OÜ GS Core hagi Auto Varuosade Kaubamaja OÜ vastu võlgnevuse, viivise ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõudes
Menetluse liik Hagihind
lihtmenetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ GS Core (registrikood 16183586) Hageja esindaja: Priit Pööbo (e-post xxx) Kostja: Auto Varuosade Kaubamaja OÜ (registrikood 10679122) Kostja esindaja: X (e-post xxx)
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
287,13 eurot
Resolutsioon
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista Auto Varuosade Kaubamaja OÜ-lt põhivõlgnevus 174,55 eurot, sissenõudmiskulu hüvitis 35 eurot ja viivis 54,25 eurot OÜ GS Core kasuks.
3.Välja mõista Auto Varuosade Kaubamaja OÜ-lt viivis põhivõlgnevuselt (so 174,55 eurolt) VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 28.03.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni OÜ GS Core kasuks.
4.Jätta menetluskulud 98,26% osas Auto Varuosade Kaubamaja OÜ ja 1,74% osas OÜ GS Core kanda.
Välja mõista Auto Varuosade Kaubamaja OÜ-lt menetluskulu 776,25 eurot OÜ GS Core kasuks.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Auto Varuosade Kaubamaja OÜ-l tasuda OÜ-le GS Core menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.
TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja esitatud väited ja nõue
1.Elektrilevi OÜ ja kostja sõlmisid 02.07.2014 võrgulepingu nr 6071167151/01.07.2014, millega Elektrilevi OÜ kohustus osutama kostjale võrguteenust tarbimiskohas Pikk 5, Järva-Jaani, Järva maakond, ning kostja maksma selle eest tasu. Kostja jättis tasumata kõik arved perioodist 31.01.2018 - 29.02.2020. Sellega seoses ütles Elektrilevi OÜ lepingu alates 04.03.2020 üles. Kostja jättis tasumata ka 31.03.2020 arve ning seoses võlgnevuse sissenõudmisega esitatud 30.11.2020 arve. Kokku jättis kostja tasumata 174,55 eurot. Elektrilevi OÜ loovutas 30.08.2021 võrgulepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Arvetel on kajastatud võrguteenuse kuutasu. Elektrilepingut sõlmitud ei olnud. Võrguleping sõlmiti hinnapaketiga Võrk 1. Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimused madalpingel kuni 63 A sätestavad, et kui ostja kasutab tarbimiskohas hinnapaketti Võrk 1 või Võrk 2, ja eelmisel kalendriaastal tarbimine selles tarbimiskohas puudus või oli kuni 250 kWh, maksab ostja sellele järgneval kalendriaastal võrguühenduse kuutasu vastavalt hinnakirjale. Kuutasu rakendatakse alates 01.01.2018. Kostjat teavitati 25.08.2017 hinnakirja muudatusest ja kuutasu rakendumisest ning täiendavalt 19.01.2018. Hinnakiri ja teade üldtingimuste muutumise kohta avaldati ka ajalehes Postimees vastavalt 31.03.2017 ja 31.05.2017. Esimene kuutasude arve esitati kostjale 2018.a. jaanuari eest, so arve 819243666783. 31.07.2019 arvel 819918483474 oli kajastatud elektritarbimine päev 0,784 kWh ja öö 0,171 kWh. Võrguettevõtja ei oma infot lepingupartneri elektritarvikutest (pistikupesadest, lülititest jms) ning kahtluse korral mõõteandmete õigsuses tulnuks vastuväide esitada mõistliku aja jooksul ning vajadusel tellida arvesti erakorraline ekspertiis. Kostja seda ei teinud. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 174,55 eurot, viivise 54,25 eurot, sissenõudekulude hüvitise 40 eurot ja viivise alates 28.03.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Kostja seisukohad
2.Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kui kostja kinnistu 2014. aastal soetas, siis oli hoonesse kaugloetav arvesti juba paigaldatud. Kostja sõlmis lepingu Eesti Energiaga, mitte Elektrilevi OÜ-ga. Kinnistut ei kasutatud, kostja ei ole elektrit tarbinud. 31.01.2018 arve saamisel võttis kostja ühendust Elektrilevi OÜ-ga. Kostja arvet ei tasunud, kuna Elektrilevi keeldus lepingu sõlmimisest. Alles 04.03.2020 tuli teade, et elekter on katkestatud, kuigi 6 aasta jooksul elektrit ei olnud kordagi tarbitud. Seda oleks võinud teha kohe kui kolme kuu arved olid tasumata, mitte oodata kaks aastat ja kaks kuud tahtlikult, teades, et tarbimist ei ole. 31.07.2019 arvel 819918483474 on kajastatud tarbimine 0,05 eurot ja taastuva energia tasu 0,01 eurot. Kinnistul puudusid pistikupesad ja lülitid, oli ainult kaugloetav arvesti. Kostja teatas arvega mittenõustumisest telefoni teel. Kostja ei ole nõus hagiga, kuna ei ole midagi tarbinud ja ei ole lepingut, kus oleks toodud teenuse summad. Võrgulepingus ei olnud summasid ega hinnakirja. Võrgutasude hinnakiri kehtestati alles 2018.a., kuid kostjale lepingu muutmist ei pakutud. Kui oleks pakutud, siis ei oleks kostja elektri tarnimist soovinud, sest elektrit ta ei kasutanud. Kostja ei ole saanud teavitusi muudatuste kohta. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus tuvastab, et Elektrilevi OÜ ja kostja sõlmisid 01.07.2014 võrgulepingu nr 6071167151 võrguteenuse osutamiseks tarbimiskohas Pikk tänav 5, Järva-Jaani alev, Järva-Jaani vald, Järva maakond (dtl 235-236). Lepingu p 1 kohaselt on selle osaks Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimused madalpingel kuni 63A ja vastavalt õigusaktidele kehtestatud võrguteenuse hinnakirjad.
4.ELTS (elektrituruseadus) § 83 lg 1 kohaselt kohaldatakse käesoleva peatüki sätteid võrguettevõtjaga võrguga ühendamiseks ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks sõlmitavale lepingule (edaspidi liitumisleping) ja muude võrguteenuste osutamiseks sõlmitavale lepingule (edaspidi võrguleping), elektrilepingule ning agregeerimiseks sõlmitavale lepingule (edaspidi agregeerimisleping). Tulenevalt ELTS § 83 lg 3 kohaldatakse mh võrgulepingule käesolevas seaduses reguleerimata osas võlaõigusseadust.
5.VÕS (võlaõigusseadus) § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
6.Võrgulepingu p 7 kohaselt on võrguettevõtja esindaja Eesti Energia AS, sh võrgulepingust tulenevate arvete esitamisel ja võrgulepingust tulenevate tasude sisse nõudmisel, vastavalt võrgulepingu sõlmimise ajal kehtinud tüüptingimuste (dtl 277-286) p 8.9.
7.Pooled ei vaidle, et kostja ei ole tasunud liitumislepingu alusel esitatud arveid 819243666783 (31.01.2018), 819154110931, 819158196643, 819881856495, 819986807988, 819778196879, 819493318381, 819679907372, 819001551914, 819457934291, 819247710258, 819109951314, 819633484079, 819352692569, 819642774708, 819667130290, 819172474387, 819642990803, 819918483474, 819036351423, 819036377174, 819628270989, 819405322060, 819905726587, 819834896813, 819199588440, 819374222016 (31.03.2020) kogusummas 169,55 eurot ning 30.11.2020 arvet 819397352659 summas 5 eurot (arved dtl 149-231).
8.Pooled ei vaidle ka, et võrguleping lõppes 04.03.2020 Elektrilevi OÜ-poolse ülesütlemisega, mille kohta on hageja esitanud teate (dtl 234). Nähtuvalt arvetelt sisaldavad need igakuist kuutasu 3,20 eurot, millele lisandub käibemaks, tasu on arvestatud 01.01.2018-04.03.2020 perioodil.
9.Kostja on välja toonud, et ei ole saanud teateid hinnakirja muutumise kohta ning väidab sisuliselt, et arvetel kajastatud kohustused ei ole saanud pooltevahelise lepingu osaks.
10.Lepingu sõlmimise ajal kehtinud tüüptingimuste p 13.3 kohaselt on võrguettevõtjal õigus ühepoolselt muuta hinnakirju ja tüüptingimusi, järgides seaduses sätestatud korda ning p 13.4 järgi teavitab võrguettevõtja ostjat hinnakirjade ja tüüptingimuste muutmisest seadusega sätestatud korras. Ostjal on muudatustega mittenõustumise korral õigus võrguleping üles öelda.
11.Eeldused tüüptingimuste ning võrgutasude muutmiseks sätestab ELTS § 89 lg 1 ja 2. Tulenevalt ELTS § 89 lg 4 võrguettevõtja või müüja edastab tarbijale enne lepingutingimuste muutmist sellekohase teate. Teates nimetatakse kavandatav muudatus ja selle tegemise alus, muudatuse jõustumise aeg ning esitatakse teave selle kohta, et tarbijal on õigus leping üles öelda, kui ta muudatustega ei nõustu. ELTS § 89 lg 5 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teade edastatakse tarbijale koos talle esitatava arvega vähemalt 30 päeva enne kavandatava muudatuse jõustumist.
12.Hageja on esitanud alates 01.07.2017 kehtivad tüüptingimused (dtl 292-301), kuid ei ole välja toonud, et kostjat oleks teavitatud tüüptingimuste muutumisest ELTS § 89 lg 4 ja 5 sätestatud korras. Hageja on väitnud teavituste saatmist hilisemalt kui 01.06.2017. Kohus leiab, et kostjal on lepingust tulenev kohustus võrgutasu tasumiseks sõltumata sellest, kas 01.07.2017 tüüptingimused said lepingu osaks. Lepingu p 1 kohaselt on lepingu osaks mh vastavalt õigusaktidele kehtestatud võrguteenuse hinnakirjad. Tulenevalt ELTS § 74 lg 1 võrguettevõtja kehtestatud võrgutasu hakkab kehtima võrguettevõtja määratud tähtpäeval pärast seda, kui asjakohane võrgutasu on avaldatud vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ning avaldamisest on möödunud vähemalt 90 päeva. Sätet ei kohaldata liitumistasu, tingimuste muutmise tasu või elektrienergia transiidi eest võetava edastamistasu suhtes. ELTS § 71 lg 1 p 3 järgi on võrgutasu mh tasu võrguühenduse kasutamise
võimaldamise eest; p 5 järgi ka tasu võrguteenustega otseselt seotud lisateenuste eest. Kohus tuvastab, et 31.03.2017 on ajalehes Postimees avaldatud Elektrilevi OÜ hinnakiri, mis kehtib alates 01.07.2017 (foto ajalehest dtl 302). Lepingus on märgitud, et kostja tarbimiskoha võrguühenduse läbilaskevõime on 25A ning valitud võrguteenus on Võrk 1. Viidatud hinnakirjast nähtuvalt on võrguühenduse kuutasu Võrk 1 puhul juhul, kui eelmisel aastal tarbimine puudus või oli kuni 250 kwH, Võrk 2 hinnapaketis toodud kuutasu hind; tasu rakendatakse alates 01.01.2018. Vastav hind läbilaskevõime kuni 25A kohta on hinnakirja järgi 3,20 eurot kuus, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et kostjal tekkis kohustus nimetatud kuutasu tasumiseks tulenevalt ELTS § 74 lg 1 ja lepingu p 1.
13.VÕS (võlaõigusseadus) § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Nähtuvalt arvetelt on need 2018.a. jaanuari kuni septembri eest esitatud üksnes kuutasu osas, edasisel perioodil sisaldavad 31.10.2018, 31.03.2019, 31.07.2019, 31.12.2019, 31.03.2020 arved ka sissenõudmiskulu 5 eurot igal arvel. 30.11.2020 arve on samuti sissenõudmiskulu eest 5 eurot. Kohus leiab, et kuna kostja ühtegi arvet ei tasunud, tekkisid vastavad nõuded VÕS § 1131 lg 1 alusel.
14.31.05.2019 arvel on märgitud tarbimiskoha väljalülitamise tasu 36,72 eurot. Kohtule on esitatud Elektrilevi OÜ hinnakiri alates 01.01.2019 (dtl 276), mille kohaselt tarbimiskoha väljalülitamine mõõtepunktist kohalesõiduga hind on 36,72 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et kostjal tekkis kohustus väljalülitamise tasu tasumiseks tulenevalt ELTS § 74 lg 1 ja lepingu p 1.
15.31.07.2019 arvel on kajastatud elektri tarbimine 0,955 kWh, millega seoses on arvestatud tasu 6 senti. Nii lepingu sõlmimise ajal kui hilisemalt kehtestatud tüüptingimuste p 9.21 sätestab, et kui ostja ei nõustu võrguettevõtja esitatud arvega või nõustub sellega ainult osaliselt, teavitab ta sellest võrguettevõtjat kirjalikult kohe pärast arve kättesaamist, ühtlasi põhjendades mittenõustumist. Võrguettevõtja kontrollib ostja avaldust ja teatab ostjale kontrolli tulemustest 10 päeva jooksul pärast teate kättesaamisest. Vastusena kohtu 12.11.2024 määruses tehtud ettepanekule välja tuua, kas kostja pöördus võrguettevõtja poole seoses 31.07.2019 arvega p 9.21 sätestatud korras, ei toonud kostja välja, et oleks kirjaliku pöördumise teinud. Kohus nõustub hagejaga, et mõistlik aeg mõõteandmete õigsuse vaidlustamiseks on käesolevaks ajaks möödunud, ning asub seisukohale, et elektritarbimine on tõendatud 31.07.2019 arvel kajastatud andmetega.
16.Kohus ei nõustu kostjaga, et Elektrilevi OÜ oleks käitunud pahauskselt seoses sellega, et ei öelnud lepingut üles varem kui 04.03.2020. Kui kostja elektrit tarbida lepingujärgses tarbimiskohas ei soovinud, oleks kostja pidanud lepingu ise üles ütlema. Kostja on välja toonud, et võttis ühendust Elektrilevi OÜ-ga juba 31.01.2018 arve saamisel, st sai hiljemalt 2018.a. jaanuaris teada, et edaspidi tuleb sõltumata tarbimisest tasuda kuutasu. Miks kostja lepingut seepeale kohe ei lõpetanud, kui teenus talle vajalik ei olnud, vaid järgneval üle 2-aastasel perioodil ignoreeris kõiki esitatud arveid, jääb arusaamatuks.
17.Kohus tuvastab, et võrgulepingust tulenevad nõuded on loovutatud 30.08.2021 hagejale (teade dtl 233) Kohus rahuldab hageja põhinõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 174,55 eurot VÕS § 108 lg 1 ja § 1131 lg 1 alusel.
18.Kohus nõustub hagejaga, et VÕS § 1131 lg 1-järgset hüvitist saab nõuda iga kohustusega viivitamise eest, kuid 30.11.2020 arve sisaldab juba sissenõudmiskulu hüvitist seoses kõigi lepingust tulenevate kohustuste sissenõudmisega 5 euro osas. Hageja ei ole tõendanud, et seoses sissenõudmisega tekkinuks kulu üle 40 eurot. Seetõttu leiab kohus, et täiendava hüvitise väljamõistmise nõue on põhjendatud 35 euro osas.
19.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
20.Hageja on arvestanud viivist hagi esitamise seisuga VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras vastavalt järgmisele arvestusele:
Arve nr.
arve 8192436667
arve 8191541109
arve 8191581966
arve 8198818564
arve 8199868079
arve 8197781968
arve 8194933183
arve 8196799073
arve 8190015519
arve 8194579342
arve 8192477102
arve 8191099513
arve 8196334840
arve 8193526925
arve 8196427747
arve 8196671302
Arve kp
Arve maksetähtae g
Viivitatud kuni kuupäevani
Viivitatud päevi
Sum ma
31.01.2
20.02.2018
28.03.2023
,84
28.02.2
20.03.2018
28.03.2023
,84
31.03.2
20.04.2018
28.03.2023
,84
30.04.2
21.05.2018
28.03.2023
,84
31.05.2
20.06.2018
28.03.2023
,84
0,022
1,57
0,022
1,55
0,022
1,52
0,022
1,50
0,022
1,47
0,022
1,44
0,022
1,42
0,022
1,39
0,022
1,37
0,022
3,09
0,022
1,32
0,022
1,29
0,022
1,27
0,022
1,24
0,022 0,022
2,79 1,19
23.07.2018
28.03.2023
,84
31.07.2
21.08.2018
28.03.2023
,84
31.08.2
19.09.2018
28.03.2023
,84
30.09.2
19.10.2018
28.03.2023
,84
31.10.2
19.11.2018
28.03.2023
,84
30.11.2
19.12.2018
28.03.2023
,84
31.12.2
21.01.2019
28.03.2023
,84
31.01.2
19.02.2019
28.03.2023
,84
31.03.2
30.04.2
Viivise summa
30.06.2
28.02.2
Viivise %
21.03.2019
28.03.2023
,84
22.04.2019 20.05.2019
28.03.2023 28.03.2023
,84
,84
arve 8191724743
arve 8196429908
arve 8199184834
arve 8190363514
arve 8190363771
arve 8196282709
arve 8194053220
arve 8199057265
arve 8198348968
arve 8191995884
arve 8193742220
arve 8193973526
31.05.2
19.06.2019
28.03.2023
,90
30.06.2
19.07.2019
28.03.2023
,84
31.07.2
19.08.2019
28.03.2023
,97
0,022
14,52
0,022
1,14
0,022
2,60
0,022
1,09
0,022
1,06
0,022
1,04
0,022
1,01
0,022
2,26
0,022
0,96
0,022
0,93
0,022
1,30
31.08.2
18.09.2019
28.03.2023
,84
30.09.2
18.10.2019
28.03.2023
,84
31.10.2
18.11.2019
28.03.2023
,84
30.11.2
18.12.2019
28.03.2023
,84
31.12.2
20.01.2020
28.03.2023
,84
31.01.2
19.02.2020
28.03.2023
,84
29.02.2
19.03.2020
28.03.2023
,84
31.03.2
20.04.2020
28.03.2023
,52
30.11.2
16.12.2020
28.03.2023
,00
0,022
0,92
174,5
KOK KU:
54,25
21.Kostja viivisearvestusele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus rahuldab hageja viivisenõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 54,25 eurot ning viivise põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 28.03.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud
22.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hageja esitas hagi hinnaga 287,13 eurot, kuid kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hinnale 282,13 eurot, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele selliselt, et hageja kanda jääb 1,74% ning kostja kanda 98,26% menetluskuludest.
23.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis hagejal kulu lepingulisele esindajale 690 eurot, lisandub kulu riigilõivule. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on hagi esitamiselt tasutud kokku 100 eurot riigilõivu.
24.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja väljatoodu kohaselt tegi esindaja toiminguid kokku 6,9 tundi järgmiselt: -
hagi koostamine koos seonduvate toimingutega 1 tund; kostja vastusega tutvumine ja sellele vastamine koos seonduvate toimingutega 3,5 tundi; kostja täiendava vastusega tutvumine koos seonduvate toimingutega 0,75 tundi; 12.11.2024 kohtumäärusega tutvumine 0,15 tundi;
-
27.11.2024 menetlusdokumendiga tutvumine 1,5 tundi.
25.Kohus leiab, et kõik toimingud on kooskõlas menetluse käiguga, ühelegi toimingule märgitud ajakulu puudub põhjus pidada selgelt ülemääraseks. Lepingulise esindaja tasu 100 eurot tunnis ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja menetluskulu koos riigilõivuga kokku on 790 eurot.
26.Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud, asja materjalidest ka ei nähtu, et kostjal oleks kulusid tekkinud.
27.Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 776,25 eurot (790 x 98,26%).
28.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
29.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.