Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudViru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja · 13.05.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja
Kohtuasja number: 1-10-105/18
Asja liik: Kriminaalasi
Menetlusliik: Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg: 13.05.2010
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1244

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-10-105/8Viru Maakohus Rakvere kohtumaja10.03.2010 1-10-105/24Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja11.10.2010

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Toimik nr 1-10-105

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

13.mail 2010 Kohtla-Järve kohtumajas

Kohtuasja number

1-10-105

Kohtukoosseis

Kohtunik Inna Kirsipuu

Kohtuistungi sekretär, tõlk

Merike Erisalu, tõlk olga Nõmmemees

Prokurör

Prokuröri abi Sergei Travnikov

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid F.G tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks

Asja läbivaatamise kuupäev

13.05.2010 avalikul kohtuistungil

Süüdimõistetu

F.G , isikukood: xxx, kannab karistust xxx.

Kaitsja

Vandeadvokaat Arri Tooming

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta F.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 29.03.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava F.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. F.G on viimati süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 10.03.2010 kohtuotsusega KarS § 215 lg 2 p 1,2 järgi ning karistuseks mõisteti 7 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 4 kuud ja 20 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistuse võrra 25.09.2009 kohtuotsusega mõistetud karistust 7 kuud 21 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 2 päeva vangistust.

1(4)

Karistuse kandmise algus 23.09.2009 ja lõpp 25.09.2010. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 25.03.2010. Kinnipidamisasutusest F.G kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 2 korral distsiplinaarkorras karistatud. Kinnipeetav õpib Viru Vanglas Jõhvi Täiskasvanute Gümnaasiumis 9.klassis alates 22.10.2009. Alates 20.01.2010 osaleb sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, alkoholi probleemiga tegelemiseks. Enne vangistust elas kinnipeetav xxx koos ema ja õega. Vabanemisel läheb elama samale aadressile. Tasumata rahalisi nõudeid on umbes 12000 krooni. Kinnipeetaval iseseisvad sissetulkuallikad ja majandusliku toimetuleku oskused puuduvad. Ema ja õde ei tööta, pere sissetulekuks on abirahad. Isikul on probleeme alkoholiga mida ta ka ise tunnistab. Isik on 3 korral kriminaalkorras karistatud, kahel korral on olnud kriminaalhooldusel. Mõlemal juhul lõppes katseaeg negatiivselt. Viimase kuriteo pani toime katseajal. Viru Vanglas on isikul 2 distsiplinaarrikkumist ning mitu intsidenti, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama seaduskuulekalt. Lisaks on F.G madal haridustase, kutseoskuste puudumine ning varasemalt alkoholi tarvitamine. Viru Vangla ei nõustu kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamisega. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega ei nõustu. Ettekande koostamisel, kinnipeetava ema, Ljubov Ivanova, ei näidanud üles huvi ja koostöövalmidust F.G ennetähtaegseks vabanemiseks. Mistõttu ei olnud võimalik kontrollida Ruslan F.G ennetähtaegseks vabanemiseks vajalikke fakte. Arvestades Ruslan F.G eelnevaid kahte ebaõnnestunud katseaega võib järeldada, et F.G ennetähtaegne vabastamine ei ole otstarbekas. Kriminaalhooldusametnik ei toeta Ruslan F.G ennetähtaegset vabanemist. F.G soovib ennetähtaegset vabastamist. Ta leiab, et tal head võimalused tööturul. Miks aga kriminaalhoolldusametnik ei saanud kokku tema emaga, selgitab, et kriminaalholldusametnik vist ise eksis korteri numbriga, miks ema telefonikõnedele ei vastanud- vist kõneaegh oli lõppemas. Kaitsja toetas oma katsealust. Kaitsja juhtis tähelepanu sellele, et kui vanem ei kasvata oma last hoolikalt, ei saa seda lapse süüks panna. Ema ei võtnud kriiminaalhooldusametnikuga ühendust ja elukoht jäi kontrollimata, kuid elukoha olemasolu vastu ei vaidle keegi. Süüdimõistetul on elukoht, kuhu pealöe võimalikku vabanemist elama minna. Isiku suhtes kohaldatud distsiplinaarkaristuste kohta märkis kaitsja, et vaatamata sellele, et F.G ei vaidlustanud kartserisse paigutamist, siiski löeiab kaitsja, et alaealisele kartserisse paigutamine on karistus, mis ei vasta toimepandule. Ta viibib vangistuses esimest korda alates 29.09.2009 ja kaitsja leiab, et ärakantud karistusaeg on piisav isiku mõjutamiseks ja ta tuleb vangistuses enne tähtaega vabastada. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Isikule määratud distsiplinaarkaristused näitavad, et ka vangla režiimis ei ole kinnipeetav veel võimeline oma käitumist kontrolli all hoidma. Ta on varem kriminaalkorras kokku 4 korda karistatud ja varem on olnud kriminaahoolduse all. Positiivseid tulemusi ei saabunud, ta pani katseajal toime uued kuriteod. Alaealise puhul on siiski vanemate toetus piisavalt oluline tingumus. Ema sisulise toetuse puudumine näitab, et uue kuriteo toimepanemise risk suureneb ja isegi koostöö kriminaalhooldusametnikuga võib osutuda võimatuks. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et F.G tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. Kohus nõustub kriminaalhooldaja ja prokuröri arvamusega. 2(4)

KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik F.G isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 4 korda kriminaalkorras karistatud nendest 1 korral reaalse vangistusega. Enamus süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteod on varavastased (vargused, asja omavoliline kasutamine) kuid on varem toime pannud ka mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Isikut on varem karistatud 3 korral tingimusliku karistusega, kuid ei suutnud katseaega läbida uusi kuritegusid toime panemata. F.G kannab käesoleval momendil karistust II astme asja omavolilise kasutamise eest. Kohtuotsusest (lk 10-12) on näha, et kuriteoga on kannatanule tekitatud kahju (6873 krooni) Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 6-11) on näha, et F.G on 17 korral väärteokorras karistatud, nendest 10 korral Alkoholiseaduse rikkumiste ja 4 korral Liiklusseaduse rikkumiste eest, kusjuures 1 korral alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused F.G puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on 2 korral distsiplinaarkorras karistatud. 30.11.2009 karistati noomitusega vangla vara rikkumise eest ja 11.02.2010 kartserisse paigutamisega 3 ööpäevaks keelatud esemete hoidmise eest. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et isik vangistuse ajal õpib Jõhvi Täiskasvanute Gümnaasiumi 9.klassis ja on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID kaart kehtivusega 08.01.2012. Vabanedes on F.G kindel elukoht ema, L I juures aadressil xxx, kuigi kriminaalhooldusametnikul ei õnnestunud kinnipeetava emaga kohtuda. Kriminaalhooldusametnikul oli eelnevalt kahel korral kinnipeetava emaga kodukülastuse aeg kokku lepitud, kuid ust kummalgi korral ei avatud. Samuti telefonile ei vastatud. Seega ei näidanud kinnipeetava ema üles huvi ja koostöövalmidust poja ennetähtaegseks vabanemiseks ning kriminaalhooldusametnikul ei olnud võimalik kontrollida Ruslan F.G ennetähtaegseks vabanemiseks vajalikke fakte. Vabanedes ei ole kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samuti puudub tal töökogemus ja eriala, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Alkoholi tarvitamine võib suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu. Samas on tal tasumata nõudeid ligkaudu 12000 krooni ulatuses, mis omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Võttes arvesse, et vanglas käitumine ei ole laitmatu ning lähedased ei näidanud huvi tema kriminaalhooldusametnikuga koostööd ei ole F.G ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Tema varasem käitumine ( 4 korda kohtulikult karistatud ja korduvalt väärteokorras), lähedaste toetuse puudumine, käitumine vanglas ( 2 kehtivat distsiplinaarkaristust) kaaluvad üle asjaolud, et see on tema esimene vangistus ja, et ta on alaealine. Süüdimõistetu on olnud varem 3 korral määratud kriminaalhooldusele, kuid ta ei ole suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest ja katseajal pani toime uue kuriteo. Seega kriminaalhooldus ei osuta F.G-le piisavalt mõju.