Kriminaalasi nr.1-10-17093
Käskmenetlus Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja
koht Kriminaalasja number
1-10-17093 (09260102739)
Kohtukoosseis
Kohtunik Hele Ilisson
Kriminaalasi
O.P süüdistus KarS § 121 järgi käskmenetluses
Süüdistatav
O.P elukoht: isikukood: kodakondsus: haridus: emakeel: töökoht, õppeasutus: karistatus: tõkend:
X XXX X X X X kriminaalkorras karistatud 2-l korral elukohast lahkumise keeld
kaitsja adv. Otto Preem määratud korras
Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §§ 159 ja 254, kohus
otsustas : Süüdi tunnistada O.P KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus kakssada ( 200 ) päevamäära ( a ́ 50.- krooni ) ulatuses, s.o. kümme tuhat ( 10 000.- ) krooni. Väljamõistetud rahaline karistus tuleb maksta Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB pangas või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank, viitenumber 4100064939, selgitusse märkida O.P , 1-10-17093, rahaline karistus. Kviitung esitada Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kantseleile. Tõkend – elukohast lahkumise keeld –O.P kohtuotsuse jõustumisel.
suhtes tühistada
Välja mõista O.P-lt kuriteoga tekitatud kahju summas ükssada kolmkümmend seitse (137) krooni ja 10 senti Lauri Laaneseri kasuks.
Rahaline karistus, sundraha ja kaitsjatasu tasuda otsuse jõustumisest 30 päeva jooksul. Selgitada, et nimetatud tähtaja jooksul tasumise korral ei pöörata kohtuotsust täitmisele antud summa sissenõudmise osas kohtutäituri kaudu.
Edasikaebamise kord
Süüdimõistetul on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus.
Kohus t u v a s t a s: Prokuratuuri taotlus
Kohtu otsuse põhjendused, karistuse mõistmise põhjendused resolutsioon
ja
Süüdistuse asjaolusid kuriteo toimepanemise ajas, kohas ja viisis pidas kohus usaldusväärseteks. Kohus tuvastas, et kriminaalasjas on tõendamiseseme asjaolud selged ning vastavalt prokuratuuri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohtunik nõustus süüdistusaktis esitatud süüdistuse tõendatuses ja karistuse määras. Asjaolude põhjal tegi kohus järelduse, et O.P toimepandud tegu vastab KarS § 121 ettenähtud kuriteokoosseisule. Kohus tuvastas O.P õigusvastase käitumise. Kohus ei tuvastanud O.P süüd välistavaid asjaolusid ning O.P tuleb KarS § 121 järgi süüdi mõista. Kriminaalasjas on esitatud tsiviilhagi summas 137.10 krooni. Süüdistatav O.P tuleb tema poolt toime pandud kuriteos süüdi mõista ja teda tuleb karistada. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistamisel arvestab kohus kohtualuse vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Süüdlase O.P vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud tema käitumises puuduvad. O.P pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o.
kuriteo KarS § 121 järgi, mis on karistatav rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus leiab, et O.P-le tuleb mõista selline karistus, milline avaldaks mõju süüdlasele ka edaspidi ning, mis samas saavutaks ka karistamise eesmärgi õiguskorra kaitsmise huvides ja hoiaks süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et süüdlase karistamine reaalse vangistusega ei ole otstarbekas. Kohus leiab, et arvestades karistuse eesmärke ja O.P süü suurust, tuleb O.P KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistada rahalise karistusega 200 päevamäära ulatuses, s.o. summas 10 000.- krooni. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175 ning KrMS § 173 lg 2 kohaselt hüvitab need KrMS järgi kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. O.P-le määratud kaitsja Otto Preem on esitanud kriminaalasja materjalide juurde taotlus-aruande, milles palub välja mõista kohtueelses menetluses osaluse eest kaitsjatasu summas 1020.- krooni. Seoses O.P süüdimõistmisega jääb see menetluskulu O.P kanda. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteo puhul poolteist Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, s.o. 6525.- krooni. KrMS §175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks ekspertiisi tegemise kulu. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavalt O.P-lt mõistetakse välja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni, kaitsjatasu kaitsja osaluse eest kohtueelses menetluses summas 1020.- krooni ja ekspertiisikulu summas 2875.- krooni riigi tuludesse. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).
Hele Ilisson Kohtunik 30.12.2010.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.