1-09-10532
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-09-10532
Kohtukoosseis
Aarne Sarjas, Mati Kartau, Ago Kutsar
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 8. detsembri 2010 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu M.R-i määruskaebus
Juhindudes KrMS § 390 ja § 391 ringkonnakohus määras: Jätta Viru Maakohtu 8. detsembri 2010 määrus muutmata ning süüdimõistetu M.R-i määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu.
Asjaolud Viru Maakohtu 8. detsembri 2010 määrusega jäeti M.R tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Harju Maakohtu 24. novembri 2009 otsusega mõisteti M.R süüdi ja karistati KarS § 199 lg 2 p 4, 5 järgi 4-kuulise vangistusega, mis KarS § 65 lg 1 alusel loeti kaetuks Harju Maakohtu 20. oktoobri 2008 otsusega mõistetud 6-kuulise vangistusega, ning KarS § 200 lg 2 p 7 ja § 199 lg 2 p 5, 7, 9 järgi KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 68 lg 1 alusel 2 aasta 7 kuu 29-päevase vangistusega. Karistuse kandmise aja algus 14. jaanuar 2009 ja lõpp 12. september 2011.
Esimese astme kohtu määruse sisu Määruse põhjenduste kohaselt viitavad kinnipeetava varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom tema ohtlikkusele. Vangistuse ajal on kinnipeetavat 28 korda
karistatud distsiplinaarkorras, mis räägib sellest, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid. Teda on korduvalt karistatud väärteokorras ja kahel korral kriminaalkorras (varavastaste kuritegude eest) ning ta oli ka katseajal, kuid pani toime uued kuriteod, mis viitab sellele, et ta ei ole eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Prokuratuuri menetluses on kaks kriminaalasja M.R-i kahtlustustes, milles kohtulahend puudub. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Kinnipeetav kuritarvitas alkoholi ning tal võib olla tagasilanguse perioode. Vabaduses puudub tal kindel elu- ja töökoht, mis raskendaks toimetulekut ja samuti suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. M.R-i puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Arvestades kuritegude korduvust ja dünaamikat ei ole tema ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Määruskaebuses esitatud taotluste sisu M.R esitas määruskaebuse, milles palub anda talle veel üks võimalus. Määruskaebuse põhjenduste järgi on kaebuse esitaja praeguseks paljustki aru saanud ja teinud enda jaoks järeldused. Kui talle antakse veel üks võimalus, siis ta lubab, et ei riku enam kunagi seadust, täidab registreerimiskohustust, ei tarbi alkoholi, leiab ametliku töökoha 30 päeva jooksul. Kaebuse esitajal on olemas koht, kus elada – XXX , kus ta ka XXXX. a elas ja maksis ettenähtud XXX krooni kuus ning tema suhtes ei olnud mingeid etteheiteid. Kaebuse esitaja soovib hakata elama normaalset elu, tal on eesmärk olla seadusekuulekas kodanik, ta on 100% kindel, et teda saab usaldada.
Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole M.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud ning leiab, et maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS §-s 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja mõttekäiguga M.R-i varasema elukäigu kohta (kriminaalkorras karistatud 2 korral) ning ei pea vajalikuks siinkohal süüdistatava varasemate karistuste täheldamist, vaid märgib üksnes, et süüdimõistetu varasema elukäigu pinnalt on alust arvata, et eelnevad karistused ei ole täitnud oma eesmärki ning mõjutanud teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks osundada Riigikohtu määrusele 3-1-1-91-06, milles rõhutatakse, et vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. M.R-i on vangistuse ajal distsiplinaarkorras karistatud 28 korral. Eeltoodust järeldub, et M.R ei ole suutnud ka vangistuses käituda õiguskuulekalt, mistõttu ei ole ringkonnakohtu arvates alust eeldada, et tema käitumine vabaduses oleks õiguspärane.
Asja materjalidest nähtuvalt ei toeta ka vangla ja kriminaalhooldusametnik M.R-i vabastamist. Ringkonnakohus märgib tunnustavalt positiivseid muutusi M.R-i käitumises (sotsiaalprogrammi läbimine, vestlused sotsiaaltöötaja ja psühholoogiga), kuid samas ei saa ringkonnakohus käeoleval ajal veel olla veendunud, et need oleksid pöördumatud. Eelnevast lähtuvalt jätab määruskaebus rahuldamata.
Aarne Sarjas
ringkonnakohus
Mati Kartau
vaidlustatud kohtumääruse
Ago Kutsar
muutmata
ja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.