Kohtulahend

huvides ära kasutada kaasvange. Kinnipeetav on tunnistanud narkootikumide tarvitamist poole aasta jooksul. Kinnipeetav on käinud psühhiaatri konsultatsioonidel ja soovis vestelda psühholoogiga. Kinnipeetav on ennast tahtlikult korduvalt vigastanud. Kinnipeetaval on oma vanusele vastavad sotsiaalsed oskused, kuid puuduvad konkreetsed eesmärgid, ta ei mõtle oma tegude tagajärgedele, käitub oma eesmärkide saavutamiseks vägivaldselt, on mõjutatav. Kinnipeetava igapäevakäitumist iseloomustab hoolimatus, ametniku korraldustele mitteallumine, vägivaldsus teiste kinnipeetavate suhtes. Kinnipeetav ei mõista oma kuritegude tähendust ja tagajärgi, ei ole motiveeritud kriminaalhoolduse järelevalvega vabanema, kuna ei pea seda endale kasulikuks. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, vanglakaristust kannab viiendat korda. Kinnipeetav võib olla ohtlik teistele kinnipeetavatele ja ametnikele. Kinnipeetav on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, korduvalt tahtlikult end vigastanud, suitsiidikalduvustega, olnud agressiivne, vägivaldne teiste kinnipeetavate suhtes, ohtlik vangla julgeolekule, rikkunud vangla vara, laimanud vanglaametnikke, takistanud neid tööülesannete täitmisel. Mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 62%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabanemist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega ja peab seda ebasoovitavaks, kuna kinnipeetava sotsiaal- ja majanduslik olukord ei soodusta seda ning uue kuriteo sooritamise risk on suur. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama õe juurde. Tegemist on ühiselamu toaga üldpinnaga 18 m2, kus elavad õde 2 lapsega (3-aastane ja 7-kuune) ja kinnipeetava ema. Elanikest keegi ei tööta, kinnipeetava õde saab töövõimetuspensioni ja lastetoetust, ema on sissetulekuallikateta isik, kes kuritarvitab alkoholi. Korteri elutingimusi ei õnnestunud kriminaalhooldusametnikul korralikult kontrollida, kuna külastuse ajal olid toas alkoholijoobes kinnipeetava ema ja õemees ning õde ei lubanud kriminaalhooldusametnikku tuppa. Arvestades toa üldpinda ja elanikke arvu võib öelda, et elamistingimused on kitsad. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Täitise andmetel on kinnipeetaval võlad riigituludesse umbes 50 000 krooni. Kriminaalhooldusametniku arvamusel kinnipeetava majanduslik olukord ei soodusta tema ennetähtaegset vabanemist, kuna üleasustatud ühiselamu tuba ja samas elukohas elavad alkoholi kuritarvitajad tõstavad eluasemega seotud uue kuriteo riski. Kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise riskid on põhiliselt seotud alkoholi kuritarvitamise ja majandusliku olukorraga. Positiivseks asjaoluks on kinnipeetava suhtes see, et ta vanglas töötab.

Maakohtu istung Kinnipeetav Aleksandr Vassiljev enda vabastamist vangistusest tingimisi tähtaega maakohtu istungil ei toetanud ja loobus sellest.

enne

Prokuröri abi Ave Arnim leidis maakohtu istungil, et seoses eeltooduga tuleb kinnipeetava taotlus jätta rahuldamata.

Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et Aleksandr Vassiljev tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kuigi Viru Vangla on maakohtule esitanud materjalid kinnipeetav Aleksandr Vassiljevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse otsustamiseks, ei toeta kinnipeetav ise enda vabastamist enne tähtaega. Arvestades eeltoodut jätab maakohus Aleksandr Vassiljevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

Anne PALMISTE Kohtunik

Ärakiri õige Nooremreferent

Liivi Õun

Kohtumäärus jõustus 05.11.2010 Nooremreferent

Liivi Õun

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.