Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

A. A. esitas Viru Maakohtule pankrotiavalduse ja taotluse kohustustest vabastamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on avaldaja maksejõuetu. Avaldajal puudub kindel sissetulek, ta viibib vangistuses Viru Vanglas. Avaldajal on temale teadaolevalt võlgu 20 000 euro suuruses summas. Koos pankrotiavaldusega esitas avaldaja ka avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. A. A. kinnitab avalduses, et tal ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ning ta kohustub täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi. Kohus võttis 29.05.2014. a määrustega pankrotiavalduse menetlusse, algatas pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks halduriks Tiia Kalause. Ajutine haldur esitas 27.06.2014. a kohtule aruande.

ARUANDE SISU

A. A., isikukood xxx, asukoht käesoleval ajal on Viru Vanglas. Kinnipidamisasutuses viibib võlgnik alates 28.02.2013. a. Ta on süüdi mõistetud KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi ning teda on karistatud 2 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega (kriminaalasi 1-13-4232). Töötamise koht (muu lepinguline töö) vanglas on alates 28.01.2014. a tootmistöö. Võlgnik osaleb alates 19.01.2014. a kursustel taasühiskonnastavad tegevused. Perekonnaseis: rahvastikuregistri andmetel vallaline, ülalpeetavaid registri andmetel ei ole. Viimase elukohana oli rahvastikuregistri andmetel xxx.

Andmed võlgniku vara kohta. Ajutise halduri andmed võlgniku varalise seisundi kindlakstegemisel pärinevad registritelt, krediidiasutustelt ja võlgniku poolt esitatud materjalidest. Harju, Tartu , Pärnu ja Viru Maakohtute kinnistusosakondade andmetel võlgnikule kinnisvara ei kuulu. Võlgniku viimase elukohana enne vangistust märgitud xxx asuv korteriomand kuulub alates 20.03.2014. a E.K, (isikukood xxx). Enne on korteriomand olnud Anna A. omandis. Seega pole tuvastatud, et võlgnikule oleks kuulunud või kuuluks käesoleval ajal kinnisvara. Maanteeameti liiklusregistri andmetel on võlgniku nimele registreeritud sõiduauto Ford Sierra (vl 1993). Sõiduki kasutajana on registris märgitud A. A. (isikukood xxx, elukoht xxx. Ajutisele haldurile pole teada sõiduki asukoht. Liiklusregistri andmetel puudub sõidukil kehtiv korraline ülevaatus (viimane lõppes juulis 2008. a). Seega võib eeldada, et käesoleval ajal sõiduk ei osale liikluses juba pikemat aega. Lähtudes eeltoodust peab ajutine haldur vara väärtusetuks. Samuti on maanteeameti registri kohaselt võlgnik omandanud 24.01.2013. a sõiduki Audi A4 Avant (vl 1996). Sõiduk on registri andmetel võlgniku poolt võõrandatud 16.02.2013. a. Oma avalduses ja selle lisades ei ole võlgnik maininud kumbagi sõidukit. Samuti ei nähtu tema kontodelt, et sinna oleks raha laekunud sõiduki müügist. Lähtudes eeltoodust asub ajutine haldur seisukohale, et võlgnik on enne pankrotiavalduse esitamist 3 kuu jooksul oma vara vähendanud ning sellega kahjustanud võlausaldajate huve. Juba enne sõiduki võõrandamist olid võlgnikul kohustused erinevate võlausaldajate ees. Muud vallasvara registrites tuvastatud ei ole. Äriregistri andmetel ei ole isikul seoseid äriühingutega. Võlgnik kinnitab pankrotiavaldusega esitatud lisades, et tal puudub vallas- ja kinnisvara. Võlgnikul on arvelduskontod järgmistes krediidiasutustes: Nr EE891010010812602016 SEB Pank, saldo on 0,00 eurot. Kontol on kohtutäiturite arestid kokku summas 10 183,98 eurot. Arvestades osade täitemenetluste alustamise aega ei saa ajutine haldur välistada, et täitemenetluses on tasumata täituri kulud, kuid põhinõue ise on aegunud. Nimetatuid asjaolu iseenesest ei vähenda muidugi võlgniku kohustust ka need kulud tasuda. Nr EE372200001106454083 Swedbank, saldo 0,00 eurot. Nr EE561700017002750859 ja EE721700017002750862 Nordea Pank. Mõlema konto saldod on 0,00 eurot. Nr EE333300335379630009 Danske Bank Eesti filiaalis, saldo 0,52 eurot. Teistes krediidiasutustest võlgnikul toimivad kontod puuduvad.

Võlgnik omab kinnipidamisasutuses vabakasutuskontot, mille jääk seisuga 17.04.2014. a on 0,00 eurot . Viimase aasta jooksul on laekunud kontole rahalised vahendid AS-lt Eesti Vanglatööstus ja võlgniku emalt. Vastavalt VangS § 44 lg 2 jäetakse kinnipeetava isikuarvele laekuvatest summadest 50% rahaliste nõuete täitmiseks, 20% hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud 30% jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vastavalt vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. Sama rahaliste vahendite kord jätkuks ka isiku pankroti väljakuulutamisel. Võlgniku nimel on avatud penisonikonto nr 99803813670, mille saldoks on 25,345 Kohustuslik Pensionifond Danske Pension 25 osakut. Kuna tegemist on kohustusliku pensionikonto osakutega, siis kehtiv seadusandlus ei võimalda osakuid pankrotivarasse arvata ega neid pankrotimenetluse käigus võõrandada. Ajutine haldur on seisukohal, et tulevikus ei ole välistatud võlgnikul nõuete tekkimine kolmandate isikute vastu. Analüüsides võlgniku suhtes tehtud viimaseid kohtuotsuseid on osaliselt tsiviilhagid välja mõistetud solidaarselt teiste kuriteo kaasosalistega, mistõttu võib tulevikus, juhul, kui võlgnik tasub võlad, esitada nõuded solidaarvõlgniku vastu. Seega ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal puudub võlgnikul realiseeritav kinnis- ja vallasvara. Rahalised vahendid puuduvad.

Andmed võlgniku kohustuste kohta. Võlgnik on oma kohustuste suurusena pankrotiavalduses märkinud 20 000 eurot. Oma võlgnevuste tõendamiseks on ta esitanud väljavõtte täitemenetluste registrist. Täpsemalt võlgnik nõuete tekkimise aja ja põhjuste kohta midagi lisanud ei ole. Analüüsides täiturite registris olevaid andmeid on ajutine haldur seisukohal, et enamus neist on riigi või kohaliku omavalitsuse poolt väljamõistetud menetluskulud, trahviotsused või muud väärteomenetluses tehtud otsused. Kuivõrd täitemenetluste maht on äärmiselt suur, siis puudub ajutisel halduril aeg ja võimalus iga nõude kohta eraldi saada infot tekkimise aluse kohta. Seega, esitab haldur kokkuvõtlikult, et vastavalt täitemenetluste registrile on võlgnikul sissenõutavaks muutunud kohustusi kogusummas 11 098,28 eurot. Analüüsitud täitemenetluste hulgas on ajutise halduri arvates tsiviilnõuded:  OÜ Aktiva Finants nõue summas 284,43 €;  BIGBANK AS nõue summas 99,45 €;  EMT AS nõue summas 550,05 €. Kõik ülejäänud sissenõutavaks muutunud nõuded on ajutise halduri arvates seotud kas kriminaal- või väärteomenetluse tulemusena määratud kohustused, millest võlgnik PankrS § 176 lg 2 kohaselt ei vabane isegi pärast võlgniku kohustustest vabastamise menetluse läbimist. Lisaks eeltoodule on ajutine haldur tuvastanud, et võlgnikul on viimase kriminaalmenetluse raames tehtud otsustega välja mõistetud tsiviilhagid:

  

Viru Maakohtu 07.05.2013. a otsuse kriminaalasjas 1-13-4232 alusel kokku summas 10 248,62 eurot; Viru Maakohtu 07.05.2012. a otsuse kriminaalasjas 1-12-3237 alusel kokku summas 140 eurot; Harju Maakohtu 03.11.2010. a otsuse kriminaalasjas 1-10-10609 alusel kokku summas 7 335,14 eurot ( 114 770 krooni ).

Kokku viimaste kriminaalasjas tehtud otsuste alusel välja mõistetud tsiviilhagide summa 17 723,76 eurot. Ajutise halduri poolt on tuvastatud, et võlgniku vastu on kohtulahendite ja väärteomenetlustes tehtud otsuste alusel sissenõutavaks muutunud kohustusi kokku vähemalt 28 822,04 eurot. Võlgniku enda poolt esitatu alusel on võlasummaks 20 000 €. See näitab, et võlgnikul pole tegelikku ettekujutust oma nõuetest ega nende suurusest. Samuti ei ole ta pankrotiavalduse esitamisel püüdnudki oma nõudeid analüüsida või järjestada või neid kõiki kirja panna. Kohtulahendid peaksid ju olema kättesaadavad ka kinnipeetavale, kelle suhtes need on tehtud. Samuti näitab selline asjaolude esitamine seda, et võlgnik ei ole võtnud tõsiselt oma ausaid kavatsusi ning kinnitatud avaldus ja selle lisad ilmselgelt ei ole tõeselt esitatud. Analüüsides võlgniku olukorda käesoleval ajal, siis asub ajutine haldur seisukohale, et võlgniku vara ei ületa tekkinud kohustusi, mistõttu on välja kujunenud maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 kohaselt.

Vara tagasivõitmisest. Vara tagasivõitmise aluseks võib olla võlgniku poolt vähem kui kolm kuud enne pankrotiavalduse esitamist tehtud sõiduki võõrandamise tehing, millega võlgnik on oma vara teadlikult vähendanud ning seega on kahjustanud võlausaldajate huve. Ajutisele haldurile pole täpselt teada, mis oli tehingu väärtus, kuid arvestades võõrandatud sõiduki andmeid registri järgi, on samaväärsete sõidukite müügihinnad portaalis auto.24 vahemikus 400 – 1 300 eurot.

Maksejõuetuse põhjustest. Ajutine haldur, analüüsides võlgniku vastu olevaid nõudeid, on seisukohal, et võlgniku vastu olevad nõuded on tekkinud tema poolt õigusvastase käitumise tulemusena. Võlgnik oli enne viimast kriminaalasjas tehtud otsust (07.05.2013. a) karistatud kriminaalkorras 14-l korral alates 1996. aastast. See tähendab, et võlgnik on kogu oma teadliku elu täiskasvanuna (alates 18. eluaastast) tegelenud õigusvastaste tegude toimepanemisega. Võlgnikku on karistatud varguse ja röövimiste eest (KarS §§ 199, 200).

Seega on võlgnik tegelenud kogu eelneva teadliku elu teistele kuuluva vara omastamisega omakasu eesmärgil ning suure osa on ta ilmselgelt ka ära raisanud. Peale kriminaalkorras karistuste on teda korduvalt karistatud väärteomenetluse korras, mistõttu on lisandunud veel hulgaliselt trahve ja muid rahalisi karistusi. Seega on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteoga tekitatud kahju. Arvamus maksejõuetuse menetluste läbiviimise kohta. Ajutine haldur on seisukohal, et arvestades võlgniku olukorda, ei ole tal võimalik oma kohustusi täita vangistuses viibimise ajal. Kohustuste tasumine toimub käesoleval ajal täitemenetluste raames ning vastavalt seadusele arvatakse tema sissetulekust maha 50% nõuete katteks. Sarnane olukord jääks kehtima ka juhul, kui võlgniku suhtes kuulutatakse välja pankrot. Siis laekuks kohtutäituri nõuete katteks minev summa pankrotivarasse. Arvestades, et võlgnikul puuduvad kinnipidamisasutuses regulaarsed sissetulekud töö- või õppimishõivest tulenevalt, siis ei ole pankrotimenetluse jooksul võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Arvestades võlgniku sissetulekut, ei kata tema vara väärtus pankrotimenetluse kulusid ning see tuleks raugetada juhul, kui kohtu deposiiti rahalisi menetluse läbiviimiseks vahendeid ei tasuta vähemalt 3 000 euro ulatuses. Antud juhul oleks pankrotimenetluses võimalik kokku koguda võlausaldajate nõuded tunnustamiseks ning pärast seda koostada jaotusettepanek. Arvestades võlausaldajate hulka võrreldes tavapärase füüsilise isiku pankrotiga, on sellega seotud pankrotimenetluse läbiviimiseks tehtav kulu märkimisväärselt suurem keskmisest. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku eesmärk saavutada juurdepääs kohustustest vabastamise menetlusele pärast pankrotimenetluse lõppu. Vastavasisuline avaldus on võlgniku poolt kohtule esitatud koos pankrotiavaldusega. Oma avalduses on võlgnik kirjutanud ja kinnitanud, et kohustub täitma PankrS § 173 sätestatud kohustusi. Tutvudes võlgniku suhtes kogutud materjalidega, on ajutine haldur veendumusel, et võlgnik ilmselgelt ei suuda neid kohustusi täita ning seega ei ole võimalik kohustustest vabastamise menetluse eesmärki saavutada. Samuti on ajutine haldur käesoleva avalduse menetluse raames tuvastanud, et üle 90% võlgniku vastu olevatest nõuetest on kindlalt õigusvastaselt tekitatud kahju, millest PankrS § 176 lg 2 alusel pole võimalik vabaneda pärast kohustustest vabastamise menetluse läbimist. Lähtudes eeltoodust leiab ajutine haldur, et A. A. suhtes ei täida kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine seaduses sätestatud eesmärki. Lähtudes võlgniku suhtes tehtud karistusotsustest puudub ajutisel halduril veendumus, et isik suudab menetluse algatamisel täita talle pandud kohustusi eelkõige tulutoova tegevusega tegelemiseks. Ajutise halduri arvates tähendab see eelkõige püsiva töökoha leidmist ja omamist ja selle kaudu tulu teenimist, mitte tulu teenimist teiste isikute vara varastades. Võlgniku kohta esitatud andmete kohaselt on tal põhiharidus ning enne süüdimõistmist pole töökohta omanud. Kui isik, kes peale 14 korral karistamise ei ole suutnud oma eluviisi muuta, siis ei pea ajutine haldur tõenäoliseks, et võlgnik suudaks seda teha pärast 15-nda karistusaja lõppemist.

Ajutine haldur on seisukohal, et arvestades käesolevat regulatsiooni PankrS-s §§-d 169 – 177 võlgniku kohustustest vabastamise menetluse läbiviimise kohta, siis on seda võimalik rakendada isiku puhul, kellel on kõik võimalused võlgniku kohustuste täitmiseks. Antud juhul võlgnik, viibides kinnipidamisasutuses, ei saa ise määrata oma tahte kohaselt talle tulutoova tegevusega tegelemist või selle otsimist. Samas, kehtiv seadusandlus kohustustest vabastamise menetluse ajal ei võimalda täitemenetluse läbiviimist nõuete suhtes, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist (PankrS § 174 lg 1). Seega soovib võlgnik pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks avalduse esitamisega saavutada olukorra, kus temale laekuvatest vahenditest kinnipidamisasutuses ei teostataks kinnipidamist täitemenetluses olevate nõuete katteks. Selline olukord ajutise halduri hinnangul ei saa olla kohustustest vabastamise menetluse regulatsiooni eesmärk ega ka seadusandja tahe. Ajutise halduri hinnangul puudub A. A.l juurdepääs võlgniku kohustustest vabastamise menetlusele PankrS § 171 lg 2 p 4 alusel. Kuivõrd isik on viimase aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist tahtlikult takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Isik ei ole viimase aasta jooksul ega ka enne seda teinud midagi selleks, et võlausaldajate nõudeid rahuldada, vaid vastupidi, ta on toime pannud uusi õigusrikkumisi, mille tagajärjel on veelgi oma kohustusi suurendanud. Samuti on võlgnik PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaselt esitanud mittetäielikke või ebaõigeid andmeid kohtule on vara ja võlgade kohta. Selline tegevus välistab samuti juurdepääsu kohustustest vabastamise menetlusele. Ajutine haldur teeb kohtule ettepaneku jätta A. A. pankrotiavaldus rahuldamata.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus rahuldab D. K. pankrotiavalduse. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Tulenevalt PankrS § 1 lg 2 ja 3 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri aruandest selgub, et võlgnikul on teadaolevaid kohustusi summas 28 822,04 eurot ning võlgnikul vara puudub. Võlgnik kannab karistust kinnipidamiskohas ning sissetulek puudub. Kohus kuulutab välja A. A. pankroti. Võlgnik on kohtule esitanud taotluse kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks. PankrS § 171 lg 11 kohaselt tuleb kohtul võlgniku pankrot välja kuulutada juhul, kui ei ole tuvastatud PankrS § 171 lg 2 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamise.

Käesoleval hetkel ei ole kohtule teada asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Pankrotihaldur Tiia Kalaus on andnud kohtule nõusoleku asuda täitma pankrotihalduri ülesandeid võlgniku pankrotimenetluses. Kohus leiab, et Tiia Kalaus vastab pankrotihalduri kohta kehtestatud nõuetele ning nimetab Tiia Kalause pankrotihalduriks A. A. pankrotimenetluses. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6, määrab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 13. jaanuar 2015. a kell 10.30 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas. Vastavalt PankrS § 23 on ajutise halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Samuti on ajutisel halduril õigus nõuda ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Ajutine haldur on teinud pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks A. A. pankrotiavalduse menetluses ajutise haldurina tööd 7,5 tundi ja teinud kulutusi. Ajutine haldur palub kohtul mõista välja ajutise halduri tasu 456,19 eurot (sh maksud) ja kulud summas 71,34 eurot (sh käibemaks). Kuna ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul vara ja vahendid puuduvad ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks, siis vastavalt PankrS § 23 lg 4 alusel, palub see välja mõista riigi vahenditest tasu summas 343 eurot (lisandub sotisaalmaks 113,19 eurot) ja kulud OÜ Civilex kasuks summas 71,34 eurot (sisaldab käibemaksu). Kohus hüvitab ajutise halduri tasu riigi vahenditest vastavalt PankrS § 23 lg 4.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.