Kriminaalasi nr.1-08-16573
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
15.oktoobril 2010.a. Kohtla-Järve kohtumajas
Kohtuasja number
1-08-16573
Kohtukoosseis
Kohtunik Loretta Pikma
Kohtuistungi sekretär
Piret Juuse juuresolekul
Prokurör
Aivar Lembit
Asja läbivaatamise kuupäev
15.10.2010 avalikul kohtuistungil
Kohtuasi Süüdimõistetu Kaitsja
Viru Vangla esitatud materjalid E S ́i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks E S, isikukood xxx viibib xxx Vandeadvokaat Leanika Tamm
Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus
Jätta E S tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Leanika Tamm`e taotlus E Sile osutatud õigusabi eest summas 600 krooni. Välja mõista E S ́ilt kriminaalmenetluse kulud: 600 krooni kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. E S ́il tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034800017 või Swedpangas nr. 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ja selgitus „E S 1-0816573 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 30.08.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E Si tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. E S on Viru Maakohtu 05.02.2009 otsusega süüdi tunnistatud KarS § 135 lg 1 järgi ning karistatud KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega 2 aasta 8 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 07.04.2008 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa ning liitkaristuseks mõisteti 2 aasta 8 kuud vangistust. KarS § 86 lg 1 alusel karistuse hulka arvatud eelvangistus ning ärakandmisele kuulus 2 aastat 5 kuud 14 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 05.02.2009 ja lõpp 18.07.2011. Kinnipidamisasutuses E Si kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse jooksul teda on 24 korda karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemisel soovib kinnipeetav asuda elama xxx aadressil xxx. Kinnipeetaval on 8 klassi haridust. Enne vangistust töötas mitteametlikult. Vabanemise korral garanteeritud töökoht puudub. Vangistuse ajal on kinnipeetav enamuse ajast viibinud julgeoleku kaalutustel lukustatud kambris, seega ei osalenud hõivetegevuses. Seoses pantvangi võtmisega ei saadetud kinnipeetavat ka kooli. Individuaalvestlusi on temaga läbi viinud psühholoog, sotsiaalpedagoog ja kaplan. Enne vangistust täheldatud alkoholi kuritarvitamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta Viru Vangla taotlust E Si tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks E. S ei ole vangistusest piisavaid järeldusi teinud ja suure tõenäosusega jätkaks vabaduses varasemat käitumist. Samuti on kinnipeetav korduvalt rikkunud käitumiskontrolli nõudeid (registreerimiskohustuse mittetäitmine, uus kuritegu tingimisi vangistuse ajal) ning eelmine kriminaalhooldaja on hinnanud tema käitumist kriminaalhooldust takistavaks. Kriminaalhooldusametnik peab soovituslikuks kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist vahetult enne karistuse kandmise lõppemist. Määrates kinnipeetava vahetult enne karistuse lõppu kriminaalhooldusele, oleks tagatud kontroll tema käitumise üle ning vastavalt vajadusele ka nõustamine esile kerkivate probleemide korral, mis aitaksid kaasa isiku resotsialiseerimisele. Lähtudes eelpool toodust ei nõustu kriminaalhooldus ametnik E. Si vangistusest ennetähtaegse vabastamisega KarS § 76 alusel E S taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab oma kaitsealuse ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabastamiseks Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, kaitsja ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et E S tuleb jätta tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Vangistuse ajal on kinnipeetavat karistatud distsiplinaarkorras, mis räägib sellest, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid.
E S on korduvalt karistatud väärteokorras. Kriminaalkorras karistatud 6 korda (vara- ja isikuvastaste kuritegude eest) ning oli ka kriminaalhooldusel kuid vaatamata sellele paranemise teele ei asunud ning taas pani toime uue esimese astme kuriteo, mis osutub kuritegude raskusastme muutmise dünaamikale ja räägib sellest, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Peale seda arvestab kohus, et kinnipeetav kuritarvitas alkoholi (on karistatud Alkoholiseaduse sätete alusel) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mis samuti suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Kohus arvestab ka seda, et vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis raskendaks toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Seega võib järeldada, et E Si puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Arvestades, kuritegude toimepanemise korduvust ja dünaamikat ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu E S vabastamata temale Viru Maakohtu 05.02.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.
Kohtunik
Loretta Pikma(allkiri)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.