Kohtulahend

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Pärnu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

Kriminaalasja number

1-09-4549

Kohtukoosseis Istungi sekretär

Kohtunik Heino-Vello Pihlak Kaja Aljama

Kriminaalasi

S.F kohta esitatud erakorraline ettekanne

Süüdimõistetu

S.F, isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx, tööleping xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx Tiina Viru

tähtajaline

Prokurör Resolutsioon Rahuldada taotlus. Tühistada S.F suhtes Viru Maakohtu Kohtla-S.F kohtumaja 14.05.2010.a määrus nr 1-09-4549 vangistusest ennetähtaegselt tingimusliku vabastamise kohta. Pöörata täitmisele Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 01.04.2009.a otsus nr 1-09-4549, mille järgi on osa karistusest kantud vanglas, kuid ärakandmata karistus on 10 kuud 4 päeva ning määrata talle vangistuseks 10 (kümme) kuud ja 4 (neli) päeva. Määrus karistuse kohta pöörata täitmisele määruse jõustumisest. Karistuse kandmise aega hakata lugema vanglasse asumise päevast. Määruse peale võib esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu määruskaebuse 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule. Tuvastatud asjaolud Süüdimõistetu on vabastatud ennetähtaegselt vangistuses ja määratud Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Paide talituse kriminaalhooldaja järelvalve alla. Temale määratud kontrollnõueteks on KarS § 75 lg 1 alusel ilmuda perioodiliselt registreerimisele; elada kindlaks määratud kohas; taotleda kriminaalhooldusametniku luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks ja taotleda kriminaalhooldusametniku luba elu- ja töökoha muutmiseks, samuti alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta ning kohustuseks on määratud mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ja mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega.

Ettekande järgi on tarvitanud alkoholi koos kohtu poolt karistatud isikuga. Väärteoasja otsus on jõustunud ja on tõendatud 18. juuli 2010.a väärteoprotokolliga. Ta on katseajal rikkunud kohtunõudeid ja seadust. Jätkuvalt on kõrge risk, et jätkab alkoholi tarvitamist ja lävimist karistatud isikutega. Ettekandega taotletakse tema suhtes kohtuotsuse uuesti täitmisele pööramist. Menetlus kohtus Kohtuistungil jääb kriminaalhooldaja oma taotluse juurde. Peale erakorralist ettekannet on veel väheses koguses tarvitanud alkoholi ja jätkuvalt kohtunud kriminaalkorras karistatud isikutega. Süüdimõistetu tunnistab kohustuste rikkumisi ja toimepanekut. Erakorralisele ettekandele vastuväiteid ei ole. Samuti on õige kriminaalhooldaja täiendus ettekandele. On teadlik alkoholi tarvitamise keelust ja kohustusest vältida lävimist kriminaalkorras karistatud isikutega. Vangistust on jäänud kandmata 10 kuud ja 4 päeva. Ta on asunud alkoholisõltuvust ravima, on otsustanud mitte enam eirata kohustusi, on võimalus jätkata töötamist ja on otsustanud asuda endale elukutset omandama. Nendel põhjustel soovib kriminaalhooldust jätkata kas või teises kriminaalhooldusosakonnas. Prokurör leiab, et taotlus tuleb rahuldada. Karistusseadustik ei anna üldse muud võimalust, kui tuleb ärakandmata karistus pöörata täitmisele. Põhjendused Kohus, olles läbi vaadanud erakorralise ettekande koos juurdelisatud dokumentidega, ära kuulanud kriminaalhooldusametniku seisukoha, kriminaalhooldusaluse enda seletuse ja prokuröri arvamuse, leiab, et S.F on vabastatud tingimisi ennetähtaegselt vanglast ja määratud kriminaaljärelvalve alla kohustusega täita kontrollnõudeid ja kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, kuid on rikkunud talle kehtestatud kohustusi sellega, et on asunud alkoholi tarvitama ja vaatamata keelule on jätkanud lävimist kriminaalkorras karistatud isikutega. KrMS § 409 sätestab, et jõustunud kohtuotsus ja -määrus on kohustuslik kõikidele isikutele ja kuulub täitmisele. Erandeid selles osas ei ole. Süüdimõistetu suhtes on süüdimõistev kohtuotsus jõustunud, ta on seda täitnud vanglas karistust kandes, siis vabastatud tingimisi. Vanglast vabanemisel 25. maist 2010 on olnud kriminaalhooldusel Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna Paide talituses. Süüdimõistetu on olnud teadlik kohustustest mitte tarvitada alkoholi ja mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Süüdimõistetul ei ole seaduslikke või muid arvestatavaid põhjendusi esitada rikkumise kohta. Kohustuse mittetäitmisega ongi ta rikkunud jõustunud kohtumääruse täitmist. Kriminaalhooldusalune on asunud käituma viisil, mis takistab kriminaalhoolduse teostamist. Kohustuse rikkumine on teadlikult toime pandud. Seega on erakorraline ettekanne põhjendatud ja seaduslik. Süüdimõistetu on olnud nõus enda vanglast vabastamise tingimustega ning enda allutamisega kriminaalhooldusele. Kuid ta ei ole asunud määrust täitma. Ühesõnaga võimalust kanda karistust vabaduses ei ole soovinud kasutada. Tema käitumine tunnistab selgelt, et ta ei ole õigustanud kohtu usaldust, mida kohus pidas võimalikuks. Kohtul puudub edaspidine usaldus, et ta uuesti ei korda toime pandud rikkumist. Kohus ei pea võimalikuks jätta teda enam kriminaalhooldaja järelevalve alla. Erakorraline ettekanne on põhjendatud ja kohus kasutab KarS § 76 lg 5 tulenevat õigust pöörata karistus täitmisele, kui süüdimõistetu ei täida talle pandud kohustusi või ei järgi kontrollnõudeid. KrMS § 427 lg 2 alusel vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab kohus. Heino-Vello Pihlak Kohtunik