist: „Tuleb välja, et olete müünud mulle varjatud puudustega auto, remont maksab üle 4000 euro. Minu advokaat soovitas sõlmida teiega kokkuleppe. Ootan Teie pakkumist“. Hageja on soovinud kostjalt pakkumist puudustega auto osas kokkuleppe sõlmimiseks. Kuna hageja ei määranud kostjale konkreetset tähtaega kohustuste täitmiseks, siis on selleks VÕS § 114 lg 1 ls 2 järgi mõistlik tähtaeg. Arvestades sõiduauto puuduste kõrvaldamiseks vajaliku remondi võimalikku kestust, on mõistlikuks tähtajaks vähemalt üks kuu. Maakohus tuvastas ja pooled ei vaielnud, et hageja tegi lepingust taganemise avalduse 13.09.2023 ning kostja sai selle kätte 15.09.2023, mis on 38 päeva pärast asja lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Hageja on lepingust taganenud mõistliku aja jooksul, arvestades asja lepingutingimustele mittevastavuse ilmnemise aega ning kostjale sellest teatamise aega. Kostjal oli pärast hagejalt 06.08.2023 teate saamist vähemalt kuu aja jooksul võimalik oma kohustus täita. Kuivõrd kostja ei olnud asunud hiljemalt 06.09.2023 kohustust täitma, tekkis hagejal õigus lepingust taganeda (VÕS § 116 lg 2 p 5). Hageja on lepingust taganenud seitse päeva pärast 06.09.2023 ega ole seega viivitanud taganemise avalduse esitamisega. Seega hageja taganes lepingust mõistliku aja jooksul alates asja lepingutingimustele mittevastavusest ja kostjale antud kohustuste täitmise täiendava tähtaja möödumisest.
10.Kuna hageja on tõendanud lepingust taganemise formaalsete ja materiaalsete eelduste esinemise, siis on hageja alates 15.09.2023 poolte vahel sõlmitud müügilepingust kehtivalt taganenud. Hageja esitas kostjale ostuhinna tagastamise nõude lepingust taganemise avalduses ning andis tähtaja ostuhinna tagastamiseks kuni 22.09.2023. Kostjal tuleb tagastada hagejale sõiduauto ostuhind 6500 eurot (VÕS § 189 lg 1).
11.Hageja kahju hüvitamise nõue hagejale põhjustanud lepingutingimustele mittevastava sõiduauto müümisega on põhjendatud osaliselt (VÕS §-d 115 lg 1, § 127 lg 2–4, § 128 lg 3). Mootoriõli soetamiseks tehtud kulutus 45 eurot on tingitud sõiduauto lepingutingimustele mittevastavusest. Asjatundja arvamusega on tõendatud sõiduauto mootori normist suurem õlikulu. On usutav, et sõiduauto kasutamisel tuli hagejal lisada sellega sõitmiseks 11.07.2023 ostetud õli. Ilma suurema õlikuluta ei oleks see vajalik olnud. Auto diagnostikale tehtud kulud, autotreileri kulud ja asjatundjalt arvamuse saamise kulud kokku 583,55 eurot on kulud kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamise nõuete esitamiseks. Kuna hageja on bensiinipaagi luugi lasknud kõrvaldada ilma, et oleks lasknud kostjal endal see puudus kõrvaldada, ei ole hagejal õigus nõuda bensiinipaagi luugi rikkega seonduvate kulude 75,04 euro hüvitamist. Kohtule esitatud õigusabi arvest nähtub, et hagejale osutati kohtueelset õigusabi 3,27 tunni ulatuses tasumääraga 168 eurot tunnis ning see on seotud hageja 4
2-24-662 13.09.2023 lepingust taganemise avaldusega. Hageja kahju 549,36 eurot seoses temale ostutatud õigusteenuse eest tasumisega on põhjuslikus seoses hageja ja kostja vahel tekkinud vaidlusega müügilepingu rikkumisest. Kuna hageja toimetas taganemisavalduse kostjale kätte kohtutäituri vahendusel ja tasus täiturile seadusega kindlaksmääratud tasu 120 eurot, siis on ka see kulu hagejale kahjuna hüvitatav.
12.Hagejal on õigus nõuda viivist põhinõudelt, milles maakohus hagi osaliselt rahuldas, s.o 7857,91 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, mille kohaldamist on hageja piiranud 12% aastas. Põhinõudelt 7857,91 eurot ajavahemiku 23.09.2023 kuni 13.01.2024 (113 päeva) eest on viivise suuruseks 291,83 eurot. Apellatsioonkaebus
13.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 20.12.2024 otsus osas, milles hageja hagi rahuldati ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi tagasi esimese astme kohtule uueks menetlemiseks. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda.
14.Maakohus leidis, et sõiduauto puuduseks on üleliigne õlikulu, kuid eksperdiarvamused seda ei kinnita. Õlikulu loetakse sedalaadi mootori eripäraks. Suurema õlikulu tõttu võib mootor puruneda, kuid seda pole toimunud. Maakohus ei ole hinnanud kostja väiteid, et hageja sõitis sõidukiga mitu kuud, mitu tuhat kilomeetrit ja hageja oligi tutvunud sõiduki ajalooga. Kostja ei nõustu maakohtu järeldustega puudustest teavitamise kohta. Kui sõiduauto müügileping sõlmiti 08.06.2023 ning kahju hüvitamise nõue esitati 14.09.2023 ehk veidi rohkem kui kolm kuud hiljem, siis võis hageja kolme kuu jooksul kasutada sõiduautot viisil, mis viis olulise mootori kahjustamiseni. Vastustaja seisukoht
15.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta menetluskulud kostja kanda.
selle rahuldamata
ja
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
17.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, millega maakohus hagi rahuldas. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja hagi kostja vastu kahjuhüvitise 74,04 euro ja viivise 2,79 euro nõudes. Maakohtu otsus on osas, milles seda vaidlustatud ei ole TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.
18.Kolleegiumi hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Kolleegiumi arvates ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale.
19.Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta 5
2-24-662 neid uuesti. Kostja on apellatsioonkaebuses suures osas korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Neid väiteid on maakohus nõuetekohaselt hinnanud ja piisava põhjalikkusega käsitlenud. Kolleegium märgib, et kohus hindab TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 kohaselt tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt kogumis ning kujundab vastuolu korral enda seisukoha siseveendumuse alusel. Maakohus tugines asjas esitatud tõenditele. Samuti on maakohus oma seisukohta piisavalt põhjendanud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses ning maakohtu põhjendused on loogilised ja arusaadavad. Asjaolu, et kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, ei tähenda, et maakohus on jõudnud sellisele järeldusele menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
20.Kostja etteheited selle üle, et maakohus tuvastas ebaõigesti asjaolusid ja hindas tõendeid, ei ole põhjendatud. Kolleegium selgitab, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude alusel, lähtudes nõudest (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7). Kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud peavad TsMS § 363 lg 1 p 2 ja § 394 lg 2 p 3 järgi esile tooma pooled. Esiletoodud asjaolu peab hagimenetluses vaidluse korral tõendama pool, kes sellele tugineb (TsMS § 230 lg 1 esimene lause). TsMS § 394 lg 2 p 3 järgi peab kostja vastuses hagile muuhulgas teatama kõik oma taotlused ja väited ning tõendid iga faktilise väite tõendamiseks.
21.Praegusel juhul oli pooltele selge tõendamisele kuuluvate asjaolude ring. Pooled ei vaielnud nõude õigusliku aluse üle ning tulenevalt menetlusdokumentidest oli kostjale teada, mis asjaolud tuleb kohtu ette tuua selleks, et vastuväited võiksid tingida hagi rahuldamata jätmise. Kui kostja arvates vastas sõiduauto lepingutingimustele, pidi kostja TsMS § 230 lg 1 kohaselt ise selle väite aluseks olevad asjaolud esile tooma ja neid tõendama.
22.Maakohus leidis põhjendatult, et kui hagejale müüdud sõiduauto mootori normikohase õlikulu suuruseks on 0,5 liitrit 1000 kilomeetri kohta, kuid sõiduauto tegelik õlikulu on 1,75 liitrit 1000 kilomeetri kohta, millega kaasneb sõiduauto mootori remondivajadus, siis ei vastanud sõiduauto müügilepingus kokkulepitud tingimustele. Asjaolust, et sarnaste mootorite puhul võib esineda ka tüüpveana normist suurem õlikulu, ei ole praegusel juhul võimalik iseenesest järeldada, et hagejale müüdud sõiduauto mootori suur õlikulu oleks olnud põhjustatud võimalikust tüüpveast või tüüpviga saaks muutuda sõiduauto lepingutingimuste osaks, kui selles pole eraldi kokku lepitud. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kui sõiduautol on ülisuur õlikulu, mis tingib sõiduauto mootori remondivajaduse, ei ole põhjendatud järeldada, et selliste omadustega hagejale müüdud sõiduauto puhul saab seda pidada tavapäraseks. Maakohus on õigesti tuvastanud, et hagejale müüdud sõiduauto ei vastanud lepingutingimustele. Maakohus tuvastas kohtule esitatud tõenditele tuginedes, et sõiduauto normikohasest suurem õlikulu esines sõiduautol juba müügilepingu sõlmimisel. Seega oli põhjendatud järeldada, et ka suurest õlikulust tingitud mootori remondivajadus esines samuti müügilepingu sõlmimisel. Kostja ei ole tõendanud, et hageja teadis või pidi teadma sõiduauto väidetavatest puudustes. Asjaolust, et kostja arvates oli hageja puhul tegemist asjatundliku sõiduauto ostjada, ei ole võimalik iseenesest järeldada hageja teadmist või teadma pidamist sõiduauto puudustest.
23.Kolleegium nõustub maakohtuga, et praegusel juhul ei saa sõiduauto puudustest teavitamise aega hakata arvestama müügilepingu sõlmimisest 08.06.2023 vaid sellest ajast, kui hagejale said või pidid saama vaidlusalused puudused teatavaks. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et hageja ei pidanud kostjat teavitama sõiduauto puudustest ka 6
2-24-662 30.06.2023. Hageja ei pidanud 30.06.2023, kui ta esimest korda lisas õli, järeldama probleeme mootoriga. Kui 21.07.2023 ilmnes vajadus lisada mootorisse uuesti õli (s.o ilmselgelt liiga lühike aeg, et seda uuesti teha eelnevast õli mootorisse lisamisest), siis pidi hageja aru saama, et sõiduauto mootoriga esinevad probleemid. Seega hakkas asja lepingutingimustele mittevastavusest teatamise aeg kulgema alates 21.07.2023. Vaidlust ei ole selles, et hageja teavitas kostjat puudustest 06.08.2023, s.o 16 päeva pärast seda kui hageja lisas mootorisse teist korda õli. 16 päeva puudustest teada saamisest on mõistlik aeg sõiduauto lepingutingimustele mittevastavusest teatamiseks. Olukorras, kus puuduste kõrvaldamise maksumus moodustas rohkem kui poole sõiduauto ostuhinnast, oli hageja õigustatud ootama kostja vastust ühe kuu jooksul, s.o kuni 06.09.2023. Kostja hageja ettepanekule teha pakkumine puuduste kõrvaldamiseks ei vastanud. Seega arvesse võttes, et puudused olid tõsised ja peale mõistliku aja möödumist müügilepingu puuduste kõrvaldamiseks kostja ei vastanud (oli selge, et kostja puuduseid ei kõrvalda), siis oli hagejal õigus müügilepingust 13.09.2023 avaldusega taganeda (VÕS § 116 lg 2 p 5, § 223 lg 1 p 4 ja 5). Seega taganes hageja müügilepingust seitse päeva peale seda, kui möödus mõistlik aeg hageja jaoks, et oodata kostjalt pakkumist puuduste kõrvaldamiseks. Seitsme päeva jooksul esitatud taganemisavaldus peale seda, mil möödus mõistlik aeg puuduste kõrvaldamiseks, on tehtud mõistliku aja jooksul. Menetluskulude jaotus
24.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis puudub alus maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta poolte menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
25.Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus.
26.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).
(allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.