1-09-15296/26 - Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium - lahend.ee

asuvasse korterisse, kus hoidis teda tema tahte vastaselt 12.04.2009 kella 10.00-st kuni õhtuni, kui J. I. lubas temale teatada enda meestuttava telefoninumbri ja sündmusest mitte kellelegi rääkida. Kella 22.00 paiku viis N. Vjazmin J. I. tagasi Tallinnasse, kus tema vabatahtlikult vabastas. Samuti võttis N. Vjazmin J. I. rahakotist endale sularaha summas 1020.- krooni. Lisaks eelnevale mõistis maakohus N. Vjazmini süüdi selles, et ta 23.04.2009 kella 08.00 paiku suundus Tallinnas XXXXXXX XXX XXX maja IV trepikotta, kus ootas A. G. saabumist, pani paremasse kätte kummikinda ja taskus hoidis kööginuga, mille käepide oli eelnevalt kleeplindiga teibitud, et nuga paremini käes püsiks. Kui kella 08:20 paiku sisenes A. G. XXXXXXX XXX XXX trepikotta, ründas N. Vjazmin teda I korruse koridoris, lüües noaga korduvalt A. G. pea, kaela, keha, üla- ja alajäsemete piirkonda, tekitades sel viisil hulgaliste mitteeluohtlike torke-lõikehaavadega temale suurt füüsilist valu. Viimased noahoobid lõi Nikolai Vjazmin kõhuli maas lamavale ja vastupanu mitteosutavale A. G. selja piirkonda. Kokku tekitas N.Vjazmin kannatanule 16 eluohtlikku rinnaõõnde tungivat torkelõikehaava, mis põhjustasid sündmuskohal kannatanu surma. Kohus märkis, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada, et N. Vjazmin on korduvalt kriminaalkorras karistatud, järeldusi aga varasematest karistustest teinud ei ole. N.Vjazmin ründas kavatsetult A. G., kusjuures tegu ei olnud vastastikuse kaklusega, vaid N. Vjazmini ühepoolse ja egoistliku sooviga klaarida tegelikult olematuid arveid. N.Vjazmin ründas A. G. ootamatult olukorras, kus A. G. polnud võimalustki end ründe eest kaitsta muuga kui autovõtmetega. Kohtuistungil viitasid nii kaitsja kui N.Vjazmin ise mõrva toimepanemisele armukadeduse motiivil. Kohus peab vajalikuks märkida (vaatamata sellele, et mõrva madal ajend ei ole kuriteo koosseisuline tunnus), et kuriteo toimepanemise ajend on madal, kui ta nö tühine. Kui tavahinnangu järgi on teo motiiv ja tegu ebaproportsionaalses suhtes, siis on tegemist tühise ajendiga. Ei ole kahtlust selles, et mõrv armukadeduse motiivil on mõrv madalal ajendil. N. Vjazmini karistust kergendab KarS § 121 ja § 114 p 1 puhul tema puhtsüdamlik kahetsus. N. Vjazmini edasine pikaajaline vangistus on põhjendatud ka seetõttu, et N. Vjazmin on ühiskonnale jätkuvalt ohtlik.

Lisaks ei nõustu kaitsja kohtu seisukohaga, et kannatanu ei osutanud süüdistatavale mingit vastupanu. Kohtumenetluse käigus on tõendamist leidnud, et kannatanu lõi süüdistatavat ja seda veel autovõtmetega, mille tagajärjel tekitas süüdistatavale sügava lõikehaava kulmu piirkonnas. Eelöeldu aga kinnitab, et kannatanu ja süüdistatava vahel oli rüselus. Veel leiab kaitsja, et süüdistatava süü väidetavalt kannatanult vabaduse võtmises ei ole kohtuliku uurimise käigus tõendamist leidnud. Kannatanul oli telefon, samuti vestles kannatanu 12.04.2009. a kolmandate isikutega telefoni teel ja ei väitnud, et temalt on õigusvastaselt vabadus võetud ja ta palub enda vabastamiseks abi. Samuti ei viita kannatanu 12.04.2009. a käitumine sellele, et ta oleks ise võtnud ette mingisuguseidki samme enda vabastamiseks, kui viibis üksinda Kohtla-Järve korteris või sõiduautos, mida kasutades väidetavalt vabadus võeti. Samuti ei nõustu kaitsja süüdistusega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, sest kohtuliku uurimise käigus ei ole tõendamist leidnud, et süüdistatav oleks varastanud J. I. 1020.- krooni. Kaitsja leiab, et isegi siis, kui asuda seisukohale, et süüdistatava süü on kohtumenetluse käigus tõendamist leidnud, on süüdistatavale mõistetud karistus ebaõiglane ja ülemäärane. A. G. provotseeris trepikojas kahetsusväärse intsidendi. Kui kohus leiab, et süüdistatava süü tuleb kvalifitseerida KarS § 113 järgi, siis mõista süüdistatavale 8 aastat vangistust ja kergemad karistused KarS § 121, 136 lg 1 ja 199 lg 2 p 4 järgi lugeda kaetuks raskeima karistusega. Kui apellatsioonikohus aga leiab, et süüdistatava süü KarS § 114 p 1, 121, 136 lg 1 ja 199 lg 2 p 4 järgi on tõendamist leidnud, siis tuleks KarS § 121, 136 lg 1 ja 199 lg 2 p 4 järgi mõistetud karistused lugeda kaetuks raskeima karistusega. Vähendada KarS § 114 p 1 järgi süüdistatavale mõistetud karistust ja mõista süüdistatavale 10 aastat vangistust. Seega moodustaks süüdistatavale mõistetud liitkaristus 10 aastat vabadusekaotust. Eelöeldu vastaks täielikult antud juhtumi puhul süü suurusele ja karistuse eesmärkidele.

5.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on A. G. tapmise õigesti kvalifitseerinud KarS § 114 p 1 järgi, erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus aga, et esines ainult üks KarS § 114 punktis 1 nimetatud kvalifitseeriv tunnus – piinav viis. Tapmise julma viisi osas tuleb N.Vjazmin õigeks mõista. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu põhjendustega tapmise piinava viisi osas. Arvestades tekitatud vigastuste suurt hulka – kokku oli kannatanul 43 lõike-torkehaava – , paiknemist üle kogu kannatanu keha ning seda, et vigastustest 16 olid eluohtlikud, on tapmine toime pandud piinaval viisil. Piinavat viisi ei välista apellatsioonis esitatud väide, et vigastused tekitati lühikese ajavahemiku jooksul. Piinav viis võib seisneda nii järjepideva (s.o kestva) või suure valu põhjustamises. Maakohus on leidnud, et vahetult üksteisele järgnevate löökidega ehk kestva vägivallaga on põhjustatud suurt valu. Ringkonnakohus nõustub selle käsitlusega, leides samuti, et paljudest haavadest tingitud üheaegset valu on alust pidada tervikuna suureks valuks. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks kaitsja väiteid selle kohta, et hulgaliselt vigastusi on tingitud lihtsalt vastastikusest rüselusest. Nii sündmuskoha vaatluse protokoll, andmed N. Vjazmini vigastuste kohta, kui kohtuarsti antud eksperdiarvamus viitavad mitte vastastikusele kaklusele, vaid sellele, et A. G. kaitses end N. Vjazmini rünnaku vastu – esiteks on A. G. kätel haavu, mis on tõenäoliselt saadud end kaitsta püüdes, teiseks aga tuuakse N. Vjazmini vigastusena välja vaid seda, et A. G. lõi autovõtmetega katki tema kulmu. Seega olid N. Vjazmini enda vigastused minimaalsed, mis kindlasti ei viita kahepoolsele kaklusele. Arvestades tõendatud asjaolusid, ei pea seega paika kaitsja ja N. Vjazmini väited selle kohta, et konflikti provotseeris A. G.. Nagu eespool märgitud, esinesid asjaolud, mis viitasid sellele, et N. Vjazmin oli end rünnakuks ette valmistanud – ta oli pannud kätte kummikinda ja võtnud kaasa sobiva noa, ta oli võtnud rendiauto ja endaga kaasa sõbra. Samas ei nõustu ringkonnakohus seisukohaga, et tulenevalt teo toimepanemise ajast ja kohast on tegemist tapmisega julmal viisil. Julmal viisil on tapmine toime pandud juhul, teo

toimepanija näitab üles erilist hoolimatust inimelu suhtes. Taoline hoolimatus võib väljenduda ka tapmiskohas ja -ajas, kuid ainuüksi asjaolu, et tegu pandi toime hommikusel ajal kortermaja trepikojas, mistõttu oleks võinud sattuda sündmuskohale kõrvalised isikud, ei anna alust lugeda seda julmal viisil toimepanduks. Apellatsioonis on süüdistatav korranud maakohtus esitatud väidet, et ta ei mäleta tapmise asjaolusid. Maakohus ei pidanud seda väidet usaldusväärseks, kuna vahetult enne ja pärast tegu oli N. Vjazmin adekvaatne ja käitus sihipäraselt. Maakohus asus seisukohale, et tegemist oli eelnevalt planeeritud teoga ja tegu on pandud toime kavatsetult. Maakohus leidis, et tegu on toime pandud kavatsetult, kusjuures surma põhjustamise osas kinnitab kavatsetust kokku 16 eluohtliku vigastuse tekitamine, piinava viisi osas aga vigastuste koguhulk. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja korrektse seisukohaga ning nõustub maakohtu argumentidega. Lisaks märkis kohus, et tegu oli planeeritud: N. Vjazmin oli ette valmistanud noa ja korraldatud oli ka teojärgne varjamine. Maakohus leidis, et N. Vjazmin kasutas tapmiseks spetsiaalselt teibiga käepäraseks muudetud nuga, mis viitab juba varasemast eksisteerinud teoplaanile. Kohtukolleegium tõdeb, et uuritud tõenditest ei nähtu, et N. Vjazmin oleks noa käepideme teipinud just A. G. tapmiseks. R.N andis maakohtus ütlusi selle kohta, et ta ei näinud, et N. Vjazmin oleks nuga teipinud, kuigi ta kohtueelses menetluses oli andnud sellekohaseid ütlusi. J. I., kes oli sama nuga varem näinud, ei osanud öelda, kas see oli juba siis nõnda ette valmistatud (maakohtu 12.07.2010. a kohtuistungi protokolli lk 6). Samas tuleb arvestada sellega, et N. Vjazminil oli tol korral kaasas sobivalt käepäraseks muudetud nuga. Lisaks oli tal tunnistaja A. K. sõnul sel ajal, kui ta ootas A. G., käes kummikinnas (13.07.2010.a protokoll, lk 1). Raske on näha mingit mõistlikku põhjust, miks pidi N. Vjazmin kandma kummikinnast, v.a jälgede varjamiseks või selleks, et nuga püsiks paremini käes. Samuti tuleb nõustuda maakohtuga selles, et pärast teo toimepanemist käitus N. Vjazmin samuti ratsionaalselt ja sellisel moel, mis viitab teo planeeritusele. Maakohus on süüdistatavate endi ja tunnistaja A. K. ütluste alusel lugenud tõendatuks, et N. Vjazmin ja R.N sõitsid kõrvalisse kohta, pesi ennast, peitis noa. Kohtukolleegium nõustub selles osas maakohtu hinnanguga tõenditele ega pea vajalikuks neid korrata. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on A. G. tapmise õigesti kvalifitseerinud KarS § 114 p 1 järgi.