Kriminaalasi nr.1-10-105 Ärakiri
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
11.oktoobril 2010.a. Kohtla-Järve kohtumajas
Kohtuasja number
1-10-105
Kohtukoosseis
Kohtunik Loretta Pikma
Kohtuistungi sekretär
Piret Juuse juuresolekul
Tõlk
Inga Kaljus
Prokurör
Natalja Firsova
Asja läbivaatamise kuupäev
11.10.2010 avalikul kohtuistungil
Kohtuasi
Viru Vangla esitatud materjalid P.L-i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks P.L, isikukood xxx viibib xxx
Süüdimõistetu Kaitsja
Vandeadvokaat Kaido Kooga
Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus
Jätta P.L tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus riigi õigusabi osutamise eest summas 652,80 krooni. Välja mõista P.L-ilt kriminaalmenetluse kulud: 652,80 krooni kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. P.L tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034800017 või Swedbank nr. 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ja selgitus „P.L 1-10-105 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 09.06.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava P.L-i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. P.L on Viru Maakohtu 10.03.2010 otsusega süüdi tunnistatud KarS §215 lg 2 p 2 järgi ning karistatud KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega 4 kuu 20 päevase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 10.06.2009 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 11 kuud 10 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 09.12.2009 ja lõpp 19.11.2010. Kinnipidamisasutuses P.L-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse jooksul teda ei ole karistatud distsiplinaarkorras. Enne vangistust elas kinnipeetav koos vanematega aadressil xxx Kinnipeetaval on 6 klassi haridust. Enne vangistust töötas. Vabanemise korral garanteeritud töökoht puudub. Viru Vanglas ei ole hõivatud õppetööga ega tööga. Enne vangistust täheldatud alkoholi kuritarvitamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta Viru Vangla taotlust P.L-i tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. Kriminaalhooldaja leiab, et kinnipeetav ei ole varem kriminaalhooldusel olles oma käitumisega tõestanud, et on valmis ühiskonnas seaduskuuleka kodanikuna käituma. Kinnipeetav on ka varem korduvalt andnud katteta lubadusi käituda seaduskuulekalt, kuid on jätkanud kriminaalset käitumist. P.L taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab oma kaitsealuse ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta kinnipeetava vabastamist ennetähtaegselt. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, kaitsja ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et P.L tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Vangistuse ajal on kinnipeetavat karistatud distsiplinaarkorras, mis räägib sellest, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid. P.L on korduvalt karistatud väärteokorras varavastaste ja alkoholi kuritarvitamisega seotud süütegude eest. Kriminaalkorras karistatud 2-korda(valdavalt varavastaste kuritegude eest) ning oli ka kriminaalhooldusel kuid vaatamata sellele paranemise teele ei asunud ning taas pani toime uue kuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Peale seda arvestab kohus, et kinnipeetav kuritarvitas alkoholi (on korduvalt karistatud Alkoholiseaduse rikkumise eest) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mis samuti suurendab uue kuriteo toimepanemise riski.
Kohus arvestab ka seda, et vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis raskendaks toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Seega võib järeldada, et P.L-i puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Arvestades, kuriteo korduvust ja dünaamikat ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu P.L vabastamata temale Viru Maakohtu 10.03.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Kohtunik
Loretta Pikma
Ärakiri õige Nooremreferent
Kohtumäärus jõustus 26.10.2010 Nooremreferent
Liivi Õun
Liivi Õun
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.