lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-10-14317/11

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 27.01.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-10-14317/11
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
27.01.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
830
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-10-14317/8Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja15.12.2010

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

27. jaanuar 2011

Kriminaalasja number

1-10-14317

Kohtukoosseis

Sten Lind, Meelika Aava, Malle Preimer

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 15.12.2010. a otsus

Kriminaalasi Apellatsiooni esitaja

I.D süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi Süüdistatav I.D isikukood

XXX;

XXXXXXXX

XXXXXXXXXXXX;

XXX

XXXXXXXXXXXXX;

X-XX ei

tööta;

elukoht:

XXXXXXX;

varem

XXXX-

kriminaalkorras

karistatud 10 korral, viimati: 07.06.2010.a Harju Maakohtu Süüdistatav

otsusega KarS §199 lg 2 p 9 järgi - 4 kuud vangistust, mis KarS § 69 alusel asendati üldkasulik tööga 232 tundi; 14.10.2010.a Harju Maakohtu määrusega KarS § 69 lg 6 alusel pöörati ärakandmata karistus - 3 kuud 26 päeva vangistus täitmisele (karistuse

algus:

11.10.2010.a);

väärteokorras

karistatud

korduvalt (trahvid tasumata); tõkendit kohaldatud ei ole; alates 11.10.2010.a kannab karistust Tallinna Vanglas;

Resolutsioon

Jätta I.D apellatsioon

kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata

Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 15.12.2010. a otsusega mõisteti I.D süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi ja karistati teda 3 kuu pikkuse vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetavat karistust ühe kolmandiku (1 kuu) võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 2 (kaks) kuud vangistust. Kohus suurendas karistust KarS § 65 lg 2 alusel 07.06.2010.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (kantud on karistus 11.10-14.12.2010, s.o. 2 kuud ja 4 päeva ning kandmata on 1 kuu ja 22 päeva vangistust). Liitkaristuseks mõistis kohus 3 (kolm) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust. Maakohus mõistis I.D süüdi selles, et ta süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna 11.10.2010.a kella 11.03 ajal B. kaupluses Tallinnas, XXXXXXXX XXX X, üritas varastada B. OÜle kuuluvat kaupa, 56 tk lõiketerasid kogumaksumusega 498,40 krooni, pannes nimetatud kauba endale kilekotti ning möödudes kassast, jättis kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna I.D peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Kohus leidis, et I.D süü suurust iseloomustab asjaolu, et varastatu väärtus ei olnud suur, vargus jäi katse staadiumisse ning omanik on seetõttu oma vara tagasi saanud. Oma kavatsustes toime panna üha uusi vargusi, on I.D olnud väga järjekindel. Kuigi kohus 07.06.2010. ta oma otsusega vangistusest vabastas, ei asunud ta täitma ÜKT-d ning veidi üle nelja kuu hiljem otsustas ta jälle vargile minna. Oma varasematest karistustest ta mingeid järeldusi ei teinud. Kohus nõustus prokuröri taotlusega karistada I.D varguse katse eest 3-kuulise vangistusega, mis on tunduvalt alla keskmist kergendatud karistuse määra ning võtab siinkohal arvesse ka süüdistatava tervislikku seisundit. Väiksema karistusmäära valik ei vastaks enam I.D süü suurusele ega tema isikule ning oleks vastuolus õiguskorra kaitsmise huvidega.
2.Maakohtu otsuse peale esitas I.D apellatsiooni, milles taotleb kergemat karistust. Ta märgib, et kahetseb tehtut, tegu jäi katse staadiumi. Lisaks on ta tervislik seisund väga kehv (tal on HIV).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3.Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata (vt RKKKo 3-1-1-55-07). Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatuna tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste

muutmiseks. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 2 teise lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (vt RKKKo 3-1-1-96-09). Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, peab ringkonnakohus KrMS § 326 lg 2 teisest lausest juhindumist eriti põhjalikult kaaluma, lähtudes konkreetse asja eripärast. Õiguslikult asjakohase taotluse ja põhjendustega apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt mõistetud karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.

4.Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad absoluutselt igasugused võimalused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Kaebuse esemeks on üksnes karistust. Hinnates apellatsiooni põhjendatust ja selle kohtuliku läbivaatamise otstarbekust, märgib kriminaalkolleegium järgmist. I.D mõisteti süüdi süstemaatilise varguse katses. Selle teo eest on ette nähtud kuni 5aastane vangistus. Seega on 3-kuulise vangistuse puhul tegemist kerge karistusega, mis ilmselgelt vastab isiku süüle. Maakohtu otsusest nähtub, et kohus on võtnud arvesse nii seda, et tegu jäi katse staadiumi, kui ka asjade väärtust ja isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Maakohtu otsus vastab täielikult üldisele kohtupraktikale samalaadsete kuritegude puhul ja selle muutmiseks puudub igasugune alus.
5.Eelnevast tulenevalt leiab kriminaalkolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased käesolevas süüteos. Kriminaalkolleegium asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud ja perspektiivitud. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 ls-st 2 kohtukolleegium jätab apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

Sten Lind

Meelika Aava

Malle Preimer

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.