Kohtulahend

Galina Tšelonokova ja Jekaterina Jevšina

RESOLUTSIOON

Tunnistada M.P süüdi 4 (neli) aastat vangistust.

KarS § 200 lg 2 p 8 järgi ning mõista talle karistuseks

Tunnistada M.P süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning mõista talle karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg 1, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõista M.P-le liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada M.P vangistusega 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud. Arvata KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aega alates 08.05.2010.a kuni 09.05.2010.a, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ja mõista lõplikult ärakandmisele 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistusaega arvestada alates 10.05.2010.a. M.P-le valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata. Tunnistada N.G süüdi 9 (üheksa) kuud vangistust.

KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi ning mõista talle karistuseks

Tunnistada N.G süüdi KarS § 307 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg 1, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõista N.G-le liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada N.G vangistusega 6 (kuus) kuud. Arvata KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aega alates 08.05.2010.a kuni 09.05.2010.a ja 10.05.2010.a kuni 11.05.2010.a, s.o 4 (neli) päeva karistusaja hulka ja mõista lõplikult ärakandmisele 5 (viis) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. KarS § 74 lg 5, § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva

1-10-11573 kohtumaja 21.01.2009.a kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse võrra (1 kuu 7 päeva) ning mõista liitkaristuseks 7 (seitse) kuud 3 päeva vangistust. N.G-le valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, muuta vahistamiseks ning võtta ta vahi alla kohtusaalis. Karistusaega arvestada alates 11.01.2011.a. Välja mõista solidaarselt M.P-lt ja N.G-lt kannatanu OÜ B (reg. nr. XXXXX) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 135 (ükssada kolmkümmend viis) krooni (ehk 8,63 eurot). Asitõendid: 2 pudelit, kork, pistongipüstol, mis asuvad Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis (15.07.2010.a asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 67), hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Rahuldada vandeadvokaat Jekaterina Jevšina taotlus ning mõista talle õigusabikuludeks 06.11.2011.a kohtumenetluses 153 (ükssada viiskümmend kolm) eurot 30 senti, millest käibemaks on 25, 56 eurot. Mõista M.P-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot 5 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 126 (ükssada kakskümmend kuus) krooni 50 senti (ehk 8,08 eurot), kaitsja Igor Belugini poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 630 (kuussada kolmkümmend) krooni (ehk 40,26 eurot), kaitsja Jekaterina Jevšina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 3600 (kolm tuhat kuussada) krooni (ehk 230,08 eurot), kaitsja Jekaterina Jevšina 06.01.2011.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 153 (ükssada viiskümmend kolm) eurot 30 senti. Rahuldada vandeadvokaat Galina Tšelnokova taotlus ning mõista talle õigusabikuludeks 06.11.2011.a kohtumenetluses 191 (ükssada üheksakümmend üks) eurot 73 senti, millest käibemaks on 31,95 eurot. Mõista N.G-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 3 senti, kaitsja Galina Tšelnokova eeluurimisel osutatud õigusabi eest 2550 (kaks tuhat viissada viiskümmend) krooni (ehk 162,97 eurot), kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 126 (ükssada kakskümmend kuus) krooni 50 senti (ehk 8,08 eurot), kaitsja Galina Tšelnokova 06.01.2011.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 191 (ükssada üheksakümmend üks) eurot 73 senti. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „süüdistatava nimi ja perekonnanimi, kriminaalasja number 1-081853, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

1-10-11573 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise juhul tervikteksti kuulutamise aeg on 02.02.2011.a

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistusakti sisu 1.M.P süüdistatakse selles, et tema 06.05.2010.a kella 16.00 paiku, olles joobes „B “ OÜ kaupluses, mis asub a/ü „Vesna“ Ida-Virumaal, tegutsedes võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, ähvardades pistongipüstoliga, nõudis müüjalt S M raha ning seejärel omastas 3 pudelit veini „ Jõhvika “ üldmaksumusega 135 krooni. Oma tegudega pani M.P toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga, relvana kasutatava muu esemega ähvardades, s.t. KarS § 200 lg 2 p 8 ettenähtud kuriteo. 2.M.P sikuna, kes Viru Maakohtu 03.04.06 otsusega mõisteti KarS § 199 lg 2 p 7 järgi süüdi, ööl vastu 07.05.2010.a, olles joobes, tegutsedes koos N.G-ga võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, tungis akna lõhkumise teel majja aadressil: Suvila XXX, a/ü „Sfetofor“, Ida-Virumaa, kust varastas E S kuuluva televiisori „Samsung“ maksumusega 1500 krooni, 4 magamiskotti üldmaksumusega 600 krooni, telgi maksumusega 1800 krooni, koti maksumusega 100 krooni, vesti maksumusega 100 krooni, soni maksumusega 50 krooni, kokku vara üldsummale 4150 krooni. Oma tegudega pani M.P toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, isikute grupis, sissetungimisega, s.t. KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ettenähtud kuriteo. 3.N.G süüdistatakse selles, et tema ööl vastu 07.05.2010.a, olles joobes, tegutsedes koos M.P-ga võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, tungis akna lõhkumise teel majja aadressil: Suvila XXX, a/ü „Sfetofor“, Ida-Virumaa, kust varastas E S kuuluva televiisori „ Samsung “ maksumusega 1500 krooni, 4 magamiskotti üldmaksumusega 600 krooni, telgi maksumusega 1800 krooni, kotti maksumusega 100 krooni, vesti maksumusega 100 krooni, soni maksumusega 50 krooni, aga kokku vara üldsummale 4150 krooni. Oma tegudega pani N.G toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikute grupis, sissetungimisega, s.t. KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ettenähtud kuriteo. 4.Taas tema, teades, et M.P 06.05.2010.a kella 16.00 paiku pani toime röövimise kaupluses, mis asub a/ü „ Vesna “ Ida-Virumaal, ei teatanud sellest politseisse. Oma tegudega pani N.G toime teise isiku poolt toimepandud esimese astme kuriteost mitteteatamise, s.t. KarS § 307 lg 1 ettenähtud kuriteo. II Kohtulikul uurimisel tuvastatud asjaolud ja kohtu seisukoht süü tõendatuse osas Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-de 233 lg 3 ja 238 kohaselt toimub kohtuotsuse koostamine lühimenetluses üldmenetluse eeskirjade järgi (RKKKo 3-1-1-20-07). Kohus avaldas

1-10-11573 kohtuistungil prokuröri taotlusel kriminaaltoimiku materjalid järgides KrMS §-s 296 sätestatut. KrMS §-de 233-238 kohaselt lahendab kohus kriminaalasja kogu kriminaaltoimiku materjalide põhjal. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära prokuröri, süüdistatavad, nende kaitsjad, tunnistajad ja kannatanud ning vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ning enda siseveendumuse kohaselt hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab järgmist: M.P süüdistus KarS § 200 lg 2 p 8 järgi.

1-10-11573 Tunnistaja V S ütluste kohaselt sõitis 06.05.2010 naisega suvilasse AÜ „Svetofor“, aiamaja nr. XXX. Läks ühistus asuvasse poodi õlut ostma. Tasunud õlle eest kuulis seljatagant agressiivse häälega esitatud küsimust: kas suitsu on? Keeras ringi. Küsijaks osutus noormees. Töötab turvatöötajana ja näeb kohe inimesi kes tahavad midagi toime panna. Andis noormehele suitsu ja läksid õue. Kaupluse nurga taga seisis teine noormees, kellel oli riiete all õhupüss. Pakkus poistele õlut ja nende agressiivsus langes. Küsis kas nad tahavad poodi röövida? Vastati et, ei, ei, me niigi saatsime aiamaal juba palju korda, kuid midagi konkreetset ei vastatud. Peale seda pidasid kinni operatiivtöötajad, kes hiljem ka vabaks lasid. Ütluste ja olustiku seostamise protokolli kohaselt seisid nad N.G-ga bussipeatuses tähelepanu kõrvalejuhtimiseks. Menetlustoimingu läbiviimise ajal leiti püstol 30 m kauguselt Jalaka tn. Gamma aiamaadest (tl 31). Asitõendi vaatlusprotokolli (tl 109) kohaselt leiti Aiandi tänava aiamajast nr. XXX kaks tühja jõhvikaveini pudelit ja mängupüstol. Sündmuskoha vaatlusprotokolli (tl 54) kohaselt leiti 07.05.2010 aiamajast nr. 102 kaks tühja jõhvikaveini plastikpudelit.

1-10-11573 M.P süüdistus KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7, 8 järgi ja N.G süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ja KarS § 307 lg 1 järgi. Vargust puudutavas episoodis on mõlemad süüdistatavad kohtuistungil oma süüd täilikult tunnistanud ((tl 184). Kannatanu E S ütluste kohaselt (tl 45) sõitis 07.05.2010 kell 15.40 temale kuuluvasse AÜ „Svetofor“ asuvasse suvilasse nr. XXX. Viimati olid seal tema vanemad 06.05.2010 kella 19.00 paiku. Avastas et köögiaken on puruks löödud, majas on põrandal kivi ja asjad on laiali loobitud. Teiselt korruselt oli varastatud televiisor Samsung 21, maksumusega 1500 krooni, neli rohelist värvi kattes magamiskotti maksumusega 150 krooni üks, sinist värvi kattes telk maksumusega 1800 krooni, must kott väärtusega 100 krooni, sinine soni väärtusega 50 krooni. Kahju kokku 4159 krooni. Naabrinaine T P rääkis, et nägi öösel kella 24.00 paiku hallis sonis noormeest, kes tassis suurt eset majast välja. 07.05.2010 kella 16.00 paiku nägi koos naabritega kahte purjus noormeest kes tulid poest ja läksid majja nr. XXX. Tundis ära ühe noormehe, selle kes öösel kandis majast televiisorit ära. Süüdistatava M.P ütluste kohaselt pani ta kuriteo toime. 06.05.2010 olid majas ja sealt ei lahkunud ning keegi nende juures ei käinud. Ööl vastu 07.05.2010 jõid ära kaks liitrit viina, peale mida oli tugevas alkoholijoobes ega andnud aru oma tegevusele, kuid mäletas et jalutasid aiandusühistu territooriumil ja läksid ühe maja juurde. Tulid sinna eesmärgita. Edasi lõi keegi neist kahest katki majaakna ja mõlemad ronisid majja. Majast viis välja televiisori ja tõi selle tuttava Vassili majja. Millised asjad N.G majast võttis, ei mäleta. Samuti ei mäleta seda mis edasi juhtus. Ärkas 07.05.2010 hommikul V majas diivanil, kus oli ka N.G. Nägi majas telki ja magamiskotte. Kuidas majja sattusid ei tea. Järgnevalt jõid jälle alkoholi ja heitsid magama. Päeval tulid majja politseitöötajad ja neid peeti kinni. Tehtut kahetseb ja juhtunust on kahju. Süüdistatava N.G ütluste kohaselt (tl 39) sõitis ta koos M.P-ga 05.05.2010 oma tuttava V G suvilasse AÜ „Svetofor“ maja nr. XXX. Peale lõunat 06.05.2010 kella 14.00 paiku lahkusid. Käisid suvila poes kust ostsid sigarette ning pärast naasid majja kus olid kuni 07.05.2010. Nimetatud kuupäeva hommikul äratas teda M.P, jätkasid alkoholi tarbimist ning umbes 15 minuti pärast tulid majja politseitöötajad ja viisid neid politseiosakonda. Kinnipidamise põhjust ei selgitatud. Vargust toime ei pannud, sest olid 05.05.2010 kuni 07.05.2010 M.P-ga koos, tarvitasid alkoholi majas ja väljas aiamaal ning lahkusid sealt ainult üks kord poes käimiseks. Võõrastes majades käinud ei ole. Samuti ei näinud et M.P oleks üksi kuskil käinud ja võõraid asju majja toonud. Seda ei teinud ka ise. Tunnistab puhtsüdamlikult üles, et 07.05.2010 osales varguses aiamajast. Varastas 4 magamiskotti, telgi, musta värvi koti ja nokamütsi pani pähe. Aiamaja akna lõhkus M.P. Asjad tahtsid endale jätta. Tunnistaja T P ütluste kohaselt 06.05.2010 vastu 07.050.2010 jäi ta ööbima oma ajamajja. Kella 24.00 paiku seis oma ajamaja juures ja nägi kuidas aiamajast nr. XXX väljus lühikest kasvu meesterahvas, seljas tume kombinesoon ja hall T särk. Kätel kandis midagi rasket. Õue tuli naaber M D , kellele ütles, et majahoovist nr. XXX varastatakse küttepuid. Noormees kuulis suhtlemist ja sõimas ebasündsate sõnadega, kuid seejärel keeras kolmandale tänavale. 07.05.2010 hommikul arutasid öösel toimunut ja nägi, et aiamaja nr.XXX aken on lõhutud. Mööda läks noormees pesapallisärgis ja punases jopes. Kaks teist noormeest peatusid teepeal, keerasid näoga aiamaja nr.XXX poole ja arutlesid millegi üle. Aiamaa nr. XXX peremehe poeg pildistas mobiiltelefoniga noormehi. Noormehed nägid välkvalgust ja ütlesid: „selle eest võib ära tappa" ning läksid kaupluse suunas. Mõne aja pärast tuli kaupluse poolt tagasi punases jopes ja pesapallisärgis noormees. Otsustasid järgida, kuhu punases jopes ja pesapalli särgis noormees

1-10-11573 läks. Eespool seisis politseiauto, kus see noormees istus. Saabus veel üks politseiauto ja noormehed kolmanda tänava aiamajast peeti kinni. Hiljem kuulis, et aiamajast oli varastatud televiisor ja teisi asju.

1-10-11573 viisid süüdistatavad enda asukohta eesmärgiga jätta see endale. Sellisest käitumisest teeb kohus järelduse, et süüdistatavad tegutsesid võõraste vallasasjade äravõtmisel nende vallasasjade ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kriminaalasja toimiku materjalide põhjal järeldab kohus, et süüdistatavate käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ja grupiviisiliselt, so KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ettenähtud kuriteona. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt (tl 193) on süüdistatavat M.P varem grupiviisilise varguse eest karistatud, sh. viimane kord 17.04.2006 ja karistus ei ole kustutatud, siis on süüdistatava M.P puhul täidetud KarS § 199 lg 2 p-s 4 toodud kvalifitseeriv koosseisutunnus, s.o teo toimepanemine isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. N.G teades kaupluse röövimisest, ei teatanud sellest politseisse, st. on süüdi tegevusetuses, millega pani toime KarS § 307 lg 1 sätestatud kuriteo.

1-10-11573 N.G on eelnevalt kriminaalkorras karistatud 2 korda. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik ülestunnistus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Tuginedes N.G iseloomustavatele materjalidele, leiab kohus et KarS § KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi tuleb N.G karistada 1 aastase vangistusega ning KarS § 307 lg 1 järgi 6 kuulise vangistusega ning lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõista 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra. KarS § 74 lg 5, § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 21.01.2009.a kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse võrra (1 kuu 7 päeva) ning mõista liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud 3 päeva vangistust. Karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks peab arvestama ka süüdlaste isikut. Nii M.P, kui ka N.G on varem kriminaalkorras karistatud korduvalt, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, mõlemad ei tööta. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isikute süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, õiguskorra kaitsmise huvisid ja samuti võimalust mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Süüdistatavate näol ei ole tegemist isikutega, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud tegude ohtlikkust, õigusvastasust ning nende poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohus leiab, et M.P ja N.G suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes neile reaalse vangistuse, kuid mitte sanktsiooni alammääras, arvestades eelkõige kuritegude raskust ja asjaolu, et mõlemat on varem karistatud korduvalt, kuid isikud jätkasid kuritegude toimepanemist. Sellises käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning see näitab üheselt, et süüdistatavad ei ole aru saanud varasemalt mõistetud karistuste tähendusest. IV Tsiviilhagi ja menetluskulud Kannatanu E S loobus kohtuistungil tsiviilhagist vargusega tekitatud kahju hüvitamise osas, kuna varastatud asjad on talle kõik tagastatud (tl 184, kohtuistungi protokoll). Kohtueelses menetluses on OÜ B (registrikood XXX), kelle volitatud esindajaks on kannatanu S M (tl 8) 28.07.2010 esitanud tsiviilhagi 135 krooni nõudes, milline sisaldab varastatud esemete maksumust (tl 11). KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult. Tsiviilhagi menetlemisel kriminaalmenetluses tuleb juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast, arvestades kriminaalmenetluse erisusi. Kui süüdistatav ega tema kaitsja tsiviilhagi vastu ei vaidle ning süüdistatav hagi tunnistab, on see käsitatav tsiviilhagi õigeksvõtuna. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi õigeksvõtt on kohtule siduv. TsMS § 444 lg 4 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest (RKKKo 3-1-1-79-09). Kuna süüdistatavad on tsiviilhagi õigeks võtnud, siis tuleb hagi rahuldada täies ulatuses, tuues välja ainult õigusliku põhjenduse. Hagi on tõendatud kriminaalasja tõenditega ning on õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) §-dega 127 lg 1, 128 lg 2 ja 3, 1043 ja 1045 lg 1 p 5.

1-10-11573 Kohtuotsuse resolutiivosa tegemisel kohus ekslikult nimetas kannatanuks S M . Tegelikult on röövimise episoodiks kannatanuks, kellele oli tekitatud materiaalne kahju on OÜ B , kelle huve esindab S M volituse alusel. Kohus parandab tervikotsuses oma näpuvea, mis ei muuda otsuse sisu ega raskenda süüdistatavate olukorda. KrMS § 180 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu, mistõttu menetluskulud tuleb riigi kasuks välja mõista M.P-lt ja N.G-lt. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, 238, 311, 313, 315.

Pavel Gontšarov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.