Kohtulahend

3 aasta vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 4 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 28.06.2008.a ja lõpeb 27.10.2011.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 18.09.2010.a. Tartu Vangla edastas 03.09.2010.a Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 13.10.2010.a seisuga on Konstantin Šimkunase kandmata karistusaeg 1 aasta 14 päeva vangistust. Konstantin Šimkunas (endine nimi E.D) on varem kriminaalkorras karistatud 12 korral: 1) 11.12.1990.a Tallinna Oktoobri Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 139 lg 2 p 2 järgi 1 aasta 6 kuud vabadusekaotust kohtuotsuse täitmise edasilükkamisega 1 aastaks 6 kuuks; 2) 17.06.1993.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi 7 kuud vabadusekaotust; 3) 24.04.1995.a Harju Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 1 aasta 3 kuud vabadusekaotust; 4) 20.12.1996.a Harju Maakohtu poolt KrK § 185 lg 2 ja § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 1 aasta 6 kuud vabadusekaotust, lõplikuks karistuseks 1 aasta 8 kuud vabadusekaotust; 5) 16.06.1998.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 2101 lg 2 p 3 järgi 1 aasta vabadusekaotust tingimisi 2-aastase katseajaga; 6) 09.02.2000.a Harju Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi 2 aastat vabadusekaotust, lõplikuks karistuseks 2 aastat 11 kuud vabadusekaotust; 7) 20.03.2001.a Harju Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 11 kuud vabadusekaotust, lõplikuks karistuseks 2 aastat vabadusekaotust; 8) 09.10.2003.a Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 1, 2 järgi 2 kuud vangistust; 9) 13.11.2003.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi 1 aasta 2 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust; 10) 26.11.2003.a Lääne-Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi 7 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks 1 aasta 5 kuud vangistust; 11) 27.01.2005.a Harju Maakohtu poolt KarS § 331 järgi 4 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks 5 kuud 28 päeva vangistust; 12) 23.01.2008.a Harju Maakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 4, 5, 7, § 199 lg 2 p 4, 8, § 266 lg 2 p 1, 3 - § 25 lg 1 ja § 121 järgi 5 aastat vangistust, millest koheselt kuulus kandmisele 2 aastat vangistust, 3 aastat vangistust mõisteti tingimisi 3-aastase katseajaga. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ja vangla koostatud iseloomustuses ei toeta Konstantin Šimkunase tingimisi enne tähtaega vabastamist. Samuti ei toeta prokurör Konstantin Šimkunase vabastamist enne tähtaega. Isik on 13-l korral karistatud kriminaalkorras, vangistuses viibib 9. korda. Hetkel kannab karistust kuritegude eest, mis toime pannud katseajal. Vangistuse ajal karistatud ka distsiplinaarkorras. Endiselt on väga kõrge risk uue kuriteo toimepanemiseks ja puuduvad tegurid, mis seda vähendaksid. Sotsiaalne võrgustik on isa ja õde, kuid kriminaalhooldaja andmetel õde ei soovi oma venna toetamiseast osa võtta, kuna varem sellel ei olnud tulemust. Kaitsja leiab, et taolisi isikuid, kui Konstantin Šimkunas, peaks ravima ja nende koht polegi ehk vanglas. Sillamäe rehabilitatsioonikeskus on koht, kus saab ravi narkosõltuvuse vastu. Kaitsja leiab, et Šimkunase võiks vabasta enne tähtaega ja suunata ta just Sillamäe rehabilitatsioonikeskusse, kus ta saaks ravi narkosõltuvuse vastu. Konstantin Šimkunas ise selgitab, et ta on vangistuse ajal osalenud programmides, mis on aidanud tal aru saada enda sõltuvusprobleemist. Ta on käesolevaks ajaks loobunud

2 (3)

suitsetamisest, mida oli 22 aastat teinud. Ta on näinud narkomaane, kes ei ole 5 aasta jooksul enam tarvitanud ja soovib vabanedes nendega ühineda. Ta on uurinud Sillamäe rehabilitatsioonikeskusest sinna asumise võimalusi ja talle on vastatud, et juhul kui ta vabaneb, siis kaalutakse tema sinna elama asumist. Esialgu asuks ta elama isa juurde Maardusse ja loodab ka töölisena ühes piimafarmis tööle saada. Esialgu on isa ja õde lubanud teda toetada ning ka vabanemisfondi on kogunenud veidi raha, millest saaks esialgu elada. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Konstantin Šimkunas on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Konstantin Šimkunas on kriminaalkorras karistatud kokku 13-l korral ja 9-l korral on ta kandnud reaalset vangistust. Varasemad karistused ei ole teda mõjutanud seaduskuulekale käitumisele. Vaatamata sellele pidas kohus võimalikuks 2008.a jaanuaris teda karistada vangistusega, millest vaid osa pöörati täitmisele ja suurem osa jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata. Hetkel kannab ta aga karistust kuritegude eest, mis ta pani toime katseajal, vaid loetud kuude möödumisel peale vanglast vabanemist. Eelnev ei tekita kohtus veendumust, et Konstantin Šinkunas on isik, kes oleks sobiv kriminaalhooldusele allutamisele. Lisaks nähtub kinnipeetava isiklikust toimikust, et teda on karistatud viimase aasta jooksul kahel korral distsiplinaarkorras. Taotlemaks ennetähtaegset vabastamist, peaks süüdimõistetu käitumine vangistuses olema laitmatu, et saaks asuda seisukohale, et ta on karistusest ka tegelikult vastavad järeldused teinud ning, et ta suudab ka vabaduses järgida katseajaga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Eelneva põhjal leiab kohus, et puudub alus Konstantin Šinkunase ennetähtaegseks vabastamiseks. Positiivse asjaoluna märgib kohus, et Konstantin Šimkunas on alustanud vangistuses tegelemist enda narkosõltuvusega, osaleb vastavas programmis ja on analüüsinud enda käitumist. Ta on uurinud ka võimalusi liituda rehabilitatsioonikeskusega ning loodetavasti saavad tema plaanid realiseeruda hiljem, kui ta vabaneb juba peale kogu karistuse ärakandmist. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.