P.B süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9§ 25 lg 2 järgi lühimenetluses
Kohtuistungi toimumise aeg
15.12.2010.a.
Prokurör
Katrin Kabel
Süüdistatav
P.B – isikukood xxx; kodakondsuseta; elukoht: xxx; kesk-eriharidusega; ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud 10 korral, viimati: 07.06.2010.a Harju Maakohtu otsusega KarS §199 lg 2 p 9 järgi - 4 kuud vangistust, mis KarS § 69 alusel asendati üldkasulik tööga 232 tundi; 14.10.2010.a Harju Maakohtu määrusega KarS § 69 lg 6 alusel pöörati ärakandmata karistus - 3 kuud 26 päeva vangistus täitmisele (karistuse algus: 11.10.2010.a); väärteokorras karistatud korduvalt (trahvid tasumata); tõkendit kohaldatud ei ole; alates 11.10.2010.a kannab karistust Vanglas;
Kaitsja
advokaat määratud korras Juho Aule
RESOLUTSIOON
1.Süüdi tunnistada P.B KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.
KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (1 kuu) võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust 07.06.2010.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse (3 kuud 26 päeva vangistust) ärakandmata osa võrra (kantud on karistus 11.10-14.12.2010, s.o. 2 kuud ja 4 päeva ning kandmata on 1 kuu ja 22 päeva vangistust) ning liitkaristuseks mõista 3 (kolm) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust. Kohtuotsuse jõustumiseni valida tõkendiks vahistamine ning mõistetud karistuse (3 kuud ja 22 päeva vangistust) alguseks lugeda 15. detsember 2010.a.
2.Välja mõista P.B-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse: määratud kaitsjale makstav tasu 900,- (üheksasada) krooni ja sundrahast 3 100 (kolm tuhat ükssada) krooni. Menetluskulud on võimalik vabatahtlikult tasuda 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbankis, märkides viitenumbri 2800049777, selgitusse märkida süüdimõistetu nimi ja kriminaalasja number 1-10-14317. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Otsus tervikuna koostatakse vaid pärast apellatsiooniteate saamist ning on kättesaadav kohtu kantseleis ja saadetakse vahialusele 15.-ndal päeval pärast apellatsiooniteate saamist.
SÜÜDISTUS
P.B süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, keda on viimati 07.06.2010.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava süstemaatilise varguse toimepanemise eest, taas 11.10.2010.a kella 11.03 ajal Bauhaus kaupluses s, Tähesaju tee 8, üritas võõra vallasasja äravõtmise katsega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastada Bauhaus Eesti OÜle kuuluvat kaupa, 56 tk lõiketerasid, maksumus 8.90/tk, kokku maksumusega 498,40 krooni, pannes nimetatud kauba endale kilekotti ning möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna P.B peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Seega P.B, olles isikuks, keda on varem karistatud süstemaatilise varguse toimepanemise eest, võõra vallasasja äravõtmise katsega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
POOLTE SEISUKOHAD
Prokurör taotles P.B süüdimõistmist KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ning tema karistamist 3-kuulise vangistusega. Lühimenetluse tõttu tuleb karistust kolmandiku võrra vähendada ning kandmisele kuulub 2 kuud vangistust. Liitkaristus mõista KarS § 65 lg 2 alusel, liites mõistetavale karistusele eelmise otsuse järgi kandmata karistuse. Kaitsja leidis, et P.B süü on tõendamist leidnud ja tema käitumine õigesti kvalifitseeritud. Arvestades, et vargus jäi katse staadiumisse, varastatu ulatus oli väike, oma süüd ta puhtsüdamlikult kahetseb, on põhjendatud talle mõista vangistus alammäära lähedaselt nagu taotles seda prokurör ning sellele tuleb liita kandmata karistus eelmise otsuse järgi. Süüdistatav tunnistas oma süüd ja kahetses toimepandut. Oli nõus sellega, et ära kanda eelmise otsusega mõistetud karistus. Kuid uue kuriteo eest taotles ta mõista vangistuse tingimisi, sest varguse ulatus ei olnud suur, see jäi katse staadiumisse ja kahju ei ole tekitatud. Samuti palus ta arvesse võtta tema tervislikku seisundit ning leidis, et haiglas ei anta talle vajalikku arstiabi ega ravimeid, mida ta vajab. TUVASTATUD ASJAOLUD ja KOHTU JÄRELDUSED
1.Kohus leiab, et P.B süü võõra vallasasja äravõtmise katses selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil on tõendamist leidnud järgmiste kohtuistungil kontrollitud tõenditega: -Bauhaus Eesti UÜ avaldusega (tl.2) selle kohta, et 11.10.2010 kella 11.03 ajal püüti neilt varastada lõiketerasid (56 tk. kogusummas 498,40 krooni). Kaup on neile rikkumata tagastatud; -tunnistaja Ilja Žütlustega (tl. 4 - 6), kes turvatöötajana 11.10.2010.a. pani tähele, kuidas noormees pani kilekotti kaupluse riiulilt võetud kauba. Kuna kassas ta selle eest ei tasunud, peeti ta kinni ja lõiketerad tagastati kauplusele. Selle mehe käitumine kaupluses on näha ka videosalvestusel. -P.B peeti kinni sündmuskohal ning selgus, et ta on tagaotsitav täitmiskohtuniku määruse alusel, kuna hoidub kõrvale eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmisest (tl. 9, 12-13); -kahtlustatavana ülekuulamisel P.B tunnistas oma süüd ja väitis, et läks Bauhausi kauplusse, et sealt midagi varastada. Müügisaali riiulitelt võttis ta hulgi lõokekettaid (lõiketerasid) ja pani need endale kilekotti, kassadest möödus ta kauba eest tasumata. Enne kauplusest lahkumist tulid turvamehed ta juurde ja viisid ta turvaruumi ja kutsusid politsei välja (tl. 10 -11A); -karistusregistri väljavõtte kohaselt (tl.16 – 24) on P.B varem 10-l korral karistatud varavastaste kuritegude eest, korduvalt ka väärteokorras KarS § 218 lg 1 alusel (varavastane süütegu väheväärtusliku asja vastu). Kohtuotsusega 07.06.2010.a. karistati teda süstemaatilise varguse eest 4-kuulise vangistusega (eelvangistusena oli ära kantud 4 päeva), mis KarS § 69 lg 1 alusel asendati 232 tunni üldkasuliku tööga (tl.25 -27). Karistuse täitmisest hoidus ta kõrvale, 10.09.2010.a. kohtumäärusega kuulutati ta tagaotsitavaks. 11.10.2010.a. pani ta toime uue varavastase kuriteo, s.o. antud asjas arutatava varguse katse. Kohus leiab, et P.B süü süstemaatilise varguse katses 11.10.2010.a. on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi
Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Kuna kaup on rikkumatult omanikule tagastatud, tsiviilhagi antud asjas esitatud ei ole.
2.Karistuse mõistmisel lähtub kohus P.B süüst, arvestab kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 199 lg 2 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse. P.B, kes pikka aega ei ole kusagil töötanud, kellel on tasumata kõik viimastel aastatel mõistetud rahatrahvid, ei ole kohtu arvates võimalik karistada rahalise karistusega, samuti ei oleks see tema puhul täidetav, süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad ka menetluskulud. Selline karistusliik ei ole kohtu arvates piisav, et mõjutada teda mitte enam toime panema uusi süütegusid. P.B süü suurust iseloomustab asjaolu, et varastatu väärtus ei olnud suur, vargus jäi katse staadiumisse ning omanik on seetõttu oma vara tagasi saanud. Oma kavatsustes toime panna üha uusi vargusi, on P.B olnud väga järjekindel. Kuigi kohus 07.06.2010. ta oma otsusega vangistusest vabastas, ei asunud ta täitma ÜKT-d ning veidi üle nelja kuu hiljem otsustas ta jälle vargile minna. Oma varasematest karistustest ta mingeid järeldusi ei teinud. Kuna vargus jäi katse staadiumisse, siis KarS § 60 lg 2 alusel võib P.B-le mõistetava vangistuse ülemmäär olla kaks kolmandikku sanktsiooni ülemmäärast ehk 3 aastat ja 4 kuud vangistust ning keskmine määr sellest oleks 1 aasta 8 kuud vangistust. Raskendavad asjaolud puuduvad, kergendavaks asjaoluks loeb kohus P.B süü puhtsüdamlikku kahetsust. Kohus nõustub prokuröri taotlusega karistada P.B varguse katse eest 3-kuulise vangistusega, mis on tunduvalt alla keskmist kergendatud karistuse määra ning võtab siinkohal arvesse ka süüdistatava tervislikku seisundit. Väiksema karistusmäära valik ei vastaks enam P.B süü suurusele ega tema isikule ning oleks vastuolus õiguskorra kaitsmise huvidega. Kuna tegemist on asja arutamisega lühimenetluses tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetavat karistust vähendada ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuulub 2 kuud vangistust. Süüdlase isikut arvesse võttes ei ole põhjendatud KarS § 74 sätete kohaldamine nagu taotles seda P.B ise, ka ei ole see võimalik, sest uue kuriteo pani ta toime ajal, kui hoidus kõrvale eelmise karistuse kandmisest. Kuna P.B pani uue kuriteo toime ajal, kui talle oli karistuseks mõistetud üldkasuliku töö tegemine, siis lähtudes KarS § 69 lg 7 sätetest, tuleb talle mõista liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel. Kohtumäärusega 14.10.2010 pöörati täitmisele P.B-le Harju Maakohtu otsusega 07.06.2010.a. mõistetud ärakandmata karistus, s.o. 3 kuud ja 26 päeva vangistust algusega 11.10.2010. Sellest karistusest on ta ära kandnud 2 kuud ja 4 päeva ning seisuga 15.12.2010.a. on kandmata 1 kuu ja 22 päeva vangistust. KarS § 65 alusel, tuleb suurendada mõistetud karistust (2 kuud vangistust) eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (1
kuu 22 päeva vangistust) ning liitkaristuseks tuleb mõista 3 kuud ja 22 päeva vangostust algusega 15.12.2010.a. Menetluskulud. KrMS § 180 lg 1 kohaselt tuleb süüdimõistva otsuse korral süüdistatavalt välja mõista ka menetluskulud. Antud asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuritegudes süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära ehk 6 525 krooni. Arvestades süüdimõistetu tervislikku seisundit ja varalist olukorda, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel osas menetluskuludest (osa sundrahast) riigi kanda Õigusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 179, 180, 238, 311313.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.