Kohtulahend

Kriminaalasi nr.1-09-22225 Ärakiri

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg

25.oktoobril 2010.a. Kohtla-Järve kohtumajas

Kohtuasja number

1-09-22225

Kohtukoosseis

Kohtunik Loretta Pikma

Kohtuistungi sekretär

Piret Juuse juuresolekul

Prokurör

Pavel Grjazev

Asja läbivaatamise kuupäev

25.10.2010 avalikul kohtuistungil

Kohtuasi

Viru Vangla esitatud materjalid I.O tingimisi enne tähtaega vabastamiseks I.O, isikukood xxx viibib xxx

Süüdimõistetu Kaitsja

Vandeadvokaat Eduard Bulattšik

Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta I.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Eduard Bulattšiku taotlus I.O-le osutatud õigusabi eest summas 600 krooni. Jätta kriminaalmenetluse kulud riigi kanda vastavalt KrMS § 180 lg 3. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 09.06.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I.O tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. I.O on Tartu Maakohtu 27.01.2010 otsusega süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 4, §120 ja § 121 järgi ning karistatud KarS § 64 lg 1 ja KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega 6 kuulise vangistusega.

KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 18.06.2009 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa. KarS § 68 lg 1 alusel karistuse hulka arvatud eelvangistusaeg ning ärakandmisele kuulus 10 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 28.01.2010 ja lõpp 25.12.2010. Kinnipidamisasutuses I.O kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse jooksul teda ei ole karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemisel asub kinnipeetav elama vanemate juurde aadressil xxx. Kinnipeetaval on 8 klassi haridust, eriala puudub. Enne vangistust ametlikult pole töötanud. Vabanemise korral garanteeritud töökoht puudub. Vangistuse ajal õpis kinnipeetav 9 klassis. Sotsiaalprogrammides pole osalenud. Enne vangistust täheldatud alkoholi kuritarvitamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta Viru Vangla taotlust I.O tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks Kogutud informatsiooni põhjal leiab ametnik, et I.O ei ole võimalik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kinnipeetaval on vabanedes alaline elukoht, võimalus jätkata õpinguid Valga Põhikoolis, samuti lähedaste võrgustik, kes abistaks ja soodustaks isikul vabanemisel toime tulla. Kuid arvestades I.O senist elukäiku, toimepandud kuritegude iseloomu, järjepidevust ja motiive on kriminaalhooldusametnik seisukohal, et isik ei ole teinud järeldusi oma varasemast käitumisest ning kergemaliigilised karistusviisid ei ole talle mõju avaldanud. I.O viibis kriminaalhooldusel Tartu Maakohtu 18.06.2009.a. otsusega nr 1-09-9517. Kriminaalhooldusperioodi võib lugeda mitterahuldavaks, isik rikkus katseaja kestel temale pandud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ping samuti pani toime uue kuriteo I.O loobus võimalusest ennetähtaegselt vabaneda vangistusest.. Kaitsja jätab lahendi kohtu äranägemisel otsustamiseks. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, kaitsja ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et I.O tuleb jätta tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. I.O on korduvalt karistatud väärteokorras. Kriminaalkorras karistatud teist korda (vara- ja isikuvastaste kuritegude eest) ning oli ka kriminaalhooldusel kuid vaatamata sellele paranemise teele ei asunud ning taas pani toime uue kuriteo, mis räägib sellest, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Peale seda arvestab kohus, et kinnipeetav kuritarvitas alkoholi (on karistatud Alkoholiseaduse sätete alusel) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mis samuti suurendab uue kuriteo toimepanemise riski.