Kohtulahend

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 22.10.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.L-i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. M.L on Harju Maakohtu 24.11.2009 otsusega süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 4,5 järgi ja karistatud 4 kuulise vangistusega, mis KarS § 65 lg 1 alusel loeti kaetuks Harju Maakohtu 20.10.2008 otsusega mõistetud karistusega - 6 kuud vangistust. Peale seda M.L on süüdi tunnistatud KarS § 200 lg 2 p 7 ja § 199 lg 2 p 5,7,9 järgi ja karistatud KarS § 64 lg1, KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 68 lg 1 kohaldamisega 2 aasta 7 kuu ja 29 päevase vangistusega Karistuse kandmise algus 14.01.2009 ja lõpp 12.09.2011. Kinnipidamisasutuses M.L-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse jooksul teda on 28 korda karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemisel kindel elukoht puudub kuna Tallinna linnavalitsusel ei ole kinnipetvale elamispinda pakkuda. Kinnipeetaval on 8 klassi haridust. Eriala puudub. Enne vangistust töökogemus puudub. Vabanemise korral garanteeritud töökoht puudub. Viru Vanglas läbis keelekursused, tööga ei ole hõivatud. Enne vangistust täheldatud narkootikumide ja alkoholi kuritarvitamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta Viru Vangla taotlust M.L-i tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. M.L on korduvalt karistatud kriminaalkorras. Vangistuseelsel eluperioodil on M.L esinenud tõsiseid raskusi ühiskonna normide ja väärtuste järgimisel. Kuna arvamuse koostamise ajal on uue kuriteo sooritamise risk kõrge arvestades kõike riskifaktoreid, ei nõustu kriminaalhooldusametnik M.L-i tingimisi ennetähtaegse vabastamisega. M.L taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab oma kaitsealuse ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei nõustu kinnipeetava ennetähtaegse vabastamisega. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, kaitsja ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et M.L tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Vangistuse ajal on kinnipeetavat 28 korda karistatud distsiplinaarkorras, mis räägib sellest, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid. M.L on korduvalt karistatud väärteokorras. Kriminaalkorras karistatud 2-korda (varavastaste kuritegude eest) ning oli ka katseajal kuid vaatamata sellele paranemise teele ei asunud ning taas pani toime uued kuriteod, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma

seaduskuulekalt. Prokuratuuri menetluses on kaks kriminaalasja M.L-i kahtlustuses, milles kohtulahend puudub. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Peale seda arvestab kohus, et kinnipeetav kuritarvitas alkoholi ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mis samuti suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Kohus arvestab ka seda, et vabaduses puudub kinnipeetaval kindel elu- ja töökoht, mis raskendaks toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Seega võib järeldada, et M.L-i puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Arvestades, kuriteo korduvust ja dünaamikat ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu M.L vabastamata temale Harju Maakohtu 24.11.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Kohtunik

Ärakiri õige Nooremreferent

Loretta Pikma(allkiri)

Liivi Õun

Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 11.01.2011 Nooremreferent Liivi Õun

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.