Kohtulahend

Kaitsja Süüdistatav

Tõkend – vahistamine alates 14.05.2010, kahtlustatavana kinni peetud 12.05.2010,13.05.2010. Eva Tibar V.T Isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx kodakondsuseta, kesk-eriharidus, emakeel-vene keel, töökoht xxxx, Varasem karistatus:

Kaitsja

Tõkend – vahistamine alates 14.05.2010, kahtlustatavana kinni peetud 13.05.2010. Urmas Simon

Süüdistatav

L.S Isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx, kodakondsuseta, põhiharidus, emakeel-vene keel, töökoht xxxx, Varasem karistatus:

Kaitsja

Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates, kahtlustatavana kinni peetud 18.05.2010-19.05.2010, 02.06.201003.06.2010, 06.06.2010, 21.06.2010-22.06.2010. Liis Toomsalu

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4, lg 2, § 311, § 313, § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1, Tunnistada süüdi K.M KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning mõista karistuseks 2 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada K.M ́le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg, lugedes

karistuse kandmise alguseks 12.05.2010. K.M suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine- jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Tunnistada süüdi V.T KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning mõista karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada V.T ́ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg, lugedes karistuse kandmise alguseks 13.05.2010. V.T ́i suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine- jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Tunnistada süüdi L.S KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning mõista karistuseks 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada L.S ́ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 18.05.201019.05.2010, 02.06.2010-03.06.2010, 06.06.2010, 21.06.2010-22.06.2010 s.o 7 (seitse) päeva ja lugedes karistuseks 7 (seitse) kuud ja 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada 7 kuud 23 päeva vangistust (233 päeva) 466 tunniga üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 3 alusel 466 tundi üldkasulikku tööd tuleb ära teha 9 kuu jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel peab L.S üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma kohustusi vastavalt KarS § 75 sätestatule. L.S ́i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld- jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Esitatud tsiviilhagid rahuldada. V.T ́ilt välja mõista A.S kasuks 10 808,46 krooni, V.T ́ilt välja mõista A.J ́i kasuks 1200 krooni, K.M ́lt välja mõista D.K ́i kasuks 20460 krooni, K.M ́lt välja mõista R.D kasuks 26115 krooni, K.M ́lt välja mõista A.A kasuks 20 900 krooni, K.M ́lt välja mõista K.R ́a kasuks 4800 krooni, K.M ́lt ja V.T ́ilt välja mõista M.K ́i kasuks 8000 krooni, K.M ́lt välja mõista G.S kasuks 12 265 krooni, K.M ́lt, V.T ́ilt ja L.S ́ilt välja mõista T.P kasuks 15679 krooni, K.M ́lt välja mõista A.E kasuks 15059 krooni, L.S ́ilt välja mõista AS P.P kasuks 329,90 krooni, L.S ́ilt välja mõista OÜ WS kasuks 555 krooni, K.M ́lt välja mõista E.Pi kasuks 11952 krooni. Asitõend: Laenu- ja käsipandileping, mis on menetlejale üle antud tunnistaja N.T poolt– jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde. Asitõend: sülearvuti ML, mis on menetlejale üle antud tunnistaja V.P ́i poolt ning tagastatud omanikule OÜ R - jätta kohtuotsuse jõustumisel omanikule. Asitõendid: 2 sõrmust, mis on menetlejale üle antud tunnistaja N.T poolt ning tagastatud omanikule G.S ́le - jätta kohtuotsuse jõustumisel omanikule. Asitõendid: mobiiltelefonid 2 tk, mis on menetlejale üle antud tunnistaja B.V ja V.T

poolt ning tagastatud omanikule G.S ́le- jätta kohtuotsuse jõustumisel omanikule. Asitõend: sülearvuti Acer Aspire, mis on menetlejale üle antud tunnistaja M.K poolt ning tagastatud omanikule T.P ́ile - jätta kohtuotsuse jõustumisel omanikule. Asitõend: sülearvuti Fujitsu Siemens, mis on menetlejale üle antud tunnistaja M.K poolt ning tagastatud omanikule O.K ́le - jätta kohtuotsuse jõustumisel omanikule. Asitõend: leping, mis on menetlejale üle antud tunnistaja M.S poolt - jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde. Asitõendid. Kollasest metallist sõrmused 2 tk, mis on menetlejale üle antud tunnistaja M.S poolt ning tagastatud omanikule O.K - jätta kohtuotsuse jõustumisel omanikule. Asitõend: televiisor Samsung koos puldiga, mis on menetlejale üle antud tunnistaja I.T poolt ning tagastatud omanikule T.P ́ile - jätta kohtuotsuse jõustumisel omanikule. Asitõend: porivaip, mis on ära võetud L.S ́i kinnipidamisel ning tagastatud omanikule OÜ L - jätta kohtuotsuse jõustumisel omanikule. Asitõendid: sündmuskohtadelt võetud DNA proovid, sündmuskoha jäljed tõmmiskilel (võetud sündmuskohadelt: xxxx; xxxx; xxxx; xxxx; xxxx; xxxx; xxxx ), mis asuvad Põhja Politseiprefektuuri asitõendite hoidlas – kuuluvad kui väärtusetud esemed kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele. Asitõendid: DNA prooviga karp, must juhe ja tõmmiskile jalatsijäljega, mis on antud üle Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse, kuuluvad kui väärtusetud esemed kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele. Välja mõista K.M ́lt, V.T ́ilt ja L.S ́ilt riigituludesse menetluskulud: igaühelt II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. K.M ́lt määratud kaitsjatele makstud tasu osaliselt summas 1320.- (üks tuhat kolmsada kakskümmend) krooni. V.T ́ilt määratud kaitsjatele makstud tasu osaliselt summas 300.- (kolmsada) krooni. L.S ́ilt määratud kaitsjatele makstud tasu osaliselt summas 700.- (seitsesada) krooni. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulud osaliselt summas 10 295.- krooni jätta riigi kanda. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034800017 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: Süüdistatava nimi, 1-10-10609, menetluskulud. Menetluskulude tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalasjade kantseleisse. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib süüdistatav ja tema kaitsja 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Harju Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav 26.11.2010.a.

SÜÜDISTUS

K.M süüdistus: K.M ́t süüdistatakse selles, et tema, olles varem toime pannud süstemaatiliselt vargusi, mille eest teda karistati 02.09.2009.a. m h KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Harju Maakohtu otsuse alusel, 25.02.2010.a. ajavahemikus kell 07:30 kuni 12:45 tungis võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil akna avamise teel korterisse aadressil xxxx ja varastas sealt R.Dle kuuluvat vara: - sülearvuti Packard Bell, väärtusega 8000 krooni; - sülearvuti Skiy, väärtusega 4000 krooni; - DVD-mängija Philips, väärtusega 2500 krooni; - sularaha 100 USD (1160 krooni väärtuses); - sularaha 100 EUR (1565 krooni väärtuses); - sularaha 200 UAH (290 krooni väärtuses); - fotoaparaadi Olympus, väärtusega 800 krooni; - kullast keti koos ripatsiga, väärtusega 2000 krooni; - kullast keti koos ristiga, väärtusega 1000 krooni; - kullast käeketi, väärtusega 1500 krooni; - kullast kõrvarõngad, väärtusega 1500 krooni; - kullast ahhaatkiviga sõrmuse, väärtusega 800 krooni; - kullast safiiriga sõrmuse, väärtusega 1000 krooni, tekitades kokku kannatanule varalist kahju 26 115 krooni ulatuses. Samuti tema, olles varem toime pannud süstemaatiliselt vargusi, mille eest teda karistati 02.09.2009.a. m h KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Harju Maakohtu otsuse alusel, 09.03.2010.a. ajavahemikus kell 09:00 kuni 17:30 tungis võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil akna avamise teel korterisse aadressil xxxx ja varastas sealt D.Kile kuuluvat vara: - rahakoti, materiaalse väärtuseta; - sularaha 1460 EEK; - kuldehete komplekti kokku 20g (bismark-tüüpi kaelakett, käevõru), väärtusega 10 000 krooni; - kullast klotsersõrmus, väärtusega 6000 krooni; - kullast bismark-tüüpi käekett, väärtusega 3000 krooni, tekitades kokku kannatanule varalist kahju 20 460 krooni ulatuses. Samuti tema, olles varem toime pannud süstemaatiliselt vargusi, mille eest teda karistati 02.09.2009.a. m h KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Harju Maakohtu otsuse alusel, 09.03.2010.a. ajavahemikus kell 09:00 kuni 17:30 tungis võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, akna avamise teel korterisse aadressil xxxx ja varastas sealt E.Lle kuuluvat vara: - televiisori Samsung LCD ́32, väärtusega 8000 krooni; - fotoaparaadi Olympus, väärtusega 2000 krooni; - voodilina, materiaalse väärtuseta, tekitades kokku kannatanule varalist kahju 10 000 krooni ulatuses. Samuti tema, olles varem toime pannud süstemaatiliselt vargusi, mille eest teda karistati 02.09.2009.a. m h KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Harju Maakohtu otsuse alusel, 20.03.2010.a. ajavahemikus kell 13:00 kuni 14:00 tungis võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, akna avamise teel korterisse aadressil xxxx ja varastas sealt A.Ale kuuluvat vara: - sülearvuti HP, väärtusega 7000 krooni; - kullast kõrvarõngad 4 tk ́a 100 krooni, kokku väärtusega 400 krooni; - 2 karpi ehete hoidmiseks, materiaalse väärtuseta; - kullast kõrvarõngad, teemantidega, väärtusega 3000 krooni; - kullast kõrvarõngad (paar), väärtusega 1000 krooni; - käekee oranži värvi korallidega, väärtusega 2000 krooni; - valge plastikkarp, milles hõbedane päikesekujuline kaelakee, väärtusega 500 krooni;

- mitteväärismetallist ehted, väärtusega 500 krooni; - fotoaparaat Panasonic DMC-FZ7, väärtusega 5000 krooni; - kullast sõrmus A-tähega, väärtusega 1500 krooni, tekitades kokku kannatanule varalist kahju 20 900 krooni ulatuses. Samuti tema, olles varem toime pannud süstemaatiliselt vargusi, mille eest teda karistati 02.09.2009.a. m h KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Harju Maakohtu otsuse alusel, 26.03.2010.a. ajavahemikus kell 10:45 kuni 14:25, tungis võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, akna avamise teel korterisse aadressil xxxx ja varastas sealt OÜ-le R kuuluva sülearvuti ML N310, väärtusega 5000 krooni ja samast korterist K.Rale kuuluvat vara koguväärtusega 4800 krooni: - sülearvuti Compaq Mini 110, väärtusega 4500 krooni; - mobiiltelefoni Samsung, väärtusega 300 krooni, tekitades kokku kannatanutele varalist kahju 9800 krooni ulatuses. Samuti tema, olles varem toime pannud süstemaatiliselt vargusi, mille eest teda karistati 02.09.2009.a. m h KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Harju Maakohtu otsuse alusel, 28.03.2010 ajavahemikus kell 17:20 kuni 19:30, tungis isikute grupis koos V.Tiga võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, akna avamise teel korterisse aadressil xxxx nii, et V.T aitas K.Ml aknast sisse ronida ja ise jäi tänavale valvesse ja jälgima, et möödakäijad vargust ei märkaks ning samal ajal K.M võttis korterist M.Kile kuuluva sülearvuti ML N520 koos toitejuhtmega, väärtusega 8000 krooni, mille omastasid ühiselt, tekitades kokku kannatanutele varalist kahju 8000 krooni ulatuses. Samuti tema, olles varem toime pannud süstemaatiliselt vargusi, mille eest teda karistati 02.09.2009.a. m h KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Harju Maakohtu otsuse alusel, 09.04.2010.a. ajavahemikus kell 10:40 kuni 16:00 tungis võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, akna avamise teel korterisse aadressil xxxx ja varastas sealt T.Lle kuuluvat vara: - sularaha 100 EEK; - sularaha 25 EUR (390 krooni väärtuses), tekitades kokku kannatanule varalist kahju 490 krooni ulatuses. Samuti tema, olles varem toime pannud süstemaatiliselt vargusi, mille eest teda karistati 02.09.2009.a. m h KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Harju Maakohtu otsuse alusel, 04.05.2010.a. ajavahemikus kell 10:10 kuni 13:30 tungis võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, akna avamise teel korterisse aadressil xxxx ja varastas sealt G.Sle kuuluvat vara: - sularaha 390 EEK; - rahakoti, väärtusega 75 krooni; - sülearvuti DELL, väärtusega 3000 krooni; - kaks kuldsõrmust, väärtusega 1500 krooni tk, kokku väärtusega 3000 krooni; - fotoaparaadi Canon Powershot S51S, väärtusega 8000 krooni; - mobiiltelefoni Nokia sim-kaardiga nr-le 56305595, väärtusega 1500 krooni; - mobiiltelefoni Nokia sim-kaardiga nr-le 56712205, väärtusega 50 krooni; - tualettvee Armani, väärtusega 800 krooni, tekitades kokku kannatanule varalist kahju 16 815 krooni ulatuses. Samuti tema, olles varem toime pannud süstemaatiliselt vargusi, mille eest teda karistati 02.09.2009.a. m h KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Harju Maakohtu otsuse alusel, 05.05.2010 ajavahemikus kell 11:30 kuni 19:00, tungis isikute grupis koos V.Tiga võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, akna avamise teel korterisse aadressil xxxx nii, et V.T jäi maja juurde tänavale valvesse ja jälgima, et möödakäijad vargust ei märkaks ning samal ajal K.M ronis sisse korteri aknast ja võttis korterist T.Pile kuuluvat vara: - sülearvuti Acer Emachines E725/E525, väärtusega 6990 krooni; - videokaamera Sony DCR-DVD205E, väärtusega 8689 krooni; - sülearvuti ACER Aspire 1410/1680, väärtusega 2000 krooni,

tekitades kokku kannatanule varalist kahju 17 679 krooni ulatuses. Sealjuures varguse toimepanemise soodustamiseks aitas varguse toimepanemisele kaasa L.S, kes sõidutas K.M ja V.Ti oma sõidukiga Opel Vectra xxx xxx maja juurde, kus vargus toime pandi, jäi neid ootama ja hiljem aitas realiseerida varastatud esemeid, pakkudes neid müügiks. Samuti tema, olles varem toime pannud süstemaatiliselt vargusi, mille eest teda karistati 02.09.2009.a. m h KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Harju Maakohtu otsuse alusel, 06.05.2010.a. ajavahemikus kell 11:30 kuni 19:15, tungis võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, akna avamise teel korterisse aadressil xxxx ja varastas sealt O.Kle kuuluvat vara: - sülearvuti Fujitsu Siemens Amilo, väärtusega 2000 krooni; - kullast sõrmuse tsirkoonkiviga, väärtusega 250 krooni; - kullast mustrilise sõrmuse, väärtusega 250 krooni, tekitades kokku kannatanule varalist kahju 2500 krooni ulatuses. Samuti tema, olles varem toime pannud süstemaatiliselt vargusi, mille eest teda karistati 02.09.2009.a. m h KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Harju Maakohtu otsuse alusel, 07.05.2010.a. ajavahemikus kell 07:00 kuni 15:40, tungis võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, akna avamise teel korterisse aadressil xxxx ja varastas sealt A.Ele kuuluvat vara: - kullast abielusõrmuse, väärtusega 1450 krooni; - kullast abielusõrmuse, väärtusega 1209 krooni; - digitaalse fotoaparaadi Canon Powershot S515, väärtusega 6000 krooni; - kullast kaelakee, väärtusega 2000 krooni; - kullast kõrvarõngad, väärtusega 300 krooni; - kullast kalakujulise ripatsi, väärtusega 900 krooni; - ristikujulise ripatsi, väärtusega 600 krooni; - südamekujulise ripatsi, väärtusega 800 krooni; - südamekujulise ripatsi, väärtusega 300 krooni; - südamekujulised kõrvarõngad, väärtusega 500 krooni; - kullast ristikujulise ripatsi, väärtusega 500 krooni; - ovaalse kujuga kullast ripatsi, väärtusega 500 krooni, tekitades kokku kannatanule varalist kahju 15 059 krooni ulatuses. Samuti tema, olles varem toime pannud süstemaatiliselt vargusi, mille eest teda karistati 02.09.2009.a. m h KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Harju Maakohtu otsuse alusel, 10.05.2010 ajavahemikus kell 09:30 kuni 16:00, tungis isikute grupis koos V.Tiga võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, akna avamise teel, korterisse aadressil xxxx, nii, et V.T jäi tänavale jälgima, et möödakäijad vargust ei märkaks ning samal ajal K.M võttis korterist J.Lle kuuluva televiisori Samsung, väärtusega 7000 krooni, ning V.T võttis K.M poolt korterist võetud televiisori akna kaudu vastu, varastatu omastasid ühiselt. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud süstemaatilisi varguseid, 30.03.2010 kella 19.05-21.20 vahelise ajal tungis akna kaudu sisse xxxx asuvasse ning E.Pile kuuluvasse korterisse, kust ta võõra vallasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära E.Pile kuulunud sülearvuti Ordi Enduro M540 väärtusega 6000 krooni, 320 Rootsi krooni (518 Eesti krooni) ja 3140 Eesti krooni. Seega K.M, võttes ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikute grupis, süstemaatiliselt ja sissetungimisega, pani toime varguse, s o KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. V.T ́i süüdistus: V.Ti süüdistatakse selles, et tema, olles varem toime pannud süstemaatiliselt vargusi, mille eest teda karistati 02.09.2009.a. m h KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Harju Maakohtu otsuse alusel,

17.03.2010.a. ajavahemikus kell 11:30 kuni 15:30 tungis võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil aknaklaasi lõhkumise teel korterisse aadressil xxxx ja varastas sealt A.Sle kuuluvat vara: - sularaha 200 EUR (3129,32 krooni väärtuses); - sularaha 2000 RBL (779,14 krooni väärtuses); - lõhnaõli, väärtusega 600 krooni; - vererõhuaparaadi Omron, väärtusega 1300 krooni, tekitades kokku kannatanule varalist kahju 5808,46 krooni ulatuses. Samuti tema, olles varem toime pannud süstemaatiliselt vargusi, mille eest teda karistati 02.09.2009.a. m h KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Harju Maakohtu otsuse alusel, 28.03.2010 ajavahemikus kell 17:20 kuni 19:30, tungis isikute grupis koos K.M ́ga võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, akna avamise teel korterisse aadressil xxxx nii, et V.T aitas K.Ml aknast sisse ronida ja ise jäi tänavale valvesse ja jälgima, et möödakäijad vargust ei märkaks ning samal ajal K.M võttis korterist M.Kile kuuluva sülearvuti ML N520 koos toitejuhtmega, väärtusega 8000 krooni, mille omastasid ühiselt, tekitades kokku kannatanutele varalist kahju 8000 krooni ulatuses. Samuti tema, olles varem toime pannud süstemaatiliselt vargusi, mille eest teda karistati 02.09.2009.a. m h KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Harju Maakohtu otsuse alusel, 04.04.2010.a. ajavahemikus kell 14:00 kuni 17:40, tungis võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil akna avamise teel korterisse aadressil xxxx ja varastas sealt A.Jile kuuluvat vara: - mobiiltelefoni Nokia, väärtusega 200 krooni; - assortiikompvekkide karbi, väärtusega 50 krooni; - kullast rist, väärtusega 300 krooni; - hõbesõrmuse, väärtusega 100 krooni, - lõhnaõli, väärtusega 50 krooni; - 3 fotoaparaadi mälukaarti, väärtusega kokku 500 krooni, tekitades kokku kannatanule varalist kahju 1200 krooni ulatuses. Samuti tema, olles varem toime pannud süstemaatiliselt vargusi, mille eest teda karistati 02.09.2009.a. m h KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Harju Maakohtu otsuse alusel, 05.05.2010.a. ajavahemikus kell 11:30 kuni 19:00, tungis isikute grupis koos K.Mga võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, akna avamise teel korterisse aadressil xxxx nii, et V.T jäi maja juurde tänavale valvesse ja jälgima, et möödakäijad vargust ei märkaks ning samal ajal K.M ronis sisse korteri aknast ja võttis korterist T.Pile kuuluvat vara: - sülearvuti Acer Emachines E725/E525, väärtusega 6990 krooni; - videokaamera Sony DCR-DVD205E, väärtusega 8689 krooni; - sülearvuti ACER Aspire 1410/1680, väärtusega 2000 krooni, tekitades kokku kannatanule varalist kahju 17 679 krooni ulatuses. Sealjuures varguse toimepanemise soodustamiseks aitas varguse toimepanemisele kaasa L.S, kes sõidutas K.M ja V.Ti oma sõidukiga Opel Vectra xxx xxx maja juurde, kus vargus toime pandi, jäi neid ootama ja hiljem aitas realiseerida varastatud esemeid, pakkudes neid müügiks. Samuti tema, olles varem toime pannud süstemaatiliselt vargusi, mille eest teda karistati 02.09.2009.a. m h KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Harju Maakohtu otsuse alusel, 10.05.2010 ajavahemikus kell 09:30 kuni 16:00, tungis isikute grupis koos K.Mga võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, akna avamise teel, korterisse aadressil xxxx, nii, et V.T jäi tänavale jälgima, et möödakäijad vargust ei märkaks ning samal ajal K.M võttis korterist J.Lle kuuluva televiisori Samsung, väärtusega 7000 krooni, ning V.T võttis K.M poolt korterist võetud televiisori akna kaudu vastu, varastatu omastasid ühiselt. Seega V.T, võttes ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikute grupis, süstemaatiliselt ja sissetungimisega, pani toime varguse, s o KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

L.S süüdistus: L.Sit süüdistatakse selles, et tema, olles varem toime pannud süstemaatiliselt vargusi, mille eest teda karistati 10.03.2010.a. m h KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Harju Maakohtu otsuse alusel, aitas kaasa K.Mle ja V.Tile varguse toimepanemisel ja nimelt - 05.05.2010.a. ajavahemikus kell 11:30 kuni 19:00, tungisid K.M ja V.T isikute grupis, võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, akna avamise teel korterisse aadressil xxxx nii, et V.T jäi maja juurde tänavale valvesse ja jälgima, et möödakäijad vargust ei märkaks ning samal ajal K.M ronis sisse korteri aknast ja võttis korterist T.Pile kuuluvat vara: - sülearvuti Acer Emachines E725/E525, väärtusega 6990 krooni; - videokaamera Sony DCR-DVD205E, väärtusega 8689 krooni; - sülearvuti ACER Aspire 1410/1680, väärtusega 2000 krooni, tekitades kokku kannatanule varalist kahju 17 679 krooni ulatuses. Sealjuures varguse toimepanemise soodustamiseks aitas varguse toimepanemisele kaasa L.S, kes sõidutas K.M ja V.Ti oma sõidukiga Opel Vectra xxx xxx maja juurde, kus vargus toime pandi, jäi neid ootama ja hiljem, olles teadlik, et need esemed on varastatud, transportis varguse toimepannud isikud koos varastatud esemetega ära ja aitas realiseerida varastatud esemeid, pakkudes neid müügiks. Samuti tema, olles varem toime pannud süstemaatiliselt vargusi, mille eest teda karistati 10.03.2010.a. m h KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Harju Maakohtu otsuse alusel, 18.05.2010.a kella 18:20 paiku, xxxx asuvas AS P.P kaupluses Lasnamäe Prisma, võttis ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupluse müügisaalist pudeli alkohoolset jooki – brändit Dorville, väärtusega 329,90 krooni, peitis selle endale riiete alla ning möödus kassadest kauba eest tasumata, tekitades sellega kannatanule varalise kahju summas 329,90 krooni. Samuti tema, olles varem toime pannud süstemaatiliselt vargusi, mille eest teda karistati 10.03.2010.a. m h KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Harju Maakohtu otsuse alusel, 02.06.2010.a kella 19:48 paiku xxxx, asuvas A-SAS kaupluses Pirita Selver, püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupluse müügisaalist ära võtta pudeli alkohoolset jooki – konjakit Martell, väärtusega 549 krooni, peitis selle endale kotti ning möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid kuna tema tegevust märgati ja ta peeti kinni turvatöötaja poolt, jäi vargus tema tahtest olenemata lõpuni viimata. Samuti tema, olles varem toime pannud süstemaatiliselt vargusi, mille eest teda karistati 10.03.2010.a. m h KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Harju Maakohtu otsuse alusel, 06.06.2010.a kella 12:10 paiku, xxxx, kaubanduskeskuses Norde Centrum asuvas OÜ WS kaupluses WS, võttis ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupluse müügisaalist pudeli alkohoolset jooki – konjakit Larsen VSOP, väärtusega 555 krooni, peitis selle endale riiete alla ning möödus kassadest kauba eest tasumata, tekitades sellega kannatanule varalise kahju summas 555 krooni. Samuti tema, olles varem toime pannud süstemaatiliselt vargusi, mille eest teda karistati 10.03.2010.a. m h KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Harju Maakohtu otsuse alusel, 21.06.2010.a kella 19:25 paiku xxxx asuva maja trepikojas, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil maja trepikoja põrandalt ära OÜ-le L kuuluva porivaiba, väärtusega 2600 krooni, tekitades sellega kannatanule varalise kahju summas 2600 krooni. Seega L.S, osutades füüsilist ja vaimset kaasabi teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt ja võttes ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt, pani toime varguse, s o KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Süüdistatav K.M tunnistas ennast süüdi, nõustus asja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei soovinud. Nõustus tsiviilhagidega. Kahetseb. Süüdistatav V.T tunnistas ennast süüdi, nõustus asja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei soovinud. Nõustus tsiviilhagidega. Palus vabandust ja lubas püüda kahjud hüvitada. Süüdistatav L.S tunnistas ennast süüdi, nõustus asja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei soovinud. Nõustus tsiviilhagidega. Selgitas, et pani teod toime narkootikumide tarbimise tõttu. Vabandas kannatanute ees. Süüdistatava K.M kaitsja E.Tibar leidis, et süüdistus on põhjendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Tõendid on lubatavad ja küllaldased. Palus määrata karistus allapoole keskmist määra, kuna pikem karistus takistab kaitsealusel ühiskonda rehabiliteerumast. Menetluskulud palus jäta osaliselt riigi kanda. Süüdistatava V.Ti kaitsja U.Simon leidis, et süüdistus on põhjendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Tõendid on lubatavad ja küllaldased. Arvas, et on võimalik karistada kergema karistusega, kui pakkus prokurör. Süüdistatava L.Si kaitsja L.Soomsalu leidis, et süüdistus on põhjendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Tõendid on lubatavad ja küllaldased. Palus arvestada, et T tunnistab oma süüd, kahetseb. Palus asendada Tile mõistetav vangistus üldkasuliku tööga. Prokurör avaldas, et süüdistus on tõendatud, leiab, et karistus peab olema reaalne, kuivõrd kohtualused pole eelmistest karistustest järeldusi teinud. Vargused pandi toime sissetuleku hankimiseks. K.Mt palus karistada 2 aasta ja 6 kuulise vangistusega, V.T ́i 1 aasta ja 9 kuu pikkuse vangistusega ja L.Sit 1 aastase vangistusega.

KOHTUISTUNGIL AVALDATUD JA UURITUD TÕENDID

Episood (17.03.2010.a. vargus A.S korterist xxxxx – V.T): - Kannatanu A.S ütlused, mille kohaselt 17.03.2010 kella 11.30 paiku lahkus kannatanu poeg, F.S korterist, olles lukustanud kõik aknad ja uksed. 17.03.2010 kella 15.30 paiku tuli kannatanu aadressile xxxx ja avastas, et korteriust ei saa võtmega avada. Helistas oma pojale - ta viibis tööl. Samal ajal väljus trepikotta naaber korterist nr xx ja teatas, et kannatanu korteris käisid vargad, keegi hüppas tema korteri aknast välja. Kannatanu avastas, et maja mõlemal pool olid aknad avatud. Ronis akna kaudu korterisse ja avastas, et korteris on kõik kapid ja sahtlid avatud ja asjad laiali loobitud. Varastatud oli raha: 200.- eurot, 2000.- rubla, naiste lõhnaõli, maksumusega ligi 600.-krooni ja vererõhuaparaat OMRON, maksumusega 1300,00 krooni. Akende lahtimurdmisega tekitatud kahju moodustab ligi 5000.- krooni. Akna lõhkumisega tekitatud kahju on 5000,00 krooni. Kannatanule tekitati kahju kokku on 10700,00 krooni ja selles summas soovib ta esitada tsiviilhagi. /Kd 1 t lk 2-4; 38-39/ - - Sündmuskoha (xxxx) vaatlusprotokoll, fototabel, millest nähtuvalt asus vaadeldav sündmuskoht kahekordses kivist elumajas aadressil xxxx. Maja metallist välisuks ja lukk olid murdmisjälgedeta. Välisuksest paremal teise ja kolmanda akna all lumel olid täistuisanud jäljed. Korteri uks metallist. Uksel puudus lukk. Sisemine välisuks puidust. Saunaruumis paremas seinas piklik aken. Aknal murdmisjäljed puuduvad. Aknaklaasil väljaspool olid nähtavad kinda puutejäljed. Aknal seespool vineerist katteluuk. Luugil välisservas määrdunud laigud. Sealt võeti DNA-proovid vatitampoonidele. Köök asus koridoris välisukse vastas. Köögiaken oli murdmisjälgedeta. Magamistuba asus välisuksest paremal teine uks. Kapi uksed olid avatud ning riided põrandale tõmmatud. Elutuba asus esiku välisuksest vasakul. Sündmuskohta fotografeeriti. /Kd 1 t lk 7-23/ - Kahtlustatav V.T ütlused, mille kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja selgitab, et 17.03.2010 oli ta Maardus, kõndis mööda tänavat, nägi esimesel korrusel halvasti suletud akent. Koputas aknale, kuid keegi aknale ei tulnud. Siis ta otsustas sellest korterist varguse toime panna. Surus aknaraamile, aken avanes ja ronis selle akna kaudu korterisse. Hakkas otsima midagi väärtuslikku ja ainult magamistoas leidis juhuslikult madratsi

alt rahakoti. Rahakotis oli raha 200,00 eurot ja 2000,00 rubla. Veel võttis lõhnaõli. Väljus korterist teise akna kaudu. Lõhnaõli müüs Keskturul 100,00 krooni eest mingile mehele. Raha kulutas isiklikeks vajadusteks. Kahetseb tehtut. Pani varguse toime, sest tööd ei ole ja raha ei ole. Sellest korterist varastas ka vererõhuaparaadi OMRON. Vererõhuaparaadi müüs Keskturul. Raha kulutas isiklikeks vajadusteks. /Kd 1 t lk 31-35; 53-56/ - Kahtlustatav V.T ́i ütluste ja olustiku seostamise protokoll, fototabel, millest nähtuvalt V.T juhatas uurimisgrupi xxxx maja juurde. Kohapeal kahtlustatav V.T andis ütlusi, et tema 17.03.2010.a. päevase ajal aadressil xxxx avas esimesel korrusel oleva akna, mis kuulub korterile nr xx ja sisenes korterisse. Varastades korterist sularaha 200 eurot ja 2000 rubla, mis olid peidetud madratsi all. Varastatud asju müüs Baltijaama ja keskturul. /Kd 1 t lk 45-48/ - Andmed V.Ti varasema karistatuse kohta, millest nähtuvalt on V.Ti varem karistatud kriminaalkorras 8 korda. /Kd 3 t lk 204-207; Kd 4 t lk 290-294/

kaardi ja Swedbanki deebitkaardi. Kannatanule A.J ́ile tekitati kahju kokku summas 1200,00 krooni ja selles summas esitab tsiviilhagi. /Kd 1 t lk 79-81/ - Kahtlustatava V.T ́i ütluste ja olustiku seostamise protokoll, fototabel, millest nähtuvalt V.T juhatas uurimisgrupi xxxx maja juurde. Kohapeal kahtlustatav V.T andis ütlusi, et tema 04.04.2010.a. kella 15:00 ajal aadressil xxxx avas esimesel korrusel oleva akna, mis kuulub korterile nr xx ja sisenes korterisse, varastades korterist kommikarbi ./Kd 1 t lk 45-48/

värvi sülearvuti Packard Bell. Arvutil puudus toiteaku ja ei töötanud klaviatuur. Sellel arvutil dokumente ei ole, sest see oli toodud välismaalt. Arvuti maksumus on 8000 krooni. Varastatud oli veel kuldehteid kogumaksumusega 7800,00 krooni, arvuti lap-top Sky maksumusega 4000,00 krooni, DVD mängija Philips maksumusega 2500,00 krooni, sularaha 100 USD, 100 EURO ja 200,00 Ukraina grivna, fotoaparaat Olympus, maksumusega 800,00 krooni. Aknad ja uksed olid terved. Kannatanule tekitati kahju kokku on 26115,00 krooni ja selles summas soovib esitada tsiviilhagi. /Kd 2 t lk 47-53; 76-79; 88-90/ - Sündmuskoha (xxxx) vaatlusprotokoll, fototabel, millest nähtuvalt aadressil xxxx asub 2korruseline rohelist värvi kivist kortermaja. Sissepääs oli hoovi poolt. Välisel vaatlusel vigastusi välisuksel, ega selle lukul ei avastatud. Välisuksest sisenedes ning trepist üles minnes jäi paremat kätt, kohe esimene uks paremal, korteri 1 välisuks. Uksel ega selle lukul vigastusi vaatlusega ei tuvastatud. Sisenedes korterisse oli esikus paremat kätt elutuba ning esikust otse minnes jäid köök ja magamistuba. Elutoas oli paremal pool seina ääres 3 sektsiooniline heledast puidust kapp ning arvutilaud. Kapi keskmises osas oli televiisor ning arvutilaua peal arvuti koos monitoriga. Toa keskel asus klaasplaadiga laud ning vasakul seina ääres diivan. Diivanist paremal, seina ääres oli heledat värvi kapp. Elutoa põrandat töödeldi tahmapulbriga, mille tulemusel avastati lauast vasakul jalatsijälg ja võeti kaasa tõmmis. Laua juures maas oli klaviatuur „HP", mille USB otsalt oli võetud DNA proov. Elutoa aken oli avatud asendis. Välisel vaatlusel murdmisriista jälgi ei avastatud. Akna all väljaspool oli lume sees jäljed. Toas, elutoa akna all oli rohelise kattega tool, mille katte peal oli näha jalatsijälge. Köögis oli vasakul pool seina ääres köögimööbel- kapid, pliit. Paremal pool seina ääres oli diivan ning selle kõrval külmkapp. Diivani ees oli laud. Magamistoas oli pruuni värvi lahtikäiv diivan, mis asus toa ukselt vaadates vasakul seina ääres. Välisuksest vasakul oli heledast puidust arvutilaua sektsioon. Arvutilaua ja voodi vahel oli põrandal maas riided, pihuarvuti ja isiklikud esemed. Korteris puudusid valvesignalisatsioon ja valvekaamerad. Korteriomanikult R.Dlt võeti võrdlus DNA proov. /Kd 2 t lk 56-69/ - Sündmuskohajälgede vaatlusprotokoll, fototabel, mille kohaselt oli vaadeldavateks objektideks valget värvi želatiinpõhjaga üks tõmmiskile, mis asus ühes kinnises pakendis; sündmuskohal avastatud jälgedest valmistatud fotode failid, mis on arhiveeritud Põhja Prefektuuri kriminaalbüroo kriminalistikateenistuses. Objektide visuaalse vaatluse käigus tuvastati, et tõmmiskile kleepuvale küljele oli kopeeritud tumeda pulbriga töödeldud pindmine jälje fragment; fotodele oli fikseeritud põrandalt ja pingi peal avastatud jäljed; põrandalt avastatud jälg oli kopeeritud allpool nimetatud tõmmiskilele. Jäljed olid moodustunud jalatsi tallaosa reljeefse mustriga, milles oli kujunenud erinevate kujudega ja mõõtmetega elemendid. Tõmmiskilel olevates jälgedes kujunenud elementide piirjooned olid eristatavad. Pingi peal avastatud jäljes kujunenud elementide piirjooned olid halvasti eristatavad. Tõmmiskilel olev jälg skaneeriti otsevalguses. /Kd 2 t lk 71-74/ - Kahtlustatav K.M ütlused, mille kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et veebruari lõpus 2010. aastal, oli ta Maardus, kõndis mööda xxxx tänavat. Nägi esimesel korrusel halvasti suletud akent, koputas aknale, kuid keegi aknale ei tulnud, tähendab, kedagi ei olnud kodus ja siis otsustas sellest korterist varguse toime panna. Surus aknaraamile, aken avanes. Ronis selle akna kaudu korterisse. Nägi suures toas arvutit ja pani (selle) oma (kile)kotti. Seejärel võttis teise arvuti teisest toast ja pani samuti oma (kile)kotti. Samuti võttis ka DVD-mängija. Sektsioonkapist võttis raha, sealtsamast leidis ka kuldehted. Võttis 100 USD-d, 100 eurot, 200,00 grivnat ja 1000,00 krooni, hobuserauaga kuldketi ja ristiga kuldketi, kullast kaeketi, kuldkõrvarõngad, kaks kuldsõrmust. Väljus korterist sama akna kaudu, mille kaudu oli sisse roninud. Kuldehted, kaks arvutit, DVD-mängija müüs maha Keskturul erinevatele inimestele. Raha kulutas isiklikeks vajadusteks. Kahetseb tehtut. Pani varguse toime, sest tööd ja raha ei ole. /Kd 2 t lk 81-85; 93-96/ - Kahtlustatav K.M ütluste ja olustiku seostamise protokoll, fototabel, mille kohaselt K.M juhatas uurimisgrupi xxxx maja juurde. Kohapeal kahtlustatav K.M andis ütlusi, et tema 25.02.2010.a. kella 10 ajal aadressil: xxxx avas esimesel korrusel oleva akna, mis kuulub korterile nr 1. Sisenes läbi akna korterisse ning varastas kaks sülearvutit, kulda ning sularaha. Varastatud asju müüs erinevatele inimestele keskturul. /Kd 2 t lk 36-40/

arvuti väärtus 7000 krooni. Magamistoast aknalaualt oli varastatud: puidust musta värvi karp väärtuseta. Selles oli: kullast nelgikujulised kõrvarõngad 4 tk - 400 krooni, kullast briljantidega kõrvarõngad - 3000 krooni, tavalised kullast kõrvarõngad kivideta - 1000 krooni, kullast käevõru ereda oranži värvi korallidega - 2000 krooni Valge kell DKNY plastmasskarp väärtuseta. Selles olid hõbedast asjad: kaelaehe päikesekujuline musta paela otsas - väärtus 500 krooni, odavad ehted väärtusega 500 krooni, kullast sõrmus A-tähega väärtusega 1500 krooni. Vargusega on tekitatud kahju summas 15900 krooni. /Kd 3 t lk 13-19/ - Kahtlustatav K.M ütlused, mille kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse, mille kohaselt tema 2009 aasta märtsis, päevasel ajal, otsustas minna vargile, kui nägi koplis ühe maja esimese korruse akent poolavatud asendis olevat (aknalink ei olnud hästi kinni pandud). Surus käega vastu akent, aken avanes, ronis korterisse, käis ringi ja võttis kõik kahtlustuses märgitud esemed. Koos võetud asjadega väljus sama akna kaudu. Kuldesemed pantis Maardus asuvasse pandimajja. Panditud esemeid ei kavatsenud hiljem välja osta. Järgnevatel päevadel müüs ülejäänud varastatud esemed Balti Jaama turul. Saadud raha kulutas ära. Varguse pani toime üksida, samuti müüs esemeid üksinda. Kahetseb tehtut. /Kd 3 t lk 23-27/ - Kahtlustatav K.M ütluste ja olustiku seostamise protokoll, fototabel, millest nähtuvalt juhatas K.M uurimisgrupi xxxx tänavale ning palus peatuda paremat kätt asuva kollase maja juures, kust mindi koos hoovi. Kahtlustatav osutas esimesel korrusel asuvale aknale ning selgitas, et tungis korterisse selle akna kaudu ning võttis läptopi, fotoka ja kullast ehted. /Kd 3 t lk 28-33/

kaitstud, ostetud oktoober 2009.a, arvuti väärtus 4500 krooni. Lisab koopiad sülearvuti karbil olevatest andmetest 3 lehel. Magamistoast oli võetud kilekott kruvidega, mis oli mõeldud voodi kokkupanemiseks. Seoses sellega varalist kahju ei tekitatud. Lisaks avastas veel seda, et 26.03.2010 oli korterist xxxx varastatud ka mobiiltelefon Samsung, halli värvi korpusega, liugklapiga, maksumusega 300 krooni. Nimetatud mobiiltelefon asus K.Ra käekotis, mis seisis akna all kummuti peal. Selle mobiiltelefoni ostudokumendid pole säilinud. Mobiiltelefon oli ostetud 3-4 aastat tagasi. 17.06.2010 sai Lõuna politseijaoskonnast kätte sülearvuti ML N310 s/n xxxxxx, mis kuulub firmale R OÜ. Nimetatud sülearvuti tunneb ära, kuna vasakus all nurgas on koera hambajäljed. K.R esitab tsiviilhagi summas 4800 krooni. Lõhkumisega kahju ei tekitatud. /kd 3 t lk 52-53; 72-74/ - Kannatanu OÜ R avaldus, arve, koopiad, millest nähtuvalt 26.03.2010 käisid ajavahemikul vargad xxxx korteris ning viisid kaasa R OÜ-le kuulunud sülearvuti ML N 310. Esitatud arvete kohaselt oli nimetatud sülearvuti väärtusega 12 990 ostetud järelmaksuga 10.01.2007. /Kd 3 t lk 54-56/ - Asitõendi (sülearvuti) vaatlusprotokoll, fototabel, mille kohaselt oli vaadeldavateks objektideks sülearvuti ML musta värvi korpusega. Sülearvuti põhjas oli kolm kleebist. Ühe suurema hõbedast värvi kleebise peal oli kirjas inglisekeelne tekst ning mudel: xxxxxx. Teise kleebise peal oli kirjas järgmised andmed: Windows XP Home Edition ML Arvutid N09-xxxxxx Product Key: xxxxx. Kolmanda kleebise peal olid andmed: xxxxx Kaks triipkoodi xxxxxx xxxxxx. Sülearvuti korpuse ülemise paneeli vasakus all nurgas oli näha kahjustused, värv maha kraabitud. Sülearvuti avamisel oli näha 88 nuppu klaviatuuril, millest ülespool oli veel viis ümmargust nuppu, millest keskmine oli suurem. Klaviatuurist allpool oli puutetundlik paneel. Sisselülitamisnupule vajutamisel ei läinud sülearvuti tööle. Klaviatuuriga osa peal oli paremal all nurgas kaks kleebist, millest üks on Windowsi logoga, kahjustatud. /Kd 3 t lk 61-71/ - Kannatanu OÜ R kinnitus eseme tagasisaamise kohta, millest nähtuvalt on K.Rale tagastatud sülearvuti ML mudel MS-1057B. /Kd 3 t lk 75/ - Kahtlustatav K.M ütlused, mille kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja selgitab, et 26.03.2010a oli ta Tallinna linnas Magdalena haigla läheduses koos V.Tiga, jalutasid koos linnas, enne lõunat Asula tänaval kus nägi K.M kahekorruselist elumaja. Esimesel korrusel nägi, et ühel aknal sulgur ei olnud lõpuni kinni, koputas aknale, keegi juurde ei tulnud ja ronis selle akna kaudu korterisse. V.T läks mööda tänavat edasi, K.M ronis aknast sisse iseseisvalt. Korter oli kahetoaline, liikus mõlemas toas ning varastas korterist kaks sülearvutit ja mobiiltelefoni Samsung korpuses hõbedast värvi. Koos asjadega lahkus sama akna kaudu. Samal tänaval kohtus uuesti V.Tiga ja läks linna. Ühe sülearvuti müüs üksi Koplis, Kajaka turul, meesterahvale 900 krooni eest. See meesterahvas müüs raadiod, telefonid ja muud sellised asjad esimesel korrusel eraldi boksis, ta on üle 40 aastat vana, kõneles vene keeles, turske kehaehitusega. Teise sülearvuti müüs Sirbi tänaval, Minimarket kaupluse boksis, kus müüakse mobiiltelefone, seal oli omanik kohal ja tal oli mingi tuttav juures-kaukaasia välimusega meesterahvas, kes oli üle 40 aastat vana, rääkis vene keeles aga kaukaasia aktsendiga, kasv umbes 180 cm, normaalse kehaehitusega, müüs arvuti 1000 krooni eest. See meesterahvas andis kohe 500 krooni sularahas, lahkus kuskile 10 minutiks ja tulles tagasi andis veel 500 krooni. Selle meesterahvale müüs HP sülearvuti. Selle müümise juures viibis ka V.T, A ei mäleta, kas andis Tile raha selle eest et ta käis koos temaga müümas. Mobiiltelefoni Smasung müüs järgmisel päeval Maardu linnas turul naisterahvale, kes oli juurvilja lettide juures, 100 krooni eest. Kõnekaart puudus varguse hetkel. Antud varguse sooritas kuna oli vaja raha elamiseks. Kahetseb tehtut ja annab puhtsüdamlikud ütlused. Enne kinnipidamist elas üürikorteris Maardu linnas, sissekirjutatud on xxxx, seal elavad tema vanemad. Ise alates vabanemisest kinnipidamiskohast s.o veebruari kuust 2010a elab xxxx, koos temaga sama korteris elas ka V.T, Maja asukohta, millest sooritas varguse võib näidata. /Kd 3 t lk 79-82/ - Tunnistaja V.T ́i ütlused, mille kohaselt tema kahtlustuses märgitud kuritegu toime pole pannud ning selgitab, et märtsi kuus 2010 oli ta Magdalena haigla läheduses koos K.Mga, kõndisid mööda Asula tänavat. Ühe maja esimese korruse korteri aken oli lahti. V läks ühe maja hoovi WC-sse, tagasi tulles oli K kadunud, V läks edasi ja hiljem jooksis K.M talle järele ning selgus, et K.M oli vahepeal võõras korteris seeskäinud ja varastanud 2 sülearvutit ja 1

mobiiltelefoni. Koheselt sõitsid koos Kajaka turule, kus K müüs kellelegi turuhoones ühe sülearvutitest. Seejärel sõitsid xxxx tänavale Minimarket kauplusesse, kus ühes boksis K müüs teise sülearvuti kaukaasia välimusega meesterahvale 1000 krooni eest. Mobiiltelefoni müüs K järgmisel päeval nende maja läheduses asuval turul juurviljaleti müüjale. Kõik raha jäi K kätte, kulutasid hiljem seda koos. Elavad koos. /Kd 3 t lk 83-87/ - Tunnistaja V.P ́i ütlused, mille kohaselt töötab ta OÜ-s VST, on juhataja ja ise kaupleb elektroonika kaupadega Kajaka turul, mis asub xxxx, boksis. Märtsi kuus 2010a oli oma kauplemiskohas kui tuli tundmatu noormees, kes kõneles vene keeles ja pakkus osta temalt sülearvutit ja selle eest soovis seada 1200 krooni. Arvutil puudus adapter, tal endal oli oma adapter, mille ühendas, sülearvuti läks tööle. Arvuti ostis endale kasutamiseks 900 krooni eest. Kustutas kogu informatsiooni, mis oli arvutis, paigutas oma programmi. Sülearvuti päritolust mingit jutu ei olnud. Tunnistaja andis sülearvuti ML korpuses musta värvi, Tehasetähisega xxxxxxxxxx, trikood xxxxxxx, üle politseile. Umbes 2 nädala pärast see sama noormees käis uuesti tema juures ja pakkus mingit lauaarvutit aga ta polnud sellest huvitatud. Noormees jättis arvuti ta boksi juures põrandal ja ise läks ära, tunnistaja jättis arvuti tänavale ja ise läks tagasi oma töökohta. /Kd 3 t lk 90-92/ - Tunnistajale V.P ́ile isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll ja fototabel, mille kohaselt tunnistaja ei ole kindel, kuid fotol nr 1 kujutatud isik oli sarnane isikule, kes müüs talle sülearvuti. Fotol nr 1 esitatud isikuks oli K.M. /Kd 3 t lk 93-96/ - Tunnistaja A.H ́i ütlused, mille kohaselt tal on enda firma FIE A.H, mis tegeleb mobiiltelefonide ostu, müügi ja remondiga ning mis asub xxxx. 2010.a märtsi kuus tema töö juurde tuli kaks võõrast meesterahvast, keda nägi esmakordselt ja ära tunda ei saa. Mäletab, et nad olid vanuses kuskil 30-35 aastat ning kõnelesid vene keelt. Need mehed tulid tema kioski juurde ning näitasid talle sülearvutit HP Compaq 110 musta värvi korpusega, pakkudes talle seda osta. Tunnistaja ei olnud selle sülearvuti ostust huvitatud. Siis, kui need mehed näitasid talle sülearvutit, tuli kioski juurde klient G (täpselt ei tea, kuidas on tema nimi, kuid teised kutsuvad teda niimoodi) ning küsis nende meeste käest, kas neil on olemas midagi odavat pakkuda. Mehed hakkasid sellele G sülearvutit näitama, tunnistaja selles ei osalenud. Nägi, kuidas need mehed ja G rääkisid midagi õues. Too kord nägi seda G viimast korda. Neid mehi pole enam samuti näinud. On teadlik, et G töötab kuskil laeva ehitustehases keevitajana. /Kd 3 t lk 97-99/ - Kahtlustatav K.M ütluste ja olustiku seostamise protokoll, fototabel, millest nähtuvalt K.M juhatas uurimisgrupi xxxx majani ja K.M osutas 1 korrusel aknale, aken avanes raudtee poole, s.t xxxx tänavast vastaspoole. Kui sissekäigu poolt vaadata, siis oli aken paremalt poolt äärmine. Selgitas sealjuures, et 2010 aasta märtsis sisenes ta selle akna kaudu korterisse ning varastas sealt 2 sülearvutit ja mobiiltelefoni Samsung. /Kd 3 t lk 139-146/

- Kannatanu M.K ütlused, millest nähtuvalt tema üürib korterit aadressil xxxx. 28.03.2010 kella 13:13 ajal lahkus kannatanu kodust, jättis pakettakna ette rulookardina ning lukustades ukse kahe lukuga. Pakett aken oli kodust lahkudes kinni ja lukus. Korter oli kindlustamata. 28.032010 umbes kella 20:00 paiku jõudes maja ette märkas kannatanu, et aken oli lahti, rulookardin üleval. Politseipatrull oli ka kohal. Kannatanu keeras ukse lukust lahti aga sisse ei pääsenud, kuna uks oli seest poolt riivi pandud. Peagi tulid tema juurde sõber ja sõbranna. Sõber aitas sõbranna aknast sisse ning tegid ukse seestpoolt lahti. Kannatanu avastas, et varastatud oli sülearvuti ML N520 väärtusega 8000 krooni. Akent lõhutud ei oldud. Kannatanu sõber ja sõbranna käisid maja juures 17:30 paiku, siis oli olnud aken kinni ja ruloo ees. Kella 19:28 paiku helistas kannatanule korteri omanik ja teatas, et kellegi korterisse oli sissemurtud. Kannatanule tekitatud kahju 8000 krooni. /Kd 3 t lk 107-108/ - Tunnistaja E.F.V ütlused, omakäeline skeem, mille kohaselt 28.03.2010.a kella 18:00 ajal tuli ta koju ja märkas tänaval xxxx maja nurga juures seisid kaks meesterahvast ja tegid suitsu. Üks meesterahvas oli pikemat kasvu, seljas beeži värvi jakk, jalas tumedat värvi püksid, peas musta värvi tavaline talvemüts, juukseid näha ei olnud, pikliku näoga, kõhna kehaehitusega, võis olla u 40 aastane või noorem. Teine meesterahvas oli lühemat kasvu, umbes sama vana, üleni tumedates riietes, seljas musta värvi nahktagi, peas müts, jässaka kehaehitusega. Tunnistaja märkas, et lühem meesterahvas liikus xxxx maja ette ja vaatas ringi. Tunnistaja läks tuppa ja kui uuesti välja tuli, siis nägi uuesti mõlemat meesterahvast, kes olid xxxx maja ees. Pikem meesterahvas aitas lühemat meest ühe selle maja akna juurde. Lühem mees lõi jalaga akna lahti ja ronis sisse. Pikem mees läks siis maja nurga juurde teisele poole tänavat ja jäi sinna suitsu tegema. Tunnistaja läks poodi ja kui 7-8 minuti pärast poest tagasi tuli, siis neid meesterahvaid seal enam ei olnud. See aken, kust lühem mees sisse ronis oli lahti. Läks tuppa ja rääkis vanematele ja nad kutsusid politsei. Ise läks välja tagasi. Tema juurde tuli üks naisterahvas, kes oli näinud meesterahvast aknast välja ronimas. Välja ronides oli mehel käes olnud kilekott ja see mees läks Veerenni tänava suunas. Politseis näidati fotosid ja nägi fotode hulgas lühemale meesterahvale samast meest, kuid kindel ta ei ole. /Kd 3 t lk 111-112, 113/ - Kahtlustatav K.M ütlused, mille kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja selgitab, et pani teo toime üksi, 28.03.2010a oli Tallinna linnas, jalutasid koos V.Tiga, kell oli peale lõunat, Harju Maakohtu, Liivalaia kohtumaja läheduses. Ühe maja korteris nägi esimesel korrusel lõpuni lukustamata sulgurit ja otsustas sooritada varguse sellest korterist. Kasvu poolest V.T on temast kõrgem, ta tõstis K ülesse ja ta jalaga lõi vastu raami ning aken avanes, korterisse sisenes üksi, V läks eemale. Korter oli ühetoaline, laual nägi sülearvutit, korpuse värvi ei mäleta aga mudel oli ML, samas korterist võttis kilekoti, mille sisse pani selle arvuti ja lahkus sama akna kaudu. Samal päeval koos Vga, koheselt sõitsid endise kohvik Saturn juurde, hetkel seal asub Pank. Olles panga juures helistas tuttavale meesterahvale Ale, kuna on teadlik, et A ostab kokku varastatud asju ja ise oli müünud 2 aastat tagasi A mobiiltelefone, ütles, et tal on müügiks sülearvuti ja selle eest tahab saada 1500 krooni. A oli nõus seda ostma, tuli 15 minuti pärast panga juurde, ta tuli s/autoga valget värvi, mudelit ei tea, väljas oli juba pime, kell võis olla 19 paiku. A avas arvuti, kontrollis, kas see on töökorras. A kohe andis talle sularaha 1400 krooni kuna arvutil olid kriimustused ja kaan oli kulunud. Arvuti andis koos adapteriga, V.T oli see aeg bussipeatuses, seisis neist eemal. Konkreetselt arvuti päritolust jutu ei olnud aga Aleksei võis aimata, et see on varastatud kuna oli varem müünud talle asju. A on 35-38 aastat vana, kõneleb vene keeles, kasv umbes 180, priske kehaehitusega, juuksed on tumepoolsed värvi, kus ta elab, ei tea. Antud varguse sooritas kuna pole raha elamiseks, töökoht puudub. Kd 3 t lk 119-122/ - Kahtlustatav V.T ́i ütlused, mille kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja selgitab, et märtsi kuus 2010 oli xxxx tänaval Tallinnas, koos K.Mga. K nägi, et ühe akna sulgur oli halvasti kinnitatud, V.T tõstis K ülesse, K koputas aknale, keegi ei vastanud, V tõstis uuesti K ülesse ning K lõi akent jalaga ja aken läks lahti. K ronis akna kaudu korterisse, V.T läks eemale ristmiku juurde ja jäi teda ootama. K väljus 10 minuti pärast kilekotiga, milles oli sülearvuti. Seejärel sõitsid koos Mga Kopli, K helistas kellelegi ning sai kokku. V.T kokkusaamist pealt ei näinud. Pärast K ütles, et müüs sülearvuti Ale. Raha kulutasid oma vajadusteks. Kahetseb tehtut. /Kd 3 t lk 125-128/

- Kahtlustatav K.M ütluste ja olustiku seostamise protokoll, fototabel, millest nähtuvalt K.M juhatas uurimisgrupi xxxx majani, kus M osutas sissekäigus paremalt teisele aknale, selgitades seejuures, et 2010 aasta märtsis sisenes ta selle akna kaudu 1 korrusel asuvasse korterisse ja varastas sealt sülearvuti ML. /Kd 3 t lk 139-146/

maksumusega 1500 krooni; vanem mobiitlelefon Nokia maksumusega 50 krooni (milles oli Zen sim-kaart numbriga xxxxxxxx ); tualettvesi Armani maksumusega 800 krooni. 04.05.2010 kella 13:30 ajal tuli kannatanu koju tagasi ja avastas korterist toimunud varguse, siis köögiaken oli lahtises asendis ja aknalaual oli näha pühitud pori jääke. Välimisi vigastusi köögiaknal ei olnud. Kui kannatanu lahkus korterist, siis aken oli suletud olekus, kuid arvatavasti sulgur ei olnud kõvasti kinni pandud. Kuna 11.05.2010 on Lõuna politseijaoskonnast kannatanu kätte saanud kaks sõrmust kogumaksumusega 3000 krooni ja 25.06.2010 mobiiltelefoni Nokia 2626 IMEI:xxxxxxx maksumusega 1500 krooni ja beeži värvi korpusega mobiiltelefoni Nokia 6100 IME1:xxxxxxxx maksumusega 50 krooni, siis kahjusumma selle arvelt väheneb ja moodustab kokku 12265 krooni ning antud summas soovib kannatanu esitada tsiviilhagi. Lõhkumisega ei ole kahju tekitatud. ./Kd 3 t lk 160-163; 176-179; 263-265/ - Kannatanu G.S kinnitus esemete tagasisaamise kohta, mille kohaselt on kannatanule tagastatud politsei poolt kaks kuldsõrmust ja kaks mobiiltelefoni. /Kd 3 t lk 180-181; 266-267/ - Laenu- ja käsipandileping, millest nähtuvalt 04.05.2010 on K.M pantinud kaks kuldsõrmust JT OÜ pandimajja 800 krooni eest tähtajaga 18.05.2010. /Kd 3 t lk 168/ - Asitõendi (sõrmuste) vaatlusprotokoll, fototabel, millest nähtuvalt oli vaadeldavaks objektiks kollasest metallist sõrmus diameetriga 22 mm, kõrgusega 2 mm ja paksusega 1 mm. Sõrmuse siseküljel oli graveering: lõvi ja proov 585. Sõrmus oli deformeerunud. Teiseks vaadeldavaks objektiks oli kollasest/ valgest metallist sõrmus diameetriga 22 mm, kõrgusega 3,5 mm; paksusega 1 mm. Valgest metallist liikuv osa laiusega 2 mm. Valgest metallist osal oli tähekujulised kujutised. Sõrmuse siseküljele oli stantsitud proov 585./Kd 3 t lk 172-175/ - Kahtlustatav K.M ütlused, mille kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja selgitab, et pani teo toime üksi, kuna ei tööta a raha tal ei ole. See oli 2010.a mai alguses, asus xxxx ning nägi ühes 3-korruselises majas esimesel korrusel poolavatud akent. Seal majas olid suhteliselt madalad aknad ning sisse ronis niimoodi, et võttis aknalauast kinni ja tõstis ennast kätest aknalauale ning sisenes läbi avatud akna korterisse. Sattus mäletamist mööda elutuppa. Käis kõikides tubades ringi, kuid põhiliselt võttis asju just suurest toast. Võttis sellest korterist absoluutselt kõik kahtlustuses toodud asjad. Tal oli kaasas kilekott, millesse pakkis kõik korterist võetud asju. Korterist pääses välja läbi selle sama akna, mille kaudu ka sisenes. Koheselt suundus varastatud asjadega Balti Jaama turule. Arvatavasti varastatud mobiiltelefonides olnud sim-kaardid viskas minema. Ei välista, et on nendesse telefonidesse oma sim-kaardi pannud. Sularaha on loomulikult endale jätnud ja isiklikele vajadustele kulutanud. Müüs mobiiltelefoni Nokia, sülearvuti Dell, fotoaparaadi Canon esemed Balti Jaama turul ühes kioskis töötavale kahele mehele 700 või 800 krooni eest. Sinise/halli värvi korpusega telefoni Nokia kasutas peale vargust ise, jättis selle L.Si juured laadima. Müügist saadud raha kulutas enda vajadusteks ära. Elab reaalselt xxxxx. Elab seal juba kolm kuud, üürib seda üksinda. Kahetseb toime pandud kuritegu. L.Sil ja V.Til nimetatud vargusega mingit pistmist ei olnud. /Kd 3 t lk 187-190; 223-227/ - Kahtlustatav K.M ütluste ja olustiku seostamise protokoll, fototabel, millest nähtuvalt K.M juhatas uurimisgrupi xxxx juurde ning läksid kahekordse maja trepikoja juurde, kus on korterid xxx. Sellest trepikojast paremal pool esimesel korrusel asuvale aknale osutades, selgitas kahtlustatav K.M, et 2010.a mai alguses oli nimetatud aken, aga täpsemalt akna väiksem ristkülikukujuline pool, poolavatud asendis ning läbi selle sisse ronides pani ta korterist varguse toime, varastas mobiiltelefone, sülearvuti, fotoaparaadi ja teisi esemeid. /Kd 3 t lk 191-195/ - Tunnistaja S.G ütlused, mille kohaselt kasutab ta EMT sim-kaardi numbrit xxxxxxxx väga kaua, umbes 10 aastat. 15.05.2010 kella 11:00 - 12:00 paiku läks Balti Jaama ning seal asuvasse kioski, kus müüdi mobiiltelefone. Vajas odavat ajutist telefoni, et saaks helistada. Küsis mingit odavamat mobiiltelefoni kioskite müüjate käest. Üks müüjatest pakkus talle kahte mobiiltelefoni, vanad mudelid. Üks oli klapiga hõbedast-halli värvi kaameraga ja teine oli Nokia, mille esipaneel oli hõbedast värvi ja tagapaneel oli musta värvi. Ostis teise pakutud telefoni 250 krooni eest sularahas. Ei küsinud midagi nimetatud mobiiltelefoni päritolu kohta. 15.05.2010 lülitas telefon ennast välja ning enam ei töötanud. Järgmisel päeval 16.05.2010 läks selle katkise mobiiltelefoniga uuesti Balti Jaama turule sellesse kioski, kust ostis mobiili ning esitas pretensiooni, et mobiil sai töötada vaid pool päeva. Tolleks hetkeks oli selles kioskis vanem

müüja. Müüja-mees vahetas ilma probleemideta selle ostetud katkise mobiili uue vastu, Nokia klapiga ja kaameraga. Kioski müüja veel imestas, et huvitav ja kuidas nii, et telefon ei tööta, kuna eelnevalt sai seda juba nädal kasutatud ja see oli töökorras. Müüja ei täpsustanud, kes seda mobiiltelefoni oli eelnevalt kasutanud. /Kd 3 t lk 215-218/ - Tunnistaja B.V ütlused, millest nähtuvalt töötab ta FIE B.Vna ning tegeleb mobiiltelefonide remondiga. Rendib Balti Jaama turul kioski nr xxx ning töötab seal reeglina üksinda, kuid vahel tuleb kioski M.L, kes aitab tööd teha. Samuti müüb ta odavalt vanu mobiiltelefone. Umbes paar nädalat tagasi, 2010.a mai esimestel kuupäevadel ostis ühe noormehe käest, kes tuli Balti Jaama turule mobiiltelefoni Nokia 6100 IMEI xxxxxxxxxxx. Noormeest nägi esimest korda ja ära tunda ei saa. Noormees pakkus osta mobiiltelefoni. Kuna mobiiltelefon nägi vana, kriimustatud ja väga kulunud, pakkus selle eest 50 EEKi, millega noormees nõustus ja andsin talle 50 EEK, peale mida läks ta minema. Tunnistaja ei osanud kahtlustada, et antud telefon on varastatud, sest telefon oli äärmiselt halva väljanägemisega ja lisaks sellele ka vana. Mobiiltelefon oli esialgselt helehalli värvi ja tagumine kaan oli tal musta värvi. Tunnistaja vahetas nimetatud mobiiltelefonil korpuse uuema vastu, et müügivälimus oleks tal parem. Kuna korpus oli välja vahetatud, siis on ka telefoni sees oleval kleebisel teine IMEI. Tunnistaja on koheselt nimetatud mobiili sisse kontroll sim-kaardi pannud, kuid mis numbrile oli see kaart, ei mäleta. Arvatavasti kontroll sim-kaardi pealt helistas iseendale numbrile xxxxxxxx või numbrile xxxx. Mobiiltelefon o l i töökorras. Antud mobiiltelefon oli kioskis umbes nädal aega. Seejärel tuli üks keskealine meesterahvas vuntsidega ja küsis mingit odavat mobiiltelefoni, kuna tal enda oma läks katki. Pakkus seda sama mobiiltelefon Nokia 6100i, mille ostis 50 krooni eest nädal varem noormehe käest. Meesterahvas vaatas seda ja oli nõus 250 krooni eest selle ostma. Peale ostu sooritamist läks see meesterahvas minema, kui järgmine päev tuli kioskisse tagasi ja ütles, et ostetud mobiiltelefon enam ei tööta. Võttis mobiiltelefoni vastu ja andis asemele teise. Peale seda kasutas mobiiltelefoni Nokia 6100 tunnistaja abiline M.L tööasjus, kasutades sees simkaarti Tele2 xxxxxxx kuni tänase päevani. Tunnistaja andis nimetatud mobiiltelefoni politsei nõudmisel välja. Tunnistaja ei ole peale mobiiltelefoni selle noormehe käest enam midagi ostnud ning ka ostetud mobiiltelefoni kohta ei teadnud, et see oli kuskilt varastatud. /Kd 3 t lk 219-222; 237-239/ - Kahtlustatavale K.M isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll, fototabel, millest nähtuvalt K.M tundis ära isiku, kes on väga sarnane sellega, kellele ta Balti jaama turu kioskis müüs 2010 aastal varastatud asjad. Tundis ta ära üldiste näojoonte järgi. Fotol nr 3 esitatud isikuks oli M.L. Samuti K.M tundis ära inimese, kes on kujutatud fotol nr 2. See meesterahvas on see, kellele ta müüs 2010 aasta mais Balti jaama turu kioskis varastatud asjad. Tundis ta ära üldiste näojoonte järgi. Isikuks oli B.V. /Kd 3 t lk 228-231; 232-236/ - Tunnistaja M.L ütlused, mille kohaselt B.V on tema sõber ning ta töötab Balti Jaama turul kioskis nr xxx ning tegeleb seal mobiiltelefonide remondiga. Tunnistaja ei tööta ametlikult B.Vga koos tema firmas, vaid tuleb vabatahtlikult teda aitama, remondib mobiiltelefone. 2010.a mai alguses oli ta Balti Jaama turul ning seisis B kioski kõrval ja tegi suitsu. B tema kõrval ei olnud. Tema juurde tuli võõras noormees ja pakkus tunnistajale osta fotoaparaat Canon ja halli värvi sülearvutit. See noormees pakkus osta ainult neid kahte asja. Noormees näitas nimetatud esemeid, tunnistaja üritas veel sülearvuti tööle panna, kuid see ei läinud tööle. Noormees pakkus talle nende asjade eest 1200 krooni, kuid kuna sülearvuti tööle ei läinud. siis kauples temaga ja pakkus 800 krooni, millega noormees nõustus. Eelnevalt küsis noormehe käest, et kas nende asjadega on kõik korras, mille peale vastas ta, et kindlasti on ja hilisemaid probleeme ei tohi tekkida. B.V ei näinud, et ta ostis selle noormehe käest asju ning tunnistaja talle sellest ei rääkinud. Tunnistajale nimetatud noormees ei ole mingit mobiiltelefoni pakkunud. Tunnistaja samuti ei tea, kas ta on midagi Ble pakkunud. Tema mäletamist mööda ei ole nimetatud noormees enam B kioskis käinud. Tunnistaja viis noormehe käest ostetud asjad alguses endale koju. Ise ei kasutanud neid esemeid. Sülearvutit ei saanud tööle. Paari päeva möödudes müüs fotoaparaadi võõrale mehele. Töötas kioskis ning sinna tuli mees ja tahtis osta fotoaparaati. See vestlus toimus kioski ees õues ning Boriss ei võtnud sellest osa. B ei luba tal teisi asju peale mobiiltelefonide kioskis müüa. Ütles kioski tulnud mehele, et tal on pakkuda fotoaparaati Canon 1200 krooni eest. Mees oli nõus selle ostma, kuid kuna fotoaparaati tal

kaasas ei olnud, siis leppisid kokku, et võtab fotoaparaati järgmisel päeval tööle kaasa n i n g ta tuleb temale järgi. Järgmine päev võttis fotoka kaasa ning ootas seda meest. Mees tuli ning läksid B kioskist välja õue. B ei näinud, et tal on fotoaparaat kaasas. B jäi kioski ning tunnistaja ja ostja vestlust ja tegevust pealt ei näinud ega kuulnud. Õues andis ostjast mehele fotoaparaati ja mees omakorda sularaha summas 1200 krooni. See mees oli keskealine eestlane, umbes 45 a vana, üle 180 cm pikk, ruuged krussis juuksed. Veel paari päeva möödudes müüs sülearvuti. Sülearvuti müük toimus samamoodi. Sülearvuti tõi ta kioski ning see oli kotis. Tegelikult tahtis sülearvuti remonti anda, kuid ei jõudnud. Tegi suitsu kioski ees ning tema juurde tuli mees, kes käib Balti Jaama turul päris tihti. Mees küsis, kas tunnistajal on olemas mingi sülearvuti pakkuda müügiks. Ütles, et üks on, aga see ei tööta. Mees palus näidata. B.V ei osalenud sellejuures ega teadnud sellest. Mees ostis sülearvuti 500 krooni eest. Kasutas fotoaparaadi ja sülearvuti müügist saadud raha enda vajadusteks ära. Tunnistaja ei teadnud, et tegemist oli varastatud asjadega. /Kd 3 t lk 240-243/ - Tunnistajale M.L isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll, fototabel, millest nähtuvalt M.L väitis, et fototabelis nr 9 fotol nr 1, kujutatud isik on väga sarnane isikuga, kelle käest ta ostis 2010.a mai alguses Balti Jaama turul fotoaparaadi ja sülearvuti. Tunneb seda noormeest üldiste näojoonte järgi, eriti näo kuju järgi. Fotol nr 1 esitatud isikuks oli K.M. /Kd 3 t lk 244-247/ - Tunnistaja V.T ütlused, mille kohaselt vahistamise päeval oli ta L.Si juures külas. Kd nendega ei olnud. L ütles talle, et K oli jätnud oma telefoni tema juurde laadima ning palus Kle see tagastada. V.T seda teha ei jõudnud, kuivõrd ta peeti politsei poolt kinni. Andis telefoni politseile välja. /Kd 3 t lk 248-252/ - Asitõendite (mobiiltelefonide) vaatlusprotokoll, fototabel, millest nähtuvalt oli esimeseks vaadeldavaks objektiks helesinist värvi korpusega mobiiltelefon Nokia 2626. Mobiiltelefoni mõõtmed 104 x 43 x 18 mm. Kaal oli 91 g. Mobiiltelefoni ekraani suurus oli 128 x 128 pikslit. Mobiiltelefoni ekraani ülemises paremas nurgas oli näha mitu kriimu, täkkeid. Mobiiltelefoni tagumise kaane äravõtmisel ja aku väljavõtmisel oli näha põhjas olevat kleebist, mille peal olid järgmised andmed: ModeL262 Type:RM-291 CODE:xxxxxx IMEl:xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Mobiiltelefoni sim-kaardi pesas ei olnud sim-kaarti. Mobiiltelefonis oli aku BL-4C 3.7V. Teiseks vaadeldavaks objektiks oli beeži värvi korpusega mobiiltelefon Nokia 6100. Mobiiltelefoni mõõtmed oli 102.0 x 44.0 x 13.0 mm. Kaal koos akuga oli 76 grammi. Mobiiltelefonil oli 17 nuppu. Mobiiltelefoni korpus oli kuulunud, kriimustatud. Mobiiltelefoni tagumise kaane ja aku äravõtmisel oli näha põhjas olevat kleebist, mille peal oli järgmised andmed: Model:6100 Type:NPL-2 Code: xxxxxxx IMEI:xxxxxxxxxxxx xxxxxxxx Mobiiltelefoni sim-kaardi pesas ei olnud sim-kaarti. Mobiiltelefonis olev aku oli BL-4C 3.7V /Kd 3 t lk 254-262/

tekitati vargusega kannatanule kahju summas 17679 krooni. 14.05.2010 sai Lõuna politseijaoskonnast kannatanu tagasi sülearvuti ACER Aspire 1410/1680 maksumusega 2000 krooni koos laadijaga, siis selle arvelt tsiviilhagi väheneb ja moodustab 15679 krooni. Lõhkumisega ei ole kahju tekitatud. Vara kindlustus puudub. /Kd 4 t lk 8-9; 10; 11-13; 14-16/ - Kannatanu T.P kinnitus esemete tagasisaamise kohta, millest nähtuvalt on tagastatud kannatanule sülearvuti ACER Aspire 1410/1680. /Kd 4 t lk 17/ - Asitõendi (sülearvutite) vaatlusprotokoll, fototabel, millest nähtuvalt oli vaadeldavaks objektiks hõbedast värvi kaanega sülearvuti FUDITSU

SIEMENS

COMPUTERS.

Kleebistel olid järgmised kirjed: FUJITSU SIEMENS ja AMILO L1310G, seerianumber: xxxxxxxxx, OEM: xxxxxxxxxxxxx, Made in China, xxxxxxxxxxxx, LM13W PG xxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxx. Lisaks on kleebis operatsioonisüsteemi kohta: WINDOWS XP HOME EDITION Fujitsu Siemens Computers, kirjas ka tarkvara unikaalne võti: xxxxxxxxx. Arvuti peal asuval kleebisel oli näha ACER mudeli nimetus ASPIRE 3104WLM1 ning erinevad sülearvuti tehnilist varustatust kirjeldavad parameetrid. Arvuti sisselülitamisel ilmus ekraanile kiri kasutajaga ADMIN, millele vajutades logitakse arvutisse sisse. Operatsioonisüsteem ja ikoonid olid venekeelsed. Arvuti korpus oli terve ja vigastusteta. Teiseks vaadeldavaks objektiks oli hõbedast värvi kaanega sülearvuti, mille kaane peal on kiri ACER. Põhja all oli kirjas ACER ASPIRE 1410 SERIES. Lisaks oli poolik kleebis operatsioonisüsteemi kohta: WINDOWS XP HOME EDITION ACER INCORPORATED, tootekoodist oli olemas: xxxxxxxxxxx. teine pool kleebisest oli ära lõigatud. Kaane avamisel oli ekraani alumises osas keskel kiri ACER ning alumises paremas servas kiri ASPIRE 1410. Klaviatuuri peal puudusid vähemalt 7 nuppu. Korpusel suuremaid vigastusi ei paista, ekraani kinnituste kohtades olid väikesed praod. Sülearvuti sisselülitamise nupule vajutades tuli ette must taust kirjadega, kus tuli edasi liikumiseks vajutada klahvile Fll. Seda tehes hakkas tööle operatsioonisüsteem, mis oli venekeelne. Desktopil peale prügikasti ikooni teisi ikoone ei olnud. Kolmandaks vaadeldavaks objektiks oli musta värvi vooluadapter. Korpuse peal oli valget värvi kleebis kirjaga xxxxxxxxxxx. Korpusel veel kirjed LI SHIN INTERNATIONAL ENTERPRISE CORP. AC ADAPTER, MODEL: xxxxxxxxxxxxx ning erinevad kirjed voolutugevuse ja pinge kohta. /Kd 4 t lk 19-28/ - Kahtlustatav L.S ütlused, mille kohaselt 2010 aasta mai esimestel päevadel helistas talle hommikul kell 09.00, kas K numbrilt xxxxxxxx või V numbrilt xxxxxxxx. Nad palusid abi. Nõustus, nad tulid L.S ́i maja juurde xxxx tänaval, istusid L.S ́i autosse OPEL VECTRA, riiki reg märk xxx xxx ja palusid sõita Õismäele. Kuna L.S Õismäel eriti ei orienteeru, siis seletasid kogu teed, kuhu sõita, nemad. Lõpuks jõudsid 9 korruseliste majade juurde, mis asusid ringis. V ja K palusid tal autos istuda. L.S teadis, et nad lähevad vargust toime panema. Umbes 20 minuti pärast tulid nad tagasi ja neil oli kummalgi kilekott, mida neil enne ei olnud. Nad istusid autosse ja palusid sõita Lasnamäele Mustakivisse. K istus tagaistmel, V aga ees, hakkasid kilekottidest asju välja võtma. Mäletab ja nägi, et nende asjade hulgas oli kaks sülearvutit. Ühel arvutil puudusid mõned nupud. Samuti oli ühes kilekotis halli värvi videokaamera, koti sees. Abi eest tankisid V ja K Mustakivis L.S ́i autosse liitrit 10 ja kui läks nende käest saadud rahaga bensiini eest maksma, palusid nad osta tanklast ajaleht Privat Info. Hakkasid kõik koos sealt kuulutusi vaatama. Helistasid mehele, kes elas xxxx ning sõitsid selle mehe maja ette. Näitasid mehele sülearvutit, millel olid nupud puudu. Mees ostis sülearvuti 700 krooni eest. Mõned päevad hiljem müüs ta teise arvuti koos Kga samale mehele 1100 krooni eest. Videokaamera jäi K ja Vi kätte. Mõlemal korral sai L.S osa saadud raha eest oma autole bensiini. /Kd 4 t lk 30-36; 63-66; 252256/ - Kahtlustatavale L.S isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll, mille kohaselt L.S tundis ära inimese, kelleks on M, kellele V ja K müüsid Mustakivis mai esimestel päevadel kaks sülearvutit Tundis inimese ära üldiste näojoonte järgi. Fotol esitatud isikuks oli M.K./Kd 4 t lk 37-40/ - Tunnistaja M.K ütlused, mille kohaselt tunnistaja avaldab saitidel OKI-DOKI ja PRIVAT INFO reklaame, et tegeleb arvutite remondiga, samuti võtab neid vastu varuosadeks. Kusagil nädal tagasi helistas tunnistaja telefonile meesterahvas ja pakkus arvuteid varuosadeks. Nõustus vaatama ja kutsus enda maja juurde. Meesterahvas väljus helerohelisest OPEL'ist juhikohalt.

OPEL'i reisijaistmel istus veel üks meesterahvas. Juht võttis pagasiruumist välja hõbedast värvi arvuti ACER ASpire 1410. Tunnistaja avas arvuti ja nägi, et mõningaid nuppe seal ei olnud. Kuna arvuti patarei oli tühi, siis tegi müüjale ettepaneku, et läheb koju ja kontrollib arvutit, lülitades laadija sisse. Kodus lülitas arvuti sisse, see hakkas laadijaga tööle. helistas sellele meesterahvale ja pakkus 800 krooni, millega ta nõustus. Kusagil 2 päeva pärast võeti temaga telefoni teel ühendust, helistas meesterahvas ja pakkus sülearvutit. Meesterahvas tuli jalgsi ja üksi tema juurde. Meesterahvas helistas talle teiselt numbrilt. Tunnistaja ei mäleta, kas see oli seesama meesterahvas, kes müüs talle 2 päeva enne seda arvuti Acer või ei olnud. Tunnistaja vaatas musta-hõbedast arvutit FUJITSU SIEMENS AMILO. See tundus korralik, töötas. Meesterahvas tahtis selle eest 1500 krooni, kuid tunnistajal oli kaasas ainult 1200 ja nad leppisid selles summas kokku. Rohkem pole ta seda meesterahvast näinud. Ei esimesel ega teisel korral ei küsinud tunnistaja midagi arvutite päritolu kohta, müüjad ei rääkinud omakorda midagi. Kuna ta tegeleb pidevalt arvutitega, siis ei tekkinud tal tol hetkel mõtet, et arvuti võib olla varastatud. Politsei palvel andis mõlemad arvutid välja. Samuti andis välja ühe laadija. /Kd 4 t lk 41-47/ - Tunnistajale M.K isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll, fototabel, millest nähtuvalt M.K selgitas, et esitatud fototabelil 4 sarnaneb inimene fotol nr 3 väga meesterahvalemüüjale, kelle käest ta ostis 5-7 maini 2010 puuduvate kõlaritega arvuti ACER. Sarnaneb silmade ning üldiste näojoonte poolest. Fotol esitatud isikuks oli L.S. /Kd 4 t lk 48-52/ - Kahtlustatav V.T ütlused, mille kohaselt 2010.a mai alguses oli ta koos K.Mga Õismäel. Helistasid L.Sile ning palusid viia neid Õismäele. L nõustus. Ei tema ega M ei selgitanud Lile, milleks neil on vaja Õismäele sõita. Juhatasid teda Õismäel asuva ühe ringini ja palusid seisma jääda. L jäi auto peale, aga V.T ja K väljusid, läksid majade poole. V.T ́il ja Kl ei olnud raha ning otsustasid koos, ühiselt, vargile minna. Nägid ühes kas 9-kordses või 14-kordses majas esimesel korrusel halvasti kinni pandud akent. Akna avas K. Eelnevalt koputasid aknale, et kinnitust leida, et korteris kedagi ei ole. K surus käega vastu akent ja see avanes. K ronis läbi selle akna korterisse, V.T aga läks majast eemale teda ootama. Seejärel nägi teda juba asjadega tänaval, sellest majast, kus oli vargus toime pandud, natuke eemal. Kl oli kaks kilekotti käes ning läksid Li auto poole. Istusid Li autosse ning palusid teda edasi Lasnamäele sõita, Mustakivisse. L sõitis. Autos olles näitas K, mida ta korerist varastas: musta värvi sülearvuti, videokaamera Sony ning teise sülearvuti, halli värvi, mille klaviatuuril puudusid osad nupud. Lile ei öelnud, et need asjad on varastatud. V.T leidis jällegi tuttavate kaudu inimese, kes oli sülearvuti otsmisest huvitatud. Leppis temaga kokku, et ta tuleb Mustakivisse ning varsti ta tuli sinna jala. Võttis musta värvi sülearvuti ja videokaamera ja väljus Li autost. Läks selle ostjaga Li autost eemale ning ülejäänud jäid autosse istuma. Pakkus ostjast mehele nii videokaamerat kui ka sülearvuti 2500 krooni eest ning ta nõustus. Vaatas neid üle ja andis talle raha üle summas 2500 krooni, mille hiljem kulutas koos Kga. L ei saanud midagi sellest rahast. Ostjast meesterahvast nägi esmakordselt Samal päeval müüs L teise katkise klaviatuuriga sülearvuti kellelegi kuulutuse kaudu. V.T ́i ei olnud selle arvuti müügi juures, kuna läks peale esimese sülearvuti ja videokaamera müümist minema. K jäi Liga kahekesi. K rääkis hiljem, kuidas nad müüsid teist sülearvutit. V.T täpseid asjaolusid ei tea. Kahetseb toime pandud kuritegu. /Kd 4 t lk 71-74/ - Kahtlustatav V.T ütluste ja olustiku seostamise protokoll, fototabel, millest nähtuvalt V.T juhatas uurimisgrupi Õismäe teele maja nr xx juurde. V.T osutas maja nr xx peale ning selgitas, et 2010.a mai alguses pani koos K.Mga nimetatud majast varguse toime. Seejärel vastavalt kahtlustatava V.T juhistele mindi nimetatud 16-korruselise maja külje peale, mis on Õismäe tee vastas, ning V.T näitas kolmandale aknale tee poolt loetuna, selgitades, et just läbi selle avatud akna ronis K.M korterisse sisse, aga tema läks majast eemale teda ootama. /Kd 4 t lk 76-82/ - Kahtlustatav K.M ütlused, mille kohaselt 2010.a mai kuus oli ta koos sõbra V.Tiga ja tuttava L.Siga, kes sõidutas neid mööda Tallinna linna. K.Ml ja V.Til tekkis mõte vargile minna. See mõte tekkis veel enne seda, kui nad Liga kohtusid. Olles Li auto peal, palusid Lil viia neid Õismäele. Näitasid Lile teed, kuhu sõita. Jõudes ühe 9-kordse maja ette, palus K.M Lil peatuda. Tegu oli vist Õismäe teel asuva majaga. Lile ütlesid, autost väljudes, et lähevad ühe tuttava juurde ja palusid ennast oodata. L nõustus ja jäi auto peale. Väljusid autost ja läksid minema tühjade kätega. K.M märkas ühes korteris, mis asub esimesel korrusel poolavatud akent ning otsustas läbi selle korterisse sisse minna. K.M ei olnud V.Tiga kokku leppinud, et tema ronib

korterisse sisse, aga tema seisab eemal, valves. K.M surus akna käega ja aken avanes. V.T seisis sel hetkel natukene majast eemal, kuid tema vaateväljas oli see aken, kuhu K.M ronis ning ta pidi nägema kogu tegevust. Ronis läbi selle akna siis korterisse. Käis kõikides tubades. Suurest toast võttis videokaamera ning kahest teisest toast sülearvutid. Pakkis kõiki asju kaasas olnud kilekotti ning koos nendega väljus korterist. Väljus korterist läbi ukse. Uks oli kinni, kuid avas selle esikus leitud võtmekimbuga, milles oli kaks võtit. Väljudes korterist viskas võtmekimbu minema. V.T, nähes, et ta väljub majast, ühines ning koos läksid Li auto juurde. Teel auto juurde näitas V.Tile varastatud asju. Istudes Li autosse, pole K.M Li silmade ees neid asju kilekotist võtnud ja talle näidanud. Lile ei ole ei K.M ega V toime pandud vargusest rääkinud. Palusid Li vaid neid Mustakivisse autoga viia, mida tema ka tegi. Peale seda sõitis L minema. Videokaamera ja ühe sülearvuti, mis oli uuem (musta värvi korpusega) jättis V.T endale ja kõndis nende asjadega minema. Kuhu ta neid müüs, K.M ei tea. Hiljem V lihtsalt ütles, et müüs neid asju maha ning sai selle eest mingi raha, mille kulutasid enda peale. Teine, vanem sülearvuti, jäi K.M kätte. See sülearvuti oli heleda korpusega, firma ACER. Helistas täpselt samale meesterahvale, kellele müüs Järve tänavalt varastatud sülearvuti. Leidis selle meesterahva telefoninumbri ajalehe kuulutuse kaudu. Kohtus selle mehega Mustakivis. Meesterahvas oli autoga Audi. Meesterahvas oli üksinda. Ta vaatas sülearvuti üle ning oli nõus selle ostma 700 krooni eest. Saadud raha kulutas enda peale ära. Kahetseb toimepandud kuritegu. /Kd 4 t lk 8589/ - Kahtlustatav K.M ütluste ja olustiku seostamise protokoll, fototabel, millest nähtuvalt K.M juhatas uurimisgrupi 16-kordse majani aadressil xxxx, kus K.M osutas keskmisele esimese korruse aknale, mis väljab Õismäe teelt vastaspoole, selgitades, et mõne aja varem eelmise varguseni tema selle akna kaudu tungis sisse korterisse ning võttis sealt kaks sülearvuti ja videokaamera. K.M sõnade järgi peale seda, kui ta ronis aknast välja ta kohtus V.Ti, hiljem nad kohtusid D.T, kellega koos sõitsid Õismäelt ära L.Si autoga. /Kd 4 t lk 90-97/ - Andmed L.S varasema karistatuse kohta, millest nähtuvalt on L.S ́it varem karistatud kriminaalkorras 9 korda, viimati: Harju Maakohtu 10.03.2010.a. otsusega KarS § 199 lg 2 p 8, 9 alusel lühimenetluses 4 kuulise vangistusega; KarS § 65 lg 1 alusel 8 kuu ja18 päeva pikkuse vangistusega. /Kd 4 t lk 263-268; 273-278; Kd 5 t lk 73-74; 90-91/

- Asitõendi (sõrmuste) vaatlusprotokoll, fototabel, millest nähtuvalt oli vaadeldavaks objektiks kollasest metallist sõrmus diagonaaliga 17,5 mm, kõrgusega 1,5 mm. Sõrmuse välimisel poolel jooksis ringi pidi muster, mis kujutas endast järjest jooksvaid X-kujulisi sümboleid, mis oli sissepoole stantsitud. Sisemisele poolele oli stantsitud proov 583. Teiseks vaadeldavaks objektiks oli kollasest metallist sõrmus, mis oli ühelt poolt kumer ja teiselt kandiline. Kandilise osa keskel jooksis metallist tühi triip. Kandilise osa nurgas asus valget värvi kivike diagonaaliga 3 mm. /Kd 4 t lk 117-121/ - Kahtlustatav K.M ütlused, mille kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et oli koos tuttava L.Siga. L oli oma sõiduautoga Opel. Kuna ei olnud raha, siis otsustas vargile minna. K.M ei jaganud oma mõtet Liga, vaid lihtsalt palus teda sõidutada ennast Tondi Selverini ning oodata seal. K.M ei rääkinud Lile mitte midagi sellest, et läheb vargile. L viis ta Tondi Selveri ette ning jäi autosse istuma, aga K.M läks jalgsi Järve tänavale, kus nägi ühes kahekorruselises majas poolavatud akent. Otsustas sisse tungida läbi akna ühte korterisse, mis asub esimesel korrusel. Eelnevalt koputas aknale, keegi ei reageerinud, järeldas, et korteris pole kedagi. Aken oli poolkinnises asendis ning käega surudes, avanes. Ronis läbi selle avatud akna korterisse, võttis nimetatud korterist absoluutselt kõik kahtlustuses toodud esemed. Varastatud asju pakkis kaasas olnud kilekotti ning läbi selle sama akna, mille kaudu ka sisenes, väljus korterist. Seejärel läks tagasi Tondi Selveri juurde. Istus koos kilekotiga, mille sees olid varastatud asjad, Li autosse ning palus Lil sõita Lasnamäele. Li ees ta kilekotist asju välja ei võtnud. Ei rääkinud talle midagi toime pandud vargusest. Varastatud asjade mahamüümisest ei võtnud L osa. Tegeles müügiga ise. L.S ei olnud temaga kaasas. Sülearvuti sai müüdud ajalehes olnud kuulutuse kaudu. Helistas sülearvuti ostmisest huvitatud mehele ning leppis temaga kohtumise Mustakivi lähedal. Mees tuli autoga Audi. Istus ostja autosse, kus näitas talle sülearvutit. Ostjast mees pani sülearvuti tööle, vaatas, et see on töökorras ning K.M müüs talle sülearvuti 1000 krooni eest. Ostjast meesterahvast nägi esmakordselt. Saadud raha kulutas enda vajadusteks ära. L ei ole sellest rahast midagi saanud. Kahetseb tehtut. /Kd 4 t lk 124-128/ - Kahtlustatav K.M ütluste ja olustiku seostamise protokoll, fototabel, millest nähtuvalt K.M juhatas uurimisgrupi majani aadressil xxxx, kus jäid seisma, väljusid autost ning K.M poolt näidatud suunas jõudsid majani aadressil xxxx, esialgu pildistasid K.Mt majanumbri juures, seejärel K.M osutas esimesel korrusel paremalt poolt teisele aknale, maja seinas, mis väljub Rahumäe tee poole, selgitades, et umbes kaks nädalat tagasi tema selle akna kaudu, mis siis ei olnud lukustatud tungis sisse korterisse ning varastas sealt sülearvuti ning kullast ehted. /Kd 4 t lk 90-97/

kalakujuline kullast ripats maksumusega 900 krooni; ristikujuline ripats maksumusega 600 krooni; südamekujuline ripats maksumusega 800 krooni; südamekujuline ripats maksumusega 300 krooni; südamekujulised kõrvarõngad maksumusega 500 krooni; kullast ristikujuline ripats maksumusega 500 krooni; ovaalse kujuga ripats kullast pressitud pühaku pildiga maksumusega 500 krooni. Kannatanule on tekitatud kahju seoses vargusega 15 159 krooni. /Kd 4 t lk 141-142/ - Kahtlustatav K.M ütlused, mille kohaselt tunnistab ta end süüdi kahtlustuses märgitud kuriteos ja selgitab, et 2010.a mai kuus päevasel ajal oli xxxx tänaval üksinda. Tal ei olnud raha ning otsustas vargile minna. Nägi ühes viiekordses majas esimesel korrusel poolavatud akent ning otsustas läbi selle korterisse sisse pääseda. Eelnevalt koputas vastu akent, kuid keegi ei reageerinud. Surus akent käega ja aken avanes. Seejärel ronis läbi selle akna korterisse. Korter oli kahetoaline ning K.M käis seal kõikides tubades. Võttis nimetatud korterist ühest toast, sektsioonikapist kullast esemeid, mis asusid karbikestes. Võttis absoluutselt kõik talle kahtlustuses toodud esemed. Sealt samast sektsioonkapist võttis ka fotoaparaadi, musta värvi. Pakkis kõik asjad kaasas olnud kilekotti ja väljus korterist läbi sama akna kaudu, kust sisenes. Samal päeval müüs kulda Kristiine Keskuses asuvasse valuutapunkti T. Seal koostati ka kviitungit K.M nimele. Kulda oli umbes 20 grammi ning sai selle eest natuke üle 4000 krooni. Saadud raha kulutas enda vajadusteks ära. Fotoaparaat on arvatavasti maha müüdud. Mäletab, et sai vist selle müügist 500 krooni, mida kulutas enda vajadusteks ära. Fotoaparaadis ei olnud mälukaarti. Kahetseb toime pandud kuritegu. /Kd 4 t lk 146-149/ - Kahtlustatav K.M ütluste ja olustiku seostamise protokoll, fototabel, millest nähtuvalt K.M juhatas uurimisgrupi 5-kordse majani, mis asub aadressil xxxx, kus K.M osutas teisest trepikojast vasakult kolmandale aknale, selgitades, et umbes kaks nädalat tagasi selle akna kaudu tungis sisse esimesel korrusel asuvasse korterisse ning varastas sealt erinevaid kuldehteid ning fotoaparaati, kuld oli karbis, mis seisis sektsiooni peal. /Kd 4 t lk 90-97/ - AS T vastus päringule, millest nähtuvalt K.M müüs 07.05.2010 T AS Kristiine kassasse 19,3 grammi 585 prooviga kuldesemeid ning sai selle eest 4632 Eesti krooni. T AS-i toodud kuldesemed on saadetud ümbertöötlemisse ja nende täpsem tuvastamine ei ole enam võimalik. /Kd 4 t lk 152-154/

10.05.2010 nõustus teda aitama ning sõitis xxxx ühiselamu taha. Seal ootas teda V koos Kga. Kga istus samuti „pjatjorkas". Kl oli käes musta värvi televiisor Samsung, diagonaaliga 32". K pani ise selle televiisori pagasiruumi. K ja V palusid tal õhtuni televiisorit enda juures kodus hoida. L.S ei tundnud Vi ja K käest huvi, mis televiisor see on ja kust nad selle said. Pärast seda läksid K ja V minema, L.S sõitis aga pere ja selle televiisoriga koju, xxxx tänavale. 10.05.2010 tulid K ja V L.S ́i juurde koju xxxx tänavale, olles eelnevalt helistanud. L.S läks alla ja võttis neile oma auto pagasiruumist televiisori välja. Varsti sõitis kohale meesterahvas hõbedast värvi autol (marki ei mäleta), kes ronis välja, vaatas televiisorit ning pani oma auto pagasiruumi. L.S seisis eemal ning ei osalenud läbirääkimistes selle mehe, Vi ja K vahel. Nad seisid kõik selle ostja auto juures. Kui palju eest K ja V selle televiisori müüsid, L.S ei tea. Pärast seda sõitis meesterahvas ära, K ja V palusid neid aga Maardusse viia, lubades L.S ́ile tasuda. L.S nõustus, nad tankisid umbes 10 liitrit. Sellest, et Vil ja Kl oli varastatud televiisor, L.S ei teadnud ja kuuleb sellest esmakordselt uurija käest. /Kd 4 t lk 168-174/ - Tunnistajale L.S isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll, fototabel, millest nähtuvalt tundis ta ära inimese, keda on kujutatud fotol nr 1 ning selleks on tuttav V, kellega ta istus

aasta märtsis „pjatjorkas" Tundis Vi ära üldiste näojoonte järgi. Nimetatud fotol esitatud isikus oli V.T. L.S tundis ära inimese, keda on kujutatud fotol nr 2 ning selleks inimeseks on K, kellega ta istus 2010 aasta märtsis „pjatjorkas" .Tundis K ära üldiste näojoonte järgi. Nimetatud fotol esitatud isikus oli K.M. /Kd 4 t lk 175-179; 180-184/ - Kahtlustatav V.T ütlused, mille kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustakse ja selgitab, et 2010.a mai alguses oli koos tuttava K.Mga. Asusid xxx tänaval. Neil raha kaasas ei olnud ning otsustasid vargile minna. See oli nende ühine mõte. Nägid, et ühes viiekordses majas esimesel korrusel asuv aken oli poolkinnises asendis. Eelnevalt koputasid aknale, et kontrollida, kas keegi on korteris sees või mitte. Keegi ei reageerinud. K.M surus käega vastu seda akent ning see avanes. Peale selle ronis K.M korterisse sisse, aga V.T läks sellest majast eemale ja ootas teda. Seejärel helistas K.M ́le ja küsis, et kui kaugel ta on. K vastas, et V.T aitaks teda ja tuleks selle akna alla. V.T läks akna alla ning nägi, et K seisis selles korteris akna peal ja hoidis televiisorit musta värvi Samsung diagonaaliga 32". K ulatas televiisori V.T ́ile ning V.T võttis selle vastu. Seejärel K ronis aknast välja ning nad koos kõndisid Ale Coq staadionile. K.Ml oli taskus selle televiisori pult. Seejärel helistas tuttavale L.Sile ning palus tal tulla autoga Kotka tänavale ning aidata neil televiisorit transportida. L.S nõustus. Temale ei ole V.T rääkinud, et see televiisor on kuskilt varastatud. Kotkani viis V.T televiisorit. Kohtusid L.Siga xxxx kõrval. L tuli oma autoga Opel, mis on rohelist värvi. Lil olid auto peal naine ja lapsed. V.T ja K.M palusid Li, et ta viiks korraks selle televiisori endale koju Lasnamäele. Lubasid tulla televiisorile järgi sama päeva õhtul. L nõustus, panid televiisori tema auto pakiruumi ja ta sõitis minema. Läksid seejärel Lasnamäele, kutsusid Li välja. Tuttavate kaudu leidis V.T juba eelnevalt koos Mga inimese, kes tahtis televiisorit. Leppisid selle inimesega kokku, et ta tuleb ka Li maja ette ning võtab televiisori. L.S ei ole ostja otsingutes osalenud ning ei puutunud sellesse asjasse. V.T ei rääkinud talle sellest midagi, lihtsalt palus televiisori tema auto pakiruumist võtta ja ütles, et tuleb inimene sellele järgi. Tuli meesterahvas, keda nägi V.T esmakordselt. Mees tuli autoga. V.T ja K.M näitasid televiisorit ja pulti. Mees ei küsinud, kus nad selle televiisori said ning kelle oma see on. Müüsid televiisori sellele mehele 1500 krooni eest. L raha jagamise juures ei osalenud, vaid seisis neist eemal ning ei teadnud midagi. L ei saanud sellest rahast midagi. V.T ja A:M kulutasid saadud raha ühisteks vajadusteks ära. /Kd 4 t lk 190-194/ - Tunnistaja I.T ütlused, millest nähtuvalt tunneb ta Vi vanglast saadik ning istus temaga 2005.aastal xxxx vanglas. Vi perekonnanimi on vist T. Vi nägi viimast korda umbes 1,5 nädalat tagasi ehk siis 2010.a mai alguses. Siis V helistas talle ning pakkus osta LCD televiisori. Küsis, kas televiisor on töökorras, mille peale vastas V, et jah, on. Leppis Viga kokku, et ta tuleks televiisoriga tema juurde Maardusse. Samal päeval, õhtul, tuli V tema juurde sõiduautoga Opel. Sõiduauto roolis oli mingisugune teine inimene, kuid autost ta ei väljunud. V tuli autost välja ning võttis auto tagaistmelt televiisori. Televiisor oli musta värvi, lameda ekraaniga, firma Samsung oma. Televiisor oli koos juhtimispuldiga. Leppis Viga kokku, televiisori hinnas 1500

krooni. Küsis Vi käest, et kas selle televiisoriga on kõik korras, mille peale V vastas, et jah. Rohkem ei rääkinud nad televiisori päritolu kohta midagi. I.T ei teadnud, et tegemist on varastatud asjaga. Andis nimetatud televiisori politsei nõudmisel välja. Eelnevalt on Vi näinud veel paar korda, millest üks kord oli umbes 1,5 - 2 kuud tagasi. Nägi teda Ringi bussipeatuses koos 3-4 meesterahvaga. Viga rääkis nendest eemal. Siis näitas V talle väikest, musta värvi fotoaparaati, mis oli ilma vutlarita. V pakkus fotoaparaadi osta, kuid I.T keeldus, kuna tal on endal fotoaparaat olemas. /Kd 4 t lk 199-202/ - Tunnistajale I.T isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll, fototabel, mille kohaselt tundis ta ära isiku, kes oli kujutatud fotol nr 3 ning selleks isikuks oli V, kes 2010.a mai alguses müüs tunnistajale televiisori Samsung. Tundis Vi üldiste näojoonte järgi. Nimetatud fotol esitatud isikus oli V.T. /Kd 4 t lk 203-206/ - Asitõendi (televiisori) vaatlusprotokoll, fototabel, millest nähtuvalt oli vaadeldavaks objektiks musta värvi LCD televiisor Samsung diagonaaliga 32". Televiisori mudel oli LE32B450, seerianumber oli xxxxxxxxxxxx. Televiisori eestpoolt vaadates oli selle vasakul küljel pikk kleebis koos erinevate andmetega televiisori kohta. Televiisori taga oli valget värvi kleebis, kus oli kirjas televiisori mudel, seeria number ja triipkood. Televiisori taga oli 14 pesa. Televiisoriga oli kaasas pult. /Kd 4 t lk 207-215/ - Kahtlustatav K.M ütlused, mille kohaselt 2010.a mai alguses oli ta koos sõbra V.Tiga. Asusid xxxx tänaval. Neil raha kaasas ei olnud ning otsustasid vargile minna. See oli ühine mõte. Nägi, et ühes viiekordses majas esimesel korrusel asuv aken oli poolkinnises asendis. Eelnevalt V.T koputas akna peale, et kontrollida, kas keegi on kodus sees või mitte. Keegi ei reageerinud. K.M surus käega vastu seda akent ning see avanes. Peale selle ronis korterisse sisse, aga V.T läks sellest majast eemale ja ootas teda. K.M ei näinud, kui kaugele sellest majast oli V, kuna ta läks minema alles siis, kui tema ronis juba sisse. Olles juba korteris sees käis kahes toas ning võttis suurest toast suure LCD televiisori Samsung koos puldiga. Seejärel helistas Vile ja palus tal akna alla tulla, et ta aitaks televiisorit korterist välja tõsta. Tegu oli päeva ajaga, kell võis olla kuskil 12. V tuli akna alla ning K.M ulatas televiisori V ́ile. Seejärel ronis K.M aknast välja ning koos läksid teed pidi, mis viis neid Ale Coq staadionile. K.Ml oli taskus ka juhtimispult sellest televiisorist. Seejärel V.T helistas tuttavale L.Sile ning palus teda tulla autoga Kotka tänavale ning aidata neil televiisorit transportida. L.S nõustus. Temale ei ole V rääkinud, et see televiisor on kuskilt varastatud. Kotkani viis televiisorit V. Kohtusid L.Siga xxxx lähedal. L tuli oma autoga Opel ning tema auto peal oli naine ja lapsed. K.M ja V palusid Li, et ta viiks korraks selle televiisori endale koju Lasnamäele. Lubasid tulla televiisorile järgi sama päeva õhtul. L nõustus, panid tema auto pakiruumi ja ta sõitis minema. K.M ja V läksid sama päeva õhtul Lasnamäele, Li maja ette, L tuli alla. V leidis televiisorile ostja, kuidas ta leidis, K.M ei tea. V leppis ise selle ostjaga kokku, et ta tuleb Li maja ette ning võtab televiisorit. L.S ei ole ostja otsingutes osalenud. K.M ei rääkinud Lile sellest midagi, palus vaid televiisorist tema auto pakiruumist võtta. Tuli meesterahvas, keda nägi esmakordselt. Mees tuli autoga, K.M seisis sellest mehest ja autost natuke eemal ja ei tegelenud müügiga. V ise näitas temale televiisorit ja juhtimispulti. Meesterahvas võttis Li pakiruumist võetud televiisori ja pani endale auto peale ning peale seda lahkus. V müüs talle televiisori vist 1500 EEKi eest ning saadud raha kulutasid enda vajadusteks ära. L ei saanud sellest rahast midagi. Kahetseb toimepandud kuritegu. /Kd 4 t lk 224-228/ - Kahtlustatav V.T ütluste ja olustiku seostamise protokoll, fototabel, millest nähtuvalt V.T juhatas uurimisgrupi xxxx tänava maja nr xx juurde, palus peatuda ning vastavalt tema juhistele väljusid autost. V.T osutas seejärel xxxx tänaval asuva maja nr xx peale ning selgitas, et 2010.a mai alguses pani koos K.Mga sellest majast varguse toime. Seejärel osutas kahtlustatav V.T xxxx tn maja nr xx esimesel korrusel olevale aknale, selgitades, et just läbi selle akna tema silmade ees sai K.M korterisse sisse, eelnevalt surudes käega vastu seda akent. Samuti lisas 0. T, et seisis selle akna all ning võttis vastu K.M käest sellest korterist läbi akna talle üle antavat televiisori. /Kd 4 t lk 76-82/ - Kahtlustatav K.M ütluste ja olustiku seostamise protokoll, fototabel, millest nähtuvalt K.M juhatas uurimisgrupi 5-kordse majani aadressil xxxx, millele osutas K.M. Selles majas kahtlustatav näitas kolmandale paremalt aknale Videviku tänavalt vastupidisel maja poolel, selgitades, et umbes nädal tagasi selle akna kaudu tungis sisse esimesel korrusel asuvasse

korterisse ning varastas sealt televiisori Samsung- Televiisori andis akna all seisvale V.Tile, kellega enne seda rääkis telefoni kaudu. Peale vargust koos V.Tiga, kellel oli varastatud televiisor, nad sellest rajoonist lahkusid. /Kd 4 t lk 90-97/

- Kahtlustatav L.S kinnipidamise protokoll millest nähtuvalt peeti kinni L.S seoses xxxx asuvas Nordea Centrumis WS kaupluses 06.06.2010 toimepandud konjaki Larsen vargusega. /Kd 5 t lk 5760/ - Kahtlustatav L.S ütlused, mille kohaselt tunnistab ta end süüdi osaliselt ja selgitab, et 06.06.2010.a kella 12.00 paiku läks kauplusse WS, mis asub Norde Centrumis, et varastada alkoholi. Võttis 2 pudeli konjakit Larsen. Ühe pudeli pani jope põue, teise pudeli pani korvi. Läks kassa juurde, ühe pudeli pani kassalindile, kuid kassa juures ütles kassapidajale, et unustas rahakoti autosse ja läheb selle järgi. Üks konjaki pudel jäi kassapidajale, aga teise varastas. L.S sõitis kohe Keskturule ja müüs konjaki tundmatu meesterahvale. Kell 15.00 paiku läks taas samasse kauplusse, et varastada veel konjak. Kaupluses võttis ühe pudeli konjakit Larsen, pani korvi ja läks kassa juurde. Kui olin kassa juures mõtles mitte varastada konjakit. Tal oli kaasas pangakaart. Ta ei teadnud täpselt, kas seal on raha või mitte. Üks tuttav pidi kandma arvele võla. Mõtles, et kui raha on, siis ostab konjaki, kui ei ole, siis ei osta. Raha arvel tal ei olnud. Jättis konjaki kassasse ja läks välja. Kassade taha tuli turvatöötaja ja pidas ta kinni. Kahetseb väga, et pani toime antud kuriteo. /Kd 5 t lk 61-64/

kotti ning möödus kassadest jättes kauba eest tasumata. Isik peeti kinni turvatöötajate poolt ning turvakontrolli käigus avastati L.Si juurest tasumata kaup maksumusega 549 krooni ./Kd 6 t lk 45/ - Kahtlustatav L.S kinnipidamise protokoll, millest nähtuvalt peeti L.S kinni seoses 02.06.2010 kell 19:48 kaupluses Pirita Selver aadressil xxxx, toimepandud varguse katsega. /Kd 6 t lk 7-10/ - Kahtlustatav L.S ütlused, mille kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja selgitab, et 02.06.2010.a. läks ta kauplusesse Pirita Selver, et varastada sealt alkoholi selleks, et seda hiljem maha müüa. Läks müügisaali, võttis korvi ja suundus alkoholi riiulite juurde, võttis riiult ühe pudeli Martell konjakiga, pani selle korvi, teel kassasse eemaldas turvaelemendi ja pani selle leivaosakonnas riiuli peale, pudeli pani spordikotti, mis oli tal õla peal. Möödus kassast ja ta peeti kinni turvatöötajate poolt. Andis pudeli üle turvatöötajatele. Puhtsüdamlikult kahetseb tehtut. /Kd 6 t lk 12-14/ Tõendite loetelu kriminaalasjas 10230104682 - kannatanu E.P ütlused, mille kohaselt 30.03.2010 ajavahemikus 19:05-21:20, xxxx asuvasse korterisse oli sisenetud suletud akna avamise teel ning varastati vooluvõrku ühendatud sülearvuti Ordi Enduro M540 seeria nr 133180 väärtusega 6000 krooni. Toitekaabel oli alles, kuid kadunud oli elektrikitarri juhe väärtusega 300 krooni. Veel oli varastatud sularaha 320 SEK e. 512 krooni, 3140 krooni ning peitlite komplekt väärtusega 2000 krooni. Varalist kahju tekitati kokku 11952 krooni. Sissemurdmise osas kahju ei tekkinud. Koju jõudes nägi kannatanu maja ees heleda halli või sinise jopega lühemat kasvu meesterahvast seismas trepikoja ukse ees. Korteriust avades nägi kannatanu aknalauale astuvat meesterahvast tumedates riietes, kaenla all kannatanule kuuluv sülearvuti. Akna alt leiti hiljem CD-ava paneel. (tl 2-5, 24-25) - sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga, millest nähtuvalt asus vaadeldav sündmuskoht aadressil xxxx neljakorruselises elumajas. Maja sissepääsust umbes 5 m kõnniteel oli musta värvi arvuti juhe. Maja sissepääsu juures vasaku pool esimesel korrusel oli avatud aken. Umbes 80 sm kõnnitee pinnal maja välisseinal oli metallist liist, mille akna all asuva osal visuaalselt oli näha mustust. Vaadeldav korter nr xx asus esimesel korrusel. Korteri uks oli metallist, ühe lukuga. Uks ja lukk visuaalselt terved. Korter koosnes ühes elu-köök toast ning vannitoast. Elu-köök tuba keskel oli jagatud kaheks raamatu riiuliga. Toa tagaseinal oli kaks akent. Vasakpoolne aken oli avatud. Toa vaatlus alustati põranda visuaalse vaatlusega kasutades selleks taskulampi. Toa põrandal diivani juures avastati jalatsijälje taoline fragment. Diivani ja seina vahel põrandal oli pott, millest osa mulda oli põrandal. Akna raami visuaalse vaatluse käigus mingeid kahjustusi ei avastatud. Akna klaas oli terve. Akna klaasil visuaalselt oli näha kindajälje taoline fragment. Fragmendist võeti puute proovid vatitampoonidele. Aknalaud töödeldi daktopulbriga. Nähtavaks ilmunud jäljed fotografeeriti. Toa keskel raamatute riiuli juures oli pruuni värvi nahaga kaetud diivan. Diivani ees oli väike laud. Laua ja vasakpoolse seina vahel oli tugitool. Toa parema seina ja raamatute riiuli vahel asus magamisnurk. Parema seina juures põrandal oli madrats, sissepääsu juures oli kirjastuslaud mille peal oli arvutihiir. (tl 8-18) - hagiavaldus, millest nähtuvalt E.P esitab tsiviilhagi seoses 30.03.2010 ajavahemikul 19:0521:20 toimepandud vargusega summas 11 952 krooni.(tl 27) - tunnistaja S.G ütlused, mille kohaselt 30.03.2010.a kella 21:00 ajal läks ta xxxx maja trepikoja välisukse juurde ja samal ajal trepikojast vasakult poolt esimese korruse aknast hüppas välja meesterahvas, kellel oli käes sülearvuti koos juhtmega. Maha hüpates kukkus sülearvuti maha ja sellest eraldusid mingid tükid. Seejärel märkas tunnistaja, et u 2-3 meetri kaugusel eelpoolmainitud aknast seisis teine meesterahvas, kes püüdis aidata mahakukkunud sülearvutit ülesse tõsta. Tunnistajale jäi mulje, et meesterahvad olid omavahel tuttavad ja tegutsesid koos. Aknast välja hüpanud mees tõstis sülearvuti ülesse ja jooksis trammi peale. Teine meesterahvas eemaldus vaadates ringi ja jooksis minema. Meesterahvas üritas jätta muljet, et ta ei ole toimunuga seotud. Seejärel sisenes trepikotta ja läks oma sõbranna juurde. Samal ajal, kui sõbranna avas ukse, väljus sama koridori peal asuvast korterist naisterahvas, kelle korterist oli sülearvuti varastatud. Meesterahvas, kes hüppas aknast välja oli lühemat kasvu, u 160 cm, umbes 30aastane, lühikeste tumedate juustega, pikliku ja kõhna näoga, väga kõhna kehaehitusega, seljas

tume puusadeni soonikuga nahkjope, jalas tumedad püksid, jättis narkomaani mulje, võis olla mingi aine mõju all, tumedama nahaga. Teine meesterahvas oli pikem, u 175cm või pikem, heledad lühikesed juuksed, nahk heledam, kui teisel, vanus u 30, tugevama kehaehitusega, kolmnurkse kujuga nägu, laia otsaesisega, seljas heledam jope, püksid tumedamad, silmade ja liigutuste järgi võis olla samuti narkomaan. Tunnistaja ei ole neid isikuid varem seal kandis näinud. Meesterahvad omavahel ei rääkinud. (tl 30-31) - omakäeline puhtsüdamlik ülestunnistus, millest nähtuvalt Tallinnas, 2010.a märtsi lõpus K.M ronis õhtul Kopli tänaval lahtisest aknast sisse, kust võttis salaja umbes tuhat krooni ja sülearvuti. Kui korterist välja hüppas, sai sülearvuti kahjustada, mistõttu müüs selle 700 krooni eest varuosadeks, saadud raha kasutas enda otstarbeks. Kahetseb toimunut. (tl 32) - kahtlustatava K.M ütlused, millest nähtuvalt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja selgitab, et 2010.a märtsi lõpus, õhtusel ajal jalutas üksinda Tallinnas, xxxx tänaval ning xxxx majal oli üks I korruse aken avatud. Koputas aknale ning kedagi ei olnud kodus. Ronis aknast sisse ning vaatas korteris ringi. Korter oli 2-toaline. Sellest toast, kuhu akna kaudu sisse ronis, võttis ära sülearvuti. Teisest toast, mingist kapisahtlist võttis sularaha, mis seal lahtiselt oli. Sularaha oli Eesti kroonides ja lisaks olid seal veel mingi teise riigi rahad. Sülearvuti pani kaasas olnud kilekotti ja sularaha taskusse ning ronis uuesti aknast välja. Akna jättis natuke praokile ja lahkus. Mõni aeg hiljem vahetas kuskil teise riigi raha ära Eesti kroonideks, kuid ta ei mäleta enam, kui palju kroone sai. Sülearvuti müüs järgmisel päeval Tallinnas, Saturni juures ühele võõrale meesterahvale. Sülearvuti eest sai sularahas 700 krooni. Ostja leidis ajalehest Referent, helistas ja leppis telefonile vastanud meesterahvaga kokku kohtumise Saturni juures. Kohtus selle meesterahvaga vist päevasel ajal, arvuti sobis talle ning ta oli nõus selle 700 krooni eest ära ostma. Sülearvuti müüs rohkem varuosadeks, sest kui ta xxxx majast välja ronis, siis läks arvuti vist natuke katki, kilekott koos arvutiga läks vastu asfalti. Nii varastatud sularaha kui arvuti eest saadud raha kulus isiklikul otstarbel. Tema meelest keegi ei näinud kui ta xxxx maja aknast sisse ja välja ronis. Mingeid peitleid ta sellest korterist kaasa ei võtnud ja ei näinudki seal mingeid peitleid, samuti ei näinud korteris kuskil mingit juhet. Kahetseb. (tl 34-36) - ütluste olustikuga seostamise protokoll, millest nähtuvalt K.M juhatas uurimisgrupi xxxx maja juurde. Väljusid autost ning K.M osutas xxxx asuvale majale ning seejärel xxxx maja I korrusel asuvale aknale kui aknale, mille kaudu ta sisenes 2010.a märtsi lõpus korterisse ning võttis sealt kaasa sülearvuti ja sularaha. Peitlite komplekti ja ühtegi juhet K M oma ütluste kohaselt näidatud korterist kaasa ei võtnud. (tl 37-39)

KOHTU JÄRELDUSED JA PÕHJENDUS

Kohus leiab, et K.M süü talle KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi esitatud süüdistuses on täielikult tõendamist leidnud. Süüdistatav on andnud üksikasjalikud ütlused selle kohta, millal, kus ja millistel asjaoludel pani ta inkrimineeritud vargused toime. Sama kinnitas ta ütluste ja olustiku seostamisel ning ütluste sisu riimub täielikult kannatanute ja tunnistajate ütlustega, samuti leiab see kinnitust sündmuskoha vaatlusprotokollide ja asitõendite vaatlusprotokollidega. Süüdistatava süüd varguste toimepanemises kinnitavad samuti kannatanute allkirjad selle kohta, et nad said mõned asjad tagasi, pandilepingud ja andmed varastatu edasise turustamise kohta. Kohus leiab, et K.M on vargused toime pannud tahtlikult. K.M enda poolt antud ütlustest ja teistest kriminaalasja materjalidest nähtub, et ta tegutses kindla eesmärgiga saada endale rahalisi vahendeid, varastades korteritest väärtuslike esemeid ning müües need hiljem maha. Selline tegevus viitab kohtu arvates selgelt ette kavatsetud tegevusele. Kohus leiab, et K.M poolt toimepandud teod on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi. Ta tegutses grupis koos teiste isikutega, kõik vargused olid toime pandud süstemaatiliselt ning seotud sissetungimisega. Süüdistatava V.Ti süü talle KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi esitatud süüdistuses on täielikult

tõendamist leidnud tema enda ütlustega, mis riimuvad kannatanute ja tunnistajate ütlustega, samuti ütluste ja olustiku seostamise protokollidega, sündmuskoha vaatlusprotokollidega, äratundmiseks esitatud protokollidega. Uuritud tõenditest nähtuvalt pani V.T vargusi toime grupis teiste isikutega, süstemaatiliselt ning teod olid seotud sissetungimisega.

Kohus leiab, et L.Si tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ning tema süü on esitatud süüdistuses täielikult tõendamist leidnud. Süüdistatavate K.M, V.Ti ja L.Si riimuvatest ütlustest nähtuvalt sõidutas L.S 05.05.2010.a. K.Mt ja V.Ti oma sõidukiga Opel Vectra xxx xxx maja juurde, kus vargus toime pandi ja jäi neid ootama. L.S on tunnistanud, et aitas koos K.Mga müüa ühe varastatud arvutitest. Seega on tuvastatud, et L.S osutas K.Mle ja V.Tile füüsilist kaasabi varguse toimepanemisel, ise ta tegu ei valitsenud, ei teadnud, millisest korterist kavatsevad K.M ja V.T varguse toime panna, kuid toetas võõrast tegu, aidates neil sündmuskohta jõudmisel ja peale toimepandut varastatu realiseerimisel. Samuti tunnistas L.S ennast süüdi teistest kuriteoepisoodides, andes üksikasjalikke ütlusi, millal ja millistel asjaoludel pani ta süüksarvatud vargused toime. Süüdistatava ütlusi kinnitavad tunnistajate ütlused, kinnipidamisprotokollid ning kaupluste avaldused selle kohta, milline kaup ja millal oli neilt varastatud.

TSIVIILHAGID

Kohtueelses menetluses on kannatanu A.S esitanud tsiviilhagi varastatud esemete (parfümeeria, sularaha, meditsiiniseade) väärtuses ja sissetungimisega tekitatud kahju ulatuses so. summas 10700 krooni, arvestades valuuta päevakurssi, on kuriteoga tekitatud kahju suurus kokku 10 808,46 krooni, A.J on esitanud tsiviilhagi varastatud esemete (mobiiltelefon, mälukaardid, ehted, parfümeeria, kompvekid) väärtuses. Süüdistatav V.T on tsiviilhagid õigeks võtnud. Kohtueelses menetluses on kannatanu D.K esitanud tsiviilhagi varastatud esemete (sularaha, ehted jm) väärtuses, R.D on esitanud tsiviilhagi varastatud esemete (arvutid, DVD-mängija, fotoaparaat, sularaha, ehted) väärtuses, A.A on esitanud tsiviilhagi varastatud esemete (sülearvuti, fotoaparaat, ehted jm) väärtuses, K.R on esitanud tsiviilhagi varastatud esemete (mobiiltelefon, sülearvuti) väärtuses, G.S on esitanud tsiviilhagi varastatud esemete (sularaha, sülearvuti, ehted, parfümeeria, mobiiltelefonid, fotoaparaat, rahakott) väärtuses, G.S on esitanud tsiviilhagi varastatud esemete (sularaha, sülearvuti, ehted, parfümeeria, mobiiltelefonid, fotoaparaat, rahakott) väärtuses, A.E on esitanud tsiviilhagi varastatud esemete (ehted, fotoaparaat) väärtuses, E.P on esitanud tsiviilhagi varastatud esemete (sülearvuti ja sularaha) väärtuses. Süüdistatav K.M on tsiviilhagid õigeks võtnud. Kannatanu M.K on esitanud tsiviilhagi varastatud eseme (sülearvuti) väärtuses. Süüdistatavad K.M ja V.T on tsiviilhagid õigeks võtnud. Kuivõrd varaline kahju on tekkinud mõlema süüdistatava süülise käitumise tulemusena, siis tuleb nimetatud tsiviilhagi hüvitada K.M ja V.T ́i poolt solidaarselt. Kannatanu T.P on esitanud tsiviilhagi varastatud esemete (sülearvutid, videokaamera) väärtuses. Süüdistatavad K.M, L.S ja V.T on tsiviilhagid õigeks võtnud. Kuivõrd varaline kahju on tekkinud kõigi kolme süüdistatava süülise käitumise tulemusena, siis tuleb nimetatud tsiviilhagi hüvitada K.M, L.S ́i ja V.T ́i poolt solidaarselt. AS P.P esindaja on esitanud tsiviilhagi varastatud eseme (pudeli alkoholi) väärtuses, OÜ WS esindaja on esitanud tsiviilhagi varastatud eseme (pudeli alkoholi) väärtuses. Süüdistatav L.S on tsiviilhagid õigeks võtnud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 punkt 2 kohaselt tekib võlaõigussuhe muuhulgas ka kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 127 lg 1 sätestatu kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk

kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamatajäänud tulu. VÕS § 132 lg 1 kohaselt on asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju suuruseks hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. VÕS § 1043 kohaselt tuleb teisele isikule tekitatud kahju hüvitada, kui kahju tekitaja on kahju tekkimises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 punkt 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui rikuti kannatanu omandit või sellega sarnast õigust. Ülaltoodut sätete alusel leiab kohus, et süüdistatavad on tekitanud kannatanutele kahju ning on kahju tekitamises süüdi, sest tegutsesid tahtlikult VÕS § 104 lg 5 mõttes, esitatud nõuded kuuluvad rahuldamisele.

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et süüdistatava K.M karistust kergendavaks asjaoluks tuleb lugeda tema kahetsust, raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistataval puudub alaline sissetulek. Seega rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes on välistatud ning mõistetavaks karistuseks saab olla vaid vangistus. K.Mt süüdistatakse 13 episoodi toimepanemises, mis on toime pandud kolme kuu jooksul ning seoses millega on kannatanutel tekkinud oluline kahju. K.M süü suurusele mõjub ka asjaolu, et kõik tema poolt toimepandud vargused olid seotud eluruumidesse sissetungimisega, mis kujutab endast suuremat ohtu ning üldpreventsiooni poolest väärib rangemat karistamist. Karistusseadustiku mõtte kohaselt ei tohi karistuse kohaldamisel lisaks süü suurusele jätta täiendavalt arvestamata süüdistatava isikut. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võik efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (RKL 3-1-1-99-06). K.M on varem korduvalt, 11-l korral kriminaalkorras karistatud isik. K.M on viimase karistuse kandmiselt vabanes 12.02.2010. Kuid juba samal kuul peale vabanemist pani ta toime uued kuriteod. Sellisest tema käitumisest järeldab kohus, et karistusest vabastamist ning käitumiskontrollile allutamist ei saa K.M puhul pidada otstarbekaks. Isiku vabastamine karistusest tingimisi on võimalik vaid juhul, kui kohtul tekib veendumus, et süüdlase suunamine õiguskuulekale teele on saavutatav sotsiaaltööga. Arutatavas kriminaalasjas sellist veendumust kohtul ei tekkinud. Vastupidi iseloomustavad kriminaaltoimiku materjalid K.Mt kui isikut, kes ei suuda vabaduses hoiduda kuritegude toimepanemisest ning kelle jaoks varguste toimepanemine on ainuvõimalik sissetuleku allikas endale elatusvahendite hankimiseks. Arvestades karistuse mõistmise põhimõtteid, leiab kohus, et K.Mt tuleb karistada KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest vangistusega sanktsiooni keskmist määra lähedasena. Süüdistatava V.T ́i puhul arvestab kohus karistust kergendava asjaoluna tema kahetsust, raskendavad asjaolud puuduvad. Ka V.Til puudub alaline sissetulek, mistõttu tema karistamine rahalise karistusena on välistatud. V.T on varem korduvalt, 8-l korral kriminaalkorras karistatud isik, vabanes viimase karistuse kandmiselt 12.03.2010. Samal kuul peale vabanemist pani ta toime uued kuriteod. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatavat süüdistatakse 5 episoodi toimepanemises ning leiab, et V.T ́i tuleb karistada KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest vangistusega alla sanktsiooni keskmist määra, kuid mitte sanktsiooni alammäära lähedasena.

Kohus leiab, et süüdistatava L.S ́i karistust kergendavaks asjaoluks tuleb lugeda tema kahetsust, raskendavad asjaolud puuduvad. KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Süüdistataval puudub alaline sissetulek. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes on välistatud. L.S on varem korduvalt, 9-l korral kriminaalkorras karistatud isik. Harju Maakohtu 10.03.2010.a. otsusest ning karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on L.S ́ile mõistetud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 ja KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristuseks 8 kuud 18 päeva vangistust. Käesolevas kriminaalasjas on L.S ́ile esitatud süüdistus 5 episoodis, mis on toimepandud 2 kuu jooksul. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kohus leiab, et kuivõrd süüdistatavale inkrimineeritud süütegudest kaks jäid katse staadiumisse ja ühel korral osutades K.Mle ja V.T ile kaasabi varguse toimepanemisel ei olnud L.Si süü kuigi suur, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja suhteliselt alammäära lähedasena. Arvestades inkrimineeritud teo toimepanemise tehiolusid, leiab kohus, et mõistetava vangistuse võib asendada üldkasuliku tööga, kuivõrd kohus ei pea otstarbekaks süüdistatavat saata vangistust ära kandma ning üldkasuliku töö tegemise ajal saaks süüdistatav näidata seda, et ta on tõesti muutnud oma ellusuhtumist ja suhtumist võõrasse varasse. Kohtunik Julia Vernikova

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.