Kohtulahend

summas 2500 krooni, vangistusega 16 päeva. Kohaldades KarS § 64 lg 1 ning arvestades 26.06.2008 Viru Maakohtu otsusega täitmisele pööratud karistust (4 aastat 6 kuud vangistust), mõisteti R.U-le üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud 10 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 06.12.2006 ja lõpp 16.06.2011. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 13.12.2009. Kinnipidamisasutusest R.U kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 8 korral distsiplinaarkorras karistatud. Kinnipeetav õpib kutseharidussüsteemis puidupingitööliseks. Vabanemisjärgselt läheb elama vanemate juurde. Isik töötas ametlikult umes 6 aastat Eesti Elektrijaamas. Enne vangistust oli töötu, tegu juhutöid lukkseppa, keevitaja ja metallitöölisena. Vanglas keeldus tööst. Vabanedes omab garanteeritud töökohta. Kinnipeetaval on tasumata võlgnevusi 50300 krooni. Väidetavalt kuritegude üheks põhjuseks on narkootikumide tarvitamine, kuid probleemiga tegelemisest keeldub. Kuritegu ajendas toime panema rahapuudus ja pidas narkootikumide vahendamist ainsaks väljapääsuks, mis viitab nõrgale probleemide lahendamise oskusele. Vangla toetab kinnipeetava annetähtaegset vanglast vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik toetab süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega, kuna: kriminaalhoolduse käigus on võimalik tegeleda uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktorite maandamisega, kinnipeetav vajab pärast vabanemist tuge ning seoses mitmete riskifaktoristega järelevalvet, omab garanteeritud töökohta, omab tugiisikuid ema ja isa näol, omab kehtivat isikuttõendavat dokumenti ja kindlat elukoht. Positiivne on see, et R.U vanglas asus tegelema oma probleemidega, milles võib vabaduses kasu olla: ta osales sotsiaalabiprogrammides, hetkel õpib ning töötab. R.U taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Elu- ja töökoht on olemas. Vangla arvestas tema vabanemise võimaluse avanemise tähtaja ümber. Kaitsja jättis küsimuse kohtule otsustada. Tegelikult avaneb isikul võimnalus ennetähtaegsele vabastamisele mitte varem kui 02.03.2011, kuna viimane kohtumäärus jõustus 02.03.2010. Prokurör ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Prokurör leidis, et vangla materjalid tuleb jätta läbi vaatamata. Esitatud materjalide põhjal ei ole ennetähtaegse vabanemise võimalus veel avanenud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et Viru Vangla poolt esitatud taotlus R.U tingimisi enne tähtaega vabastamiseks tuleb jätta läbi vaatamata. Kohus leiab, et vangla poolt on süüdistatava R.U tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalid esitatud enne seaduses sätestatud tähtaega. Vangistusseaduse § 76 lg 3 kohaselt kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise korral KarS § 76 lg 1 p 2 alusel edastab vangla materjalid uuesti kohtule ühe aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest. Viru Maakohtu 15.02.2010 kohtumäärusega jäeti R.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Nimetatud määrus jõustus 02.03.2010. Kuigi Viru Maakohtus tingimisi ennetähtaega vabastamise taotluse läbivaatamise ajal kandis R.U karistust Viru Maakohtu 25.06.2008 otsuse alusel (4 aastat 6 kuud vangistust), pole kohtul siiski alust uue 06.05.2010 tehtud otsuse jõustumisel arutada asja, nagu esmase tingimisi ennetähtaega vabastamise puhul, ignoreerides eelmist, vabastamata jätmise määrust. Selline 2(3)