Kohtulahend

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

1.11.2010 Tartu Kohtumaja

Asja number

1-08-3662

Kohtukoosseis

Kohtunik Peet Teidearu

Kohtuistungi sekretär

Jane Oidsalu

Prokurör

Alar Häidberg

Kriminaalasja täitemenetlus

Süüdimõistetu V.L-i vangistusest ennetähtaegse vabastamise arutamine

tingimisi

Süüdimõistetu

V.L( ik: xxx; kriminaalkorras karistatud 7 korda , karistuse kestus 19.02.2008-14.02.2012; ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 15.10.2010) Juhindudes KarS § 76 lg. 3 , KrMS §-le 426 lg 1, kohus Määras : Lähtudes V.L-i iseloomustavast materjalidest, karistusregistri andmetest, jätta V.L ennetähtaegselt tingimisi vabastamata temale Tartu Maakohtu kohtuotsusega 16.04.2008.a mõistetud vangistusest. Arutada V.L-i järgmist ennetähtaegse vabanemise võimalust kuue kuu pärast. Edasikaebe kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates 2.11.2010.

PÕHJENDID

V.L-i on kriminaalkorras karistatud 7-l korral, valdavalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest, teda on kahel korral karistatud röövimiste eest. Viimati karistati V.L-i 16.04.2008.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega. Tartu Maakohtu kohtuotsusega16.04.2008.a tunnistati V.L süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,7,8, KarS § 200 lg 2 p 4, KarS § 209 lg 2 p 1,3, KarS § 424, KarS § 329 järgi ja karistuseks KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistusest jäi kanda 3 aastat 11 kuud 27 päeva. Karistuse kandmise alguseks 19.02.2008.a. ;karistusaja lõpp 14.02.2012. KarS § 76 lg 2 p-s 2 märgitud aja – vähemalt 2/3 karistusajast on V.L ära kandnud; on alus arutada tema ennetähtaegset vanglast vabastamist.

KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tartu Vangla on välja toonud riskid vabastamisel, korduva kriminaalkorras karistatuse mis suurendab uue kuriteo toimepanemise riske;toimepandud kuritegude muster on sarnane. Mittevägivaldse kuriteo toimepanmise risk 2 aasta jookul 32 %, vägivaldse kuriteo toimepanemise risk 29 %; Tartu Vangla on toetanud ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusosakond ei ole nõustunud V.L-i ennetähtaegse vanglast vabastamisega, sest ta on katseajal toime pannud uue kuriteo; teda on seitsmel korral kriminaalkorras karistatud; kahel korral süüdi mõistetud röövimise eest. V.L oli võimalus näidata end positiivsena, kuid ta ei ole seda teinud. Kriminaalhooldusametnik peab V.L-i poolt uute kuritegude toimepanemise riske kõrgeks Prokurör ei toetanud praegu V.L-i ennetähtaegset vabastamist vanglast ,sest V.L-i varasem elukäik ja karistused ei võimalda praegu seda teha. Positiivsed muutused V.L-i elus ei ole saanud sellist kandepinda, et V.L-i praegu vabastada. Kohus tõdeb, et V.L on korduvalt karistatud isik, kes krimnaalhoolduse ajal on toime pannud uue kuriteo. Kriminaalhooldusosakonna ettekandes välja toodud risikid uute kuritegude osas on tõsine signaal, millega peab kohus arvestama. Kriminaalhooldusosakond hakkab vabastatuga tegelema ning kriminaalhooldusosakonna poolt antud arvamusega arvestab ka kohus. Krimnaalhooldusosakonna arvamus on motiveeritud ja põhjendatud. Uute kuritegude riskid on V.L-i osas reaalselt olemas. V.L on katseajal toime pannud kuriteod ning esimese astme kuriteo toimepannud isikuna peab kohus tema ennetähtaegselt vabastamisse suhtuma tõsise tähelepanuga. KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel eelkõige kuriteo toimepanemise asjaolusid. Seega peab kohtul olema veendumus, et isik keda vabastatskse, ei pane toime uusi kuritegusid. Kriminaalhooldusosakonna ettekandest nähtuvalt ei ole V.L isik, keda oleks põhjendatud praegu vanglast ennetähtaegselt vabastada. Arvestades positiivseid muutusi, mis on V.L-i isikus vangistuse ajal toimunud, peab kohus otstarbekaks arutada V.L-i järgmist ennetähtaegse vabanemise võimalust kuue kuu pärast. Kohtunik :