lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-09-15296/194

Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 29.11.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-09-15296/194
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
29.11.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
955
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-09-15296/26Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium16.12.20101-09-15296/111Viru Maakohus Rakvere kohtumaja15.11.20191-09-15296/160Viru Maakohus Narva kohtumaja14.06.20221-09-15296/169Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium24.08.20221-09-15296/188Viru Maakohus Narva kohtumaja04.10.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

29. november 2023

Kohtuasja number

1-09-15296

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 4. oktoobri 2023. a määrus Nikolai Vjazmini (Vjazmin; 37510112228) tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta

Määruskaebuse esitaja

Nikolai Vjazmin

Teised määruskaebemenetluse pooled

prokuratuur, esindaja Viru abiprokurör Sofja Hristoforova

Asja läbivaatamise viis

kirjalik menetlus

Ringkonnaprokuratuuri

RESOLUTSIOON

Jätta Nikolai Vjazmini määruskaebus läbi vaatamata ning tagastada see esitajale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur).

PÕHIOSA

Asjaolud ja menetluse käik

1.Harju Maakohtu 19. juuli 2010. a otsusega tunnistati Nikolai Vjazmin süüdi karistusseadustiku (KarS) § 114 p 1 (mõlema alternatiivi), § 199 lg 2 p 4, § 121 ja § 136 lg 1 järgi süüdi, mille eest karistati teda vangistusega 18 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud kaks päeva karistusaja hulka. Karistusaja alguseks loeti 23. aprill 2009. Tallinna Ringkonnakohtu 16. detsembri 2010. a otsusega mõisteti Nikolai Vjazmin KarS § 114 p 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks osas, mis puudutas tapmise julma viisi. Muus osas jäi Harju Maakohtu 19. juuli 2010. a otsus muutmata. Harju Maakohtu 4. veebruari 2015. a määrusega vähendati KarS § 5 lg 2 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 432 lg 34 alusel Nikolai Vjazminile Harju Maakohtu 19. juuli 2010, a otsusega mõistetud liitkaristust 2 kuu võrra. Nikolai Vjazmini karistusaeg lõppeb 20. veebruaril 2027.

Sarnased lahendid

Isikuvastased süüteod
  • 11.09.20261-26-4829/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.09.20261-26-4532/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20261-26-6091/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20261-25-3925/28Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20261-26-4237/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 27.08.20261-26-4909/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
2.Viru Vangla esitas 12. septembril 2023 Viru Maakohtule materjalid Nikolai Vjazmini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise üle otsustamiseks. Prokuratuur ja vangla tema ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Vaidlustatud maakohtu määrus
3.Viru Maakohtu 4. oktoobri 2023. a määrusega jäeti Nikolai Vjazmin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid kokkuvõetult järgmised.
3.1.Täidetud on formaalsed eeldused süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemiseks. Samuti on Nikolai Vjazminil olemas vabanemisjärgne elukoht, mis on sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks.
3.2.Kiiduväärne on see, et Nikolai Vjazmin suhtub haridusse ja enesetäiendamisse positiivselt: ta on õppinud riigikeelt, omandanud puidupingitöölise, kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse ning maastikuehituse eriala, vanglas läbis ta sotsiaalprogrammid "Sotsiaalsete oskuste treening" ning „Vihajuhtimine“ ühes selle jätkutegevustega. Nikolai Vjazminil on garanteeritud töökoht ettevõttes DavKai Grupp OÜ, kuhu ta saab abitöölisena tööle asuda. Samuti on tal toetav lähivõrgustik. Sõltuvusi ei ole.
3.3.Kuigi eelnev kõneleb süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise kasuks, esineb ka mitmeid vabastamise vastu rääkivaid asjaolusid. Nikolai Vjazmini puhul on uue kuriteo toimepanemise risk liialt kõrge. Süüdimõistetut on karistatud väljapressimise, salajaste varguste, dokumendi võltsimise, vägistamise, avaliku korra raske rikkumise, kelmuse, vabaduse võtmise, kehalise väärkohtlemise ning mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest. Praegu kannab ta karistust mõrva, kehalise väärkohtlemise, teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmise ja võõra vallasasja ebaseadusliku omandamise eest. Sedavõrd raskete kuritegude toimepanemine tähendab, et Nikolai Vjazmini retsidiivsusrisk peab olema ennetähtaegseks vabastamiseks väga madal. Mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult tema varasema käitumise põhjal karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema uute kuritegude toimepanemise tõenäosus.
3.4.Nikolai Vjazmini vabastamise vastu räägib seegi, et tal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust – teda on allumatuse ja ebaviisaka käitumise eest karistatud nii noomituse kui kartserikaristusega. Ka varasematel kordadel süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse vaagimisel on maakohus täheldanud distsiplinaarrikkumiste olemasolu. Seega on Nikolai Vjazmin pannud vanglas järjepidevalt rikkumisi toime, mis viitab tema normikuulekuse defitsiidile. Kui süüdimõistetu jätkab isegi vangla range järelevalve tingimustes õigusrikkumiste toimepanemist, puudub alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Oluline on seegi, et Nikolai Vjazmin pole asunud vanglas tööle koristajana, kuigi ta on sellele ametikohale tööle määratud.
3.5.Nikolai Vjazmini suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga tuttavad. Kinnipeetava iseloomustuses on märgitud, et Nikolai Vjazminil on kuritegelikud hoiakud. Ta ei ole asunud majandustöödele. Ajavahemikul 28. jaanuarist 2021 kuni 13. novembrini 2021 keeldus ta vangla poolt pakutavast toidust, kuna leidis, et ühelt konkreetselt toidujagajalt ta toitu vastu ei võta. Ta on rikkunud vangladistsipliini. Tema suhtumine ametiisikutesse on negatiivne. Oma kuritegelikule käitumisele püüab ta leida õigustusi ja seletusi. Nii Nikolai Vjazmini varasem kui praegune käitumine vanglas annavad aluse kahelda tema väidetavas motivatsioonis loobuda kuritegelikust käitumisest. Nikolai Vjazmini mineviku pinnalt puudub veendumus, et

nüüdseks kantud karistus on tema käitumisele mõjunud sedavõrd, et ta on oma käitumist muutnud ja käitub edaspidi õiguskuulekalt. Määruskaebus

4.Nikolai Vjazmin esitas Viru Maakohtu 4. oktoobri 2023. a määruse peale kaebuse, milles palub kaevatava kohtumääruse tühistamist ning uue otsustuse tegemist. Süüdimõistetu toob välja, et kuna joobes juhtimise pani ta toime 22 aastat tagasi, jääb arusaamatuks, kuidas see saab olla ohuteguriks. Ta on läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, mis on tema mõttemaailma muutnud. Kõige lihtsam on probleeme lahendada vägivalda kasutamata. Viieteistkümne vanglas veedetud aasta jooksul ei ole tal olnud mitte ühtegi vägivaldset konflikti valvurite või kaaskinnipeetavatega. Tänapäeval lahendatakse kõik võlaküsimused kohtus või selleks spetsialiseerunud inkassofirmade kaudu, mitte nii, nagu tema seda 15 aastat tagasi tegi. Kahetseb väga, et on toime pannud raske kuriteo. Ta on õppinud oma vigadest. Nikolai Vjazmin märgib, et tal on toetav lähivõrgustik – õe pere, tüdruksõber ja tööandja. Viimane on talle koheselt valmis tööd pakkuma. Väär on väide, justkui oleks ta alkoholi kuritarvitanud. Kõik kuriteod peale joobes juhtimise pani ta toime kaine peaga. On valmis alluma elektroonilisele valvele ning nõus osalema sotsiaalprogrammides. Ringkonnakohtu seisukoht
5.Maakohtul on ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste hindamisel ulatuslik otsustusruum (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Nikolai Vjazmini kuritegelik minevik, küünilised kuriteo toimepanemise asjaolud ning vanglas distsiplinaarrikkumise toimepanemine ühes kuritegelike hoiakute säilimisega annavad aluse öelda, et maakohus ei teinud kaalutlusviga, kui jättis Nikolai Vjazmini ennetähtaegselt vabastamata. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et maakohtu määrus on seaduslik ja määruskaebusel puudub ilmselgelt igasugune edulootus. Seetõttu jätab ringkonnakohus Nikolai Vjazmini määruskaebuse KrMS § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20261-26-591/24Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20261-26-5299/7Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja