Võlaõigus

2-22-18943

2-22-18943 TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. Osaühing (OÜ) GS Core esitas 19.12.2022 hagiavalduse, milles palub kohtul mõista välja kostjalt põhiosa 5750 eurot, kuni laenulepingu ülesütlemiseni tasumata intress 341.83 eurot, lepingu haldustasu 5.50 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga 19.12.2022 sissenõutavaks muutunud viivis 2728.92 eurot ja viivis tasumata põhinõudelt 5750 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 20.12.2022 lepingus kokku lepitud määras 15,9 % aastas, riigilõiv 770 eurot, hageja palub täiendavalt välja mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Bigbank AS 30.10.2019 laenulepingu nr SLR19-011614449, mille alusel sai kostja laenu 7000 eurot. Kostja rikkus lepingulisi kohustusi, mistõttu ütles Bigbank AS lepingu 11.03.2020 üles. Esialgne võlausaldaja loovutas 20.07.2022 nõude kostja vastu hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Pärast nõude loovutust tasus kostja võlakohustuste katteks 1290 eurot. Kostja poolt tasutud esimesest maksest arvestas hageja, kooskõlas VÕS §-ga 415, esimeses järjekorras tasutuks 40 eurot sissenõudmiskulude katteks. Tasumata põhivõlg on (7000 – 1250) 5750 eurot. 22.10.2022 kohtumäärusega jättis kohus hagi käiguta.

2-22-18943 07.03.2023 esitas hageja hagiavalduse tervikteksti. Äriregistri andmetest nähtuvalt on hagiavalduse esitanud GelvoraSergel OÜ äriregistrist kustutatud 27.03.2023 seoses ühinemiskande tegemisega ühendava ühingu OÜ GS Core (registrikood 16183586) registrikaardile. OÜ GS Core äriregistri registrikaardilt nähtub, et OÜ GS Core (ühendav ühing) ja GelvoraSergel OÜ (ühendatav ühing) on ühinenud 19.12.2022 sõlmitud ühinemislepingu alusel. Ühinemisotsused on vastu võetud 24.01.2023. Ühinemine jõustus 27.03.2023 kande tegemisega, misjärel ühendatav ühing kustutati. Hageja on 31.03.2023 saatnud kohtutele ühinemise kohta teavituse. 20.04.2023 kohtumäärusega keeldus kohus GelvoraSergel OÜ (kustutatud) hagi X-i vastu põhivõlgnevuse, intressi, lepingu haldustasu ja viiviste väljamõistmiseks menetlusse võtmisest. 08.05.2023 esitas hageja määruskaebuse. 06.03.2023 kohtumäärusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 20. aprilli 2023 määruse ja saatis tsiviilasi tagasi samale maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Harju Maakohus võttis 19.09.2024 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. 19.09.2024 kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud postkasti jätmise teel 17.10.2024. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas:  krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);  krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);  leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;  tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062);  tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21);  lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta;  lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud);  krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;

2-22-18943   

  

viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86); vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud (VÕS 4034).

Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata, mistõttu ei ole hageja nõue hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud. Vastutustundliku laenamise osas selgitab hageja, et laenutaotluses märkis kostja lisaks muudele andmetele ka oma igakuiseks sissetulekuks 1200 eurot ja igakuiste kohustuste suuruseks 158 eurot. Bigbank AS omandas, tuginedes laenutaotlusele ja päringutele andmebaasidesse, muuhulgas teabe laenutaotleja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta. Informatsiooni laenutaotleja varasemate maksekohustuste täitmise kohta ja varade kohta hankis Bigbank AS teavet ka avalikest andmebaasidest, muu hulgas E-krediidiinfo andmebaasist, Rahvastikuregistrist, Politsei andmebaasist. Krediidiandja lähtus sissetulekute ja kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringu maksehäireregistritesse, mida ei saa kohtu hinnangul lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama. Võttes arvesse, et kostja ei teinud laenu katteks ühtegi tagasimakset, on hageja põhivõlg põhjendatud ning lepingu ülesütlemine kehtiv. Kuna VÕS §-s 94 järgne intressimäär oli lepingu perioodil ja kuni 31.12.2022 0%, siis ei ole hageja intressi nõue põhjendatud. Kuna hageja nõuab viivist intressimääraga võrdses määras perioodi 12.03.2020-19.12.2022 eest, on hageja viivisenõue alusetu. Kuna VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt ei võlgne tarbija muid tasusid, siis ei ole põhjendatud hageja haldustasu nõue 5.50 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus summas 5750 eurot ning viivis sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 5750 eurolt alates 20.12.2022 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 94 sätestatud määras. Hageja nõue ei ole põhjendatud intressi summas 341.83 eurot, haldustasu summas 5.50 eurot ja viivise summas 2728.92 eurot osas.

2-22-18943

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). Hageja nõude suurus kokku oli 8826.25 eurot. Kohus mõistis kohtuotsusega kostjalt välja põhivõla 5750 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 65%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 35% ulatuses hageja kanda ning 65% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks on hagilt tasutud riigilõiv summas 770 eurot ja riigilõiv määruskaebuselt 70 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 770 eurot ning määruskaebuselt 70 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõivud on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (770 + 70) 840 eurot, millest kostja kanda jääb 65% ehk 546 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

2-22-18943 menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.