Kohtulahend

Kaitsja

Advokaat Merike Allikmäe

RESOLUTSIOON

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: G.U süüdistatakse selles, et tema, 18.04.2009 kella 12.42 paiku, viibides Tallinnas Tammsaare tee 62 asuvas ja A-Selver AS-ile kuuluvas Tondi Selveris, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis müügisaalist kolm tekikotti maksumusega 1399 krooni tükk, kogumaksumusega 4197 krooni, pani need kaenla alla ja väljus nendega müügisaalist kauba eest tasumata ning seejärel omastas need tekikotid. Samuti tema, olles isik, kes on viimase aasta jooksul pannud toime vähemalt kaks vargust, so 1) 18.04.2009, mille eest ei ole veel karistatud; 2) 21.04.2009, mille eest karistati Harju Maakohtu 23.04.2009 otsusega KarS § 199 lg 1 - § 25 lg 2 järgi; 3) 07.08.2009, mille eest karistati väärteokorras KarS § 218 lg 1 järgi Põhja Prefektuuri 07.08.2009 otsusega; 4) 19.08.2009, mille eest karistati väärteokorras KarS § 218 lg 1 järgi Põhja Prefektuuri 19.08.2009 otsusega; 5) 31.08.2009, mille eest karistati Harju Maakohtu 02.09.2009 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi, uuesti 30.12.2009 kella 11.35 paiku, viibides Tallinnas Mustamäe tee 16 asuvas ja A-Selver AS-ile kuuluvas Marienthali Selveris võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis müügisaalist ühe pudeli likööri Vana Tallinn maksumusega 345 krooni ja pani selle endale jope alla ning väljus sellega müügisaalist kauba eest tasumata, kuid vargus jäi lõpule viimata, sest turvatöötaja pidas ta kinni. Samuti tema, olles isik, kes on viimase aasta jooksul pannud toime vähemalt kaks vargust, so 1) 18.04.2009, mille eest ei ole veel karistatud, 2) 21.04.2009, mille eest karistati Harju Maakohtu 23.04.2009 otsusega KarS § 199 lg 1 - § 25 lg 2 järgi; 3) 07.08.2009, mille eest karistati väärteokorras KarS § 218 lg 1 järgi Põhja Prefektuuri 07.08.2009 otsusega; 4) 19.08.2009, mille eest karistati väärteokorras KarS § 218 lg 1 järgi Põhja Prefektuuri 19.08.2009 otsusega; 5) 31.08.2009, mille eest karistati Harju Maakohtu 02.09.2009 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi; 6) 30.12.2009, mille ees ei ole veel karistatud, uuesti 22.03.2010 kella 16.20 paiku, viibides Tallinnas Kadaka tee 56a asuvas ja A-Selver AS-ile kuuluvas Kadaka Selveris võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis müügisaalist ühe paki juustu „Eesti Juust Light“ maksumusega 85.17 krooni, ühe paki juustu „Eesti Juust“ maksumusega 86.11 krooni, ühe pakki juustu „Eesti Juust“ maksumusega 85.34 krooni ja ühe paki juustu „Eesti Juust“ maksumusega 85.94 krooni, kokku A-Selver AS-ile kuuluvat vara 342,56 krooni väärtuses, pani selle oma kilekotti ning väljus sellega müügisaalist kauba eest tasumata, kuid vargus jäi lõpule viimata, sest turvatöötaja pidas ta kinni. Samuti tema, olles isik, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, so 1) 18.04.2009, mille eest ei ole veel karistatud, 2) 21.04.2009, mille eest karistati Harju Maakohtu 23.04.2009 otsusega KarS § 199 lg 1 - § 25 lg 2 järgi; 3) 07.08.2009, mille eest karistati väärteokorras KarS § 218 lg 1 järgi Põhja Prefektuuri 07.08.2009 otsusega; 4) 19.08.2009, mille eest karistati väärteokorras KarS § 218 lg 1 järgi Põhja Prefektuuri 19.08.2009 otsusega; 5) 31.08.2009, mille eest karistati Harju Maakohtu 02.09.2009 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi; 6) 30.12.2009, mille ees ei ole veel karistatud; 7) 22.03.2010, mille eest ei ole veel karistatud, uuesti 23.04.2010 kella 09.12 paiku, viibides Tallinnas Tammsaare tee 133 asuvas ja OG Elektra AS-ile kuuluvas Grossi Toidukaupade kaupluses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis müügisaalist 3 rulldeodoranti maksumusega 34 krooni tükk, kogumaksumusega 102 krooni ja 6 deodoranti maksumusega 34,80 krooni tükk, kogumaksumusega 208,80 krooni, kokku OG Elektra AS-ile kuuluvat vara 310,80 krooni väärtuses ja väljus sellega müügisaalist kauba eest tasumata, kuid vargus jäi lõpule viimata, sest turvatöötaja pidas ta kinni. Samuti tema, olles isik, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, so 1) 18.04.2009, mille eest ei ole veel karistatud, 2) 21.04.2009, mille eest karistati Harju Maakohtu 23.04.2009 otsusega KarS § 199 lg 1 - § 25 lg 2 järgi; 3) 07.08.2009, mille eest karistati väärteokorras KarS § 218 lg 1 järgi Põhja Prefektuuri 07.08.2009 otsusega; 4) 19.08.2009,

mille eest karistati väärteokorras KarS § 218 lg 1 järgi Põhja Prefektuuri 19.08.2009 otsusega; 5) 31.08.2009, mille eest karistati Harju Maakohtu 02.09.2009 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi; 6) 30.12.2009, mille ees ei ole veel karistatud; 7) 22.03.2010, mille eest ei ole veel karistatud; 8) 23.04.2010, mille eest ei ole veel karistatud, uuesti 27.08.2010 kella 11.30 paiku, viibides Tallinnas Sõpruse pst 201/203 asuvas ja Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvas Magistrali Rimi supermarketis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis müügisaali kosmeetikaosakonnast ühe karbi kreemi Loreal maksumusega 219 krooni ja 2 pakki Gilette Mach, maksumusega 152,40 krooni tükk, kogumaksumusega 304,80, kokku Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvat vara 523.80 krooni väärtuses ja väljus sellega müügisaalist kauba eest tasumata, kuid vargus jäi lõpule viimata, sest turvatöötaja pidas ta kinni. Seega G.U, olles isik, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo – süstemaatilise varguse. Kohtuistungil süüdistatav G.U seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

kootud müts. Sisenes müügisaali ja võttis sealsest voodipesuosakonnast kolm tekikotti, pani kaenla alla ja väljus nendega väljapääsuväravate kaudu kui keegi kauplusesse sisenes. Sisenes täiesti võõras külastaja. Läks kohe välja ja lahkus. Tekikotid müüs hiljem juhuslikele võõrastele inimestele, aga raha kulutas ära. 26.04.2009 kui oli koos Dorofejevlga, pidasid teda Kadaka Serveris kinni turvatöötaja. Nad ei varastanud sealt midagi. Neid peeti kinni, kontrolliti dokumente midagi ütlemata. 26.04.2009 ta mistahes vargusi kindlalt toime ei pannud, seda enam, et mingi tütarlapse ja Dorofejev'iga.(t/l 10-15, 41-45) • 20.01.2010 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt oli vaadeldavaks objektiks CD plaadi peal salvestatud videosalvestus, millist teostati 18.04.2009 Tondi Selveris. Müügisaali kaamera fikseeris 18.04.2009 kell 12.42.19-12.42.24, et sissepääsu väravate kaudu sisenes noormees, kellel seljas oli tume värvi jope, milline oli valge äärega alumise osas ja varakatel, peas noormehel oli musta värvi kootud müts, jalas mustad püksid, käed tühjad, kotid puudusid. Kell 12.43.11 sama noormeest fikseeris kaamera riiulite juures, kus ta nende juures kükitas ja midagi võttis alt riiulist. Kell 12.43.23-12.43.28 tuli teisest riiulist mööda ja käes suur pakk. Kell 12.43.49 fikseeris kaamera sama noormeest, kuidas ta väljus müügisaalist sissepääsu väravate kaudu, kui sisse tuli mingisugune mees ja hakkas väljuma kauplusest. Noormehel oli parema käes suur pakk voodipesuga. (t/l 47-51)

olevasse kilekotti ning suundus väljapääsu poole. Kassas noormees millegi eest ei maksnud. Peale kassade läbimist ta peeti kinni turvakontrolli teostamiseks. Turvakontrolli käigus tuli noormehe kilekotist välja 4 tk juustu kogumaksumusega 342,56 krooni. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. (t/l 4-5) • 22.03.2010 koostatud kahtlustatava kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti 22.03.2010 kinni G.U kahtlustuses Kadaka Selveris 22.03.2010 kell 16:20 paiku toimepandud kauba (juust 4tk summas 342,56 krooni) varguse katses. (t/l 7-9) • 23.03.2010 koostatud kahtlustatava G.U ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta ennast täielikult süüdi juustu varguse katses Kadaka Selverist. 22.03.2010 läks üksi kauplusesse Kadaka Selver ja otsustas selle müügisaalis juustu võtta, et hiljem see maha müüa, kuna oli raha vaja. Võttis müügisaalist kaks pakki ja pärast veel kaks pakki juustu ning pani need endale korvi, aga pärast kaasas olnud kilekotti. Kauplusest ta midagi ei ostnud ning midagi rohkem ei võtnud. Pärast läks kassade juurde ja läbis need, juustu eest ta ei maksnud. Möödus kassadest ja väravatest ning tahtis väljapääsu poole suunduda, kuid siis astus tema juurde turvatöötaja ja ta peeti kinni. Läbivaatuse käigus konfiskeeriti juust ning ta anti politseile üle. Puhtsüdamlikult kahetseb tehtut. (t/l 10-15) • 23.03.2010 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt oli vaadeldavaks objektiks videosalvestus CD-plaadil, millest nähtuvalt 22.03.2010 Kadaka Selveris müügisaali kaamera fikseeris, kuidas kaupluse müügisaali sissepääsu väravate kaudu sisenes noormees, kellel seljas oli sinine jope, hallid püksid ja peas halli värvi nokamüts. Noormees võttis ostukorvi ja läks müügisaali. Teine kaamera fikseeris sama noormeest juustuleti juures, kus ta käis leti ees, vaatas, kallutas ja midagi võttis ning pani korvi ja nii paar korda, siis astus jookide juurde, pani korvi põrandale, ise kallutas ning midagi tegi seal. Kolmas kaamera fikseeris sama noormeest, kui ta tuli kassast mööda ja suundus välisukse poole, kuid nägi turvatöötajat, kes samal ajal suundus tema poole, pöördus ja hakkas minema vastassuunas. (t/l 19-24)

turvatöötaja on ja märkas, et turvatöötaja on ka kassade läheduses müügisaalis ja jälgib selle noormehe tegevust. Seejärel tunnistaja läks pani müügisaalis kaupa edasi välja ja ei jälginud rohkem noormehe tegevust. Seda hetke ta ei märganud, kui noormees kassasid läbis kauba eest maksmata, samuti ta ei näinud seda kui turvamees selle noormehe puhkeruumi toimetas. Kuid millalgi ta märkas, et see noormees istub nende puhkeruumi laua taga. Neid deodorante, mis noormees müügisaalis endale põue pani nägi hiljem juhataja K Thomson'i laual. (t/l 8487) • 23.04.2010 koostatud kahtlustatava kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti 23.04.2010 kinni G.U kahtlustuses kaupluses Grossi Toidukaubad 23.04.2010 kell 09:12 paiku toimepandud kauba (6 deodoranti kogumaksumusega 208,80 krooni ja 3 deodoranti kogumaksumusega 102 krooni) varguse katses. (t/l 92-94) • 23.04.2010 koostatud kahtlustatava G.U ülekuulamisprotokolli kohaselt 23.04.2010 läks kella 09.12 paiku kauplusesse Grossi toidupood, mis asub aadressil Tallinn, Tammsaare tee 133, et vaadata seal kaupa. Nägi seal deodorante ja otsustas neid varastada. Võttis riiulist 6 deodoranti, nendest 4 pihustamisdeodorante Garnier valge-rohelist värvi ja 2 roll-deodoranti Garnier valge-rohelist värvi ja pani need 6 deodoranti jope alla ning lukustas jopet. Kui pööras ennast, et väljapääsu poole minna, nägi et väljapääsu juures seisab kaupluse töötaja ja otsustas, et tema ei lase teda läbi. Riiulite juurest ta ei läinud ära ning otsustas neid 6 deodorante tagasi riiulitele panna, aga sel hetkel jooksis juba tema juurde kaupluse turvamees ning pidas ta kinni. Puhtsüdamlikult kahetseb oma tegu. (t/l 95-97)

• Kahtlustatava G.U karistusandmetest nähtuvalt on teda varem kriminaalkorras karistatud 4 korda:

Kohtueelsel menetlusel on A-Selver AS esitanud tsiviilhagi 4197 krooni nõudes, mis sisaldab endas lõpule viidud vargusega varastatud esemete väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvad esemed varastas G.U, kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 4197 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista G.U-lt A-Selver AS ́i kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on küll kriminaaltoimikust nähtuvalt avaldanud korduvalt kahetsust, kuid kohus suhtub taolistesse kahetsusavaldustesse kriitiliselt. Kahetsust saanuks arvestada karistust kergendavana olukorras, kus süüdistatav on süüteo toime pannud, seda kahetsenud ja seejärel alustanud õiguskuulekat elu. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on süüdistatavat korduvalt varguste toimepanemiselt tabatud, teda on üle kuulatud ja ta on kahetsenud ning sellele järgnevalt on ta uuesti toime pannud samalaadse kuriteo, teda on jälle kinni peetud ja selliselt mitmeid kordi järjest. Seega näitab süüdistatava enese käitumine järjekindlalt varguste toimepanemisel kahetsuse puudumist. Seetõttu ei saa kohus usaldada ka kohtuistungil avaldatud kahetsust ja lubadusi, kuivõrd süüdistatava varasem käitumine näitab nende lubaduste ebausaldusväärsust. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval pikemat aega legaalne ja alaline sissetulek, millest annab tunnistust ka süüdistatava poole süstemaatiline varguste toimepanemine elatusvahendite saamiseks. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat kriminaalkorras varem karistatud 4 korda, samuti on teda korduvalt karistatud erinevate väärtegude toimepanemise eest, sealhulgas ka varavastaste väärtegude toimepanemise eest ning määratud trahvid on senini tasumata. Taolised andmed viitavad sellele, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega ole järeldusi teinud varasematest karistustest. Seda näitab süüdistatava poolt varguste toimepanemine nii enne mõistetud karistust kui ka koheselt pärast karistuse ärakandmiselt vabanemist. Seetõttu ei sobi süüdistatav ka kriminaalhooldusele, kuivõrd on küllaldane eeldus arvata, et ta käituks kriminaalhooldust takistavalt. Karistuse määra valikul (episood 18.04.2009) toimepandud teo eest lähtub kohus süü ning kannatanule tekitatud kahju suurusest. Kuivõrd süüdistatava süü ei olnud kuigi suur, leiab kohus, et vaatamata tekitatud varalisele kahjule võib süüdistatavale mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja sanktsiooni alammäära lähedasena. Kuivõrd süüdistatavat on pärast 18.04.2009 inkrimineeritud süüteo toimepanemist kohtu poolt karistatud, siis tuleb mõistetavale karistusele KarS § 65 lg 1 alusel liita 02.09.2009 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistus. Kohus peab võimalikuks liitkaristuse määramisel lugeda käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks oleva kuriteo eest mõistetava karistuse lugeda kui kergema

karistuse kaetuks eelmise otsusega mõistetud raskema karistusega, lugedes selle kaetuks ja kantuks. Pärast viimast kohtuotsust toime pandud kuritegude eest (episoodid 30.12.2009, 22.03.2010, 23.04.2010, 27.08.2010) vaatamata sellele, et süüdistatav varalist kahju ei tekitanud ja kuriteod jäid katse staadiumisse, peab kohus vajalikuks mõista oluliselt rangema karistuse, kuivõrd süüdistatava poolt üles näidatud järjekindlus kuritegude toimepanemisel näitab süüdistatava süü suurust ja jätkuvat kuritegude toimepanemise soovi ning kohus ei leia, et see süü oleks väike. Küll peab kohus võimalikuks, arvestades seda, et kuriteod jäid katse staadiumisse ja varalist kahju ei tekkinud, mõista süüdistatavale karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Samas ei pea kohus võimalikuks mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammääras või selle lähedasena.

Märt Toming kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.