Kohtulahend

RESOLUTSIOON

SÜÜDISTUS

Igor Ponomarenko on üldmenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema andis enda nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutada teisele isikule, eesmärgiga omandada õigusi. Nimelt andis Igor Ponomarenko 28.06.2009 enda nimele väljaantud mootorsõiduki juhiloa nr XXX kasutamiseks teisele kohtueelse menetlusega senituvastamata isikule selleks, et too sooritaks Igor Ponomarenko asemel ja viimase nimel 28.06.2009 Jõhvi Vene Gümnaasiumis (Narva mnt 16, Jõhvi) Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse eesti keele C-1 taseme eksami eesmärgiga omandada eesti keele vilunud keelekasutaja taseme tunnistus. Nimetatud taseme keeleoskuse tunnistus kinnitaks Igor Ponomarenko eesti keele valdamist tasemel, mis vastab politseiametniku kutsesobivuse nõuetele ning on nõutav selleks, et Igor Ponomarenko saaks täita oma teenistusülesandeid politseis. Seega, andes enda nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutada teisele isikule eesmärgiga omandada C-1 taseme eesti keele oskust tõendav tunnistus, kuritarvitas Igor Ponomarenko tähtsat isiklikku dokumenti, pannes seega toime KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSE KÄIK JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohtuliku uurimise käigus üle kuulatud süüdistatav Igor Ponomarenko ei tunnistanud end temale esitatud süüdistuses süüdi ja andis ütlusi selles, et tema käis ise 28.06.2009.a Jõhvi Gümnaasiumis eesti keele eksamit tegemas, kirjeldas oma ütlustes eksami sooritamise protsessi. Süüdistatava kaitsja advokaat Natalja Lausmaa palus kohtul Igor Ponomarenko temale esitatud süüdistuses õigeks mõista, kuna Igor Ponomarenko süü tähtsa isikliku dokumendi edasiandmises kellelegi tundmatule, et omandada C-taseme eesti keelel oskuse tõend ei ole tõendatud. Kohus, ära kuulanud süüdistatava Igor Ponomarenko ja tunnistaja SP ütlused, uurinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid ning ära kuulanud eksperdi selgitused ekspertiisiaktis antud eksperdiarvamuse kohta leiab et kriminaalasjas kogutud tõenditega on Igor Ponomarenko ́le esitatud süüdistus täielikult tõendamist leidnud ja seda alljärgnevatel põhjendustel.

Igor Ponomarenkot süüdistatakse KarS § 349 alusel selles, et tema andis 28.06.2009.a Jõhvi Gümnaasiumis keeleeksami sooritamiseks enda nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi ehk juhiloa kasutada teisele isikule eesmärgiga omandada C-1 taseme eesti keele oskust tõendav tunnistus. Nimetatud taseme keeleoskuse tunnistust oli vaja selleks, et kinnitada Igor Ponomarenko eesti keele valdamist tasemel, mis vastab politseiametniku kutsesobivuse nõuetele ning on nõutav selleks, et süüdistatav saaks täita oma teenistusülesandeid politseis. Kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus avaldatud tõenditega on tõsikindlalt tõendamist leidnud, et 28.06.2009.a Jõhvi Gümnaasiumis toimunud eesti keele eksamil tuvastati eksami sooritaja Igor Ponomarenko isik eksamineerijatele esitatud Igor Ponomarenko juhiloa nr XXX alusel (vt I kd t.l 35 ja 79). Süüdistatavana üle kuulatud Igor Ponomarenko kinnitas, et tema käis ise 28.06.2009.a Jõhvi Gümnaasiumis toimunud keeleeksamil, sooritas ise nii kirjaliku kui ka suulise osa. Seda, et Igor Ponomarenko 28.06.2009.a Jõhvis viibis kinnitas ka tunnistajana üle kuulatud Svetlana Ponomarenko. Samas on kriminaalasjas kogutud teiste tõenditega ümber lükatud Igor Ponomarenko väide selles, et tema sooritas eesti keele eksami enda nime all ise. Eesti keele C-1 taseme eksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast. Kriminaalasjas on läbi viidud käekirjaekspertiis Igor Ponomarenko ́le antud isikliku koodi 320314 (vt I kd tl 35 ja 33) all esitatud eesti keele eksami kirjalikule osale (I kd tl. 33-34). Käekirjaekspertiisi aktis nr DK-0295-09/3884 (I kd tl 80-83) antud eksperdiarvamuse kohaselt 28.06.2009.a eesti keele C-1 taseme I vihikus (eksamitöö kood 320314) olev käsikirjaline tekst ei ole tõenäoliselt kirjutatud Igor Ponomarenko poolt. Samuti leidis ekspert oma eksperdiarvamuses, et 28.06.2009 eesti keele C-1 taseme eksamitöö kirjaliku osa üleandmisprotokollil I ja II vihikute üleandmise lahtrites real 14 olevad allkirjad (I kd tl 35) ei ole tõenäoliselt kirjutatud Igor Ponomarenko poolt. C1 taseme eesti keele eksami teiseks osaks oli suuline eksam, mis on salvestatud ja mille salvestusele on kohtueelsel uurimisel läbi viidud hääleekspertiis, samuti uuris kohus salvestusi ja Igor Ponomarenko hääleproove vahetult ka kohtuliku uurimise käigus, neid avaldades ja kuulates (I kd tl 42-44, 45-46). Süüdistatava Igor Ponomarenko ja tema kaitsja väide selles, et kuna süüdistatavat ei teavitatud, et tema eksami suulist osa salvestatakse, siis on tegemist ebaseadusliku jälitustegevusega, on kohtu arvates sisutu ja asjakohatu. Info selle kohta, et C1 kategooria keeleeksami suuline osa salvestatakse, on üleval eksamikeskuse kodulehel aadressil www.ekk.edu.ee kus on üleval teabeleht eesti keele tasemeeksami sooritajale, mille punktis 10 on sõnaselgelt kirjas, et kõikide eksaminandide suuline vastus salvestatakse ja seda hinnatakse hiljem salvestuse järgi. Kohtuistungil antud ütlustes avaldas süüdistatav Igor Ponomarenko, et ta on korduvalt pidanud eesti keele eksamit sooritama, seega on kohtul alus eeldada, et ta on teadlik, kuidas eksamit hinnatakse ja et suulist osa talletatakse selleks, et selle alusel vestlust hinnata ning seda eksamitulemuse vaidlustamise korral vajadusel taasesitada. Läbiviidud hääleekspertiisi aktis nr IF-0058-09/4642 (I kd tl 52-53) antud eksperdiarvamuse kohaselt on ekspertiisiks esitatud diktofonis asuvas kaustas A oleva meesterahva hääl ja Igor Ponomarenko hääleproovid uuritavatest häälenäidetest ja võrdlusmaterjalist leitud tunnustelt oluliselt erinevad, kokkulangevusi ei esine. Tunnuste erinevused ületavad kõnelejasisese variatiivsuse piirid. Tõenäosus, et kõnelejad on samad isikud, on eriti väike. Häälenäidete võrdlustulemuste hindamise astmestikul aste F - väga tõenäoliselt eri kõnelejad. Kohtuistungil kuulati ekspertiisiakti sisu selgitamiseks üle hääleekspertiisi läbi viinud ekspert Galina Rosin, kes selgitas, et hääleekspertiiside puhul on uurimismeetodiks kõneleja tuvastamine, mis hõlmab nii kõnelejate kirjeldamist kui võrdlemist ning kirjeldas oma töömeetodeid. Ekspert selgitas, et selle ekspertiisiliigi puhul ei ole tegemist mõõtmisega Mõõteseadus mõttes, vaid tegemist põhitoonide analüüsiga algoritmide alusel. Antud juhtumi puhul pidas ekspert oluliseks, et nii

algmaterjal kui võrdlusmaterjal olid salvestatud sama salvestusseadmega – ühe ja sama diktofoniga, mis vähendas eksimise riski. Eksperdi selgituse kohaselt oli tema eksperdiarvamus kategooriline, et eksamitöö salvestusel kõnelenud isiku ja Igor Ponomarenko hääleproovide võrdlemisel oli võimalik tuvastada, et tegemist on väga tõenäoliselt eri kõnelejatega. Kõnelejate stiilis oli palju erinevusi, kuid olulisemateks neist tuleb eksperdi arvates pidada erinevust eesti keelele iseloomulikes pikkades häälikutes, sõnalõppudes ning selles, et Igor Ponomarenko hääleproovidel esines vene keele aktsent, mis eesti keele eksamitöö salvestusel kõnelenud isikul puudus. Kohus nõustub kaitsja väitega selles, et käekirjaekspertiisi arvamus ei ole antud kategoorilises, vaid üksnes tõenäolikus vormis, samas on Riigikohus oma lahendites korduvalt asunud seisukohale, et kehtivast kriminaalmenetlusõigusest ei tulene nõuet, et tõendina saaks käsitada üksnes kategoorilises vormis antud eksperdi arvamust, mistõttu on kohtud õigustatud kriminaalasja lahendamisel tuginema ka tõenäolikus vormis antud eksperdiarvamusele (vt nt Riigikohtu lahend 05.12.2008.a – 3-1-1-6308). Hinnates käekirjaekspertiisi aktis antud eksperdiarvamust kogumis teiste tõenditega, leiab kohus, et eksamile registreerimisel, suulise töö kirjutamisel ja vihikute tagastamisel allkirja andmisel ei olnud isikuks, kes eksamisaalis viibis mitte Igor Ponomarenko, vaid keegi teine, isik, kes on kohtueelse ja kohtuliku uurimise käigus jäänud tuvastamata. Samuti on kohtuliku uurimise käigus kogutud tõenditega tõsikindlalt tõendamist leidnud, et eesti keele eksami suulist osa 28.06.2009.a Jõhvi Gümnaasiumis ei sooritanud Igor Ponomarenko. Lisaks eksperdi kategoorilisele arvamusel hääleekspertiisi aktis ja eksperdi ütlustele kohtuistungil, oli kohtul ja kõigil saalis viibinud isikutel võimalik kohtumenetluse käigus kuulata eksamitöö salvestust, võrdlusproove, samuti kuulas kohus istungil üle ka süüdistatava Igor Ponomarenko. Kõiki neid tõendeid kõrvutades ei jää kahtlust, et eksamitöö salvestusel vestlev isik ei ole Igor Ponomarenko. Tegemist on ilmselgel erinevate kõnelejatega, ei pea olema ekspert, et eristada kõnelejate hääli, hääldust, tabada hääldus- ja grammatikavigu ning märgata, et eksamitöö sooritajal puudub vene keelele omane aktsent, samas kui Igor Ponomarenko räägib eesti keelt tuntava vene aktsendiga. Igor Ponomarenko poolt kohtuliku uurimise käigus antud ütlused selles, et tollal ta kaalus rohkem ja suitsetas, sellest võis tuleneda häälte erinevus, on kohtu arvates paljasõnalised ja ennast õigustavad. Hinnates kõiki eelpool analüüsitud tõendeid kogumis leiab kohus, et kuigi 28.06.2009.a Jõhvi Gümnaasiumis toimunud eesti keele C1 taseme eksamil esitati eksamisooritaja poolt Igor Ponomarenko isikut tõendava dokumendina tema nimele väljastatud juhiluba, siis Igor Ponomarenko ei olnud isikuks, kes nimetatud dokumendi eksamineerijale esitas ning eksami kirjaliku ja suulise osa sooritas. Tõendamist on leidnud, et Igor Ponomarenko andis 28.06.2009.a eesti keele C1 taseme eksami sooritamiseks enda nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi - juhiloa kasutada teisele isikule eesmärgiga omandada C-1 taseme eesti keele oskust tõendav tunnistus. Nimetatud taseme keeleoskuse tunnistust vajas Igor Ponomarenko selleks, et kinnitada eesti keele valdamist tasemel, mis vastab politseiametniku kutsesobivuse nõuetele ning on nõutav selleks, et Igor Ponomarenko saaks jätkata teenistust politseinikuna. Seega on kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus tõendatud, et Igor Ponomarenko pani tahtlikult toime KarS § 349 ettenähtud kuriteo so tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise eesmärgiga omandada õigusi. Igor Ponomarenko on süüvõimeline, tema käitumises puuduvad süüd välistavad asjaolud. Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, tema isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Samuti arvestab kohus karistuse mõistmisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tõendamist on leidnud, et Igor Ponomarenko on tahtlikult toime pannud teise astme kuriteo, mille eest on karistusena on ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3-aastani.

Igor Ponomarenko näol on tegemist isikuga, kes on varem karistamata, ta omab kindlat sissetulekut, seega peab kohus võimalikuks karistada teda rahalise karistusega. Samas leiab kohus, et Igor Ponomarenko ́t on võimalik temale mõistetud karistusest täielikult vabastada KarS § 73 sätete kohaldamisel, kui ta 3-aastase katseaja jooksul ei pane tahtlikult toime uut kuritegu. Kohtunik Katre Poljakova: /allkiri/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.