AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali hagi O. T. (O. T.) vastu kahjuhüvitise 500 euro ja viiviste nõudes
Tsiviilasja hind
563,99 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829), asukoht Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn; e-post: [email protected] Hageja volitatud esindaja: Arvi Luhakooder, epost: XXX Kostja: O. T. e-post: XXX
(isikukood XXX), elukoht XXX;
Kostja lepinguline esindaja: Peeter Malve, Amantese Õigusbüroo OÜ; e-post: XXX Asja läbivaatamine, menetluse liik
Kirjalik menetlus, lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Mõista kostjalt O. T.-lt hageja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks välja võlgnevus 500 eurot, seisuga 27.11.2023 sissenõutavaks muutunud viivis 3,95 eurot ja alates 28.11.2023 kuni põhinõude täitmiseni viivis põhinõudelt (500 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Jätta menetluskulud kostja O. T. kanda.
4.Rahuldada hageja AB „Lietuvos kindlaksmääramise taotlus.
5.Mõista kostjalt O. T.-lt hageja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks välja menetluskulud 435 eurot, s.o riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 260 eurot.
6.Mõista kostjalt välja hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt (435 eurot) viivis alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras.
Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt toimus 28.07.2023 Xxxx maja juures liiklusõnnetus, mil O. T. poolt juhitud sõiduk TOYOTA COROLLA registreerimisnumbriga xxxx tagurdas otsa pargitud sõidukile KIA SORENTO registreerimisnumbriga xxxx (dtl 21-69). O. T. lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Liiklusõnnetuse toimumist nägi pealt P. V., kes selgitas liiklusõnnetuse toimumist seletuskirjaga, mille kohaselt teatas ta koheselt naabrile juhtunust ja andis üleskirjutise auto numbriga.
2.Liiklusõnnetuse tulemusena purunes sõiduki TOYOTA COROLLA tagumine vasakpoolne helkur, mille tükid jäid sündmuskohale maha lebama ning ssõiduk KIA SORENTO (KIA) sai kahjustada. Kahjustada sai KIA vaskpoolne esimene nurk, kaitseraud. Sõiduki KIA remondiks koostas kalkulatsiooni Ideal Auto OÜ summas 988,65 eurot. Sõiduki TOYOTA COROLLA liikluskindlustuse oli sõlminud hageja. KIA omanik soovis kindlustushüvitist rahas. Hageja ja KIA omanik leppisid kokku, et rahalise hüvitise korral hüvitab hageja kahju summas 500 eurot, mille hageja hüvitas.
3.20.10.2023 esitas hageja kostjale kohtuvälise kahjunõude, andis talle mõistliku tähtaja nõude tasumiseks ja palus kahju summas 500 eurot hüvitada hiljemalt 03.11.2023. Kostja hagejale kahju ei hüvitanud.
4.Hageja on esitanud kohtule tõenditena 27.11.2023 kahjuteate (hagi lisa 3, dtl 51), fotod kahjust (dtl 67-69), P. V. seletuskirja (lisa 4, dtl 52-54), hinnakalkulatsiooni (lisa 5, dtl 5563), LKF päringu kahju hüvitaja määramiseks (lisa 6, dtl 27), fotod kahju põhjustanud autost (dtl 64-66), kirjavahetuse hageja ja KIA omaniku vahel (lisa 7, dtl 28-29), maksekorralduse (lisa 8, dtl 30), kahjunõude kostjale (lisa 9, dtl 31-32).
5.21.02.2024 seisukohas selgitas hageja, et kuivõrd P. V. kuulis oma korterisse, et tänaval toimus liiklusõnnetus, pidi ka O. T. aru saama, et ta on millelegi otsa sõitnud (dtl 108111). Sõidukijuhina pidi ta tajuma avariiga kaasnevat lööki ning kuulma avariiga kaasnevat heli. Vastupidine ei ole eluliselt usutav. Liiklusõnnetuse tulemusena purunes TOYOTA COROLLA tagumine vasakpoolne helkur, mille tükid jäid sündmuskohale maha lebama. Helkuri purunemine eeldab mingisuguse jõu (löögi või surve) mõju. Avarii puhul on tavaline, et avariikohale jäävad maha sõiduki purunenud detailid. Kostja väide, et antud kindlustusjuhtumisse on lisatud kõik sõidukil KIA SORENTO registreerimisnumbriga xxxx aegade jooksul tekkinud vead ja defektid, on paljasõnaline ja tõendamata. Hageja hinnangul ei ole mootorsõidukiga kui suurema ohu allikaga põhjustatud kahju puhul sõidukijuhi süü küsimus oluline (dtl 108-111).
6.Hageja palub kostjalt välja mõista hüvitatud kahju summas 500 eurot, seisuga 27.11.2023 sissenõutavaks muutunud viivis 3,95 eurot ja alates 28.11.2023 kuni põhinõude täitmiseni viivis põhinõudelt (500 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja edastas kostjale regressnõude 20.10.2023 ning andis kostjale mõisliku tähtaja 03.11.2023.
Kostja kahju hüvitanud ei ole, seega on hageja nõue muutunud sissenõutavaks ning hagejal on kostja suhtes viivise nõue alates 04.11.2023. Seega on hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viiviste summa 3,95 eurot. Lisaks palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda.
7.Hageja teatas 15.07.2024 kohtule, et on nõus kohtu poolt 27.06.2024 kohtumääruses (dtl 121-128) pakutud kompromissiga, mille kohaselt 1) hageja loobub viivise nõuetest; 2) kostja kohustub hagejale tasuma põhinõude 500 eurot ja hageja menetluskuludest tagastamisele mittekuuluva riigilõivu 120 eurot, so kokku 620 eurot; 3) kostja tasub hagejale 620 eurot neljas osas: a) 155 eurot hiljemalt 31.07.2024; b) 155 eurot hiljemalt 31.08.2024; c) 155 eurot hiljemalt 30.09.2024; 4) 155 eurot hiljemalt 31.10.2024; 4) hageja taotleb kohtult poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu, s.o 55 euro tagastamist; 5) ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda (dtl 130).
KOSTJA SEISUKOHT
8.Kostja hagi ei tunnista (dtl 82-107). Hagejal puudub õiguslik alus väita, et kostja põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Süüliseks teoks antud sätte mõistes lugeda üksnes tegu, mille toimepanemine (sh tahtlus) on kohases (väärteo)menetluses tuvastatud. Kostja suhtes ei ole väärteomenetlust läbi viidud.
9.Hagile lisatud fotodest ei viita mitte ükski toimunud liiklusavariile ning kostja poolt tekitatud kahjule. Kostjale jääb arusaamatuks, mille põhjal autoomanikule üldse hüvitis välja maksti. Hagile lisatud kalkulatsioonist nähtub, et vahetamist vajab esimese kaitseraua alumine osa, pesta tuleks terve auto, teha on vaja värvi- ja lukksepatöid. Ükski hagile lisatud tõend ei kinnita, et kostja oleks riivanud oma sõidukiga teise sõiduki keret ja veel selliselt, et oleks olnud vajalik teha eelviidatud mahukaid remonditöid, sest sõiduki väljakeeratud esiratas kui takistus välistab selle.
10.Kostja selgitas hagejaga peetud kirjavahetuses, et ta ei pannud oma sõiduki manööverdamisel tähele seda, et oli riivanud teist sõiduautot, seega ta ei lahkunud teadlikult pärast avarii toimepanemist sündmuskohalt. Riivamise tulemusel ei toimunud mingit lööki ega tõuget vms, mis oleks pidanud kostjat panema arvama, et ta on teist sõidukit riivanud. Kostja on arvamusel, et KIA SORENTO registreerimisnumbriga xxxx omanik kasutas kostja väikest äpardust enda huvides ära ja lisas antud kindlustusjuhtumisse kõik tema autol aegade jooksul tekkinud vead ja defektid, mille põhjustamises kostja ei ole süüdi.
11.Kuivõrd kostja tegi algusest peale hagejaga koostööd ning andis hagejale edasi kõik talle teadaolevad andmed, siis liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 53 lg 4 kohaselt ei või hageja esitada kostja vastu regressnõuet suuremal määral kui 30% tekitatud kahjust. Hagi kohaselt hüvitas hageja väidetavalt kostja poolt tekitatud kahju summas 500 eurot, st hagile lisatud hinnapakkumise alusel remonttöid ei teostatudki. Seega võiks hageja nõuda kostjalt maksimaalselt 30% ulatuses, st maksimaalselt 150 euro hüvitamist.
12.Kostja on esitanud kohtule tõendiks vastusekirja kahjunõudele (dtl 93) ja kirjavahetuse kindlustusandja ning kostja vahel (dtl 85-91).
13.Kostja leiab 15.07.2024 esitatud seisukohas (dtl 132-133), et ei ole sõidukit reg nr xxxx kahjustanud ning vastupidist peab tõendama hageja, mida ta teinud ei ole. Tunnistaja P. V. antud seletuskirjast nähtub, et ta kuulis 28.07 oma esimese korruse korterisse avariile viitavat heli, otsasõitu ta oma silmaga pealt ei näinud. Kostja juhib kohtu tähelepanu
sellele, et 27.06.2024 määruse punktis 30 esitatu on poolte kirjavahetuse kontekstist vaid üks detail, st kogu kirjavahetust kokkuvõtvalt ei saa väita, et kostja võttis omaks teisele sõidukile otsasõitu ja kahju tekitamist. Kostja on seisukohal, et kuivõrd hageja nõude aluseks on kostja poolt liiklusõnnetuse toimumise kohalt lahkumine kehtivaid õigusakte rikkudes, s.o põgenemine liiklusõnnetuse sündmuskohalt LS § 74 32 mõttes. Kuna karistusseadustiku § 32 lg 1 sätestab süüpõhimõtte, siis on põgenemine kõnealuses tähenduses süüline lahkumine liiklusõnnetuse sündmuskohalt. Järelikult pidi hageja varasema TsMS § 91 lg 1 järgi tõendama LKindlS § 48 lg 2 p 7 kohaldamiseks kostja käitumises süüteokoosseisu LS § 7432 järgi, sh süüd liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkumises.
14.Kostja kohtu pakutud kompromissiga ei nõustu. Kostja on nõus hagejale tasuma 250 eurot (+60 eurot lõivu katteks) vaidluse lõpetamise eest (dtl 131-132).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
15.Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada.
17.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Eeltoodust tulenevalt hindab kohus TsMS § 232 lg 1 lähtuvalt tsiviilasjas kogutud tõenditele tuginedes, kas menetlusosaliste väited on tõendatud või mitte.
18.Kohus loeb TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks alljärgnevad asjaolud: a. 28.07.2023 toimus Xxxx maja juures liiklusõnnetus, mil sõiduk TOYOTA COROLLA registreerimisnumbriga xxxx tagurdas otsa pargitud sõidukile KIA SORENTO registreerimisnumbriga xxxx; b. sõiduk TOYOTA COROLLA registreerimisnumbriga xxxx, oli hageja juures kindlustatud (dtl 27); c. hageja on tasunud kahju KIA SORENTO omanikule kokkuleppel 500 eurot vastavalt Ideal Auto OÜ remondikalkulatsioonile 988,65 eurot (dtl 35-43, 44). d. Õnnetusjuhtumi toimumise ajal juhtis kostja sõidukit TOYOTA COROLLA registreerimisnumbriga xxxx (dtl 84-92).
19.Hageja palub mõista kostjalt välja hüvitatud kahju summas 500 eurot, seisuga 27.11.2023 sissenõutavaks muutunud viivis 3,95 eurot ja alates 28.11.2023 kuni põhinõude täitmiseni viivis põhinõudelt (500 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (dtl 21-69). Hageja edastas kostjale regressnõude 20.10.2023 ning andis kostjale mõisliku tähtaja 03.11.2023 (dtl 30-32). Kostja kahju hüvitanud ei ole, seega on hageja nõue muutunud sissenõutavaks ning hagejal on kostja suhtes viivise nõue alates 04.11.2023.
20.Kostja vaidleb hagile vastu ja märgib, et hageja ei ole tõendanud, et tema auto põhjustas kahju. Tunnistaja ei näinud oma silmaga juhtumit pealt, vaid kuulis korterisse avariile viitavat heli seetõttu, et oli kuum suvi ja aknad avatud. Lisaks ei ole tegemist õigusvastase ja süülise lahkumisega sündmuskohalt. Süüliseks teoks kohalt LKindlS § 53 lg 1 p 2 mõistes saab lugeda üksnes tegu, mille toimepanemine (sh tahtlus) on kohases (väärteo)menetluses tuvastatud. Kostja suhtes ei ole väärteomenetlust läbi viidud. Kuna karistusseadustiku § 32 lg 1 sätestab süüpõhimõtte, siis on põgenemine kõnealuses tähenduses süüline lahkumine liiklusõnnetuse sündmuskohalt. Hageja ei ole tõendanud süükoosseisu (dtl 82-107).
21.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal kui kindlustusandjal on õigus kostja kui kindlustusvõtja vastu esitada LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel kannatanule makstud hüvitise tagasinõue ehk regressinõue ning sellest tulenevalt nõuda ka kindlustusjuhtumi käsitluse põhjendatud kulu hüvitamist. LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Kostja väidete kohaselt on tõendamata nii kahju tekkimine kui selle suurus.
22.LKindlS § 8 lg 1 kohaselt on kindlustusjuhtum kolmandale isikule kahju tekitamine juhul, kui samal ajal esinevad järgmised tingimused: kahju on tekitatud sõidukiga, mille suhtes kehtib käesolevast seadusest või sõiduki põhiasukoha riigi õigusaktist tulenev kindlustuskohustus; kahju on tekitatud sõiduki liikluses käitamisele iseloomuliku riski realiseerumisega ja esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ning tekitatud kahju vahel; kahju on tekitatud teel või muul sõidukite tavapäraseks liikluseks kasutataval alal.
23.LKindlS § 12 kohaselt kohustub kindlustusandja lepinguga hüvitama sõiduki valdaja (kindlustatud isiku) asemel kahjustatud isikule liikluskindlustuse seaduses sätestatud ulatuses ja tingimustel kahju, mis on tekkinud kindlustusjuhtumi tagajärjel.
24.LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaselt on kindlustusandjal tagasinõudeõigus, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. RKTK on 13.11.2017 otsuse nr 2-16-5564 punktis 11 leidnud, et kui kindlustusandja on kannatanud isikule kahju hüvitanud ning kindlustusandjal on LKindlS § 53 lg 1 p 4 alusel tagasinõue sõidukijuhi vastu, on tegemist nõude üleminekuga seaduse alusel (VÕS § 173 lg 3 p 4) kannatanult kindlustusandjale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Kui kostja(d) on rikkunud raha maksmise kohustust, on hagejal õigus nõuda selle täitmist vastavalt VÕS § 101 lg 1 ja VÕS § 108 lg 1 sätestatule.
25.LS § 169 lg 4 p-de 1-5 kohaselt ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli; 2) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel; 3) hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed; 4) nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik; 5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud. LS § 169 lg 5 sätestab, et kui varalise kahju saaja ei ole teada, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. LS §
169 lg 6 kohaselt tohib sõidukit või liiklusõnnetusse puutuvaid esemeid enne politsei liiklusõnnetuse kohale jõudmist liigutada vaid siis, kui transporditakse kannatanut haiglasse või teiste sõidukite liiklus on nende tõttu võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed.
26.Kohtupraktika kohaselt (25.04.2022 Riigikohtu otsuses nr 2-19-108066, p 16) saab LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaldamisel kohus liiklusõnnetuse kohalt lahkumise asjaolusid hinnata autonoomselt, andmata neile karistusõiguslikku hinnangut. Juhul kui sõidukijuhi tegevuses on väärteo koosseis kindlaks tehtud, võib puududa vajadus neid asjaolusid LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel esitatud tagasinõude lahendamisel uuesti käsitleda.
27.Kuivõrd kostja väitel ei ole kostjat väärteomenetluse korras (sündmuskohalt põgenemise eest LS § 237 alusel või liiklusõnnetusest mitteteatamise eest LS § 236 alusel) karistatud, hindab kohus süüteomenetlusest autonoomselt, kas kostja lahkumine liiklusõnnetuse toimumise kohalt oli õigusvastane ja süüline LS § 236 ja 237 mõistes.
28.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul LKindlS § 53 lg 1 p-s 2 sätestatud eeldused on täidetud, kuna asja läbivaatamisel esitatud tõenditega on tõendatud, et kostja põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt sündmuskohalt.
29.LKindlS § 53 lg 1 p 2 tuleb kohtupraktikast tulenevalt (25.04.2022 Riigikohtu otsus nr 219-108066, p 14) sisustada selliselt, et kindlustusandja tagasinõudeõiguse tekkimise eeldusena peab sõidukijuht olema käitunud viisil, mis vastab kas LS § 236 või § 237 süüteo koosseisule. Kui kahju põhjustaja lahkub süüliselt sündmuskohalt, rikkudes õigusaktidega kehtestatud käitumisjuhiseid ja tegemata vähimatki selleks, et tema isikut oleks võimalik hiljem kahju kindlakstegemise ja hüvitamise eesmärkidel tuvastada, ega esine ka süüd välistavaid asjaolusid, saab lugeda kindlustusandja tagasinõude eeldused selles osas täidetuks.
30.Hageja on varalise kahju suuruse kindlamääramiseks küsinud hinnapakkumuse Ideal Auto OÜ-lt. 17.08.2023 hinnapakkumuse nr xxxx-01 järgi on summa kokku 988,65 eurot, sisaldades plekitöö, lukksepatööd, varuosasid, värvitööd, värvimaterjale, lisatarvikuid ja tööraha. Hagejale hüvitas kannatanule 05.10.2023 kokkuleppeliselt 500 eurot. Kohus ei nõustu kostjaga, et sõiduki reg nr xxxx omanik kasutas kostja väikest äpardust enda huvides ära ja lisas antud kindlustusjuhtumisse kõik tema autol aegade jooksul tekkinud vead ja defektid, mille põhjustamises kostja ei ole süüdi. Ka kohtumenetluse käigus ei esitanud kostja ümberlükkavat hinnangut kahju suuruse kohta. Hageja on esitanud fotod autodest ja kahjustustest ning remondikalkulatsiooni.
31.Kostja väidab 15.07.2024 menetlusdokumendis, et kirjavahetust kokkuvõtvalt ei saa väita, et kostja võttis omaks teisele sõidukile otsasõitu ja kahju tekitamist. Kostja ei möönnud enamat kui vaid teise sõiduki väljakeeratud esiratta riivamist, millel ei saa olla põhjuslikku seost hageja poolt hüvitatud kahjuga (dtl 132-133).
32.Hagivastuses kostja väitel ükski hagile lisatud tõend ei kinnita, et kostja oleks riivanud oma sõidukiga teise sõiduki keret ja veel selliselt, et oleks olnud vajalik teha eelviidatud mahukaid remonditöid, sest sõiduki väljakeeratud esiratas kui takistus välistab selle (dtl 21-69).
33.Kohtule nähtuvalt ning kostja esitatud kirjavahetusest tulenevalt on kostja autolt õnnetusjuhtumi kohale pudenenud kostja auto tagumise helkuri katte plastitükid, kus kannatanu autole on kahjustused tekkinud. Seega on hageja esitanud tõendid piisavad tõendamaks, et kostja auto kannatanu autole kahjustused tekitas. Lisaks on hageja esitanud tõendina tunnistaja selgituskirja (dtl 89), milles pealtnägija kirjutab, et „28.07 õhtul kuulsin maja ees, korteri akende all võimalikule avariile viitavat heli. Esimese korruse
aknast välja vaadates oli näha, et otse minu akende alloli keegi majaesiselt parkimiskohalt välja tagurdades raskustes. Kohaliku elanikuna tean, et selleks on vaja mitut manöövrit. Peale hetkelist viivitust autojuht lahkus. Autost keegi minu nähes ei väljunud, seepärst juhi kohta ei oska midagi öelda. Fikseerisin aoto numbrimärgi paberile. Kuna mainitud auto tagurdas välja minu kasutuses oleva auto kõrvalt kontrollisin koheselt õues oma auto seisukorda, mis oli OK. Küll oli naabri auto esiratta kõrval maas helkuri tükid, mis viitas võimalikule otsasõidule. Teatasin koheselt naabrile juhtunust ja andsin talle üleskirjutise auto numbriga” (dtl 89). Kohtu hinnangul ei ole põhjust kahelda õnnetusjuhtumi pealtnägija sõnades, et ta kuulis avariile viitavat heli, mille peale aknast välja vaadates nägi autot tagurdamas ja peale hetkelist viivistust lahkumas ning kontrollis kohselt õues olevaid autosid ning tuvastas kannatanud auto esiratta kõrval maas lahkunud auto helkuri tükid. Kohus jätab tähelepanuta kostja viited kuumale suveilmale ja võimalikele teistele oletustele pealtnägija adekvaatsuse ja nähtu õigsuse kohta kui asjakohatud.
34.Kohus on seisukohal, et kostja lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt õigusvastaselt. Olukorras, kus varalise kahju saaja ei olnud teada, varalise kahju tekitamise eest vastutav isik oli nimetamata ja liiklusõnnetuse asjaolud kirjalikult vormistamata, ei olnud kostjal tulenevalt liiklusseaduse (LS) §-st 169 lg 4 ja lg 5 õigust sündmuskohalt lahkuda. Kostja liiklusõnnetusest politseile ei teatanud, kuigi tal tekkis selline kohustus tulenevalt LS §-st 169 lg 4 ja lg 5. Kohus märgib täiendavalt, et Riigikohus on 11.10.2005 otsuses nr 3-2-197-05 p-s 11 leidnud, et regressinõude lahendamisel on kohus pädev tuvastama liiklusõnnetuse toimumise kohalt õigusvastase lahkumise ka siis, kui sõidukijuhti pole selle eest väärteomenetluses karistatud, kostja põhjustas sõidukit juhtides kindlustusjuhtumi ning et kostja eksis LS §-s 169 sätestatu vastu. Hinnangu aluseks, kas isik on lahkunud kindlustusjuhtumi toimumise kohalt õigusvastaselt, tuleb võtta sõidukijuhi liiklusõnnetuse järgsed kohustused. Liiklusõnnetuse toimumise korral sätestab sõidukijuhi käitumisjuhised ja kohustused LS § 169 ning seda sõltumata liiklusõnnetuse tagajärgedest. LS § 169 lg 4 sätestab eeldused, mille korral ei ole tarvis politseid liiklusõnnetusest teavitada. Kui liiklusõnnetuses osalenud isikud ei jõua varalise kahju saajas kokkuleppele, varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest igal juhul kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele (LS § 169 lg 5). Samuti tohib sõidukit või liiklusõnnetusse puutuvaid esemeid enne politsei liiklusõnnetuse kohale jõudmist liigutada vaid siis, kui transporditakse kannatanut haiglasse või teiste sõidukite liiklus on nende tõttu võimatu ja enne on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed (LS § 169 lg 6). Juhul kui sõidukijuht lahkub liiklusõnnetuse sündmuskohalt temal lasuvaid liiklusõnnetuse järgseid kohustusi rikkudes, saab teda üldjuhul pidada kindlustusjuhtumi toimumise kohalt LKindlS § 53 lg 1 p 2 mõttes õigusvastaselt lahkunuks.
35.Selliselt tegutsedes rikkus kostja LS § 169 lg-st 5 tulenevat kohustust, s.o jättis liiklusõnnetusest politseile teatamata olukorras, kus varalise kahju saaja ei olnud teada. Eelnimetatud sõidukijuhi liiklusõnnetuse järgsete kohustuste täitmata jätmine muudab kostja lahkumise kindlustusjuhtumi toimumise kohalt õigusvastaseks LKindlS § 53 lg 1 p 2 mõttes.
36.Lisaks sellele, et sõidukijuht peab regressinõude tekkimiseks olema kindlustusjuhtumi toimumise kohalt lahkunud õigusvastaselt, peab selline tegu LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaselt olema toime pandud süüliselt. LS §-s 236 on ette nähtud karistus liiklusõnnetusest mitteteatamise eest. LS §-s 237 on ette nähtud karistus liiklusõnnetuse
sündmuskohalt põgenemise eest. Seejuures tähendab põgenemine LS mõttes süülist lahkumist liiklusõnnetuse sündmuskohalt (vt RKTKo nr 3-2-1-105-06, p 11).
37.Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, justkui võimaldaks LKindlS § 53 lg 1 p 2 kindlustusandjal esitada kostja vastu tagasinõude üksnes juhul, kui kostja tegevuses esinesid LS § 237 tunnused (s.o kui kostja põgenes sündmuskohalt). LKindlS § 53 lg 1 p 2 eesmärk on eelkõige tagada, et kahju põhjustaja ei jääks tuvastamata ning kannatanule tekitatud kahju saaks hüvitatud. Seadusandja on soovinud suunata liiklusõnnetuse põhjustanud isikuid käituma sellele eesmärgile vastavalt, s.o mitte lahkuma sündmuskohalt ilma selleks kehtestatud nõudeid järgimata. Kui kahju põhjustaja lahkub süüliselt sündmuskohalt, rikkudes õigusaktidega kehtestatud käitumisjuhiseid ja tegemata vähimatki selleks, et tema isikut oleks võimalik hiljem kahju kindlakstegemise ja hüvitamise eesmärkidel tuvastada, ega esine ka süüd välistavaid asjaolusid, saab lugeda kindlustusandja tagasinõude eeldused selles osas täidetuks.
38.Käesoleval juhul on poolte vahel vaidlus selles, kas kostja O. T. sai aru, et on toimunud liiklusõnnetus ning tekkinud on varaline kahju kolmandale isikule kuuluvale varale. Seega, jättes politsei teavitamata ning lahkudes sündmuskohalt (s.o Xxxx maja eest), oli
O. T.
tegevus süüline. Puuduvad andmed selle kohta, et O. T. ei oleks olnud süüvõimeline või et oleks esinenud muid süüd välistavaid asjaolusid. Kuigi O. T. on pärast kindlustusandja tema poole pöördumist vastanud kindlustusandja kirjadele, ei teinud ta vähimatki selleks, et tema isikut oleks võimalik hiljem kahju kindlakstegemise ja hüvitamise eesmärkidel tuvastada. Tuvastamine toimus tunnistaja seletuskirja põhjal.
39.Kostja on 22.02.2024 seisukohas väitnud, et miski ei viita antud juhul sellele, et kostja pidi tajuma teise auto riivamist ning vastavalt sellele käituma (dtl 113-114). Pehme rehvi riivamine plast stange nurgaga, sellel oleva reflektori katteklaasi kukkumine-purunemine ei pruugi tekitada heli määral, et seda pidi kostja kuulma sõiduki salongi, kus tal reeglina alati mängib autoraadio (p 5). Sama seisukoha punktis 3 väidab kostja aga, et tunnistaja võis kuulda/näha seda, kuidas kostja sõiduki stangelt tuleklaas asfaldile kukkus ja purunes. Kohtu hinnangul on kostja väited vastuolulised – reflektori katte (või siis tuleklaasi) kukkumise ja purunemine ei tekita heli sel määral, et see oleks kosta sellesama auto salongi, küll aga tunnistajale elumaja esimese korruse korterisse (dtl 113-114).
40.Kohtule esitatud fotode põhjal on kohus arvamusel, et tegemist on väikese plastist helkuri kattega, mille kukkumine ei pruugi üldse avarii muude helide kõrval kostuda. Kostja väitel ei pidanudki ta kuulma seda auto salongi, kus tal reeglina alati mängib autoraadio. Vastavalt LS § 33 lg 11 p 1 järgi on juhil keelatud tegeleda juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist, sh ka nii valjult raadio kuulamist, et see takistab liiklusolude õiget tajumist. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kostja ei märganud teise auto riivamist, kuna tema jaoks oli tekkinud heli liiga vaikne, aga tunnistaja jaoks piisavalt vali, et avariile viitavat heli aknale vaatama minna. Kostja lahkus õnnetusjuhtumi toimumise kohast sellest kellelegi teatamata. Seega on hageja tagasinõude eeldused LKindlS § 53 lg 1 p 2 järgi täidetud.
41.Tähtsust ei oma asjaolu, et pärast liiklusõnnetuse toimumist on kostja teinud koostööd kindlustusega. Eeltoodu ei muuda olematuks vahetult õnnetusele järgnevalt ilmnenud minetusi. Kostja ei teinud ta vähimatki selleks, et tema isikut oleks võimalik hiljem kahju kindlakstegemise ja hüvitamise eesmärkidel tuvastada. Tuvastamine toimus tunnistaja seletuskirja põhjal (dtl 89). Valmidus koostööks tekkis seejärel, kui õnnetusjuhtumi põhjustanud auto oli juba tuvastatud.
42.Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et hageja tagasinõue kostjalt 500 saamiseks on põhjendatud ja kohus rahuldab hageja põhinõude.
euro
43.Hageja on palunud välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 04.11.2023 kuni 27.11.2023 eest summas 3,95 eurot ning viivis põhinõudelt alates 28.11.2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
44.VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumist kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
45.Kuna kohus rahuldab hageja põhinõude, siis on põhjendatud rahuldada VÕS § 113 lg 1 ja 2 ning TsMS § 367 alusel ka hageja viivisenõue seadusjärgses määras alates 28.11.2023 kuni kohustuse täitmiseni.
46.Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 04.22.2023 kuni 27.11.2023 summas 3,95 eurot ja viivise alates 28.11.2023 seadusjärgses määras kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
47.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
48.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 kohaselt, maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
49.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
50.Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012 lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).
51.Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.
52.Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja koos hagiavaldusega 27.11.2023. Menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväidet esitanud.
53.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 175 eurot ja lepingulise esindaja õigusabi tasu 260 eurot. Hageja kinnitab, et õigusabikulu ei sisalda käibemaksu, hageja esindaja ei ole käibemaksukohuslane.
54.Tsiviilasja hinnaks oli hagi esitamisel TsMS § 124 ja 133 lg 2 kohaselt 563,99 eurot, millelt tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv summas 175 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv summas 175 eurot põhjendatud ja vajalik kulu.
55.Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. Tulenevalt TsMS § 4842 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot põhjendatud ja vajalik.
56.Hageja lepinguline esindaja on hagejale osutanud õigusabi 2 tundi tunnihinnaga 120 eurot, so kokku summas 240 eurot järgmiselt: nõude asjaolude ja materjaliga tutvumine, tõendite kogumine, 27.11.2023 hagiavalduse koostamise ja kohtule esitamine.
57.Kohus, tutvunud menetluskulude nimekirjaga, leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku 260 eurot (2 tundi × 120 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot).
58.Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 435 eurot, millest 175 eurot on riigilõiv ja 260 eurot on lepingulise esindaja kulu.
59.Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
60.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.