Kohtulahend

Tunnistajana ülekuulatud Gert Grünberg andis kohtuistungil ütlusi, et töötab Tallinna Vanglas julgeoleku osakonna peaspetsialistina ning Oleg Bortnik on vanglas kinnipeetav. 08.10.2009.a. kambris, mille numbris võib ta käeoleval hetkel eksida, kuivõrd kambri numbreid on muudetud, kinnipeetavad süütasid kambriukse ja jooksid voodiga vastu ust, et see eest tuleks ning lõhkusid ära osa kambriseinast. Kõik sektsioonis viibivad kinnipeetavad tagusid vastu ust. Kambri uksed on valmistatud puidust. Tema hoidis ühe kambri ust kinni, kuna uks võis puruneda. Kui ta avas kambriukse, ukse ees seisis O.Bortnik, et teised ametnikud kambrisse saaks siseneda, pidi O.Bortniku kambrist välja toimetama, O.Bortnik ́u paigutas kambriuske vastas asuva seina vastu, näoga seina poole. Tema jäi O.Bortniku valvama, siis sisenesid teised ametnikud kambrisse, millele järgnes T.Peegli rünne ametnike vastu. Ta nägi, et T.Peegel rabeles ja maadles ametnikega ning hiljem toimetati T.Peegel koridori, kus ta osutas vastupanu käeraudade panemisel. Rüselus toimus kambrist väljas, koridoris. O.Bortnik oli umbes 2 meetri kaugusel rüselusest. T.Peegel üritas O.Bortnikule appi tulla. O.Bortnik ei hakanud kellelegi vastu ja oli rahulik. Tunnistajana ülekuulatud Evelyn Landis kohtuistungil, et oli töötas Tallinna Vanglas julgeoleku spetsialistina ja menetles kriminaalasju. 08.10.2009.a. kinnipeetav T.Peegel ründas vangla ametnikku, T.Peegli suhtes alustati kriminaalmenetlus. Menetlejateks olid tema ja Inge L. Tunnistajaks olid ametnikud ja kinnipeetavad, kes viibisid O.Bortnikuga ühes kambris. Ülekuulamist O.Bortnikuga viis läbi Inge L, tema viibis ülekuulamise juures. Ülekuulamine toimus nende kabinetis, kuhu O.Bortnik toodi ametnike poolt. Ülekuulamisel Inge L tutvustas ennast, siis rääkis, miks O.Bortnik välja kutsuti ning seejärel tutvustas tunnistaja õigusi ja kohustusi. Jutuajamine toimus vene keeles. O.Bortnik istus küljega ning ei pöördunud ametniku poole ja ei lugenud tunnistaja õigusi ja kohustusi. O.Bortnikule selgitati, mis juhtub, kui ta keeldub allkirja andmisest ja ütluste andmisest. Seda selgitas Inge L ja julgeoleku peaspetsialist Ave P. Inge L luges korduvalt vene keeles ette tunnistaja kohustused ja õigused ja selgitas, mis juhtub, kui O.Bortnik keeldub ütlustest. O.Bortnik põhjendas, et tema on seletuskirja eelnevalt kirjutanud ning sellepärast ütlusi ei anna. Oleg Bortnik ütles, et teda toimunud ei huvita ja ta ei kavatse ühegi kinnipeetava suhtes midagi rääkida. Inge L kirjutas protokolli, et O.Bortnik keeldub ütluste ja allkirja andmisest, tema ja Ave P kirjutasid protokollile alla. Tunnistajana ülekuulatud Ave P andis kohtuistungil ütlusi, et töötab Tallinna Vanglas ning O.Bortnik on kinnipeetav ja neil on tööalased suhted. O.Bortniku ülekuulamisele 27.oktoobril 2009. aasta sattus ta juhuslikult ja jäi sinna, kuna arvas, et on vaja tema abi. Ta nägi Inge L ́i tutvustamas O. Bortnikule tunnistaja õigusi ja kohustusi, kuid O.Bortnik ei tundnud huvi ja vaatas mujale ning oli üleoleva käitumisega. O.Bortnik pidi andma vaja allkirja, et ta on tutvunud tunnistaja õiguste ja kohustustega, kuid O.Bortnik keeldus allkirja andmast. Tema sekkus ja küsis O.Bortnikult, et kas tal on mingi mõjuv põhjus selleks, et keeldub tunnistajana ütluste andmisest. O.Bortnik ei ütelnud mõjuvat põhjust, ütles lihtsalt, et ei anna ühtegi ütlust ja kõik. Inge L tutvustas veel O.Bortnikule õigusi ja kohustusi ja selgitas, et tema suhtes võidakse alustada kriminaalmenetlust. Kõik vestlus toimus vene keeles. Mäletab, et O.Bortnik ütles, et ta on kirjutanud seletuskirja. O.Bortnikule selgitati õigusi ja kohustusi vähemalt kolmel korral. Protokolli kirjutati, et isik keeldus ütluste andmisest ja allkirja andmisest ning kõik kes viibisid juures kirjutasid protokollile alla. Tunnistajana ülekuulatud Inge L andis kohtuistungil ütlusi, et töötas enne Tallinna Vangla julgeolekuosakonna spetsialistina. O.Bortnik oli kinnipeetav, kellega ta kohtus ühel korral, kui ta kutsus ta ülekuulamisele. Mäletab, et O.Bortnik kuulati tunnistajana üle seoses 2009.aasta oktoobris Tallinna Vanglas vangistustsoonis toimunud sündmuse pärast, kui üks kinnipeetav tungis kallale vanglakorrapidajale. O.Bortnik oli üks selles kambris olnud kinnipeetavast. Ülekuulamisel teatas O.Bortnikule, et tema on kohustatud üle kuulama teda tunnistajana, ütles O.Bortnikule millises asjas teda üle kuulatakse ning printis välja protokolli, kus on tunnistaja õigused ja kohustused ja tegi O.Bortnikule ettepaneku nendega tutvuda. O.Bortnik ütles, et tema

kuhugi alla ei kirjuta ja teda ei huvita miski ja keeldus tunnistaja õigusi ja kohustusi lugemast. Ta luges O.Bortnikule tunnistaja õigused ja kohustused ette vene keeles. O.Bortnik seletas, et teda ei huvita, et tema on sündmuse kohta kirjutanud seletuse. Ta seletas O.Bortnikule, et seletus ei ole tõend, et on vaja teda tunnistajana ülekuulata. Siis tuli kabinetti Ave P, kes küsis kas on probleeme. Ta teatas, et O.Bortnik keeldub allkirja andmast ja keeldub ütlustest, väites, et on seletuse andnud. Ave P katsus O.Bortnikuga vestelda ja selgitas, et kui ei ole mõjuvat põhjust, siis O.Bortnik peab ütlusi andma ja luges O.Bortnikule uuesti tema õigused ja kohustused ette vene keeles. O.Bortnik alla ei kirjutanud, et on tutvunud sellega. Vestlus toimus vene keeles. Ülekuulamise juures oli peale tema Evelyn Lja Ave P. Peale vestlust kutsus ta valvuri ja isik viidi ära. Kõik teised isikud, kes olid O.Bortnikuga ühes kambris, andsid ütlusi. Vanglas tõlki ei ole, seega kõik vene keelsed menetlusosalised kuulab ta ise üle vene keeles. Kohus uuris kohtuistungil vahetult alljärgnevaid tõendeid: 20.01.2010.a. T.Peegli kohtuotsust, mille kohaselt mõisteti Tiit Peegel süüdi KarS § 274 lg 1 alusel ja mõisteti vangistus 2 kuud millele liideti KarS § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistuse osa, s.o. 2 aastat 6 kuud 20 päeva ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 8 kuud 20 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 20.01.2010.a. /tl. 54 – 55/; Vastust päringule, 08.10.2009.a. kella 21:35 paiku kandsid kambris number 50 karistust järgmised kinnipeetavad: A.Žuravel, I.Abdulajev, D.Krõlov, A.Danilov, A.Katšan, V.Erics, R.Levinov, A.Aslamov, T. Peegel, A.Andritsa ja O.Bortnik. /tl. 57/; Teatis, mille kohaselt Tallinna Vangla julgeolekuosakonna spetsialist Evelyn L alustas 09.10.2009.a. kriminaalmenetlust nr 09922500163 KarS § 274 lg 1 tunnusel selles, et 08.10.2009.a. kella 21:35 paiku Vangla IV vangistussektsioonis lõi kinnipeetav Tiit Peegel ametikohustusi täitnud peaspetsialist – korrapidajat Robert K . /tl. 5/; Asitõendi vaatlusprotokolli, milles vaadeldi videosalvestist 08.10.2009.a. vangistussektsioonis toimunud sündmuste kohta.

Vangla IV

Ülatoodud tõendeid kogumis hinnates jõudis kohus järeldusele, et kohtueelsel menetlusel kogutud ja kohtuistungil vahetult kontrollitud tõenditega, on vastuvaieldamatult tõendamist leidnud, et 08.10.2009.a. toimus Tallinna Vanglas intsident vangla töötajate ja kinnipeetavate vahel, tunnistaja Gert G ütlustest nähtub, et 08.10.2009.a. toimusid Vanglas rahutused, kinnipeetavad tagusid vastu kambri uksi, tema toimetas kambrist välja O.Bortniku ja pani koridoris asuva seina äärde seisma, teised ametnikud toimetasid kambrist välja T.Peegli, kes koridoris ründas vangla ametnikke. O.Bortnik oli umbes 2 meetri kaugusel rüselusest. Asitõendi vaatlusprotokollist ( tl 63) nähtub, et 08.10.2009.a. Vangla IV vangistussektsioonis toimetatakse kambrist välja G.Grünbergi poolt O.Bortnik , samuti toimetatakse kambrist välja vangla ametnike poolt T.Peegel. Vastusest päringule ( tl. 57) nähtub, et 08.10.2009.a. kella 21:35 paiku kandis kambris number 50 karistust O.Bortnik. Harju Maakohtu kohtuotsusest 20.01.2010.a. nähtub, et Tiit Peegel on süüdi mõistetud KarS § 274 lg 1 järgi. Seega on tõendamist leidnud, et O.Bortnik viibis sündmuskohal ajal mil Tiit Peegel ründas vanglaametnik

R.K .

Tunnistaja L ütlustest nähtub, et ta kutsus O.Bortnik ́u tunnistajana ülekuulamisele seoses 2009.aasta oktoobris Tallinna Vanglas vangistustsoonis toimunud sündmuse pärast. Ülekuulamisel ta teatas O.Bortnikule, millises asjas teda üle kuulatakse ning printis välja tunnistaja õigused ja kohustused ja tegi O.Bortnikule ettepaneku nendega tutvuda. O.Bortnik ütles, et tema kuhugi alla ei kirjuta ja teda ei huvita miski ja keeldus tunnistaja õigusi ja kohustusi lugemast. Ta korduvalt selgitas O.Bortnikule tunnistaja õigusi ja kohustusi vene keeles. O.Bortnik alla ei kirjutanud, et talle on selgitatud tunnistaja õigusi ja kohustusi ja

keeldus ütluste andmisest, mille kohta tema koostas tunnistajana ülekuulamise protokolli. Ütluste andmisest keeldumiseks ta ühtegi mõjuvat põhjust ei öelnud. Tunnistajate Evelyn L ja Ave P ütlustest nähtub, I.L kuulas üle O.Bortnikut. I.L tutvustas korduvalt O. Bortnikule tunnistaja õigusi ja kohustusi vene keeles. O.Bortnik keeldus allkirja andmast, et ta on tutvunud tunnistaja õiguste ja kohustustega, samuti keeldus ütluste andmisest, ühtegi põhjust O.Bortnik selleks ütluste andmisest keeldumiseks O.Bortnik ei öelnud. I.L koostas protokolli selle kohta, et isik keeldus ütluste andmisest ja allkirja andmisest, et ta on tunnistaja õiguste ja kohustustega tutvunud, tunnistajad E.Lja A.P kirjutasid protokollile alla. Seega on ülaltoodud tunnistajate ütlustega tõendatud, et O.Bortnik 27.10.2010.a. ülekuulamisel keeldus alusetult ütluste andmisest. Süüdistatav O.Bortniku ütlustest nähtub, et ta ei ole Tiit Peegli ja Robert Kallastega sugulussuhtes, seega leiab kohus O.Bortnik keeldus ütluste andmisest ilma seaduses sätestatud alusteta. KrMS § 66 lg 1 kohaselt on tunnistaja füüsiline isik, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid, sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on tunnistaja kohustatud andma tõeseid ütlusi, kui ütluste andmiseks puudub seaduslik alus käesoleva seadustiku §–de 71-73 järgi. Tunnistaja on õigusemõistmise huvides kohustatud andma ütlusi. Ütluste andmisest keeldumise korral on takistatud menetluse läbiviimine ja tõe väljaselgitamine. Kohustuste täitmisest aluseta keeldumine seisneb isiku kategoorilises, tavaliselt suulises avalduses või muul viisil väljendatud otsuses jätta ütlusi andmata, ning ütluste andmisest keeldumiseks puuduvad seaduses sätestatud alused, seda O.Bortnik ka tegi, seega on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 318 järgi ettenähtud kuriteona. Kaitsja leiab, et Vangla poolt pärast 09.10.2010.a. tehtud menetlustoimingud on teostatud pädevust ületades, seega õigustühised ja ebaseaduslikud, kuivõrd kriminaalasja materjale ei antud viivitamatul üle Põhja Prefektuurile. KrMS § 31 lg 1 kohaselt on uurimisasutused on oma pädevuse piires politseiasutus, Kaitsepolitseiamet, Maksuja Tolliamet, Konkurentsiamet ja Sõjaväepolitsei. Lõike 2 kohaselt võib edasilükkamatuid menetlustoiminguid teha ka Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla. Lõike 3 kohaselt edasilükkamatud menetlustoimingud on isiku kahtlustatavana kinnipidamine, vaatlus, läbiotsimine, kahtlustatava, tunnistaja või kannatanu ülekuulamine. Lõike 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud asutused on kohustatud andma kriminaalasja materjalid viivitamata üle käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pädevale asutusele vastavalt uurimisalluvusele. KrMS § 212 lg 1 kohaselt kohtueelset menetlust toimetavad politseiasutus ning Kaitsepolitsei, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti. Lõike 2 p 6 kohaselt toimetab kohtueelset menetlust Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla vanglas toimepandud ja kinnipeetava poolt toimepandud kuriteos. Kohus leiab, et menetleja s.o käesoleval juhul Tallinna Vangla ametnik oli kohustatud ja õigustatud tegema edasilükkamatud menetlustoiminguid seni kuni uurimisasutus saab kohtueelset menetlust jätkata nii kiiresti kui võimalik ja pärast seda kui on tehtud kõik vajalik. Seega Tallinna Vangla ametniku poolt kinnipeetavate tunnistajatena ülekuulamine oli vajalik ja ei ole tehtud pädevust ületades. Kaitsja leiab, et kuivõrd O.Bortniku ülekuulamisel ei osalenud tõlk , seega on menetlustoiming õigustühine. KrMS § 10 lg 1 kohaselt on kriminaalmenetluse keel on eesti keel. Kriminaalmenetlus võib menetleja, menetlusosaliste ja kohtumenetluse poolte nõusolekul toimuda ka muus keeles, kui nad seda valdavad. Lõike 2 kohaselt menetlusosalisele ja kohtumenetluse poolele, kes ei valda eesti keelt, tagatakse tõlgi abi. KrMS § 16 lg 1 kohaselt on menetlejad on kohus, prokuratuur ja uurimisasutus. Lõike 2 kohaselt on menetlusosalised on kahtlustatav, süüdistatav ning nende

kaitsjad, kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik. Tunnistaja I.L ütlustest nähtuvalt valdab ta vabalt vene keelt, ülekuulamist O.Bortnikuga viis läbi vene keeles, mida kinnitavad ka tunnistajad E.Lja A.P. Kohus leiab, kuivõrd O.Bortnikuga viidi läbi ülekuulamist vene keeles, O.Bortnik ei ole menetlusosaline KrMS § 16 lg 2 mõttes, siis ei olnud vajalik ka tõlgi osalemine. Oleg Bortnik käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus Oleg Bortnik ́u isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, samuti arvestab kohus õiguskorra kaitsmise huvisid, O.Bortnik on varem karistatud, kuriteo pani toime karistuse kandmise ajal, seega leiab kohus, et Oleg Bortnik ́ut tuleb karistada reaalse vangistusega, millele tuleb liita eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa KarS § 65 lg 2 alusel. juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3, 4, 9; § 311; § 312, § 313, § 314, § 315, kohus otsustas Süüdi tunnistada Oleg Bortnik KarS § 318 järgi ja karistada vangistusega 4 kuud. Vastavalt KarS § 65 lg 2 käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust suurendada 02.03.2006.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 4 aastat 10 kuud ja 6 päeva – võrra ning lugeda liitkaristuseks Oleg Bortnikule 5 aastat 2 kuud ja 6 päeva vangistust: Karistuse kandmise alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev s.o. 08. detsember 2010.a. Välja mõista Oleg Bortnikult sundraha 6525 krooni ja kaitsjatasu 6720 krooni. Väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr. 10220034800017 EÜP või 221023778606 Swedbangas, viitenumber 2800049777. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kuriteokantseleile. Asitõendid: •

Videosalvestus – jätta kriminaalasja juurde

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1 ja § 319 alusel kohtumenetlusepooled 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kohtunik Margot Mikler

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.